Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eakas inimene. Uuurimisreferaat". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
eaka, eakas, trenn, toimetulek, vananemine, reeda, tegevusvõime, vanur, reet, koera, korter, eakal, psühholoogiline, hiline, depressioon, pensionär, vanuri, õnnestu, facebook, lapselapsed, kurbus, sõbranna, gerontoloogia, bioloog, kolesterool, jooga, kepikõnd, skype, kuulmine, vähenenud, vananedes, eakate, kohanemine, mobiil, iseendaga, vahekordseisund ja toimetulekuvõime on oluliselt mõjutatud pikaajalisest haigusloost ja raviprotsessist. Samuti on nende individuaalsed arengulood ja hetkel saadav kõrvalabi erinevad, sest osa neist elab tavapärases keskkonnas kas üksi või koos perega, teine osa on aga (kas päevase või ööpäevaringse järelevalve või toetusega) hoolekandeasutustes kas ,,uustulnukad" (äsja või hiljuti elama asunud) või ,,staazikad" (palju aastaid elanud) olijad. Kroonilise psüühikahäirega eaka, sh eriti skisofreeniahaige seisundi, selle muutuse ja kõrvalabi vajaduse hindamine nõuab erilist tähelepanu. Ennekõike tuleb seejuures silmas pidada psüühikahäirega kaasuvaid kehalisi haigusi, sensoorseid puudusi ja arvestades seda, et eakad võtavad sageli mitmeid ravimeid, ka ravimite võimalikke kõrvaltoimeid.. Üldreegel eakate ravis on "alusta madalalt ja liigu aeglaselt". Kõrvaltoimete viimine miinimumini aitab
.............................................................................................3 Vananemisega seotud mõisted........................................................................................... 3 Enamlevinud periodiseerimine...........................................................................................3 1. FÜÜSILISED MUUTUSED ...........................................................................................4 2. MEELEELUNDITE VANANEMINE .......................................................................... 5 2.1. Kuulmine.....................................................................................................................5 2.2. Nägemine.....................................................................................................................5 2.3. Mälu ............................................................................................................................5 2.3.1
kindlustunnet võrreldes teistega Vanuripoliitika eesmärgiks 1. kõrge võimalik elukvaliteedi ja heaolu tagamine 2. vanurite enesemääramise õigsus 3. eelduste loomine sotsiaalse ja vaimse aktiivsuse säilitamisega 4. mitmekülgsete teenuste pakkumine 5. integreerumine ühiskonda Vananemise kohta kasutatakse viit väljendit 1. vanur 2. pensionär 3. rauk 4. eakas 5. seenior 1. Kronoloogiline iga e. passi järgi 2. Füüsiline iga e. vanus Sobiva lugemiskauguse muutumine ja välimuses toimuvad muutused. (kortsud, juuksed lähevad halliks, lihaste taandareng, muutused luustikus, väheneb une vajadus) Võimalik on aeglustada piisava füüsilise koormuse, tervisliku
eluaastast. 85-100-a - hilishilis täisiga 100-... nn ülivanurid Arenguülesanded: Füüsiline seisund – vananemisteooria e paranemine haigustest võib võtta kauem aega, kulumisteooria e ajurakkude arv väheneb, orienteerumine keskkonnas aeglustub, luud on hapramad, unevajaduse vähenemine Kognitiivsed võimed – nägemine,kuulmine, haistmine,maitsmine, mälu muutub raskemaks Sotsiaalsed suhted – suhted on asümmeetrilised ehk eakas tahab lastega rohkem suhelda kui vastupidi Võimaliku probleemid: Dementsus – masendus, vaenulikus,ärevus, alzheimei tõbi Depressioon -kurbus, hajameelsus, hoolimatus, probleemide eitamine Stress – pensionile minek vabatahtlik või sunnitud Vaesus – Eestis on vaeste protsent eakate hulgas kõrgem kui elanikkonnas keskmiselt Elamistingimused - (üksielavad eakad)
