Vene-eesti sõnaraamat VES Eesti Teaduste Akadeemia Küberneetikainstituut ETA KübI Ja keemiainstituut ETA KI Eesti Vabariigi Hinnaseadus EV HiS Eesti vabariigi Haridusseadus EV HaS Kaitsepolitsei KaPo Eesti televisioon ETV Umbes u Ameerika Ühendriigid USA Aadress aadr Juhataja juh Minut min Professor prof Sündinud sünd. Telefon tel Klass, klaas kl Trükk tr Kroon kr Õpetaja õp September sept Sajand saj Õpilane õpil Teaduskond teadusk Ladina-Ameerika Lad-Am Emeriitprof, postiaadr Õpilasnõukogu õpil-nõuk Sajandivahetus saj-vah Fil-kand Peamiselt pms Miljon mln Jaoskond jsk Raamatukogu rmtk Tõlkija tlk Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ÜRO Lõuna-Aafrika Vabariik LAV Eesti Emakeeleõpetajate Selts EES Ülemaailmne infoplahvatus ÜMIP Keel ja Kirjandus KK Endine end. Joonis joon. Enne meie ajaarvamist e.m.a Sel aastal s.a Väga austatud v.a
Matemaatika - hälve Sagedus Hälve Punktid x Õpil. arv f f·x | x (x) | f · | x (x) | 10 2 20 3,2 6,4 9 1 9 2,2 2,2 8 5 40 1,2 6 7 9 63 0,2 1,8 6 6 36 0,8 4,8 5 2 10 1,8 3,6 4 3 12 2,8 8,4 3 0 0 3,8 0 2 0 0 4,8 0 1 0 0 5,8 0 Kokku: 28 190 33,2 Hälvet saab leida nii: Jagada 190 (f · x) 28'ga (sagedusega) saadakse umbes 6,8, siis tuleb lahutada see x'st: 10 6,8 = 3,2. Viimases veerus tuleb teha nii: Sagedus korrutada hälvega 2 · 3,2 =...
Alljärgnevalt on toodud valik üldkeeles kasutatavaid lühendeid. a aasta aj ajutine ak arvelduskonto apr aprill AS aktsiaselts aug august aü ametiühing dets detsember dl dessertlusikatäis dots dotsent dr doktor e ehk E esmaspäev eKr enne Kristuse sündi EL Euroopa Liit e.m.a enne meie ajaarvamist end endine FIE füüsilisest isikust ettevõtja hr härra hrl harilikult ik isikukood ins insener IT infotehnoloogia j jõgi; jagu j.a juures asuv jaan jaanuar jj ja järgmine, -sed jm ja muu(d); ja mujal jms ja muud sellised, ja muud seesugust jmt ja mitmed teised, ja mõned teised jn joonis jne ja nii edasi jpt ja paljud teised jr juunior, junior jrk järjekord, järjekorranumber jsk jaoskond jt ja teised juh juhataja jun juunior, junior jv järv k küla; keel; kell; kopikas K kolmapäev k.a käesoleval aastal; kaasa arvatud kd köide kk keskkool; käskkiri kl klass; k...
M"rk% elu, mitte nuhvlit! 21.s%j%ndil on en%mus inimestel nutitelefonid, mistõttu inimesed ei m"rk% üldse neid ümbritsev%t elu. Telefon loodi %%st%l 1876 sotl%se Alex%nder Gr%h%m Belli poolt, et inimesed s%%ksid vesteld% k% k%ugem% v%hem%% t%g%nt. Kuid t"n%p"ev%l oleme me loonud terve om% elu telefoni j% sotsi%%lmeedi%sse, me eelist%me suheld% inimesteg% l"bi sõnumite või piltide. Mid%gi pe%b muutum%, sest muidu k%ob re%%lsus. Kui m% kõnnin koolis mööd% koridore, n"en õpil%si, kes on koondunud v"ikestesse gruppidesse. M% eeld%ksin, et tegemist on he%de sõpr%deg%, kes on r""kinud om%v%hel sellest %j%st s%%ti, kui n%d üles "rk%sid j% kooli jõudsid. Kuid mu üll%tuseks, mitte keegi neist ei vestle, n%d isegi ei v%%t% üksteisele ots%. Selle %semel jõllit%v%d n%d kõik v"ikest nelinurkset se%det om% k"es, mis tundub %ndv%t neile p%lju rohkem r%huldust kui %sj%de %rut%mine n"ost n"kku. Tundub n%gu oleks n%d k%ot%nud suhtlemisoskuse j% ...
