AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU (0)

Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Õe õppekava
Maria Vilgats
AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU
Geriaatria
Juhendaja : Erle Remmelgas
Tartu 2013
Sissejuhatus
Sooritasin ,, Geriaatrilise õendusabi ” praktika SA TÜK Uroloogia ja neerusirdamise osakonnas alates 08.04.2013.a. kuni 10.05.2013.a.
Geriaatrilise õendusabi praktikat juhendasid: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õpetaja Erle Remmelgas ja Uroloogia osakonna õde Piret Pennar.
Akadeemilise õendusloo haigeks valisin eesnäärme healoomulistkasvajat põdeva eaka meespatsiendi kellel on olnud mõned varasemad kokkupuuted haigla statsionaarse raviga . Patsient hospitaliseeriti plaaniliselt eesnäärme resektsiooniks. Oli huvitav jälgida, kuidas inimene leppis oma haigusseisundiga ja tegi haiglas olles kõik, et oma seisundit parandada. Patsient järgis kõiki tervistavaid juhendeid ning nõuandeid, mida talle jagas arst ja õde.
Andmed patsiendi kohta
1.Üldandmed

• Mees
  
• 1950 a, vanus 63a.
  
• Tartu linn
  
• Vanaduspensionär
  
• Haiglas viibimise aeg 09.04.2013.a.- 15.04.2013.a.
  
• Mina jälgisin patsienti 09.04.2013 -15.04.2013.a.
  
