Sõnamoodustus, EKSAMIKÜSIMUSED 2015, kevad. 1. Sõnamoodustus: tuletamine ja liitmine Tuletamine on uute sõnade saamine liidete abil, liite abil moodustatud sõnu nimetatakse tuletisteks. Eesti keeles on peamiselt järelliited (nt andekas, saarestik, korralik), eesliiteid on vähe (nt ebaõnn). Tuletusliidete abil saab moodustada käänd-, pöörd- ja määrsõnu, liited annavd sõnadele uusi tähendusi. Liitsõnu saadakse sõnade liitmisel. Liitsõna koosneb vähemalt kahest osast, põhisõnaks nimetatakse liitsõna viimast osa, täiendsõna täpsustab, iseloomustab põhisõna (hambaarst, kohvikoor, jalgpall). Liitsõna sõnaliigi määrab põhisõna 2. Tuletusalus. Liide. Tuletis. Tuletuspesa. Tuletusalus e alussõna – sõna, millest on tuletis moodustatud. Alussõna tüvi varieerub. Tuletusliited – väljendavad mingit väga üldist, kategoriaalset tähendust,
LIITSÕNA. Kirjuta iga kriipsu asemele täht, nii et saaksid liitsõna. Võta appi all antud sõnad. 1. _ _ stt _ _ 5. _ _ _ _ ll _ _ _ _ _ 2. _ _ ppk _ _ _ 6. _ _ _ va _ _ _ 3. _ _ _ _ _ _ llt _ _ 7. _ _ kks _ _ _ 4. _ _ kss _ _ _ 8. _ _ _ kkk _ _ _ auk, kaks, karp, kast, kontroll, lennuk, liiva, lukk, mudel, papp, plekk, rist, sada, sepp, tee, töö Igas tulbas on kolm sõnapaari, milles sõnad tuleb kokku kirjutada. Märgi nenede vahele märk +
Liitsõnamoodustuse mallid- viis, kuidas moodustada sõnu.: * Tüveline liitmine- tegu- ja määrsõnad. Eraldatakse ma- tegevusnime tunnus ja saadud tüvi liidetakse põhiosale: leid/ma leid+laps; maha+ kirjutamine. * Nimetavaline liitmine- täiendosa nimetavas käändes: kolm+nurk; jalg+ratas; see+tõttu. * Omastavaline liitmine- omastavas käändes: kolme+kohaline; selle+pärast; noore+ poolne. * Lühitüveline liitmine- lühenenud tüvekuju: kuning+riik; inim+ohver; hõõg+lamp. Liitsõna moodustab ühe mõiste, sõnaühend väljendab seost kahe mõiste vahel. Liide. Raudtee/lane, vihikud, kasu/lik, rohel/us, us/jas, mõtte/kas, proovima, reisija/lik, petsime, õp/ik, toolijalal, jala/ts, raamat. Tuletusalus. Õpetaja- õpetama, poisilik- poiss, ahnus- ahne, jõestik- jõgi. Muutevorm; Tuletis- Mets- metsast/metsas; metskond/ metasnik. Naaber- naabrilt/naabri; naabritu/naaberlik. Kiri- kirjas/kirjad; kirjalik/kirjutama. Liitsõna, täiend-põhiosa
üksikhääliku õigekiri Helilised häälikud - täish. + kaash.(j,l,m,n,r,v) Helitud häälikud - kaash.(sulgh.+f,h,s,s,z,z) · helitu kõrvale k, p, t (-ki) erandina liitsõna (raudtee) liite ees (jalgsi) sama sõna eri vormides (kärbse, leidsin) võõrsõna (absoluutne) erand- ärksa, tõrksa, erksa · helilise kõrvale g, b, d (-gi) 2x täish./diftongi järel üks k, p, t (koopad) mitmesilbiliste sõnade lõpus k, p, t viimane silp pole pearõhuline- k,p,t (taburet) viimane on pearõhuline- kk,pp,tt (omlett) h sõna alguses sõltub traditsioonist sõna sees: i silbi lõpus, j silbi alguses (maias, majas) ü ja i järel ei kirj. j-i - ei kehti tegijanim
Kokku- ja lahkukirjutamine Oma normaalolekus on sõnad üksteisest lahku kirjutatud. Kokkukirjutisi on kahesuguseid- liitsõnad ja muud kokkukirjutised. Liitsõna osad kirjutatakse alati kokku, ükskõik mis vormis või ümbruses nad ka ei esineks, nt raudtee ,sünnipäev, pealkiri, umbusaldama. Muude kokkukirjutiste osad on kokku kirjutatud ainult vaid siis, kui tegusõna on kesksõna vormis ja lauses eestäiendisks , nt lahtivõetav kapp, asetleidnud õnnetus. Ortograafia seisukohalt ei ole see vahetegemine siiski oluline, sest ortograafia ülesandeks on kirjeldada igasuguse kokkukirjutuse tingimusi.
Struktuuritüübid: lihtsõnad ja komplekssõnad ( tuletised ja liitsõnad). Lihtsõna e juursõna on ühemorfeemilise, liigendamatu tüvega lekseem. Komplekssõna tüvi koosneb rohkem kui ühest morfeemist MORFEEM on väikseim tähendusega keeleüksus. 9. KOMPLEKSSÕNAD on tuletised ja liitsõnad. Tuletise tüvi koosneb juurmorfeemist ja tuletusliitest v liidetest, liitsõna tüvi koosneb mitmest juurmorfeemist, ehkki võib sisaldada ka tuletusliiteid. 10. SÕNAMOODUSTUS tähendab neid keelesiseseid põhimõtteid, mille järgi olemasolevad komplekssõnad on moodustatud ja uusi sõnu e lekseeme on võimalik moodustada. Kesksemad sõnamoodustusviisid on tuletamine e derivatsioon ja liitmine e kompositsioon. 11. Tuletamise puhul lisatakse tüvele tuletusliide v liiteid, liitmise puhul liidetakse
LIITADVERBID (Kasik 381; 408–411) Liitadverbid on erandlik liitsõnatüüp. Liitsõna on harilikult samast sõnaliigist kui selle põhiosa. Läbipaistva moodustusstruktuuriga liitsõnu, kus põhiosa on määrsõna oma põhitähenduses, on vähe: ennevanasti, üleeile, ihuüksi, hirmruttu. Ainus osaliselt produktiivne liitmismall on modifitseeriva esiosaga pool: poolärkvel, poolistukil, poolviltu. Enamik liitsõnalisi adverbe on tekkinud määruse funktsioonis käändsõna-, verbi- või kaassõnafraasidest,
Kokku ja lahkukirjutamise üldised põhimõtted Normaalselt on sõnad üksteisest lahku kirjutatud, kokkukirjutamiseks peab olema mingi põhjus, olulisemad neist on tähendus, traditsioon, grammatiline vorm Liitsõnaga tähistatakse üht mõistet, üht sisulist tervikut. Liitsõna osad kirjutatakse kõikides vormides alati kokku, nt igaühele.Tavaliselt muutub liitsõna käänamisel ja pööramisel vaid põhisõna: nt raudtee - raudteele, sünnipäev- sünnipäevaks, pealkirjata, umbusaldas. Erandlikult käituvad vaid mõned liitasesõnad ja -arvsõnad. Suur osa sõnu kirjutatakse kokku vaid teatud tingimustel. Kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtted Põhjus Tingimused Näited (õpiku) peatükk - pea tükk(tükk pead);(muretu) lapsepõlv - mõist...