varasemale tasemele. ELUKAARE ETAPID: 1. SÜNNIEELNE PERIOOD 2. IMIKU E. TITEIGA 3. VARANE LAPSEIGA (MAIMIK) 1-3 4. EELKOOLIIGA 3-6 5. KESKMINE LAPSEIGA ( KAINIK (7-11) JA MÜRSIK(11-15) 6. TEISMEIGA (murdeiga 13.15-17.18) 7. TÄISKASVANUIGA - 20ndad (18-29. eluaastani noorusiga) - 30ndad ( 29 kuni 44 aastani küps iga) - 40ndad e (kuni 59 a keskiga) - 60 kuni 74 eluaastani eakas iga - 75-89 vanuriiga (raukusiga) - üle 90 eluaasta- pikaealised NB ! Õnnelik on see period, kus inimene oskab hästi kohaneda SÜNNIEELNE PERIOOD RISKIFAKTORID 1.Perekonna osas--madal sotsiaal-ökonoomiline status ja väga palju lapsi juba enne perekonnas olemas. 2. Geneetiline eelsoodumus teatud haigustele 3. Ema karakteristikud: Vanus alla 18 a. Vanus üle 40 a. Ema toitumus ( alatoidetud ema, ehk ülekaalulised vastsündinud)
elujõuliselt ning suurema osa ajast heas tujus (Golanty). • multidimensionaalne seisund, mis kirjeldab positiivse tervise olemasolu indiviidil (Corbin) • aktiivne protsess leidmaks võimalusi ja tehes otsuseid eduka olemasolu jaoks 3) well-being Wellness wheel *Objektiivne heaolu: ...on välja töötatud ekspertide poolt ega olene indiviidi hinnangust oma elule - Füüsiline heaolu- kehaline tervis, toimetulek, suremus-statistika - Materiaalne heaolu- tulu, sissetulek - Areng ja aktiivsus- haridus, kirjaoskus, tööhõive, puhkus/hobid, sõltumatus - Sotsiaalne heaolu- võrgustik, toetus, tõrjutus/ integratsioon, toimetulek rolliga ühiskonnas - Emotsionaalne heaolu- ärevus, depressioon, haigusega kohanemisvõime *Subjektiivne heaolu Väljendab...materiaalsete, sotsiaalsete ja psühholoogiliste vajaduste rahuldamise astet,
Usun, et saan sellega hakkama. Säilitamise staadium- MA ei ole enam suitsetaja. 6 kuud tegevuse staadiumis. Sotsiaalökoloogiline lähenemine- Keskkond toetab tervist. Enamjaolt passiivsed. Auto turvavöö-aktiivne, turvapadjad passiivne. Kiirusepiirangud- passiivne. Kognitiivkäitumuslikud meetodid- õpetab eesmärki seadma, õpetab enesetasustamist. Alternatiivsete käitumiste leidmist, suhtlemis oskus, negatiivsete emotsioonidega toimetulek. Jne. Eesmärgi püstitamise mudel- tegevuse sihipäraseks muutmine: eesmärk peab olema mõõdetav, jälgitav, spetsiifiline. Eesmärgiks seatakse pigem raskemad valikud. Peavad reaalselt saavutatavad olema. Isik peab tnnistama eesmärgid saavutatavaks. Tuleba nda tulemustest pidevalt tagasissidet. Rahulolu iseendaga tõuseb. Takistuseks on sobimatud eesmärgid. Liiga raske eesmärk. Vähene tagasiside. Vähesed teadmised. Kasutatakse mudelit palju
Patsient määrib ennast osaliselt iseseisvalt, vahest kasutab kõrvalist abi. AKTIIVNE TEGEVUS Ärkvel on patsient koguaeg, vahel teeb lõunased uinakud. Tegevusest eelistab raamatute ja ajakirjade lugemist, kuulab raadiot ja vaatab telerit. RAVIMID Ravimitest tarvitab patsient Somnols 7, 5 mg, õhtuti. Valude korral saab 400 mg Ibuprofeni ja 1 g Paracetamoli, kokku kolm korda päevas. Zibor 3500 TÜ trombivastaseks raviks. Kuna tegemist on eaka patsiendiga, siis profülaktika on vajalik. Tromboos on üks sagedamateks operatsiooni tüsistuseks. (Toker 2001). SPETSIAALNE RAVI JA PROTSEDUURID Patsient saab hetkel unerohtu. Samuti patsient saab infektsiooni vältimiseks antibiootikumi ja trombivastast rohtu. Perearsti poolt määratud südame- veresoonkonna ravi jätkub koduste skeemi järgi. Patsiendile määratud füsioteerapia, liikumisteraapia, soovitatud käeline tegevus, ja lugemine, mis parandab langenud mälu.