• Sündinud Tartu linnas
  

2. Eluanamnees ja sotsiaalne tervis
Sündis Tartu linnas, peres, kus oli juba kaks last (poiss ja tüdruk). Ema –õmbleja, isa puussepp . Lapsepõlves põdes tuulerõugeid. . Allergiat ei tea endal olevat. Kahjulikke harjumusi ei ole (ei suitseta ,ei joo). Patsient arvab, et on oma vanuse kohta päris hea tervise juures. Tema ema on surnud 81a, isa suri 89 a . On õde 60 a, kes elab Tallinnas üksi ja on hea tervise juures .Vend on 65 a ja elab koos oma poja perega maal isa talus .
Patsiendil on kaks poega. Patsient elab üksinda ja on liikuv inimene. Harrastab jalutamist ja kergemate kodutööde tegemist.
Psühholoogiline ja hingeline tervis
Patsient on tavaliselt emotsionaalselt stabiilne. Kontaktivõime on hea kuid tähelepanu hajutatud . Kohati esinevad meeleoluhäired. Patsiendi mõtlemine vastab eale, mälu halvenenud. Patsient räägib ja väljendab end arusaadavalt. Patsient on sõbralik, rahumeelne, omab kindlat maailmavaadet , pikemalt suheldes on avatud ja sotsiaalne.
Stressiga tuleb toime omaette olles, mediteerides ja lugedes . Muidugi hingeliselt annab talle jõudu oma lähedastega suhtlemine ja teadmine ,et nendega on kõik hästi ja lähedased pole teda ära unustanud.
Sotsiaalne tervis
Patsient elab naisega Tartu linnas asuvas kõigi mugavustega korterelamus .
Patsient on majanduslikult kindlustatud. Patsiendile meeldib väga lugeda raamatuid ja oma toalillede eest hoolitseda( lille on pt väga palju). Sotsiaalselt oli patsient aktiivne .Käis palju jalutamas, külas oma poegadel ja mõnel sõbral.
Seoses haigestumisega on patsient sunnitud ületama teatavaid ebamugavusi ning tegema ümberkorraldusi oma argipäeva elus ja toitumises. Eesnärmekasvaja mõjutas haige emotsionaalset ja vaimset seisundit. Haiglas voodi külge aheldatuse tõttu on patsiendi füüsiline seisund jäänud kesisemaks.
Patsiendi igakülgne seisundi hindamine kogudes andmeid RAI hindamisinstrumendiga.
KOGNITIIVNE SEISUND
2010 aastal patsiendil on diagnoositud kognitiivse funktsioonide langust, mis väljendub eelkõige tähelepanu nõrgenemisega. Vahel patsiendile ei meenu hiljutised sündmused, kuid väga innukalt räägib mineviku sõndmustest, oma eluloost, patsient ei ole tähelepanelik, tihti unistab hiljutised tegevused. Selline pilt on iseloomulik tähelepanuvõime languseks. ( King 2012).
Orienteerumisvõime kohas ja enda isiksus on olemas, kuid esinevad mäluhäired – patsient ei mäleta näiteks, mis kuupäev on küsimuse hetkel. Kodus olles patsient võtab ravimid korralikult, vahepeal soovis tegeleda toidu valmistamisega, kuid unustas pooleli algatud tööd, mis võiks osutada eluohtlikuks. See oli selgunud patsiendi lähedaste sõnul. Kuna patsient ei ela üksi, pere poolt oli tagatud patsiendi turvalisus. Üldiselt on patsient adekvaatne ja orietneeritud oma isiksuses, vastab küsimustele suhteliselt adekvaatselt. Patsiendi sugulastega vesteldes selgus, et patsient mäletab ja kirjeldab adekvaatselt oma elukäigu.
SUHTLEMINE JA KUULMINE
Patsiendil aeg-ajalt esinevad kuulmisraskused, patsiendi sõnul kõrvakohin, kuid enamus vestlusel ei olnud vaja kõvemini rääkida. Kuulas halvasti sosinakõnet.
Patsiendil sotsiaalse suhtlemisega probleeme haiglas ei ole esinenud . Patsient oli väga avatud suhtlemisele, ja intensiivravipalatis ning tavapalatis leidis kergesti endale vestluskaaslasi. Patsiendi kõne oli arusaadav, selgete väljenditega. Patsient vahest vastas küsimustele aeglaselt, kaua mõtles.
NÄGEMINE
Nägemine on püsinud samal tasemel alates 19. 12. 2011 silmaarsti kontrollimisest. Patsiendi silmanägemine langenud, lugemiseks kasutab prille.
MEELEOLU JA KÄITUMINE
Patsiendil on alanenud meeleolu seoses tema haigusega. Varasemalt patsiendil oli esinenud depression ja unehäired. Eesnäärmekasvaja diagnoosi püstitamisel patsiendil tekkis depression, ja patsiendile oli määratud ravi: Xanax 0,5 mg x 2. Patsiendi kaebused enne operatsiooni oli hirmustunne, unetus, mis kestis nädalaid, apaatsus . Hetkel patsient ei võta antidepressante, kuid arsti korraldusel määrati unerohi.
PSÜHHOSOTSIAALNE HEAOLU
Patsient on aktiivne suhtleja, alustab dialoogi esimesena, kuid vahetab tihti teemat. Patsient varasemalt oli aktiivse eluviisiga, ja räägib oma palatikaaslastele toimunutest üritusest. Suhtlemisest selgub , et patsient tahab taastada oma endist eluviisi. Kuna patsiendil on palju sugulasi, tema juures on alati külalised, seega patsient on aktiivne pidevalt. Patsiendi tegevused hetkel on piiratud esmalt intensiivravi palatiga, seejärel tavapalatiga. Patsiendil on hea meel suhelda oma külalistega.