., küsimus...., rong...., jaam...., kärbes.... Kirjuta kriipsu asemele s või ss. Küll on maitsvad kir__id! Kir__ide otsas sädistavad varblased. Orkester mängis hoogsat mar__i ja sõdurid mar__isid paraadmar__i sammul mööda. Õhtul tantsisin ühe val__i. Publikule meeldis väga val__ balletist "Luikede järv". Arst luges haige puls.....ilööke. 8. Mitu korda lööb puls..... minutis? Ära võta vale kur__i! Leava tuleb hoida õigel kurs...il. Sead tuhnivad kärs....adega maad. Kas on liitsõna või liitega sõna? Otsusta õigesti ja vajadusel lisa täht. Kinkisime tädile sünnipäevaks krista__lvaasi. Vaasi krista__lsele pinnale oli graveeritud ornament. Vastsündinud varsake komberdas kep ...jatel jalgadel. Juss tahtis väikevennal kep....hobu käest kiskuda. Metal ... raha kolksatas kassasse. Metal__ne hääl katkestas vaikuse. Lin....lased käivad sageli maal. Vatikan on hästituntud lin ...riik. Pik...poiss oli lõikudena pik...likul vaagnal.
Käändsõnaline laiendosa Käändsõnalise laiendosa vormi järgi eristub kolm produktiivset liitmismalli: moodustustüveks (NB! Liitsõna laiendosana esinev tüvekuju on moodustustüvi.) on nimetav (nt kuldkala, juurvili), omastav (nt söögilaud, miljonilinn) või lühenenud konsonanttüvi (nt naisõpetaja, välismaa). ● Moodustustüve tüüpiline vorm on omastav (nt ajalugu, veresoon, omavoli, laiatarbekaup). ● Nimetavalise moodustustüvega on laiendosana nimisõnad, omadussõnad ja arvsõnad. - Kui laiendosaks on nimetavas käändes lihtnimisõna, on tegemist tüviliitsõnaga, kus
(vrd sõbra-likk-us > *likk-us), vaid ainult koos tüvega. 168 169 Eesti keele sõnamoodustusviisid 2. Liitsõnad, mille moodustusosade tähenduslik suhe on süm- meetriline: uue liitsõna tähendus on kahe moodustusosa tähen- Eesti keeles võib eristada vähemalt viit sõnamoodustusvii- duste summa. Näiteks ööpäev ei ole selline päev, millel on öö si. Tuletus ja liitmine said juba mainitud, harvem tulevad ette omadusi, vaid on lihtsalt öö ja päeva summa. Selliseid liitsõnu Liitmine on
Hiljem on leiba või leivapätsi tähendav sõna üles tähendatud teistest vanadest germaani kirjakeeltest, nt ülemsaksa keelest kujul hleib, vanapõhja keelest hleifr ja anglosaksi kujul hlā f. (Uibo 2011: 18) Inglise keelest on eesti keelde tulnud palju laensõnu, seega on oluline ka see, et leiba tähistava sõnaga on seotud eestlastele kaks tuntud sõna – lord ja leedi. Sõna lord on anglosaksi keeles üles tähendatud kujul hlāford ning seda võib täheldada kui liitsõna, mille esimene tüvi tähendab leiba ja teine osa weard – valvurit. Inglise Leedi kohta nendib autor, et vanainglise keeles oli hlæfdige, mille esimene osa on jälle seesama leib, teine osa dige aga tähendab leivategijat ja on tuletatud sõnast dāg ehk taigen. (Uibo 2011: 19) Esmakordselt on sõna sai üles täheldatud kirjalikult 1637. aastal ilmunud Heinrich Stahli eesti keele käsiraamatus. Autori arvates sõna sai on kujunenud sõna saialeib lühenemisel ning see sõna on ka
Tuletamine-sõnatüvele tuletusliite lisamine. Liitmine-ühendatakse kaks sõnatüve. Nimisõnaliited:laulja, eestlane, manuline, kaevur, soosik, aednik, inimene, karjus, trükkal, müüjanna, poolatar, õgard, peletis, volask, mühkam. Omadussõnaliited:ebaselge, mullane, usklik, muretu, hapukas, alumine, traatjas. Tegusõnaliited:eestindama, pigitama, peituma,sisisema, pisenema, võpatama, olesklema. Määrsõnaliited:kindlalt, kiiresti, reedeti, rinnutsi, rinnakuti, rinnastikku, pikali. Nulltuletus-liidetakse tegusõna tunnused ja lõpud otse tüvele. Liitsõna moodustusosad on tüved, mis teineteisele liidetakse. Liitumismallid:tüveline, lühitüveline, nimetavaline, omastavaline. Põhiosa annab põhitähenduse, täiendosa täpsustab ja kitsendab seda.