Tervise ja käitumishäired Lapse mngu kestus ja mängu liik (õeks/vennaks olemisest) ja head suhted eakaasastega ennustava häis suhteid uue õe-vennaga (kuna poisid väga ei mängi selliseid mänge sp poistel raskem 90 % lastest muutub õe-venna sünni järel nõudlikumaks ja ulakamaks Samast soost õ-evenna suhtes tuntakse rohkem kadedust Negat emotsioone uue lapse vastu õdedel-vendadel ei saa päris ära hoida Toimetulek: ema toetus enne sündi ja isa toetus peale teise sündi aitab last Vanema lapse ettevalmistamine uue sünniks (kuidas, kui palju jne) Ema ja vastsündinu külastamine haiglas- mõju aga avaldub hiljem! Õe-venna koos üles kasvamine: Rohkem suhtlemist, kui väike õde/vend on umbes 3-4 aastane(mängukaaslane) Suhted muutuvad stabiilsemaks (enamasti lähedasemaks kui nad on mängukaaslased)
õpetajate arust on koolis poistel rohkem probleeme, samal ajal tajuvad poisid õpetajaid tõrjuvamate ja kontrollivamatena kui tüdrukud 24.11 & 1.12 Kaia Kastepõld-Tõrs– Noorem täiskasvanuiga. Keskiga. Vanadus ◦ 20-30-aastane – varane täisiga ◦ 40-50- aastane – keskmine täisiga ◦ 60- ... - hiline täisiga ◦ tegelikult ei saa kindlalt määrata ◦ noorem täiskasvanuiga ▪ küpsus – psühholoogiline valmisolek, nt vastutamine, vastuoludega toimetulek ▪ autonoomsus, iseseisvus – majanduslik, ise otsustamine ▪ täiskasvanuks saadakse 18-34-aastaselt ▪ füüsiliste võimete tipp, nt tippsportlaste vanus 19-26 pärast 30ndaid hakkab kõige kiiremini langema jala – ja seljalihaste võimekuse langus, hiljem ka käeline tegevus heast tundest tuleneb noorte enesehävitav käitumine, kaob ohutunne, nt alkohol, suitsetamine
psühhiaatriline haigus. Üldiselt ei teki paari nädalaga. Ravitavad dementsused peapõrutus jms (mida noorem, seda kergem ka ravida). Dementsuse diagnostika: anamnees: lähedastelt (sümptomite kestvus, igapäevaelu tegevused, varasem anamnees); kognitiivne staatus; laske mind koju, ,,ma ei taha uuringuid"; neuroloogiline staatus: kliiniline leid (neuroloogiline koldeleid, parkinsonistlik sündroom), epilepsia. Mälu käepärasuse häired ja vanus. Lihtsalt vana inimene: normaalne vananemine -> asümptomaatilin Alzheimer -> subjektiivsed kognitiivsed kaebused. Alzheimeri haigus: juhtivalt mäluhäired. Kliiniliselt dementsus; defitsiit vähemalt kahes funktsioonis. Progresseeruv mälu ja teiste kognitiivsete funktsioonide häire. Diagnoosi toetavad: kõnehäire, apraksia, ahnoosia, pärilik anamnees, ADL muutused. MRT/KT ajuatroofia. AD kõige tavalisem dementsus vanemas eas: mäluhäired (unustamine),
Vaimse tervise häirete põhjused Bioloogilised - Geneetika - Infektsioonid - Ajukahjustused - Prenataalne kahjustus Psühholoogilised - Emotsionaalne, füüsiline, seksuaalne trauma - Lein - Hüljatus - suhtlemisraskused Keskkonnast lähtuvad, sotsiaalsed. - Lein - Enesehinnang - Ainete kuritarvitamine Aju areng algab sünnieelsel ajal ja kumuleerub. Erinevad sümptomid ja isiksusejooned ja ka geenid muutuvad ajas. Majanduslik toimetulek – mida madalam majanduslik toimetulek seda rohkem vaimse tervise häireid Lapse eluetapid - Prenataalne -8. elunädal - Vastsündinu kuni 15 kuud - Väikelaps 1,5 kuud kuni 2,5a - Eelkooliiga 2,5-6 - Keskmine kooliiga 6-12 - Noorukiiga 12-17 Prenataalne - Areng hakkab siin pihta, embrüo muutub looteks, on inimese kujuga. Käib suhtlemine emakasisese suhtlemisega - Kui häireid esineb on nad mitme põhjusega ja mõjutavad tugevalt arengut
