Eesti Vabariik 1920-40-ndatel (4)

Iseseisvudes ahenes Venemaa turg, Euroopaga polnud aga Eesti võimeline konkureerima . Majanduslikule langusele järgnes aga tõus. 1922. a. sulges Venemaa aga oma turu, algas majanduslik langus. Mõisamaade riigistamisega tekkis kümneid tuhandeid uusi talusid. 1924. a. viis O. Strandman läbi uue majanduspoliitika . Maal asutati masinaühistuid, põllumajandus struktureeriti ümber. Hiigelettevõtted kaotati, eelistati eestimaist toorainet. Tugevamad erakonnad olid Põllumeeste Kogud (parempoolseimad; Päts, Laidoner, Teemant), Eesti Rahvaerakond ( rahvusluse rõhutamine; Tõnisson, Poska , Vestholm), Eestimaa Kommunistlik Partei (juhiti Moskvast, tegutseti põranda all, pälvisid vaesemates kihtides poolehoiu, kuid peale mässu kaotasid kogu oma populaarsuse) jne. I põhiseaduse järgi oli kõrgeima võimu kandjaks rahvas, seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, täidesaatvat võimu teostas valitsus, peaministri rolli täitis riigivanem. Kehtestati laialdased kodanikuõigused. Ainuvõimalikud olid koalitsioonivalitsused, kus osales 3-5 erakonda, valitsused püsisid keskm. 11 kuud. Peale kommunistide mässu pandi alus Kaitseliidule (kodanike vabatahtlik relvaorganisatsioon). 1930. a. algas Suur majanduskriis, esmajoones tabas see põllumajandust. Rahva ostujõud vähenes, tööpuudus kasvas, süüdistati erakondi. Olukorda püüti parandada erakondade liitumise teel. Põhiliseks poliitiliseks jõuks said Vabadussõjalased (juhikultus, rahvaüritused, erakondade süüdistamine; A. Larka , A. Sirk). Soovisid läbi suruda oma põhiseadust. Peale selle vastuvõtmist astus J. Tõnissoni partei tagasi, moodustati üleminekuaja valitsus eesotsas Pätsiga. Riigivanema võimupiiri laiendati tunduvalt. 1934. a. märtsis viisid Päts ja Laidoner läbi sõjaväelise riigipöörde, põhjendades seda vapside väidetava võimuhaaramise plaanidega, kuulutati välja üleriigiline kaitseseisukord . Karl Einbund määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks, algas vaikiv ajastu. Kehtestati tsensuur ja riigi kontroll, loodi kutsekodasid. 1935. a. lõpuks oli demokraatia asendunud autoritaarse diktatuuriga. Kuigi vapsid nõudsid demokraatia taastamist suutis Pätsi valitsus nende populaarsust rahva hulgas tugevalt kahandada. Opositsiooni peamiseks keskuseks jäi Tartu. 1938-ndal aastal jõustunud põhiseaduse järgi oli Eesti Vabariigi riigipeaks president , riigikogu muudeti kahekojaliseks. Piirati kodanikuvabadusi, valitsuse määras president. 1934-ndal aastal hakkas riik sekkuma ka majandusse, eriti kiiresti arenes tööstus, põllumajandussaadusi veeti ohtralt välja. 20-ndate aastate alguses kardeti kõige enam Saksamaad ja Venemaad. Toetust otsiti Lääne suurriikidelt. Sooviti luua Balti liitu. Eesti osales aktiivselt Rahvasteliidu töös. Tihenesid suhted Poola ja Rootsiga. Ohumärkideks olid Inglise-Saksa mereväeleping ning Nõukogude Liidu aktiviseerumine. Kultuurkapitalist sai põhiline kultuuri finantseeriv asutus, mis vajalikud summad sai maksudest. Kultuur professionaliseerus, loodi kutseühinguid. 30-ndate teisel poolel piirati loomevabadust. Loodi ühtluskoolid. Koolireformiga pandi rõhku kutseharidusele (Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Kõrgem Kunstikool „Pallas“, Tartu Kõrgem Muusikakool , Riiklik Lavakunstikool , Kõrgem Sõjakool). Mitmed teadlased olid lahkunud ja teaduse olukord kurb, loodi teadusseltse, Eesti Teaduste Akadeemia. Põhiline tähelepanu oli rahvusteadustel. Kirjanduses valitses realism , „Siuru“ ja „Arbujad“. Kujutavas kunstis valitses väga kirju pilt. Muusika areng jätkus väga kiiresti. 1921 loodi Eesti Lauljate Liit. Muusikapäevad, laulupeod . Teatris valitses suundade paljusus , tähtsamad teatrid olid Estonia, Draamateater, Tallinna Töölisteater, Vanemuine . Asjaarmastajate teater tegutses provintsis , neid toetas Eesti Haridusliit. Arenes filmikunst . 1922. loodi Eesti Spordi Keskliit, aset leidsid Eesti Mängud, osaleti olümpiamängudel, korraldati mitmeid maavõistlusi.
1919 – kasutusele võeti Eesti mark
1919 1. dets – Tartu Ülikooli avaaktus
1920 2. veeb. – Tartu rahu
1920 15. juuni – Eesti I põhiseadus
1920 – Valiti I Riigikogu koosseis
1921 – Enamus riike tunnustasid Eesti Vabariiki
1921 sept – Baltimaad võeti Rahvasteliitu
1923 – Eesti-Läti kaitseliidu leping
1924 1. detsember – Kommunistide mäss
1925 – loodi Kultuurkapital
1928 – hakkas kehtima Eesti kroon
1929 – Moodustati Eesti Vabadussõdalaste Keskliit
1930 – algab Suur majanduskriis
1932 aug. – uue põhiseaduse I rahvahääletus (vastu)
1932-37 – Eesti Entsüklopeedia (8 köidet)
1933 juuni – uue põhiseaduse II rahvahääletus (vastu)
1933 – krooni devalveerimine 35% (J. Tõnisson)
1933 august – üleriigiline kaitseseisukord
1933 okt. – vapside põhiseaduse hääletus (poolt)
1934 jaan. – jõustus uus põhiseadus
1934. 12. märts – Pätsi riigipööre
1934 – algas majanduselu kiire areng
1934 – haridusreform
1934 sept. – Balti kolmikliit
1935 8. dets – arreteeriti vabanenud juhtivad vapsid
1938 – jõustus Pätsi põhiseadus
1938 aprill – I presidendiks saab K. Päts
1938 – Eesti, Läti ja Leedu kuulutasid end neutraalseks
1938 – Eesti Teaduste Akadeemia