· Asjade, olendite, omaduste ja arvu märkimiseks on eesti keeles harilikult vabad tüved:raamat, poiss, tore, sada · Protsessitähenduse korral on tüvi sageli pigem seotud kui vaba, esineb koos järgneva vormitunnuse või tuletusafiksiga: maga+ma, maga+n, maga+v, maga+mine Tuletusliide e afiks seotud morfeem, mille ülesandeks on uute tüvede moodustamine. Liitsõna kokkuvormistus mis tahes ümbruses ja põhiosa mis tahes vormi korral. Põimliitsõna liitsõna, mille eesosa (täiendsõna) laiendab järelosa (põhisõna): koolimaja, lehekülg, linnupesa. Enamik liitsõnu just sellised. Rindliitsõna liitsõna, mille osad on omavahel rinnastatud: ööpäev, pudi-padi, ajaloolis-poliitiline, sinimustvalge. Prefikssoidid e pooleesliited: ala-, üli- Sufiksoidid e pooljärelliited:-võitu, -ohtu, -mees Liitverbid: liitsõnad, mille põhisõnaks on verb: alahindama, kuumsuitsutama, ristküsitlema. Liitverbide moodustusmallid: · Määrsõna + verb
si-oon, pe-ri-oo-di-ga, or-ga-ni-sat-si-oo-ni-li-ne, in-di-vi-du-aal-ne, ide-aal-selt, kli-en-did, va-ri-ant, oo-ke-an. Ühetähelise sõnasisese vokaalsilbi võib poolitamisel 1) jätta eelmise silbi juurde: laua-le, põua-ne, õue-le, siia-ni, avau-se, pen-sio-ni, Kii-deo-ni, või 2) viia järgmise silbi juurde: lau-ale, põu-ane, õu-ele, sii-ani, ava-use, pen-si-oni, Kii-de-oni. Eliitsõnad Sõnas e-post on e- lühend sõnast elektrooniline, elektron-. Nii liitsõna elektronpost kui ka lühendliitsõna e-post kirjutatakse eesti keeles lause sees ühtviisi väiketähega, lause algul suurtähega, nagu ka e-kiri, e-pangandus, e-õpe, e-arve, e-pilet. Nimetus e-maksuamet on samasugune lühendliitsõna nagu e-post. Liitsõna keskel ei kirjutata sõnu suure tähega ja seega on selles sõnas õige ainult väike m: e-maksuamet. Samasugused lühendliitsõnad on ka e-riik, e-ülikool, e-kutsekool jts.
kirjutatakse sõna kokku · Kui täiendsõna on lühenenud kirjutatakse sõna kokku · Kui täiendsõna ainsuse · Kui täiendsõna ainsuse omastavas näitab liiki või omastavat näitab liiki või laadi kirjutatakse sõna laadi kirjutatakse sõna lahku kokku: isamaa, koerailm · Kui ühendi, mis väljendab · Kui sõna väljendab hulka hulka või kogu eessõna on või kogu kirjutatakse see eesosa on liitsõna kokku kirjutatakse see lahku · Kui täiend kuulub põhisõna · Kui täiend kuulub täiendi juurde kirjutatakse sõna juurde siis kirjutatakse sõna kokku lahku · Kui mitmuse omastavas olev · Mitmuse omastavas käändes täiend on kahesilbiline olev täiendsõna kirjutatakse kirjutatakse sõna kokku: tavaliselt lahku lasteaed · Kui tekib omaette tähendusega ühend,
KOKKU JA LAHKUKIRJUTAMINE MÕISTEREEGLI PÕHJAL KIRJUTATAKSE SÕNAD KOKKU SIIS, KUI ON TEGEMIST UUE MÕISTEGA (autojuht) KINNISTÜVI, NIMETAVALINE VÕI LÜHENENUD TÜVEGA SÕNA KIRJUTATAKSE JÄRGNEVA SÕNAGA KOKKU(põldmari, inimvaenulik) ÜLDREEGLI PÕHJAL KOKKUKIRJUTATAVAD SÕNAD KIRJUTATAKSE LAHKU, KUI ESIMESEL SÕNAL ON LAIEND (suure puu leht) ÜLDREEGLI PÕHJAL LAHKUKIRJUTATAVAD SÕNAD KIRJUTATAKSE KOKKU, KUI ON VAJA VÄLTIDA KAHEMÕTTELISUST (koguduse liige, aga iga koguduseliige tundis huvi) SAGEDASTI TARVITATAVAD SÕNAÜHENDID VÕIB KOKKU KIRJUTADA KA SIIS, KUI NAD TULEKS ÜLDREEGLI JÄRGI LAHKU KIRJUTADA (kojuminek, metsaminek, aga haiglasse minek) PIKKI SÕNAÜHENDEID TULEKS LAHKU KIRJUTADA KA SIIS, KUI ÜLDREEGEL EELDAB KOKKUKIRJUTUST (luuleõpik, astronoomia õpik) KUI SÕNAÜHENDI ESIMENE SÕNA ON LIITSÕNA, SIIS KIRJUTATAKSE ÜHEND ENAMASTI LAHKU ...
1.) Kaashäälikuühendis kirjutatakse kõik tähed ühekordselt. metalne kuplid koplis linlane kaslased mõtlik kümnes kusjas 2.) Erandid Liitsõna liitumiskohal ei lange ükski täht sõnast välja Lillhernes allkiri võrkkiik tuttpütt 3.) Erandina võib kaashäälikuühendis olla kaks ühesugust kaashäälikut, kui liide algab sama tähega, millega lõpeb eelnev sõnaosa. koralllane (korall+lane) keskkond (kesk+kond) modernne ehkki 4.) Erandina võib kaashäälikuühendis olla kaks ühesugust kaashäälikut rõhuliite -ki, -gi ees. linngi poisski VOKAALID + J,L,M,N,R,V + gi tammgi ehkki pallgi palkki 5.) Ülipikk s kirjutatakse L, M, N, R järel kahe tähega kui ei järgne kaashäälikut Seanss ressurss kriss sinss valss morss kurss Harjutus : Moodusta liitega sõnad kasutades üleval olevaid reegleid. fänn+kond= ...........................................