KEHALINE FUNKTSIOON
Patsient ei vaja kõrvalabi liikumisel Liigiste liikuvus on piiratud põlveliigiste osteoartroosi tõttu. Patsiendi liikumine aeglunenud.
Kuna põlveliigiste osteoartroos raskendab liikumist, patsiendil on vajalik füsioteraapiat. Füsioterapeudi abi kasutab meeleldi ja huviga ootab järgmist teraapia aega.
Osteoartroos on kõige tavalisem krooniline haigus, mis mõjub liigestele ning on kõige sagedasem sümptomaatiline probleem keskealistel ja vanematel inimestel. Põlveliigiste osteoartroos on põhjustab valu ning põlvefunktsiooni kadumist. Palju patsiente usub, et osteoartroos on vananemise normaalne osa ja selle vastu pole suurt midagi teha, kuigi see ei vasta tõele. Osteoartroosi peamised sümptomid on liigisvalu, düsfunktsioon ja kaugemale arenedes võib see põhjustada luumurde, lihaste atroofiat ning jäsemete deformatsiooni ( Lucas 2005).
Uuringud näitavad, et funktisonaalse võimekuse langus võib põhjustada omakorda stressi ja depressiooni. Rolli mängivad siinkohal ka isiksuseomadused, geneetiline päritavus ja suhtumine haigusesse. Õed peavad seda kõike arvesse võtma ning õendushoolduse planeerimisel hindama iga patsiendi individuaalselt (Lucas 2005).
Patsient kõnnib iseseisvalt ja ei vaja kõrvalist abi. Põlveliigiste piiratuse tõttu käib ta aeglaselt ning lühikeste sammudega ning lohistab jälgu, mis aitab vältida kukkumise ohtu. Osakonnas koridoris käib ta samuti isesisvalt ja ettevaatlikult. Oma toa ja teiste asukohtade vahel ning sama korruse naaberkoridorides liigub ta täiesti iseseisvalt ning ei vaja kõrvalist abi. Osakonnast välja ja sealt tagasi liigub ta suhteliselt aeglaselt ning kasutab vahel seina käsitugesid ning treppidel käsipuid.
Isikliku hügieeni eest hoolitsemisega probleeme ei ole.
KONTINENTS
Peale operatsiooni patsiendile on paigaldatud baloonkateeter, mis oli välja võetud viiendal päeval peale lõikust.
Eesnäärmekasvaja oli diagnoositud juhuslikult. Patsient läks perearsti poole vereproove tegema, ning PSA oli normist suurem. Anamneesis selgus, et juba mitu aastat (kaebused alates 2008 a.) esinevad urineerimishäired, nimelt sage urineerimine , eriti öösel, nõrk uriinivool, häired urineerimisel (urineerimise alustamisel ja lõpetamisel). 2009 a. patsient uroloogi jaägimisel, 2010 aastal oli korduvalt tehtud eesnäärme biopsied, mille tulemusel selgus, et malignesserumistunnisi ei esine, kasvaja on healoomuline , aga arstid soovitasid patsiendile operatiivset ravi, mis alguses patsient keeldus, kuigi 2012 aasta lõpus ikkagi andis oma nõusoleku.
Eesnäärmepõletik, hüperplaasiaga seotud alumise kusetrakti kaebused ja prostata
kasvajalised protsessid on mehe vaimset ja füüsilist tervist mõjutavad tõsised tervisehäired,
mille järelmõju võib ka pärast haiguse taandumist olla väga pikaaegne ning tekitada probleeme nii pereelus , suhtumises töösse kui ka ühiskonda laiemas kontekstis. (Aumees 2010).
Arvestades, et eesnäärme kasvajaline muutus leitakse ühel viiendikul juhtudest meestel, kelle vanus on alla 50 eluaasta , ja järgmise elukümnendi jooksul tõuseb protsent kuuekümne ligi, võib arvata, et üheks kasvaja arengut mõjutavaks teguriks on pikaajaline organismi mõjutav krooniline haigusprotsess. (Sakr jt 1994).
Arvatakse, et eesnäärme hüperplaasia võib olla immuunsüsteemi poolt reguleeritud
põletikuline haigus (Karmer jt 2002.), sellest tulenevalt on eesnäärme suurenemine seotud immuunsuse häirega ning sellele järgneva eesnäärme epiteelirakkude hüpertrofeerumisega. (Gleason jt 1993).
On leitud, et 30–39milliliitrise(ml) eesnäärmemahuga meestest esineb põletikku ainult 9%-l, seevastu üle 80 ml eesnäärmemahu korral esineb põletikku 60%-l meestest (Silverio jt 2003).
On teada, et eesnäärme maht on üks riskiteguritest, mis mõjutab hüperplaasiast
tingitud tüsistuste riske ( Nickel jt 2008). Samamoodi mõjutab võimalikku riski eelnev, ravimata või asümptomaatiline ning pikaajaliselt kulgev prostatiit.
Ameerika Ühendriikideskorraldatud meditsiinitöötajate uuring Health Professionals Study näitas, et eelnevalt eesnäärmepõletikku põdenud meestel on võrreldes tervete meestega 7,7-kordne risk hüperplaasiaga seotud tüsistuste väljakujunemiseks ja 3,3 korda suurenenud risk eesnäärme hüperplaasia tekkeks ( Collins jt 2002).