märgatava efekti (kui saada nii suur summa, et in tunneb end jõukana). Raha motiveerib siis, kui see on selgelt töötulemusega seotud Raha ei motiveeri nii palju kui arvatakse, sest: 1) rahasummaga kohanetakse 2) oma sissetulekut võrreldakse teistega 3) alternatiivid võivad olla olulisemad 4) muretseme muude asjade pärast, mis enne ei seganud Raha motiveerib lühiajaliselt Motivatsiooniteooria: Füsioloogilised lähenemised: Virgutatuse teooria: Jõudlus ja toimetulek on kõige parem virgutatuse keskmisel tasemel. Millisel erksuse tasemel inimene kõige paremini töötab. 1-pingutus madal, ei kasuta kogu ressurssi. 2-kõige parem. 3-pingutab üle, läheb sassi. Virgutus on liiga kõrge, kandub ajus üle muudele osadele, ülepingutus ei tule kasuks. Virgutustase kõigil erinev, tingimused erinevad. Introvert- domineerivad erutusprotsessid. Pigem vaiksem, ei ole aktiivne, ei pea virgutust juurde otsima. Ekstrovert- tahab virgutust veel rohkem juurde
......................................................................................................65 FAASID.......................................................................................................................65 3 PÕHJUSED.................................................................................................................65 TOIMETULEK............................................................................................................66 LÄBIPÕLEMISE VÄLTIMISEKS.................................................................................66 Eraelus.........................................................................................................................66 Tööelus........................................................................................................................66
Soodustab rinnapiimaga toitmist. Parem kaaluiive. Parem uni, vähem valuaistinguid. Vähem haiglainfektsioone. Lüheneb haiglaravi kestvus. Paraneb lapse kognitiivne ja sotsiaal-emotsionaalne areng. Väheneb laste tundeelu- ja käitumishäirete osakaal. Perekeskse ravi mõju perele Väheneb: Vanemate stress ja äng Ebaõnnestumis- ja süütunne Depressioon Paraneb: Perede psühhosotsiaalne toimetulek Perede (eriti isade) mõistvus ja lähedussuhe lastega Takistused perekesksele ravile Meditsiinipoolsed tegurid: Pere tähtsuse eiramine Sotsiaalsed tegurid: Hoolt vajavad pere vanemad lapsed Haigla kauge distants kodust Lühike emapuhkus Isade töökohustused Pere halb majanduslik toimetulek Esmane tervisekasvatus On suunatud tervetele inimestele ja selle esmaseks eesmärgiks on tervisehäirete ärahoidmine.