mille?) tükkhaaval liiki?) 7. Sidekriipsu kasutamine: jahikoer, käekell, sõiduauto, naabri auto, õpiku autor, varsa kabi, looduse 1) Tähed, sümbolid, arvud - T-kujuline, sise-MM, teksti-TV, de-mitmus, varsakabi, maikuu, kalapüük, ilu, 50-aastane; liivahunnik (mereliiva küpse vilja pead (küpsed viljapead), 2) Liitsõna esimene osa nimi - Läänemere-äärne, Talvesõja-aegne, hunnik), tikutoos, meie kooli õpetajad (meie kooliõpetajad) Koidula-aegne; okaspuumets, 3) Nimed - Lõuna-Eesti, Lähis-Ida, Väike-Maarja, Sauna-Madis; allmaaraudteejaam 4) liitsõnade korduva osa asemel - sünniaeg ja -koht, õuna- ja marjaaed;
Loogilisi näiteid lapseea sõnavarast kepsut ketsup autu auto kissa kass iminemine inimene sotid sokid motsu notsu papu jalats pikapäkk päkapikk traku traktor kängula känguru kõbuskid hommikuhelbed Ebaloogilisemad sõnad kekki küpsis tibikas liblikas vifavai vihmavari difiin delfiin tehevan telefon panketid spagetid Häälikute vahetamine Kaashäälikud omavahel (kepsut ketsup; sotid sokid) Liitsõna poolte vahetamine (pikapäkk päkapikk) Täishäälikute vahetamine (Tommi Timmo venna kohta) Häälikute puudumine Rääkima hakates ei kasutanud ma rtähte, selle asendasin tavaliselt ltähega. Käisin regulaarselt lasteaias logopeedi juures ja pika harjutamise peale, lasteaia lõpu poole, see häälik ka lõpuks minu kõnesse tuli.
EESTI KEEL SISEHÄÄLIKUD III KOOLIASTE LEA MÄNDMETS VARSTU KESKKOOL VÕRUMAA KOOLITAJA: MAIDO MÄNDMETS SISEHÄÄLIKUD ON SÕNA PEARÕHULISE SILBI TÄISHÄÄLIKUST JÄRGMISE SILBI TÄISHÄÄLIKUNI rät-sep lil-le pi-nal trei-al hii-re pa-ber kor-vi Leia sõna sisehäälikud NB! Kahe sõna sisehäälikutest moodustub uus sõna! Näiteks: pakane + vene aken ümbrus pika ümbrik pimedus tikud imik pilv pesu ilves uba lina ubin karbike muusika arbuus Leia sõnade sisehäälikutest vanasõna viga ma üks viga ma soni koma üks soni ta õnnega koma pesa lepp ta õnnega pesa lepp Igaüks on oma õnne sepp tuhkur musi tuhkur maja saba musi maja supist kakuke saba vile me supist kakuke vile me Uhkus ajab upakile VÕÕRSÕNADES MÄÄRATAKSE SISEHÄÄLIKUD RÕHULISES SILBIS arme...
2)Kui kõrvuti on 3 või enam sama tähte 2)Jää-äär, plekk-katus 6)NB! Tunnist tundi, köögist kööki 3)Kui sõna ees on märk, sümbol või täht 3)x-jalad +-märk 7)L. Koidula nimeline. Kui numbri järel on nim sõn siis 4)Kui liitsõna osa kordub 4)kase- ja tammepuu, koolivennad ja -õed ei panda käände lõppu. Lõunaeestlane, newyorklane 5)"Ja" sõna asemel 5)siia-sinna, edasi-tagas, vene-eesti 6)Määrsõnad, mis lõppevad -lt lõpuga 6)päev-päevalt, kuu-kuult, järk-järgult
Sõnamoodustus 1) Tuletamine = tüvi + tuletusliide ( -mine, -ja, -kene ) Nt: laulmine, laulja, laulukene 2) Liitmine = tüvi + tüvi Nt: kassikakk, allmaaraudtee 3) Nulltuletus = tüvi + lõpp ( käände-, pöördelõpp ) 4) Tuletamine + liitmine + nulltuletus Nt: mägi-roni-ja-le 5) Lühendamine Nt: autobuss = buss Liitsõna Liitsõna = tüvi + tüvi + jne Nt: kirjutuslaud Mitu : täiendsõna mis täpsustab. Nt: kirjutuslaud (kirjutus- täpsustab lauda) 1 : annab põhiinfot. Nt: kirjutuslaud (laud on põhisõna) Kokku-lahku sõltub verbist ehk tegusõnast 1) Täiendsõna on lühenenud Nt: võõras keel - võõrkeel 2) Täiendsõna on nimetavas käändes Nt: raudne uks - rauduks 3) Täiendsõna on mitmuse omastavad(mille?kelle?) Nt: mägede tipud - mäetipud 4) Täiendsõna on sihitislik(millelegi sihitud) Nt: avaldatakse rõõmu - rõõmuavaldus 5) Täiendsõna on mitmusliku sisuga Nt: müakse pileteid piletimüük ( mitmus->ainsuseks) Ko...
paarsada, mõnikümmend 2. Arvsõna + ühelised, tuhanded, miljonid jne (asesõna) LAHKU kolm tuhat, viis tuhat viis, kaks miljonit, viis kahe tuhande kolmesaja kuuendikku, kolmkümmend viis, paar miljonit, mõni tuhat VII Tegusõna KLK I Tegusõnade liigid: 1. Lihtverbid (lihttegusõnad) koosnevad ühest sõnatüvest. õppima oli loetud (lugema) 2. Liitverbid (liittegusõnad) tüvi koosneb kahest sõnast; on liitsõna, mille osi ei saa ümber paigutada. Häbimärgistama ( häbimärgistan) 3. Ühendverbid (ühendtegusõnad) määr- ja tegusõnast või käänd- ja tegusõnast koosnev ühend, mis ei ole küll liitsõna, kuid moodustab kindla tähendusega mõttelise terviku. alla kirjutama (vrd vihikusse kirjutama) ära minema (vrd teatrisse minema) II Tegusõna KLK 1. Tavakohaselt kirjutatakse lihtverbide kõik vormid muudest sõnadest LAHKU.