Kui sõna keskel on ühetäheline silp, võib poolitada ka vokaalide vahelt (nt: hoia- tab ~hoi-atab). Liitsõnu on soovitatav poolitada liitumiskohalt (nt: riigi-kogu, huvi-juht). 5. Lühendamine Algustähtlühend: võetakse sõna esimene täht (nt: e ehk, a aasta). Katkendlühend: võetakse sõna algustähed kuni mõne järgneva silbi täishäälikuni (nt: kod kodanik, õpil õpilane). Valiktähtlühend: võetakse mingi osa tähtedest (nt: nr number, hr härra). Suurtähtedega lühendatakse tavaliselt suure algustähega algavad sõnaühendid (nt: TÜ Tartu Ülikool; ETV Eesti Televisioon). Suurtähtedega võib kirjutada ka teisi algustäht- ja valiktähtlühendeid (nt: AS aktsiaselts, OÜ osaühing, EM-võistlused Euroopa meistrivõistlused).
Impr1874-1886.(nimi C.Monet ,,Impr. Tõusev päike)*8näitust*realismi edasiarendus*Taju.Tunnetamine.Aistingud*Valgus ja selle muutumine ajas*Maalimise tehniline kiirus*Piirjoonte hägusus*kaob suur ühevärviline pilt*trad.kompa hülgamine. E.Manet -rikkast Pariisi perek*võluv suhtleja, püüdis tunnustust, hea suhtleja*õppis Thomas Couture ateljees, varakult tellimusi, ametl.ei tunnustatud*reisis, õppis ren.kunstnikelt*1871 tunnustatakse, närvivapustus*sureb süüfilisse*töid isel. Hele-tume kontrast, skandaalsed süzeed---Eine roheluses; Hüljatute salongis; Olympia(naine alasti voodis); Keiser Maximilliani hukkamine. G.Monet 1840-1926-sünd Le Havre kaupmehe perek*19a Pariisi, õppis Ecole de Beaux-Artsis ja vabades stuudiotes*tugeb värviteooria, jaapani kunsti eeskuju*Manet sõber ja õpil*perek ei toeta, vaesus*seeriate maalimine, omapärane pintslitöö*jääb pimedaks, skulptuur---Impr. Tõusev päike; Roueni katedraal; Loojak põllul; Naised aias; Lo...
Algustähelühendid moodustatakse sõna(ühendi) algustähtedest Tallinna Maksuamet = TMA keskkool = kk niinimetatud = nn Lühendite kirjutamine: Suurtähtlühendid. Asutused, riigid, ettevõtte tüübid, teosed, mõisted, nädalapäevad. Väiketähtlühendid: tavalühendid. Katkendlühend: 1. silbi täishäälikuni: kl klass, klaas, tr - trükk 2. silbi täishäälikuni: õp õpetaja, sept september 3. silbi täishäälikuni: õpil õpilane, teadusk teaduskond Esiosa lühendatud: Lad-Ameerika Järelosa lühendatud: emeriitprof, postiaadr Mõlemad lühendatud: Lad-Am, õpil-nõuk Katkendlühendi moodustavad sõna algushäälikud kuni 1., 2., või 3. silbi täishäälikuni. Konsonantlühend: moodustatakse sõna kaashäälikuist.( raamatukogu rmtk, miljon mln ) Valik tavalühendeid: aj ajutine mld miljard
Üpil eneseh mõj peamised faktorid 1. olulised teised – need kelle suhtumine, tugi, arvamus jne korda läheb, selle frupiga in identifitseerib ennast 2. referentgrupid 3. nn rolli mängimine ja rolli võtmine – tegevuslik läbi mängimine. 4. situatsioonid, kus on välides reeglid versus sisemiselt omaksvõetud reeglid. Üpil eneseh mängib võtmerolli õppimisel Tõsta nende enesehinnangut, sest see on kooperatiivste suhete aluseks Loo kliima kus õpil tunnek end turvaliselt Enesehinnang tõuseb läbi eduVäärtusta õpilasi seoses nende edusammudega Õpilasi tuleb katsepteerida sellisena nagu nad on. Ma olen hea üpetaja ;)