Eesnäärmepõletik mõjutab ka PSA taset veres (Roehnborn jt 2005.) ning võib lisaks eesnäärme mahuga seotud staatilisele (McConnel jt 1995) ja prostata silelihaste lõõgastumist mõjutavale dünaamilisele (Leppor jt 1995) komponendile olla kolmandaks oluliseks teguriks, mis mõjutab urineerimishäirete avaldumist (Nickel jt 2005, Daniels jt 2005).
Kuigi Eesti tingimustes on krooniline eesnäärmepõletik kui urineerimishäireid mõjutav komponent üsna levinud (Aumees jt 2009.), mõjutab põletiku diagnoosimist ilmselt arsti eelnev kogemus ja teadlikkus, aga ka vastava kliiniku suunitlus ning valmisolek teha spetsiifilisi põletikuuuringuid.
Patsiendi sooletühjendamine on regulaarne, kõhukinnisust ei esine.
HAIGUSTE DIAGNOOSID
Osteoporoos , hüpertoonia tõbi, ateroskleroos , tähelepanu langus, eesnäärme healoomuline kasvaja.
TERVISESEISUND
Probleemiks on ebakindel kõnnak, mis on tingitud põlveliigiste liikuvuse piiratusest kahepoolse osteoartroosi tõttu. Patsient käib lühikeste sammudega, aeglaselt, et mitte kukkuda. Esinevad liigesevalud, mille korral patsient manustab Iboprofeeni 600 mg ja määrib põlve alkoholiga . Vahel esineb ka peavalu, mille puhul aitab samuti valuvaigisti .
Osteoartroosi riskifaktorid on vanus, ülekaal, vähene füüsiline aktiivsus ning pärilikus. Kahte riskifaktorit neist saab mõjutada. Ülekaalulisus on peamine osteoartroosi riskifaktor , ohustab kõige enam just põlveliigeseid. Teine oluline riskifaktor, mida võib mõjutada,on vähene füüsiline aktiivsus. Paljud ülekaalulised eakad ei taha tõsta füüsilist aktiivsust ega taha teha füüsilist harjutusi, kuna liikumine põhjustab valu ja usutakse ekslikult, et liigesed kuluvad veelgi rohkem ja sümptomid süvenevad kui tõsta füüsilist aktiivsust. Uuringud aga tõestavad, et füüsiline aktiivsus aitab leevendada haiguse sümptomeid. Mitmed sotsiaalsed ja keskkondlikud tõkked nagu madal enesehinnang , sotsiaalse toetuse puudumine, motivatsioon ja ebatruvaline keskkond takistavad samuti saavutada füüsilise aktiivsuse tõusu ja kehakaalu langust. Vanemad inimesed on rohkem motiveeritud, kui neil on olemas sotsiaalne toetus, ja kui nad on rohkem informeeritud, kuidas tõsta füüsilist aktiivsust, mis aitab kaasa kaalu langetamisele. Motiveerivaks teguriks on ka turvalisustunne. Vanemad inimesed kardavad harjutusi teha, kuna ei tunne ennast turvaliselt ja kardavad kukkuda, seepärast on oluline tagada turvalist keskkonda ( Egan ja Mentes 2011).
Patsient ülekaaluline ei ole, kuid kehaliselt väheaktiivne on küll. Teda oleks vaja motiveerida võimlema ning füsioteraapias käima.
Võib öelda, et patsiendi praegune terviseseisund on rahuldav, esineb erinevaid terviseprobleeme, mille progresserumist saab ennetada.
SUUÕÕNE∕TOITUMUSLIK SEISUND
Kuna patsient kasutab proteese, siis on probleemiks hõõrdumine ja loksumine, millest viimast saab parandada, kasutades, näiteks, proteesiliimi. Ka hambaarsti juurde minekut on võimalik organiseerida soovi korral. Patsient toitub regulaarselt ja toitumisega üldiselt probleeme ei ole. Suuri kaalumuutusi ei ole esinenud, sest toitumine on regulaarne.
SUUÕÕNE∕HAMMASTE SEISUND
Patsiendil on puudulik hammastik, hooldab võimaluse piirides proteese iseseisvalt.
NAHK
Patsiendil ei ole väidetavalt esinenud haavandeid ega lamatisi viimase 90 päeva jooksul. Patsiendi nahk on kuiv ja seega vajab pidevalt niisutamist kreemiga. Patsient määrib ennast osaliselt iseseisvalt, vahest kasutab kõrvalist abi.
AKTIIVNE TEGEVUS
Ärkvel on patsient koguaeg , vahel teeb lõunased uinakud. Tegevusest eelistab raamatute ja ajakirjade lugemist, kuulab raadiot ja vaatab telerit.
RAVIMID
Ravimitest tarvitab patsient Somnols 7, 5 mg, õhtuti. Valude korral saab 400 mg Ibuprofeni ja 1 g Paracetamoli, kokku kolm korda päevas.
Zibor 3500 TÜ trombivastaseks raviks. Kuna tegemist on eaka patsiendiga, siis profülaktika on vajalik. Tromboos on üks sagedamateks operatsiooni tüsistuseks. (Toker 2001).
SPETSIAALNE RAVI JA PROTSEDUURID
Patsient saab hetkel unerohtu. Samuti patsient saab infektsiooni vältimiseks antibiootikumi ja trombivastast rohtu . Perearsti poolt määratud südame-veresoonkonna ravi jätkub koduste skeemi järgi. Patsiendile määratud füsioteerapia, liikumisteraapia, soovitatud käeline tegevus, ja lugemine, mis parandab langenud mälu.
HAIGLAST LAHKUMISE POTENTSIAAL JA ÜLDINE SEISUND
Patsient on rahulik, üldseisund rahuldav, valu puudub, operatsioonikoht põletiku tunnusteta. Patsient on väga optimistlik oma tervise üle, piisavalt motiveeritud oma lähedaste poolt edaspidises elus.
TERVISERISKID JA RESSURSID NING MEESKONNATÖÖ ANALÜÜS
TERVISERISKID:

