Eesti 1920nendatel aastatel (7)

§13. Majandusolud 1920. aastatel
Majandusarengu lähtekohad.
Eestisse saabusid moodsad tootmistehnoloogiad, uued seadmed ja ka spetsialistid. Samas tähendas seotus Venemaaga sõltuvust idaturust. Tooraine veeti sisse idast ning enamik toodangust läks sinna tagasi. Eesti iseseisvumisega vähenes tema vahendajaroll Euroopa ja Venemaa suhetes. Eesti toodangul oli raske konkureerida Euroopa kaupadega. Lisaks olid siinse majanduse halvanud sõdade ja revolutsioonide tagajärjed. Haritava maa pindala ja loomade arvukus oli järsult vähenenud. Peaaegu nullist alustati rahandussüteemi loomist. Vabadussõja ajal oli kujunenud välisvõlgnevus 5 miljardit marka .
1920. aastate alguse majanduslik tõus
Sõjaaegsele langusele järgnes järsk majanduslik tõus. Taheti taastada majanduse endist struktuuri ning arendada sidemeid Venemaaga. Kiiresti kasvas tööstusettevõtete arv. Ettevõtete rajamiseks kasutati laene , selleks eelistati Eesti Panka. 1922 sulges Venemaa oma turu Eesti kaupadele. 1923 muutus Eesti majanduse olukord kriitiliseks ning Eesti Pank oli sunnitud välja andma uusi laene.
Maareform
Vastavalt Maaseadusele riigistati mõisnike maavaldused. Loodi 56 000 asundustalu . Tekkis ulatuslik väikeomanike kiht ning palgatööliste osakaal langes. Peale maa võõrandati ka põllumajanduslik inventar ja loomad. Kerkisid uued talumajad, laudad ning rajati uusi külasid.
Uus majanduspoliitika
1924 asus rahandusministriks Otto Strandman . Tema maksepoliitika järgi kärbiti riiklikke kulutusi, piirati sissevedu, suurendati eksporti, raskendati ebakindlate laenude saamist. Lõpetati tööstuse eelisarendamine. Esmatähtsaks muutus põllumajandus.
Põllumajandus
Loodi Maapank , mis finantseeris asundustegevust. Loomade arv kasvas, asutati massiliselt masinaühistuid. Toimus põllumajandusliku tootmise ümberstruktureerimine. Tähtsaks muutusid piimakarjad ja peekonsead. Rohkem pöörati tähelepanu söödakultuuridele. Suurenes toiduteravilja toodang. Põllumajanduse kitsaskohtadeks oli mehhaniseerituse madal tase, tõuloomade ja sordiseemnete vähesus, talude suur arv (põhjustas maavalduse killustatust).
Tööstus
Likvideeriti hiigelettevõtted ning rajati uusi väiksemaid ettevõtteid ja tööstusharusid. Kujunes kodumaine kütusetööstus. Tänu põlevkivile pandi alus keemiatööstusele. Eestis leiduvat metsamaterjali kasutasid puidutööstused ning tselluloosi- ja paberikombinaadid. Venemaa tarbeks tootvad vabrikud spetsialiseerusid ümber siseturule. Võrreldes Vene ajaga jäi tööstuse arengutase siiski madalamaks, sest ettevõtted ei suutnud oma toodetele turgu leida. Suureks probleemiks oli endiselt tööpuudus.
Rahareform
Inglise pankadelt laenati 28 miljonit krooni, millega korraldati ümber Eesti rahandus ja pangandus. 1. jaanuarist 1928 hakkas kehtima uue rahaühikuna kroon, mis oli seotud Rootsi krooniga . Algas Eesti majanduse integreerumine Euroopa majandusruumi.

§ 14 Sisepoliitiline areng 1920. aastatel.
Poliitilised erakonnad
Parempoolseimaks erakonnaks olid Põllumeeste Kogud , mis moodustuasid jõukamast talurahvast ja põllumajandusega seotud linnakodanlusest. Erakonna liidriteks olid K. Päts, J. Laidoner. Vanimaks parteiks oli J. Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond . See koondas intelligentsi, linnakodanlust ja talurahvast. Sinna kuulusid Jaan Poska , Jakob Vestholm. Rahvaerakonnast eraldus Kristlik Rahvaerakond, mis ühendas klerikaalsemat osa. Tsentrisse kuulus Eesti Tööerakond, mille moodustas väikekodanlus. Sinna kuulus Otto Strandman, Ants Piip . Vasakpoolsesse ossa kuulus Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, sinna kuulusid tööstustöölised. Veel oli Eestimaa Kommunistlik Partei, mis oli sunnitud tegutsema põranda all.
Esimene põhiseadus
15. juunil 1920 võeti konstitutsioon vastu. Eesti kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas. Võimalus teostada oma võimu anti parlamendivalimiste ja rahvahääletuse kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, mille 100 liiget valiti iga 3 a tagant. Täidesaatev võim oli valitsusel, mis vastutas Riigikogu ees. Valitsusse kuulusid ministrid ja riigivanem, kes täitis peaministri rolli ning esindas riiki. Kohalikel omavalitsustel oli suur iseseisvus . Põhiseadusega kehtestati laialdased kodanikuõigused: kodanike täielik võrdsus seaduste ees, isiku-ja korteripuutumatus, ühinemise-, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus, õigus eraomandile ja streigivabadus. Tallinnas ja selle ümbruses kehtis kaitseseisukord , mis hiljem muudeti üleriigiliseks.
Kuidas valitseti Eestit?
1920