saj. lõpust kuni surmani 1909.a. 2 novellikogu 1980 ,,Kajakalood", 1981 ,,Ülesõidukohad". Viivad lähemasse minevikku. Avaldati uuesti 1988 ,,Silmade avamise päev" 7 novelli eesti rahva saatusest erinevatel aegadel: EV ajal, Saksa ja nõuk. okupats. ajal. Ühendab surmateema (v.a viimane). Igaühes sureb üks inimene ja keskne tegel. Peeter Mirk tunnetab oma süüd. Novellide pealkirjad :"Rist" (vanaisa kannab oma hauaplatsile risti, kohale jõudnud, sureb); ,,Väike Vipper" gümn. õpil., Peeter Mirgi klassivend, kes poob end üles, sest pr.keele õpetaja ei pannud talle ,,4", hoolimata poisi pingutustest; ,,Marrastus" (sureb P.Mirgi tüdruk Flora), ,,Toru" (sõbra põgenemine vagunitsisternis Soome- lämbub); ,,Stahli grammatika", ,,Vandenõu", ,,Silmade avamise päev". 1990 rom. ,,Väljakaevamised"- tegevus 1954.a. Peeter Mirk tuleb Siberist koju. Arheoloogilistel väljakaevamistel Toompeal leiab 13.saj. pärit käsikirja, Taani kuninga asehalduri Andrease pihtimuse
Tähtsaim oli temple linna kaitsejumalale. Enamlevinum oli tsikuraatastmiktempel Ettekujutus: algul oli vesi, millest sündisid maa, taevas ja jumalad. Inimkonna lõid jumalad nende eest töö tegemiseks. Väärtustati elu enne surma, mila saavad osaks ka jumalate karistused. Surma kardeti ja sellele järgnevast ei oodatud head Kiri3500 ekr sumerite leiutatud. Kiilkiri, savitahvlitest raamatukogu Hariduskoolid template juures, õp. Preestrid.; õpil. Ülikute pojad. Õpiti kirj, arvutamist, kirjandust, tähetarkust. Kultuurkangelaseeposed "Gilgames" Teaduspreestrie kätte koondus teadustöö. Astronoomiataevavaatlusi tehti tsikuraadi tipus, ajaarvestamiseks kujunes kuukalender, tunti planeetide trajektoori, kuuja päikesevarjutusi Astroloogia tähtede järgi ennustamine sai alguse mesop., jumalaid seostati taevakehadega
Rooma Liigendamata rannajoon, põlluharimiseks sobivad maad ja peamised ühendusteed mööda maismaad kõik see soodustas ühtse riigi kujunemist. Apenniini poolsaare rahvastik Etruskid. Tundmatu päritolu rahvas, tulid ilmselt Väike- Aasiast u 900 a eKr. Elasid Etruuria maakonnas. Itaalikute hõimud. Indoeuroopa päritolu, asusid poolsaare kesk- ja lõunaaladele. Tuntuimad nende hulgas olid latiinid Latiumi maakonnas, sabiinid ja samniidid Kesk- Itaalia mägismaal.Tegelesid põlluharimise ja karjakasvatusega, ühiskonnakorraldus oli patriarhaalne suurpere. Kreeklased rajasid oma kolooniad Itaalia lõunarannikul ning Sitsiilias 8.-6. saj. eKr.Tõid siia kreeka arenenud kultuuri ja ühiskonnakorralduse. Algas kohapealsete hõimude ajalooline aeg. Foiniiklased e puunlased e kartaagolased - olid lähinaabrid, kellega jagati Sitsiilia saart ning Sardiiniat. Etruskide ühiskond , õitseaeg oli 8.- 6. s...