3. Pikkuse reegel Kui sõnaühendi üks sõna on piisavalt pikk on lubatud nad kokku kirjutada. Nt: luuleõpik 4. Liitsõnareegel Kolmest või enamast tüvest koosnev liitsõna kirjutatakse kokku. Nt: suusahüppemägi, raudteejaamaülem 5. Traditsiooni reegel Õigekirja korras olemise nimel kirjutatakse teatud sõnalühendid kas siis kokku või lahku. a) arvsõnad kaks tuhat, kolmsada b) tänava nimed Vabaduse sild, Börsi käik c) -ne lõpulised sõnad kaheksa-aastane d) liit-, ühend- ja väljendusvebrid alahindama, alla andma
päev päeva järel sobiks lisada JA päev-päevalt päevast päeva maast-ilmast järk-järgult nädalast nädalasse õed-vennad aeg-ajalt maast madalast musta-valgekirju aasta-aastalt aasta aasta järel sinna-tänna Puudub liitsõna korduv osa: sünniaasta ja -koht; linna- või maaelu; ees- ja perekonnanimi ARVSÕNA end, nelikümmend viis KÜMMEND) aheksateistkümnes stkümnendik kakssada kuuskümmand üks ED JA ÜHELISED -- LAHKU hat kolmsada viiskümmend üks d kolm tuhat kuussada kakskümmend neli TEGUSÕNA sel on oluline sõnade vahetatavus ! hetatavad - kirjutame LAHKU - maha jätma ette võtma ma - panema vastu ma - vaatama pealt na ei ole vahetatav - KOKKU kooskõlastama, alahindama
Kumb kumma tingib, kas teatud häälik teatud tähenduse või annavad mingid sõnad (kõnealuse häälikuga) tähenduse juba ette? Sümbol Sümbol jaguneb esimesel tasandil siis vormiks ja tähenduseks, sümboli vorm jaguneb aga omakorda väiksemateks elementideks (foneemideks). Eesti keeles on ...(?) foneemi, millest on tehtud umbes 100 000 sõna. Põhisümbolite tähendus ei ole motiveeritud, kuid neist sümbolitest moodustatud liitsõna on juba sel moel motiveeritud, et tähendus on liitsõna osade tähenduse summa (hunt + koer = hundikoer 'koer, kes on kõige rohkem hundi moodi'), samas mõned liitsõnad ei ole nii motiveeritud, nt hundinui. MÄRGID SÜMBOLID IKOONID INDEKSID Referendiga rohkem Vorm on põhjus-tagajärje, või vähem sarnane kokkukuuluvus-
Tüvi kirjutatakse nii, nagu ta seisaks eraldi: 1) liidepartiklite -gi ja -ki ees: linngi, seppki 2) liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb: koralllane 3) liitsõnades: plekkkatus 4) nud-kesksõna tunnuse ees: veennud, möönnud Lühendusviisid: *algustähtlühend võtta sõna esimene täht: a aasta, l leht *katkendlühend võtta tähed sõna algusest kuni algus- või järgsilbi esimese täishäälikuni, viimane välja arvatud; liitsõna lühendamisel võib katkendi võtta ka mõlema osa algusest või ühe osa välja kirjutada: tr trükk, em-prof emeriitprofessor *valiktähtlühend võtta mingi ilmekas osa tähtedest (sõnaühendi puhul võetakse harilikult sõnade algustähed): nr number, stj saatja Keelekorraldajad: Peeter Päll, Maire Raadik, Tiina Leemets
Kokku ja lahkukirjutamine Nimisõna+nimisõna Liitsõna Täiendosa põhiosa Vesiveski, sarvloom, verivorst Ainsuse omastav Jaanuarikuu, maikuu jne kuud. Hulka ja kogu väljendavad ühendid, nt liivahunnik, suhkruvatt, klaasikild, singiviil Mitmusliku sisuga ainsuse omastav, NT: tikutoosm raamatukapp, teatriliit, tellisetehas, kartulipanek. Kolm või enamgi tüve, nt: aedviljakonserv, aruandeaasta, okaspuumets, allmaaraudteejaam Lahku Isa saapad, eesli saba, naabri auto, osakonna juhataja. Omadus-,arv-, asesõna või muutumatu sõna+nimisõna Kirjutatakse järgnevast nimisõnast lahku:Suur maja, rõõsk koor, raske koorem, head tõugu, tol ajal, tolle aja ses suhtes, sel määral. Märkus 1.Iseseisvate nimisõnadena tarvitavad nimelähtesed sõnad Nt (diisel, morse, maraton) Märkus 2 .väiketäheline eesnimeline täiend kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku: jaaniuss, pärtliöö. Omadus-,arv-, asesõna kirjutatakse järgneva ...
Liitmine- koosneb kahest või enamast tüvisõnast, kuid seda mõistetakse ühe sõnana ehk sellel sõnal on terviktähendus. d) Liitsõnad, mille moodustusosade tähenduslik suhe on ebasümmeetriline, kus üks osa väljendab põhitähendust ja teine osa ainult iseloomustab või täpsustab seda. Näiteks laudlina või voodilina on teatud tüüpi lina. e) Liitsõnad, mille moodustusosade tähenduslik suhe on sümmeetriline. Kui uue liitsõna tähendus on kahe moodustusosa tähenduste summa. Näiteks ööpäev ei ole selline päev, millel on öö omadusi, vaid on lihtsalt öö ja päeva summa. 1. Näited Käsi- a) käsilane, b) käekene, c) käeline, käsitsi, d) käsitöö, e) Plaan- a) planeerija, b) plaanike, c) plaaniline, d) reisiplaan, e) plaanipärane Akumulaator- a) akumuleerija, b) akumulaatorike, c) akumulaatorina, d) elektriakumulaator