varjatakse). Vägivalla ja kiusamise erinevus? Vägivald ei pea korduma, pole oluline positsioon ja on enamasti füüsiline. Otsene Kaudne Füüsiline Kuulujutud Verbaalne (narrimine) Narrimine Mina teen avalikult sulle Ignoreerimine Tegija varjab Esineb keskkondades, kus on grupp inimesi. Nt kool, vangla, trenn, lasteaed, internett, vanadekodu, sõjavägi, haigla (paljud organistasioonid, tavaliselt on kiusu igalpool, kus on koos grupp inimesi). Vägivald Kuisamine Füüsiline Korduv Kindlalt defineeritud Kiusamine koolis See on kõige põhjalikumalt uuritud valdkond (u 30 a) Kiusaja- ohver- kõrvalseisja (Kellega neist peab tegema rohkem tööd ja miks? Ohvriga, sest
vastuhakus ja agressiivsuses. seotud naabrite ja kooliga; (korda saata asju, teha asju üheskoos) · Noorukiiga. Identiteet/identiteedi hajumine. Murde- ja noorukieas hakatakse aktiivselt huvi tundma oma sotsiaalse, tööalase ja soolise rolli vastu aga ka ideoloogilises, religioosse, etnilise identiteedi mõttes. Selle perioodi kriisidele on omane üldjuhul emotsionaalsus, hajevil olek, üleva meeleolu ja depressiooni perioodid. Edukas toimetulek sellega annab noorele tugeva enesetaju; ebaõnnestumine tekitab meeltesegaduse, mis võib avalduda apaatia v mässumeelsusena. seotud kaaslaste rühmadega; liidri mudelitega; (olla mina ise (või mitte olla); jagada omaette olemist) · Noorusiga. Intiimsus ja solidaarsus/isolatsioon (varajane täiskasvanuiga) Inimesed õpivad sel perioodil väärtustama lisaks iseendale ja "meid", sest alustavad uut eluetappi, mis eeldab ühistegevust ja ühist riski
Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega (sünnist surmani, terve elukaar). Uurimisobjektiks on reaalsuse mõtestamise viisid, keskonna faktor jms. Eesmärgiks on järgida kõiki teoreetilisi printsiipe ja jälgida, kuidas käituslikud ja kogemuslikud muutused toimuvad. Teaduse funktsioon on reaalsuse struktureerimine, ratsionaalse seletuse leidmine. Teaduse instrumendid on teooria, mingi süsteem, mis esitab loogilist seletust omavahelistest seostest. Teadusele on omane metodoloogia, erinevad uurimismeetodid, mis moodustavad süsteemi. Teaduse instrumendiks on ka meetodid, mida kasutatakse hüpoteesi tõestamiseks/ümberlükkamiseks. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud on arengubioloogia, kus tuntakse huvi arenguliste protsesside vastu, filosoofia, pedagoogika, andragoogika, religiooniteadus, sotsioloogia, keemia, kultuuripsühholoogia, antropoloogia. Arengubioloogia (developmental biology) tuumaks on kolm põhip
korral üsna sageli psühhoos. (Narkomaania, https://et.wikipedia.org/wiki/, 8. Oktoober 2015) Narkootikumide tarvitamisele tõukavad põhjused võivad olla väga erinevad. Narkomaania levikut soodustavad muuhulgas sotsiaalsed probleemid nagu töötus, vaesus, alkoholism, vähene tervisealane teadlikkus ja sellest tulenev riskikäitumine. Võimalikud narkootikumide tarvitamise põhjused noorte seas: probleemidega toimetulek, meelelahutus, katsetamine, kaaslaste heakskiit, mõned uimastid on ühiskonnas aktsepteeritud (nt alkohol, energiajoogid, sigaretid). Kokkuvõtval võib öelda, et isiklikul tasandil on kuni 25- aastaste noorte seas levinumateks narkootikumide tarbimise põhjusteks uudishimu, soov eksperimenteerida, sõprade ja eakaaslaste eeskuju, pere- ja turvatunde puudumine, soov põgeneda probleemide eest ning ühekülgne arusaam uimastitest. (Narkomaania põhjused, http://www.terviseinfo.ee, 06
1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad 6.3 Tunnusjoonte teooriad 6.4 Kognitiiv- käitumuslikud teooriad 6.5 Humanistlikud teooriad 6.6 Isiksusetestid 7. Psühhopatoloogia ja psühhoteraapia 7.1 Psühhopatoloogia 7.2 Psühhoteraapia 8