Valgustusaeg. 18.s Eur. demokraatlike ideede levik, vastuseis absolutismile; V ülim püüdlus- levitada& juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi, levis mõte haritud valitsejast. ideaal oli loomulik inimene; teadmiste talletam loodi entsüklopeediaid, suurenes ajakirjanduse roll; ühellu sekkus valgustuslik filosoofia; valgustusl ideed levisid ilukirj kaudu; kirjandus ja filosoofia olid läbipõimunud; romaan tähtsaim; mille kõrval hinnati kõrgelt ka teatrit ja draamat; käsitleti inimelu bioloogilisi ja füsioloogilisi tegureid; tähtis romaan. J. Swift(1667-45) - peateos "Gulliveri reisid"- filosoofiline, allegooriline, sümbolistlik; Jean-Jacques Rousseau (1712-78) ,,Julie ehk Uus Héloïse"-sentimentalistlik, romantilise. Armastus- kirg, mida ajendab loodus." Émile ehk Kasvatusest" J.G Herder (1744-03)- tuntud uurija,teadlasena; ta töödest algab kult ajal mõistmine; rahvaluules peitub rahva algkeel, rahva vaim; ,,Kriitilised metsad". J.W. Goet...
Kuupäevad, aastaarvud 20. aprillil 1994. A 20. aprill 1994 20. IV 1994 20.04.1994 1994. Aastal 1994. A aastal 1994 aastail 1994-1997, 1994-97 aastad 1908-1918, 1908-18 1920.-1930. Aastad 1920ndail 1920. Aastail 1905.-1907. a sündmused 1994.-95. õa, 1994/95. õa LÜHENDID Lühendusviisid 1) algustähtlühend – võetakse sõna esimene täht (a, R, P-Ameerika) 2) katkendlühend – võetakse tähed sõna algusest kuni algus- või järgsilbi esimese täishäälikuni (tr, lüh, õpil, Lad-Ameerika) 3) valiktähtlühend – võetakse mingi ilmekas osa tähtedest (nr, hr, nt, lp, jne, SEJ) Suurte tähtedega eelkõige suure algustähega kirjutatavad sõnaühendid: TTÜ - Tallinna Tehnikaülikool, KK - Keel ja Kirjandus. Suurtähtedega saab lühendada ka väikese algustähega kirjutatud sõnu: AS – aktsiaselts, HEJ – hüdroelektrijaam, E- esmaspäev, MM-võistlused, EVP – erastamisväärtpaber.
abstraktsioonidele ( e üldistustele – näit. Intelligentsed kasutavad kõnes üldisemaid mõisteid); 2)võime lahendada probleeme (spetsialist näiteks näeb probleeme omal alal paremini läbi kui teised ja ta ei võta juba näiteks mingit tööd vastugi; 3) võime õppida. Stanford-Binet skaala ja teised intelligentsuse testid. *STANDFORD – BINET’ skaala lähtub Prantsusmaalt Binet’ – Simoni skaalast (1905), kus oli palju ülesandeid ja mille ülesandeks oli teha kindlaks, kas õpil suudab lahendada ül-d, mis on jõukohased samas vanuses keskmiste võimetega õpilastele, et kindlaks teha, kas õpilasele on jõukohane õppida konkreetse klassi programmi alusel ehk kooliküpsuse hindamise testid. Kui see skaala sai tuntuks Am. Üh.-s, siis kohaldati see kohalikele oludele ja võeti laialdaselt kasutusele. 1916.aastal tänapäevastas seda L. Madison Terman Stanfordi ülikoolist.