17 Sõna saadakse kahe või enama keeleelemnedi liitmise/ühendamise keel (liidetakse kaks sõnatüve). Sõnade liitmine võimaldab sõna tähendust kitsendada ja täpsustada. Liitsõnamoodustus osad on tõved, mis üksteisele liidetakse. Näide: kool + vorm koolivorm, pikk + poiss pikkpoiss. KULD (täiendsõna, mis kitsendab ja täpsustab tähendust) + SÕRMUS (põhisõna, mis määrab liitsõna liigi ja annab põhitähenduse). Liitsõna mallid: Tüveline liitmine. Näide: leid|ma leidlaps, täna (määrsõna, liitub otse, sest pole lõppu) + päev tänapäev. Nimetavaline liitmine. Näide: jalg (nimetavas käändes) + ratas jalgratas. Omastavaline liitmine. Näide: jala (omastavas käändes) + matt jalamatt. Lühitüveline liitmine. Näide: inim|ene + ohver inimohver, naine + arst naisarst. Liitsõna ja sõnaühend:
Kappki kohvki ja kokki ning ei teata, millised on helilised ja helitud häälikud 6. Liitsõnas ei kao ükski täht Pannkook Eksitakse sõnas, sest ei tunta ära (KÜ erand) Klapptool liitsõna 7. mata liide Õppimata Kirjutatakse tihti õppimatta. Lihtne lause meelde jätmiseks: -mata ei saa kedagi matta 8. Paaris on dz ja ts Dzungel Võidakse kirjutada valesti, sest ei Tsempion teata reeglit, näiteks dzungel 9
ÜKSIKHÄÄLIKU ÕIGEKIRI 1 Häälikuühendi põhireegel ja erandid. A 1. Jaga sõnad viide rühma. Leia igale rühmale pealkirjaks õige reegel. kauples, valssi, modernne, kümnes, keskkond, linlane, brasiillane, marss, kordan, komplekssed, kasski, keskkool, konngi, allkiri, metalne, metallraha, kurkki, fajanss, pappkarp, kirsse, õhupallgi, pimss, metssiga, õhkkond, tummgi. kauples õhupallgi liitsõna Ülipikk Liide algab s,l,m,n... sama sõnaga kui lõpeb kümnes tummgi allkiri valssi õhkkond linlane kurkki metallraha marss keskkond kordan konngi pappkarp pimss brasiillane
-12. õa lõppaeg tähistatavate numbrite järel punkt ja 2011/12, õa ühendatakse nad mõttekriipuga/kaldkriipsuga või 1.-9- mai sõnaga kuni. 1. kuni 9. mai Käändelõppe ei lisata, kui kääne selgub järgnevast 2008.-2009. aastani tekstist. 1990.aastatel K Kui number moodustab talle järgneva ne-lõpulise 17aastane ~ 17-aastane omadussõnaga liitsõna, kirjutatakse nad kokku või ligi 30aastane ~ ligi 30- sidekriipsuga. aastane Kui number ei ole sõnaühendi osa, siis tuleb 30 osalejat 139st pääses vajaduse korral näidata tema juures käändelõppu, teise vooru. mis kirjutatakse arvuga kokku või sidekriipsuga. 30 osalejat 139-st pääses teise vooru.
Aia värvimime on väga tähtis töö. Me võisime Anuga ainult eemalt vaadata. Isa tuli Jüri tööd kontrollima: ,,Õhemalt! Õhemalt! Sa määrid nagu võid leivale." Siis oli Anu isa ja tema ütles mulle: ,,Määri võid leivale!" Jüri sai vihaseks. ,,Kui te oma tobetat mängu silmapilk ei lõpeta, kasten te ninad värvipotti!" Miks küll Jüri oli nii vihane? Me ei seganud teda sugugi. * Kirjuta tekstist välja üks nimi: Jüri üks käänsõna: töö üks pöördõna: värvis üks liitsõna: värvipotti üks käsklause: Õhemalt! * Moodusta väitlause, milles esineks loo pealkiri. Arvan, et aia värvimine on tore. * Tõmba joon alla lausele, mis sobib loetud loole pealkirjaks. Anu on minu sõber. Isa õpetas võid määrima. Narritasime Jürit. Töö kiidab tegijat. 2. Paranda kaashäälikuühendi vead ja kirjuta sõnad punktiirile õigesti. Tallinnlane läks tõttlikul sammul trammi peale. Ta pidi välljuma kümmnendas peatuses. Käes
...........7 Kokkuvõte....................................................................................................................8 Kirjandus......................................................................................................................9 3 1. Fraseologismidest üldiselt Fraseologism on kujundlik sõnaühend, liitsõna, lause või lausekatke, mille tähendus erineb teda moodustavate sõnade algtähenduste summast. Näiteks kujundit vesi on ahjus ei tõlgendata tavaliselt sõna-sõnalt, vaid mõistetakse, ütlus märgib enamasti halvustavalt hirmutunnet. Fraseologismid on suulises või kirjalikus kõnes esinevad, peamiselt retoorilise funktsiooniga struktuurielemendid. Nende koostisosad moodustavad omaette mõtteterviku, mis mõjutab kõne vastuvõtja hinnangut kirjeldatava objekti suhtes
Kas vormimoodustus on morfoloogiline süntees või analüüs? Süntees Kas sõnamoodustus kuulub morfoloogia alla? See ei ole morfoloogiat Mitu grammatilist tähendust väljendab -sime sõnavormis elasime? Kolm (arv, isik, aeg) Kas lill 'õitsev taim' on leksikaalne või grammatiline tähendus? leksikaalne Kumb on tekstiüksus: kas sõna või sõne? sõne Kas võib juhtuda, et sõnal on ainult üks sõnavorm? jah Kas sõna külmik on tuletatud sõna või liitsõna? Küülik? Õigekeelsussõnaraamat? Külmik tuletatud, küülik liht, õigekeelsussõnaraamat liit. Kas eales on vaba või seotud morfeem? vaba Mis tüüpi on morf vaata? uhi- sõnas uhiuus? -ki sõnas miski? u sõnas sõpru? Vaata- null morfeem, uhi jäänukmorf, -ki kliitik, u - kohvemorf Mis kohal asuvad seotud morfeemid tüve suhtes? Jäärel, ees Mis on eesti keele morfotaktilise skeemi põhimõte? Tüvi liide arv kääne liidepartikkel.