TURP – infektsioonioht, urineerimise häired

Osteoartroos – piiratud liikuvus

Hüpertoonia tõbi ja ateroskleroos – südameveresonnkonda haigused soodustavad südameinfarkti või ajuinsult, südamepuudulikus, neerude kahjustus või pimedaks jäämine.
Ressursid:
Rahalised vahendid: pensioon, välismaal elava lapsepoolne rahaline toetus.
Tehnilised vahendid: ei ole vajalik.
Inimressursid: Abikaasa, pojad kolm lapselast. Tulevikus võib patsient loota oma lähedaste peale. Vaadates, kuidas lähedased hoolivad oma isa eest, oodatakse , et edaspidi patsient saab hooldatud ja elab hoole all oma lähedaste juures.
Piirang: piirangut ei ole, liigub iseseisvalt.
Tuleviku eesmärgid: Tervise stabiliseerumine.
Rehabilitatsioon: Igapäevase hoolduse planeerimine ja korraldamine.
Meeskonnatöö analüüs:
Uroloogia ja neerusirdamise osakond . TÜK.
Minu arvamuse järgi meeskonnatöö selles osakonnas on väga heal tasemel. Olen kokku puutunud mitme juhtumiga, mil õde vajas abi, ja kolleegid tulid appi ilma palveta , selles mõttes, kui nägid, et töökaaslane on hädas, abistavad , ning polegi vaja küsida, kas vaja või mitte, sest ei tasu tühja juttude peale aja raisata, kui näed, et vaja, siis tuled ja aitad. See on normaalne.
Uroloogia osakonnas meeskonnatöö on väga tähtis just seetõttu, et osakond on suur, patsiente on palju, ning patsiendide liikuvus on kõrge, ning korralik meeskonnatöö aitab vähendada pinget õdede vahel.
Osakonna kollektiiv on väga sõbralik, ning mulle väga meeldis just see, et kõike oma küsimustele ma alati olen saanud täpne ja konkreetne vastus, ja mitte nii, et minuga tegeles ainult minu juhendaja, vaid kõik, kes olid sel hetkel vabad, või kes võiks pakkuda mingit põnevat tööd, näiteks abistada eesnäärme punktsiooni ajal, mitte teha rutiinseid protseduure.
Mina arvan, et osakonnas töökeskkond on rahulik, sõbralik ning stressivaba, mis omakorda soodustab patsientide rahuolu.
PATSIENDI SEISUNDI HINDAMINE RAI-KO MANUAALI PÕHJAL
OSA A. ISIKUANDMED JA TAUSTINFORMATSIOON

Isiku nimi: Paul Küttimaa (nimi muudetud)

Sugu: mees

Sünniaeg: 21.05. 1950

Rahvus: eestlane

Perekonnaseis : abielus
OSA B. KOGNITIIVNE SEISUND

Komatoosne: ei

Mälu: mäluprobleemid, pikaajaline mälu, suudab meenutada kaugemas minevikus sündmusi.

Mälu ja reprodutseerimise võime: orienteerub ajas ja kohas, teab praeguse aastaaega, oskab ütelda palati numbri, tunneb, kui ajab segamine personaali , teab, et viibib haiglas, mäletab põhjust.

Kognitiivsed võimed igapäevaste otsuste tegemisel: iseseisev.

Deliiriumi tunnused: ei ole.

6.Kognitiivse seisundi muutus: Isiku kognitiivse seisundi, oskuste või võimete muutus 90 päeva tagasi esinenud olukorraga võrreldes ei ole halvenenud.
OSA C. SUHTLEMINE JA KUULMINE

Kuulmine: korras

Suhtlemisvahendid ja tehnikad: kõne, žestid.

Väljendusviisid: kõne.

Enese arusaadavaks tegemine: informatsiooni sisu väljendamine – sõltumata vahenditest tavaliselt arusaadav

Kõne selgus: kõne on selge, sõnad on eristatavad ja arusaadavad

Teistest arusaamine: saab aru

Muutused suhtlemises ja kuulmises: isiku eneseväljenduse, arusaamise või informatsiooni võstuvõtmise võime muutus 90 päeva tagasi esinenud olukorraga võrreldes on paranenud .
OSA D. NÄGEMINE

Nägemine: adekvaatne, eakohane, lugemisprille – näeb peeneid detalle, ka tavalist kirja ajalehes , raamatus ja televiisoris.

Nägemishäired ja raskused: puuduvad.

Nägemise abivahendid : prillid .
OSA D. MEELEOLU JA KÄITUMINE
1. Depressioon , ärevus, kurvameelsuse tunnused: antud tunnused olnud esinenud kolmel päeval nädalas.
2.Häirituse sõnaline väljendumine: patsient väljendab oma negatiivsed mõtteid.
Unetsüklit puudutavad tunnused: operatsiooni tõttu patsiendil on unehäired, vajadusel märatud Somnols.

Meeleolu püsivus: meeleolu muutuste tunnused ei esinenud 7 viimase päeva jooksul.
5.Meeleolu muutus: meeleolu samal tasemel.
6.Käitumise haired: pole viimese 7 päeva jooksul täheldatud.
7.Käitumise muutus: paranenud.
OSA F. PSÜHHOSOTSIAALNE HEAOLU
1.Initsiatiivikus ja kaasahaaratus: suhtleb teistega palatikaaslastega vabalt, meeldib osa võtta terapeudilistel protseduuridel, mida füsioterapeut teostad patsiendi palatis. Patsient seab oma eesmärgi ise: palju peab tegema ja käima.
2. Häiritud suhted: ei.