18. sajandil. Sellest ajast on säilinud välisuks, mida ilustavad vaskne lukuplaat ja koputi. Muuseumis võib näha muinasaja, keskaja ja tänapäeva tutvustavaid eksponaate, nagu ordulossi makett, muistse sõdalase rekonstruktsioon, täismõõdus rehetoa makett. Välja pandud topised meie looma- ja linnuriigi esindajatest. Muuseumi raamatukogu lugemissaalis on võimalik tutvuda vanema kirjanduse ning kogudes olevate originaalesemete ja dokumentidega. Avatud: K-P 10-17 Pilet: õpil 10.-, tk 20.-, pere 25.-, lastegrupp 100.-, tk grupp 200.- E-mail: [email protected] http://www.muuseum.viljandimaa.ee Tel:43 33 316 Laidoneri plats 10, Viljandi · Lossimäed Lossipark XIX sajandi alguses kasutas Viljandi mõis lossiparki karjamaana. 1863. aastal said aga linnakodanikud mõisalt lossimägede kasutamise õiguse. Lossipargi suuremad korrastustööd algasid 1893. aastal. Paigaldati istepingid, rajati teed ja istutati puid. Huvitaval kombel tegid suurema osa
konsonantlühend. Algustähelühend: väiketähtlühend a aasta, kk keskkool, s-meister suurmeister, P- Jäämeri Põhja-Jäämeri, e-post, jne ja nii edasi (tavalühendid); suurtähtlühend E esmaspäev, UÜ usaldusühing, RMA Rakvere Maksuamet, VES "Vene-eesti sõnaraamat" (asutused, riigid, ettevõtte tüübid; teosed, mõisted; nädalapäevad). Katkendlühend: tr trükk, sept september, õpil õpilane, teadusk teaduskond, postiaadr postiaadress, saj-vah sajandivahetus, Lad-Am Ladina-Ameerika (lüh moodustavad sõna algushäälikud 1.,2. või 3. silbi täishäälikuni). Konsonantlühend: pms peamiselt, rmtk raamatukogu, tlk tõlkija, mln miljon, n-srs nooremseersant (moodustatakse sõna [ilmekamatest] kaashäälikutest). Keeled ja keelkonnad Keeled Germaani keeled Slaavi keeled Romaani keeled
Toimub järk järgult (noorukid ansambli jäljendamisel) Motivatsioon jäljendatakse isikuid kes on kõrgemal ja kellega soovitakse sarnaneda. Väikesed lapsed ei erista mängu tegelikkusest ega näe ette oma teo tagajärgi. Inimese käitumist suunab enesekinnitus. Õpetaja ja õpilane mudelina. Õpetaja suur osa kasv. toimub varjatud õppekava alusel. Õpilased jäljendavad õp. ainult siis kui nad näevad temas kõrgema staatusega isikut. 1. Õpetaja on pidevalt õpil. eeskujuks.(suhtumine poliitikasse, kaasõp.) 2. Kui õpetaja peab oma ainest lugu peavad seda ka õpil. 3. Õpet. annab eeskuju kuidas käituda erinevates olukordades. (eeskuju on mõjusam kui jutt sellest). Õpilane sageli võivad kaasõpilased olla jõulisemaks mudeliks kui õpet. (kasut. rühmatööd julgustamiseks). Biheivio. ja kognit. metoodikate olemus, rakendus ja ernevus. Biheivio.(BKMM)olemus seisneb
VERBAALNE (narrimine) (7) FÜÜSILINE (löömine) (4) SOTSIAALNE (kellegi teadlik ühisüritustest välja jätmine) (2) VIRTUAALNE KIUSAMINE (2) Vastuste põhjal selgus, et Võhma kooli õpilased on näinud: VERBAALNE (narrimine) (11) FÜÜSILINE (löömine, tõukamine) (5) VIRTUAALNE KIUSAMINE (6) Vastuste põhjal selgus, et Haljala kooli õpilaste arvates suhtutakse nende koolis õpiraskustega õpil hästi ning neile pakutakse individuaalset õpet. Võhma kooli õpilaste arvates suhtutakse nende õpiraskustega õpilastesse hästi, pakutakse individuaalset õpet ja järeleaitamistunde. Haljala kooli õpilased leiavad, et nende koolis pannakse rõhku sõprusele, koostööle ja headusele ning tehakse selle heaks üritusi jms. Võhma kooli õpilaste arvates ei panda koolis piisavalt rõhku sõp 21
Iisaku Gümnaasium HARIDUSEST EESTIS NÕUKOGUDE VÕIMU AJAL Uurimuslik töö tasemeeksamina Koostas: Anu Järvepera Juhendas: Karin Voist Iisaku 2009 1 Sisukord 2 1. Sissejuhatus.......................................................................................................... ....4 2. Eesti hariduse ajalugu (keskkoolid ja gümnaasiumid).............................................5 3. Ideoloogiline surve õpikute näol..............................................................................9 3.1. Lugemik kui mõjutusvahend.........