põhjaks on nimisõna (Õim 2001a: 555). A. Liitnimisõna (tunnus + selle kandja) 1. Substantiivse täiendosaga fraseoloogilised liitnimisõnad Nendes väljendites märgib põhisõna referenti ja täiendsõna iseloomustab teda mingi tunnuse alusel. Täiendsõna võib lähtuda mingisugusest omadusest (vedelvorst, lambapea), iseloomulikust tegevusest (pättjalg), välimusest (lokilammas), elukohast (maarott), otstarbest (kahuriliha), olemusest laiemalt (hädapasun). Kui toetuda liitsõna komponentide ühesele tähendusele ning tuntud stereotüüpidele, siis võivad taolised nimisõnad olla ühetähenduslikud. Näiteks nimetuse merekaru puhul on mõistetav, et komponent karu viitab referendile ja meri näitab, millised kohaga see inimene seotud on. Kui aga liitsõna mõlemad osad esinevad kujundlikus tähenduses, on isikunimetusest keerulisem aru saada. Näiteks väljendi pigikäpp puhul võib teada sõnade pigi ja käpp tähendust, kuid kumbki neist ei viita
emu.ee/struktuur/toiduainete- tehnoloogia-osakond/projektid/. ,,Juustutehnoloogia alane seletav terminkogu" on ühekeelne (eesti k) seletussõnastik. Lisaregistrid puuduvad. Sõnastik on üles ehitatud lihttähestikuliselt, ei mõistepesi ei ole ühte viidud, nt käsitöönduslik juuretis, naturaalne juuretis, emajuuretis, määratlemata juuretis, määratletud juuretis, primaarne juuretis, sekundaarne juuretis, tarbejuuretis on leitavad omadussõnalise täiendi või liitsõna esitähe järgi. Samuti pole viidet juuretise artiklis neile terminitele. Pesatähestikulisena oleks sõnastikku eelkõige just õppuril kindlasti kergem kastutada. Mõistele on antud definitsioon ning enamasti järgneb pikem või lühem selgitus. Osa mõistet puhul on piirdutud vaid definitsiooniga. Mõnele selgitusele lisatud veel ka viide rohkem infot pakkuva artikli juurde (nt pehme juust, vt ka kõvadus). Termini väljal esitatatud esimesena
KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE Liitsõna koosneb põhi-ja täiendsõnast, nt laualamp: laua (täiendsõna) lamp (põhisõna), raudtee: raud (täiendsõna) tee (põhisõna). NIMISÕNAD 1. Nimetavas käändes nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, nt raudtee, laudpõrand, tornmaja 2. Lühenenud tüvega sõna kirjutatakse nimisõnaga kokku, nt purskkaev, inimtühi 3. Kui eelnev nimisõna on omastavas ja näitab liiki, kirjutatakse see järgneva nimisõnaga kokku, nt kassipoeg, raamaturiiul või kui tekib piltlik väljend, nt lapsepõlv, lõvilõug; kui kuuluvust, siis lahku, nt ema laud, meie kodu. 4. Täiendreeglit vaadatakse selle järgi, kuhu täiend kuulub, nt selle puu oksad (selle puu) või kaharad puuoksad (oksad on kaharad); tuntud sepa töö (tuntud sepp) või suurepärane sepatöö (suurepärane on töö). 5. Mitmuse omastavas käändes nimisõna kirjutatakse järgnevast lahku, nt vigade parandus, kirjatarvete kauplus; erandiks on 2-silbilised mitm ...
KOKKU LAHKU Täiendsõna ainsuse nimetavad Täiendsõna ainsuse omastavas käändes või lühenenud (inimelu) näitab kuuluvust (ema silm) Täiendsõna ainsuse omastavas Hulka või kogu väljendava ühendi näitab liiki või laadi (emakeel) eesosa on liitsõna (paekivi hunnik) Ühend väljendab hulka või kogu Täiend kuulub täiendi juurde (kivihunnik) (selle koera kuut) Täiend kuulud põhisõna juurde Mitmuse omastavas käändes olev (see koerakuut) täiendsõna tavaliselt lahku (õpetajate tuba) Mitmuse omastavas olev Tavaliselt omasud-, arv- ja täiendsõna on kahelsilbiline või asesõna nimisõnast lahku (noor
SÕNADE KOKKU-JA LAHKUKIRJUTAMINE 1. Nimsõna+nimisõna , Nimisõna ja sellele eelnev nimisõna nimetavas käändes kirjutatakse kokku. : raudtee , laudpõrand 2. Nimisõna+lühenenud tüvi ; Nimisõna ja sellele eelnev lühenenud tüvega sõna kirjutatakse kokku : purskkaev, inimtühi 3. Nimisõna+ainsuse omastav kääne ; Nimisõna ja sellele eelnev nimisõna ainsuse omastav käändes kirjutatakse kokku , kui ; 1) Liitsõna vastab küsimusele mis liiki ? missugune? : lapsepõlv, hundijutt, konnasilm,lõvilõug Kirjutatakse lahku , kui : esimene sõna näitab kuuluvust ja vastab küsimusele kelle? mille? : ema laud, venna riided, meie kodu, sõbra jalgratas 4. Kui omastavas käändes oleva täiendsõna juurde kuulub täiend, siis kirjutatakse kõik sõnad lahku, kui aga põhisõna juurde siis kokku : Selle puu oksad kaharad puuoksad Suure karu nahk kulunud karunahk 5
Vokaalid a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü.(9) a, e, i, o, u (mõnikord ka y). (6) Konsonandid b, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, r, b, c, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, s, s, z, z, t, v.(18) q, r, s, t, v, w, x, y, z.(21) Liitsõnad Eesti keeles kirjutatakse Inglise keeles võib liitsõnu liitsõna osad alati kokku, kirjutada kolme moodi: ükskõik mis vormis või 1) kokku, 2) sidekriipsuga, 3) ümbruses lahku. nad ka ei esineks. Tuletis tuletus ehk derivatsioon Sõnale lisatakse -ing ja -ed sõna moodustatakse teisest lõpp sõnast selle tüvele (vahel ka vormile)
OMADUSSÕNATULETUS MÄÄRSÕNATULETUS · Nimisõnatuletus: · Tegusõnatuletus: filmima, triikima, riivima (mida tegema) · Omadussõnatuletus: mullane, mudane, värvine (milline) · Määrsõnatuletus: kurvalt, ilusti, rinnuli (kuidas) 30. Mida võimaldab sõnade liitmine? Sõnade liitmine võimaldab sõna täehndust kitsendada j atäpsustada 31. Liitsõna moodustusosad! · Liitsõna koosneb põhisõnast ja täiendosast. · Põhiosa annab põhitähenduse, täiendosa täpsustab ja kitsendab seda 32. Lause mõiste! Lause on keeleüksus, mis väljendab üht mõtet keeleliselt terviklikul kujul 33. Lause tähendus! Lause tähendus koosneb situatiivsest ja modaalsest tähendusest 34. Millest koosneb lause? Lause koosneb fraasidest, fraasid koosnevad sõnadest 35. Fraasi mõiste!