Minevikurollid: patsient tajub , et igapäevane rutiin on väga erinev tema varasemast elukorraldusest ühiskonnas.
OSA G. KEHALINE FUNKTSIOON
1.(A).ADL toimingute sooritamine
2.(B) ADL toetuse ja abi pakkumine

Liikuvus voodis : (A) Sõltumatu – ei vaja personali abi ning järelvalvet. (B) Sooritab isikliku hügieeni toimingud ise.

Liikumise võime: (A) Sõltumatu – ei vaja abi. (B) – ei vaja abi.

Kõndimine toas: (A) Sõltumatu – ei vaja abi, korraldamist ning järelvalvet. (B) – ei vaja abi.

Kõndimine koridoris: (A) Sõltumatu – ei vaja abi. (B)- ei vaja abi.

Kõndimine osakonnas: kuidas isik liigub oma toa ja teiste asukohtade vahel, sama korruse nääberkoridorides: (A) –Sõltumatu, ei vaja abi. (B) Alguses sõltus, vajas personali korraldamist, hiljem ei vaja.

Liikumine osakonnast väljaspool: kuidas isik liigub osakonnast välja ja sealt tagasi. (A) Patsient ei liikunud väljaspool osakonda. (B) Patsient ei liikunud väljaspoolt osakonda.

Riietumine : ei vaja abi.

Söömine: ei vaja abi.

Tualeti kasutamine: peale lõikuse põiekateeter, pärast saab ise hakkama, ei vaja abi.

Isiklik hügieen: (A) –Sõltumatu, ei vaja abi. (B) Sõltumatu, ei vaja abi.
2.Pesemine: (A) – Sõltumatu, ei vaja abi.
3. Tasakaalutest: Suudab tasakaalu hoida.
4.Liikuvusulatuse funktioonaalne piiratus : (A) Liikuvuspiiratus ei ole.
a) Kael (A) piiratus puudub, (B) normis . b) Käed: (A) piiratus puudub, (B)normis. c) Käelabad (A) piiratus puudub, (B) normis. d) Jalg, sh puus või põlv: osteoartroosi tõttu piiratud. (A) piiratud. (B) osaline vähenemine. e) Jälg täies ulatuses (A) piiratud. (B) osaline vähenemine. f)muu piiratus või funktsionaalne kadu (A) puudub. (B) puudub.

Liikumisviisid: liikub ise, abivahendid ei kasuta.

Voodis ja voodist liikumine: piiratus puudub

Ülesannete jaotamine:Ei.

ADL funktsionaalse rehabilitatsiooni potentsiaal: isik on võimeline sooritada tegevusi.

Muutus ADL funktsioonis: Isiku ADL soorituse paranenud.
OSA H. KONTINENTS VIIMASE 7 PÄEVA JOOKSUL

Kontinensti enesekontrolli kategooriad:
Kontinents – täielik kontroll
a)Soolekontinents: Kontroll soole tühjenemise üle olemas
b)Põiekontinents: Kontroll olemas

Sooletühjendamine: regulaarne – vähemalt üks kord ööpäeva jooksul

Abivahendid ja programmid : ei ole vaja, sest ei ole probleeme.

Uriinikontinentsi muutus: paranenud.
Probleeme urineerimisega enam ei ole, urineerimine vaba.
OSA I. HAIGUSTE DIAGNOOSID
1.Haigused: eesnäärme healoomuline kasvaja.
Psühhiatrilised ja meeleolu puudutavad: Alanenud meeleolu, kerge depression.
2. Infektsioonid: ei
3. Momendil olulised diagnoosid, mis mõjuvad praegu patseindi olukorda, vajavad ravi või sümptomaatilist käsitlust: a)Eesnäärme healoomuline kasvaja. B)põlveliigiste osteoartroos c)depression.
OSA J: TERVISESISUNDID
1.Probleemsed seisundid : Eesnäärme healoomuline kasvaja.
2.Valu: a)Sagedus: pidev valu b) Intensiivsus: 4-5 palli
3.Valu lokalisatsioon: alakõht, suguti.
5.Seisundi stabiilsus: Seisundid ja haigused muudavad isiku kognitiivse või ADL võimekuse, meeleolu või käitumise ebastabiilseks: seisund ja meeleolu stabiilsed.
OSA K. SUUÕÕNE JA TOITUMISLIK SEISUND
1.Suuõõne probleemid: ei esine.
2. Pikkus ja kaal: 178, 76 kg
3.Kehakaalu muutus: ei.
4.Probleemid toitumisega:Ei ole.
5. Toitumisviisid :Suukaudne.
OSA L. SUUÕÕNE JA HAMMASTE SEISUND
1.Suuõnne seisund ja haiguste ennetamine: Patsiendil on puudulik hammastik, kasutab proteese, hammaste ja proteeside igapäevane pesemine või igapäevane hammaste hooldus .
OSA M. NAHK

Haavandid ja lamatised : ei esinenud viimaste 90 päeva jooksul.

Haavandite tüüp: puudub.

Paranenud haavandite anamnees: haavandeid ei ole esinenud.