· humanitaarküsimustes tehtav koostööpunkt võeti vastu Moskvale vastu tahtmist, kuna seeläbi oli võimalik kritiseerida inimõiguste nigelat olukorda Idablokis · alustati ka läbirääkimisi Euroopas tavarelvastuse vähendamiseks, ent need jäid venima, kuna NSV Liit ei tahtnud kaotada lääneriikide ees saavutatud ülekaalu. 2.19. Pingete kasv 1970-ndate lõpul / 1980-ndate esimesel poolel (Vt. ka õpil lk.90-91): · Pingelõdvendusele pani piiri eeskätt Moskva agressiivsuse kasv välispoliitikas ja tahtmatus alustada kasvõi osalistki desarmeerimist. Omavahelisi pingeid tõstsid järgmised asjaolud NSVL vägede sissetung Afganistani 1979.a., kus pandi ametisse Moskva meelne valitsus ja alustati pikka ja kurnavat sõda kohalike partisanidega (keda toetasid vähesel määral ka lääneriigid ja suuremal määral USA-meelne Pakistan).
Liitsõna lühendamisel võib võtta eesosa algustähe ja järelosa välja kirjutada: v-tehnik vanemtehnik, r-ringkond rahvusringkond. 2. Katkendlühend võetakse tähed sõna algusest kuni algus- või järgsilbi esimese täishäälikuni, viimane välja arvatud; liitsõna lühendamisel võib katkendi võtta ka mõlema osa algusest või ühe osa välja kirjutada: tr trükk, lüh lühend, konv konverents, õpil õpilane. 3. Valiktähtlühend võetakse ilmekas osa tähtedest (sõnaühendi puhul võetakse harilikult sõnade algustähed): nr number, hr härra, nt näiteks, stj saatja, kt kohusetäitja, lp lugupeetud, õa õppeaasta, skp selle kuu päeval, jne ja nii edasi. Millal kasutatakse suurtähtlühendeid? Suurtähtlühendeid annavad eelkõige suure algustähega kirjutatavad sõnaühendid: TTÜ Tallinna Tehnikaülikool, KK Keel ja Kirjandus
õpik III, lk.185). 3.2. 19.sajandi I poolel kujuneb utopistlik sotsialism - H. Saint-Simon, Ch. Fourier Prantsusmaal ja R. Owen Inglismaal. Siin ei ole enam ihalust pöörduda kuldsesse ajastusse, vaid leitakse, et uus ja humaansem ühiskonnakord on võimalik vaid kõrgestiarenenud tootmise, demokraatlike vabaduste, teaduse jmt. alusel. 3.3. 1840. aastatel saab alguse marksistlik suund sotsialistlikus liikumises (vt. õpil III, lk.191) - Karl Marx ja Friedrich Engels. Karl Marxi (1818-1883) järgi on inimesed kogu ajaloo vältel jagunenud lepitamatuteks klassideks - ekspluateerijateks ja ekspluateeritavateks. Seega on kogu ajalugu klassivõitluse ajalugu. Uusajal on kaheks vastandlikuks põhiklassiks kodanlus ja proletariaat. Kuna rikkus koondub järjest väiksema hulga inimeste kätte, siis aina suuremad rahvahulgad proletariseeruvad kuni lõpuks vallandub sotsialistlik revolutsioon
Ka suureneb pikema mõtlemisaja korral vastata soovijate arv. Sel on mõtet vaid siis, kui õpilased kasutavad aega vastuse leidmiseks (töine klass). Faktiküsimuste esitamisel ei paranda vastuste ooteaja suurendamine õpitulemusi. Tempo ja ooteaeg peavad vastama küsimuste iseloomule ning eesmärgile. Konvergentsetele küsimustele lühem aeg, divergentsetele pikem aeg. Et küsimuste esitamine aitaks õppimisele kaasa ja motiveeriks, peaks õpil saama tagasisidet oma vastusele. Õpetaja nähvav suhtumine valesse vastusesse võtab isu veelkord üritada. Õpetaja toetav suhtumine innustab. 10. Kooperativsete õppemeetodite põhiolemus ja jaotus. Klassidiskussioon. Tingimuste loomine õppimiseks diskussiooni vahendusel. Võtted klassidisskussiooni käivitamiseks. Kooperatiivsetest õppemeetoditest saab rääkida vaid siis, kui koostööd teevad õpetaja ja õpilased või ka õpilased omavahel
koostöös humanitaarküsimustes tehtav koostööpunkt võeti vastu Moskvale vastu tahtmist, kuna seeläbi oli võimalik kritiseerida inimõiguste nigelat olukorda Idablokis alustati ka läbirääkimisi Euroopas tavarelvastuse vähendamiseks, ent need jäid venima, kuna NSV Liit ei tahtnud kaotada lääneriikide ees saavutatud ülekaalu. 2.19. Pingete kasv 1970-ndate lõpul / 1980-ndate esimesel poolel (Vt. ka õpil lk.90-91): Pingelõdvendusele pani piiri eeskätt Moskva agressiivsuse kasv välispoliitikas ja tahtmatus alustada kasvõi osalistki desarmeerimist. Omavahelisi pingeid tõstsid järgmised asjaolud NSVL vägede sissetung Afganistani 1979.a., kus pandi ametisse Moskva meelne valitsus ja alustati pikka ja kurnavat sõda kohalike partisanidega (keda toetasid vähesel määral ka lääneriigid ja suuremal määral USA-meelne Pakistan).