harjumuste muutumine, ostupalavik, lohutussöömine o 3. Staadium Kroonilised sümpromid: füüsilise haiguse sümptomid, väsimus, kurnatus, viha, depresiivsed mõtted. o 4. Staadium: rahulolematus kõige suhtes · Potensiaalsed stressorid tööl: halvad töötingimused, vahetustega töö, pikad tööpäevad, reisimine, risk ja ohtlikkus tervisele, uus tehnoloogia, tööd liiga palju, tööd liiga vähe · Stressiga toimetulek: probleemi lahendamine, ümberformuleerimine, uus eesmärk, huumor VI loeng - Motivatsioon · Vajadus on isiksuse seisund, milles avaldub sõltuvus eksisteerimise konskreetsetes tingimustes ja mis on isiksuse aktiivsuse allikas. · Vajadused: o Materiaalsed o Mittemateriaalsed · A. Maslow'i vajaduste hierarhia, vajaduste rahuldamise järjekorras: o Füsioloogilised kõik organnismi eksisteerimisega seotud vajadused näiteks:
samas ei pruugi nad olla teadlikud kõigist ruumis liikumisega kaasnevatest muutustest. Teetähised Ruumi suurus. Katse tulemus sõltub sageli katse ülesehitusest. Näivus ja tegelikkus ehk animismist Enne 4.eluaastat lähtuvad lapsed peamiselt isiklikust kogemusest, ning peavad seda reaalseks. 4.aastased aga on võimelised juba eristama näivust ja reaalsust, nt katse kassiga, kellele pandi koera mask ette. 18 Kogemus erinevate asjadega kokkupuutumisel on oluline lapse maailmapildi avardamiseks. Näivusel ja tegelikkusel tehakse vahet juba väga noores eas. Lapse jaoks on kogemuste olemasolu mõtlemist arendav. Carey (1985) näitas, et 4.aastased lapsed on animismi omistamisel ebajärjekindlad. Lastel puudub väljakujunenud mõiste elusatest asjadest, mis elututest objektidest
nii enda kui teiste vastu Anaalne faas - umbes 18.elukuud-3.eluaastat; naudingu allikas on enesekontroll (nt potil käimine), iseseisvus, suudetakse iseendast lähtuda; faasi läbimine - inimene saab aru kaotusest ja võidust, suudab asju tasakaalus hoida Falliline faas - 3.-5.eluaasta; oidipuse ja elektra teooriad; huvi oma soo (poiss/tüdruk) vastu; kiindutakse vastassoo isikusse; faasi läbimisel - soo identsus, uudishimu areng ja toimetulek nii välis-kui ka sisemaailma impulssidega; võimu ja konkurentsi probleemid, ei suudeta alati adekvaatselt käituda; suhted Latentne faas - surutakse seksuaalsed ihad maha Genitaalne faas - 14.-20.eluaastat; enese seksuaalsuse tunnistamine Alati ei saa olla lineaarne areng - võivad olla ka kahesuunalised ja keerulisemad arengud. Alati ei ole tingitud üks olukord/probleem teisest. (Võtame inimeselt ära need asjad, mis teevad teda õnnelikuks
Hea psühhomeetriline test # Reliaablus ehk püsivus: kuivõrd ajaliselt püsivad on testi näitajad? # Valiidsus ehk kehtivus: kas test mõõdab ikka `seda', mille mõõtmiseks see on välja töötatud? # Standardiseerimine: testi läbiviimine paljudel inimestel, et koguda testile usaldusväärsed normid, mis on võrdluse aluseks nendele inimestele, kes tulevikus seda testi sooritavad Testide liigitamine # Üldise vaimse võimekuse testid (intelligence tests) on kasutusel seal, kus toimetulek sõltub üldisest kohenemis- ja õppimisvõimest. # Spetsiifilise võimekuse testid (aptitude tests) mõõdavad teatud kitsamat võimekust (nt. reaktsiooniaeg, mehhaaniline võimekus) või laiemalt võttes teatud spetsiifiliste oskuste omandamise potensiaali. # Teadmiste- ja sooritustestide (achievement tests) eesmärgiks on mõõta omandatud oskusi või konkreetseid teadmisi. Nt. SAT (Scholastic Assessment Test). # individuaalsed ja grupitestid # lastele ja täiskasvanutele koostatud testid