Muud nahaprobleemid või kahjustused: naha kuivus.

Naharavi: Muu ennetava või kaitsva toimega nahahooldus. Salvide ja kreemide kasutamine

Jalgade probleemid ja hooldus probleemi ei esine.
Küünte ja kalluste lõikamine viimase 90 päevade jooksul või kaitsva jalahoolduse rakendamine.
OSA N. AKTIIVNE TEGEVUS
1.Ärkveloleku aeg: isik on ärkvel kogu aeg või peaaegu kogu osakonnas viibimise ajal hommik, pärastlõuna, õhtu.
2. Keskmiselt tegevuses olnud aeg: Ärkvel olles ja ravimite saamise või ADL hoolduse välisel ajal – enamus üle 2∕3 ajast.
3.Eeliskeskonda tegevuste sooritamiseks: palatis, voodi ümber, sirm.
4.Üldised tegevuseelistused: TV, raadio, muusika , lugemine, vestlus, suhtlemine.
5.Eelistab muutusi igapäevaelus: soovib väheseid muutusi tegevuste ringis, millega isik on hetkel hõivatud.
OSA O. RAVIMID
1.Ravimite arv: 1 – Somnols 7,5 mg õhtuti. 2. Betalok -Zok 50 mg x2. 3. Ramicor 5 mg x1. 4. Fenibut 250 mg x1. 5. Paracetamol 1 g x3. 6. Ibumetin 400 mg x3. 7. Sol. Zinnat 1,5 g x3. 8.Sol.Zibor 3500 TÜ x1.
2.Uued ravimid: valuvaigistid , antibiootikumid, trombivastane preparaat.
3.Süsteravi: infektsiooni vältimiseks antibiootikum Zinacef 1,5 g x3, trombivastane profülaktika Zibor 3500 TÜ x1.
4.Märgitud ravimite tarvitamise kestus: haiglas viibimise ajal.
5.OSA P. SPETSIAALNE RAVI JA PROTSEDUURID
1.Spetsiaalne ravi, raviviisid ja programmid:
a)Erihooldus – viimase 14 päeva jooksul saadud ravi või programmid:
Ravid: Füsioteraapia.
Erihooldus: Ei.
b) RAVI (HOOLDUS) PROGRAMMID
Tegevusteraapia : ei
Füsioteraapia: 3 x päevas.
2. Meeleolu langusele ja kognitiivsele häirele suunatud sekkumisprogrammid: viimase 90 päeva jooksul teostatud läbivaatus vaimse tervise litsenseeritud spetsialisti poolt.
3. Õendusrehabilitatsioon ja taastusravi:
Treeningute ja oskusharjutuse tüüp: suhtlemine iga päev
4. Seadmed ja tõkendid: ei kasutanud.
5.Haiglas viibimine : Uroloogia ja neerusirdamise osakond.
6.Erakorralise abi andmine: viimase 90 päeva jooksul ei ole isik viibinud erakorralise abi osakonnas ja talle ei ole kutsutud ka kiirabi.
7.Arstivisiidid: iga päev.
8.Arsti korraldused: viimase 14 päeva jooksul ei ole arst isiku ravikorraldusi muutnud, v.a. lõikusega seotud ravimid, mida oli lisatud juurde haiglas viibimise ajal.
9.Muutused laboratoorsetes analüüsides: analüüsid olid võetus seose tekkinud lõikusega. Muutused ei esinenud v.a. hemoglobiini näitaja muutust, mis on antud olukorras mõistlik.
OSA Q. ASUTUSHOOLDUSELT LAHKUMINE POTENTSIAALNE JA ÜLDINE SEISUND

Väljakirjutamise potentsiaal: Isik väljendab soovi ja eelistab iseseisvasse tavaellu tagasi pöörduda –patsient on paranenud ja lubatud koju.

Hoolduse vajaduse muutus – ei vaja erihooldust.
OSA R. INFORMATSIOON HINDAMISE KOHTA
1.Hindamises osalemine: isik jah
Lähedased, perekond: jah
Muu oluline isik: jah
ÕENDUSPLAAN
Õendusprobleem
Eesmärk
Tegevus
Hinnang
Valu ja ebamugavustunne, mis on tingitud operatsioonist (valu tugevus 4-5 palli)
Patsient vabaneb valust
-manusta arsti korraldusel valuvaigistid Ibuprofeni 400 mg, Paracetamoli 1g 3xkorda päevas
-selgita patsiendile füsioteraapia ja liikumise vajadust
Patsient on teadlik liikumise vajaduste suhtes, haavaverajooks ei esine, vajadusel küsib valuvaigisteid.
Patsient on teadlik liikumise vajadusest ja teeb füsioteraapia ajal kaasa.
Häiritud liikumine, mis on tingitud hirmust vigastus saada ning valust
Valu ei esine, patsient on teadlik liikumise vajadust, ning liigub osakonnas ringi
-manusta arsti korraldusel valuvaigistid.
-räägi patsiendile liikumise olulisusest ning selle mõjust tervisele ja paranemisele.
-motiveeri patsienti füsioteraapias kaasa tegema ning liikuma.
-tuleta patsiendile meelde, et vajadusel on saadaval ka liikumisabivahendid
Patsient liigub iseseisvalt ilma abivahendita.
Patsient on teadlik ja motiveeritud.
Patsiendile tuletatakse meelde liikumisvajadust.
Meeleolu langus, mis on tingitud lõikusest ja väljendub kurvameelsusena (depressioon)
Patsiendi meeleolu paraneb . Meeleolu languse taastekke oht viidud miinimumini
Leida patsiendile huvipakkuvad tegevused, soovitada näiteks ajalehte või raamatuid lugeda
Patsiendi meelolu on stabiilne
Infektsioonioht tingitud operatsiooni haavast (s.h. perifeerse veenikänüülist)
Infektsiooni ei teke