Silpide kõnetaktide programmeerimine. ÜTLUSE INTENTS (KAVATSUS) Motiivist tuleneb kavatsus (see on eesmärk + ...) kavatsus alati EI saa realiseeritud, nt kavatsesin küll öelda, aga loobusin siis. Millest realiseerimine sõltub? Inimese keel, mida räägib ja kuidas ta seda valdab (nt tahaks küll hästi seletada, aga pole vahendeid; kõnestiilid(lapsel sõltub palju sellest, mis kekskonnas on üles kasvanud)., rollide mõistmine (roll sõltub sotsiaalsest olemusest, laps ja tsk, õps ja õpil, klassikaaslased; sültub ka situatsioonist.) , emotsionaalne seisund. See on kõnearenduse ja suhtlemise arendamise seisukohast oluline (emotsionaalsest seisndust sõltub suhtelmine päris palju). Kui laps tõstab häält ja teie ka tõstate, siis kes teglt juhib vestlust?), individuaalsus, mida madalam intellek, seda stereotüüpsemaid keeleväljendeid kasutatske (nt ka loomingulisus). Lõpuks situatsioon ja eelnev kontekst (mida olete lugenud, mille üle arutate)
et me uurimuse kordamisel saame samasuguse tulemuse. Niisiis - eeldatakse et vastused (skoorid) on juhusliku jaotuse tulemus. Seejärel kasutatakse statistilist testi selle leidmiseks, milline on tõenäosus sellise resultaadi saamiseks juhuslikult. Eksperiment on võrdlemine (mingi objektiivse suurusega), hüpotees, et on muutuv (mingite tingimuste puhul). On vaja võrrelda, kui tulemus selline, et õp 10 p magusaid jooke, õpil 35 p magusaid jooke; või 14 p vett. Peab olema kindel eeskiri, kuidas stat tõenäosust arvestada-arvutada. Kas hüpotees peab paika milline on tõenäosus, et kehtib katse kordamisel. Kui tõenäosus on väiksem kui kriteerium (tavaliselt 0,05 või 0,01), siis lükatakse tagasi null-hüpotees ja öeldakse, et kinnitust on leidnud alternatiivne hüpotees ehk sisukas hüpotees (ingl.k. alternative h., experimental h).
Liitsõna lühendamisel võib võtta eesosa algustähe ja järelosa välja kirjutada: v- tehnik vanemtehnik, r-ringkond rahvusringkond, L-Ameerika Lõuna-Ameerika. 2. Katkendlühend võtta tähed sõna algusest kuni algus- või järgsilbi esimese täishäälikuni, viimane välja arvatud; liitsõna lühendamisel võib katkendi võtta ka mõlema osa algusest või ühe osa välja kirjutada: tr trükk, lüh lühend, lühemalt, konv konverents, õpil õpilane, sealh sealhulgas, sots-dem sotsiaaldemokraatia, sotsiaaldemokraatlik, maj-- teadusk majandusteaduskond, Lad-Ameerika Ladina-Ameerika. 3. Valiktähtlühend võtta mingi ilmekas osa tähtedest (sõnaühendi puhul võetakse harilikult sõnade algustähed): nr number, hr härra, nt näiteks, stj saatja, kt kohusetäitja, lp lugupeetud, õa õppeaasta, rmtk, rk raamatukogu, pst puiestee, SEJ
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