on kujunenud liigiterminiks mardihani, jüriöö, Asesõna ERI kirjutatakse Sellel erialal, sai eriülesande, Asesõna ERI kirjutatakse Töötasid eri aladel, pärinevad nimisõnaga kokku tähenduses nimisõnast lahku, kui ta eri aegadest spetsiaalne, eriline tähendab erinev, erisugune, lahusolev, omaette, eraldi Tekkinud liitsõna väljendab Uusaasta, elavnurk, Määrsõnaline täiendsõna Kummuli paat, lokkis juuksed, kindlat omaette mõistet heategevus, kitsasfilm, valjusti rääkimine omakasu, vaenelaps Täiendsõna on lühenenud Sinilill, kiirrong, sirgjoon Sellised kolme- või Kuumaveeallikas, enamatüvelised ühendid, mis mustaveepang, moodustavad omaette tähenduse mustasõstramoos,
orhid`ee (lill), santaz`eerima (kompromiteerimisähvardusega) välja pressima Nurksulg [ ] Nurksulgudes olev märksõna osa tähendab, et sõna võib tarvitada nii sulgudes oleva osaga kui ka ilma selleta. k`allike[ne] Märksõna järel nurksulgudes on hääldus. jazz [dzääz ~ dzäss] Noolsulg < > Noolsulgudes on andmed märksõna morfoloogia kohta. orhid`ee <26i>, ujuma <27> Noolsulgudes on ka liitsõna omastava vorm, kui liitsõna põhisõnal on sõnaraamatus ainsuse nimetavas homonüümne sõnavorm: huvi+j`uht <-juhi> b. ÕS annab abi ka sõnade sobivuse ja stiili kohta. Milliseid sõnu või märke selleks kasutatakse? Näited. 1. ÕS-ist saab abi väldete kohta. Näiteks III väldet märgib kriipsuke ` (graavis) III- vältelise kirjasilbi täishääliku ees: s`oosima. Ümarsulgudes vältekriips tähendab, et sõna võib hääldada nii III kui ka II
Ema silm, isa kodumaa, koera näitab liiki või näitab saba laade kuuluvust (missugune?) (kelle, mille?) 1. Ühend 2. Hulka või kogu 1. Kivihunnik, leivaviil väljendab hulka väljendava 2. Paekivi hunnik, teraleiva viil või kogu ühendi eesosa on liitsõna 1. Täiend kuulub 2. Täiend kuulub 1. See koerakuut, need põhisõna juurde täiendi juurde lambatalled 2. Selle koera kuut, nende lammaste talled 1. Mitmuse 2. Mitmuse 1. Lasteaed, naisteriided, meeste-
Kirjandus Kirjandi kirjutamine 1. Pealkiri: Pealkirja lõpus ei ole punkti. Pealkirja võib lisada hiljem. Pealkirjas on tuumsõna(d), millele toetuda. Nt. ,,Mõttest sünnib tegu, tegudestsaatus" 2. Moto: Moto on autori sõnasõnaline tekst, mis paigutatakse pealkirja järele kirjandi teksti ette paremale serva. Moto kirjutatakse vajaduse korral mitmel real. Moto peaks peamõtet täpsustama. Moto võib olla ladina keeles. 3. Sissejuhatus: Sissejuhatus peab olema üldine. Sissejuhatuse pikkuseks on 1/6 kirjandist. Sissejuhatus ei tohi alata sama lausega, mis pealkiri. Sissejuhatus on soovitatav kirjutada viimasena. Sissejuhatus ei tohi alata küsimusega, kuid võib sellega lõppeda. 4. Teema arendus: Teema arendus koosneb lõikudest, mis algavad taandreaga ja mille pikkuseks on 5-9 lauset. Uus mõte algab uuelt lõigult. Teema arenduse koostamiseks võib abiks võtta mandala. Lisada näiteid, tsitaate, aforisme. 5. Lõppsõna: Lõ...
Enne tähendab ajaliselt varem, ennem tähendab pigem. Vahest tähendab ehk, vahel tähendab mõnikord. Õieti tähendab õigupoolest, tegelikult, õigesti tähendab mitte valesti. Igas lauses peab olema tegusõna. Võrdluses ei käi ,,kui" ja ,,nagu" ees koma. Kaashäälikuühendite erandid: Rõhuliite -gi/-ki ees (-ki liidet nõuavad k, p, t, g, b, d, f, h, s, s, z, z). Nt. Lill+gi, kass+ki, ehk+ki, kukk+ki Liitsõna liitumiskohal. Nt. Kristall+selge, kesk+kool Ülipikk ss l-i, m-i, n-i ja r-i järel (v.a. börs, pulseerima, kurseerima). Nt. Ressurss, valss, pulss, renessanss Liited (kõik tähed jäävad alles, kui sõna lõppeb sama tähega, millega liide algab.) Nt. Kristall+ne = kristalne, portugal+lane = portugallane Vigade märkimine: | Viga × - Sõnakordus - Midagi on puudu Stiiliviga F Faktiviga
Alljärgnevalt on toodud valik üldkeeles kasutatavaid lühendeid. a aasta aj ajutine ak arvelduskonto apr aprill AS aktsiaselts aug august aü ametiühing dets detsember dl dessertlusikatäis dots dotsent dr doktor e ehk E esmaspäev eKr enne Kristuse sündi EL Euroopa Liit e.m.a enne meie ajaarvamist end endine FIE füüsilisest isikust ettevõtja hr härra hrl harilikult ik isikukood ins insener IT infotehnoloogia j jõgi; jagu j.a juures asuv jaan jaanuar jj ja järgmine, -sed jm ja muu(d); ja mujal jms ja muud sellised, ja muud seesugust jmt ja mitmed teised, ja mõned teised jn joonis jne ja nii edasi jpt ja paljud teised jr juunior, junior jrk järjekord, järjekorranumber jsk jaoskond jt ja teised juh juhataja jun juunior, junior jv järv k küla; keel; kell; kopikas K kolmapäev k.a käesoleval aastal; kaasa arvatud kd köide kk keskkool; käskkiri kl klass; k...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