• Hoolda operatsiooni haava
  
• Jälgi põletikutunnuste tekket
  
• Hoolda perifeerse kanüüli, vajadusel vaheta
  

Põletikku ei teki.
Kuseteede infektsioonioht tingitud põiekateetrist
Infektsiooni ei teki
-kontrolli põiekateetri tööd
-julgusta patsiendi tarvitada rohkem veedeliku
-vajadusel loputa kateetri
Põiekateeter,
infektsiooni ei teki.
Potentsiaalne oht unehäirete tekkeks, mis on tingitud ärevusest ja hirmust mis väljendub magamajäämise raskusena
Unehäirete tekke oht on viidud miinimumini, unehäireid ei teki
-taga rahu ja vaikust
-manustada arsti määratud ravimeid
-vajadusel arsti ettekirjutusel manusta unerohtu
Unehäireid ei teki, patsient öösel magab
ALLIKALOEND
Aumees K., (2010). Eesnäärmehaiguste omavahelised seosed ja ühised riskitegurid. Eesti Arst, 2010; 89(12):818−824
K. Ausmees , M. Zarkovski, G. Timberg , et al. Prevalence of inflammatory prostatitis in ageing male with lower urinary tract symptoms. Eur Urol 2009;8:585–6.
Collins MM, Meigs JB, Barry MJ, et al. Prevalence and correlates of prostatitis in the health professionals followup study cohort. J Urol 2002;167:1363–6.
Daniels NA, Ewing SK, Zmuda JM, et al. Correlates and prevalence of prostatitis in a large community- based cohort of older men. Urol 2005;66:964–70.
Di Silverio F, Gentile V, De Matteis A, et al. Distribution of inf lammation, pre-malignant lesions, incidental carcinoma in histologically confirmed benign prostatic hyperplasia: a retrospec tive analysis . Eur Urol 2003;43:164–75.
Gleason PE, Jones JA, Regan JS, et al. Platelet derived growth factor , a ndrogens and inflammation: possible etiologic factors in the development of prostatitis
hyperplasia. J Urol 1993;149:1586–90.
Kramer G, Steiner GE, Handisurya A, et al. Increased expression of lymphocyte-derived cytokines in benign hyperplastic prostate tissue, identif ication of the
producing cell types , and effect of differentially expressed cytokines on stromal cell proliferation. Prostate 2002;52:43–58.
King, C. (2012). Rehabilitation After Hip Fracture in Patsients with Dementia. Nursing Older People Journal . Vol: 24(7) 33-36
Lepor H. Alpha blockade for the treatment of benign prostatic hyperplasia. Urol Clin N Am 1995;22:375–86.
Lucas, B. (2005). Treatment opinions for patients with osteoarthritis of the knee. British Journal of Nursing. Vol: 14(18): 976-981
McConnell JD. Benign prostatic hyperplasia: Hormonal treatment. Urol Clin N Am 1995;22:387–400.
Nickel JC, Roehrborn CG, O’Leary MP, et al. The relationship between prostate inflammation and lower urinary tract symptoms: examination of baseline data from the REDUCE trial. Eur Urol 2008;54:1379–84.
Roehrborn CG, Kaplan SA, Noble WD, et al. The impact of acute or chronic inflammation in baseline biopsy on the risk of clinical progression of BPE: results from the MTOPS study. In: Proceedings from the annual meeting of the American Urological Association ; May 21–25, 2005; San Antonio , TX.
Sakr WA, Grignon DJ, Crissman JD, et al. High- grade prostatic intraepithelial neoplasia (HGPIN) and prostatic adenocarcinoma between the ages of 20-69: an autopsy study of 249 cases . In Vivo 1994;8:439–43
Toker, S., David J., Morgan J., Mogran H., (2001) Deep Vein Trombosis Prophylaxis in Trauma Patsient. Hindawi Publishing Corporation Thrombosis. Vol:11 (10), 1155