Kelle pädevuses on vajaliku abi osutamine? Töö- ja kutsealane rehabilitatsioon: · Kutserehabilitatsioon on protsess, mille eesmärgiks on luua erivajadusega inimestele võimalused sobiva töö leidmiseks ja töö säilitamiseks (David Imber). · Kompleksteenus: tööalase toimetuleku parandamine, töötamist takistavate tegurite kõrvaldamine. · Näiteks: ... Kutsealase rehabilitatsiooni protsess: 1. HINDAMINE: erivajadusega inimese vajaduste, tegevusvõime ja motivatsiooni hindamine ja arendamine, teadlikkuse parandamine võimalustest, tööalaste eelistuste väljaselgitamine, koolitusvajaduse ja kutsesobivuse hindamine. Spetsiaalsed metoodikad hindamiseks. Hinnang, soovitused ja tegevuskava. 2. TÖÖLERAKENDUMISE TOETAMINE: a. Kas vajalik tööalane ümber- või täiendõpe, kutseõpe vm? b
J. M. Baldwin- 1861-1934- Piaget mõjutaJa. PeetaKse üheks olulisemaks kaasaegse arengupsühholoogia alusepanijaks. Oli ka I teadusliku psühholoogiaajakirja rajaja. 1903-1908- Andis välja oma kolmeköitelise sarja ,,Geneetiline loogika". See käsitleb lapse mõtlemise arengut. Nende raamatutega pani ta aluse lapse teadmiste progressiivse arengu teooriale. Ta arvas et areng toimub läbi järjestikuse üksteisest eristuvate staadiumite. Alates kaasasündinud motoorsetest refleksidest ning liikudes edasi keele ja loogilise mõtlemise omamiseni. Ta oletas et liikumine läbi erinevate arengustaadiumite sõltub stimuleerivast keskkonnast saadavast tagasisidest. Ta rõhutab, et lapse areng on võrdselt tingitud sotsiaalsetest kogemustest ja bioloogilisest kasvamisest. Pärit on ka arengu mehhanismid. Assimilatsioon- sarnastumine. Siin räägitakse keskkonna mõjust organismile. Akommodatsioon- kohastumine. Räägime paindlikust muutumisest. Arnold Gesell 1880-1961- Stanley Hall'i õpilane
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm s
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) hing, vaim Logos (kreeka k) õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm seisukohalt
· Vähene või puuduv osalemine ühiskondlikus elus / hobide puudumine / inimesel vajadus alati esimesel võimalusel koju kiirustada. · Tuim/allaheitlik käitumine. · Otsuste tühistamine, kokkulepitud kohtumiste unustamine. · Tagasitõmbumine ja isolatsioon. · Traumaga seotud olukordade/kohtade/jututeemade vältimine. · Keskendumisraskused (nt ei suudeta lugeda raamatut, vaadata televiisorit). · Puudulik toimetulek vanemlike kohustustega, vägivalla kasutamine lapse vastu. Somaatilised sümptomid/haigused: · Seletamatud füüsilised sümptomid: ebamugavus, valud (nt peavalu). · Kõrge vererõhk. · Kõhuvalu/maohaavad. · Soolestikuprobleemid. · Menstruatsioonihäired. · Valud rinnus/südamepiirkonnas/arütmia/infarkt. · Hingamisraskused/astmaatilised sümptomid/astma. · Söömishäired: - isu / kaalu kaotus
1. Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded. Seosed naaberteadustega, eriti arengupsühholoogiaga. Hariduslike erivajaduste määratlus. Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbima kõrvale kalduma keskmisest eakohasest arengust, võib olla ka positiivne. Mida väiksemad lapsed, seda suuremad muutused arengus. Teooriast saab üldised teadmised, kuid tuleb olla valmis praktikas ümber häälestuda. EV psühholoogia ülesanded: o Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses (lapse peas toimuv, peidetud), nende põhjustes ja ilmingutes (väliselt näha); o Õppida jälgima EV laste psüühika arengut töötamaks välja võtteid selle soodustamiseks, oluline on mõista mis arengu käigus muutub; o Õppida nägema muutusi hälbinud arengus seoses vanuse ja (pedagoogilise) sekkumisega. NB! Oluline on mõista eakohast tavaarengut, siis saab otsus
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õigusps�
annaabi.ee 
