erinevates keerulistes situatsioonides vastavalt olukorrale käituda. Näiteks, kui organisatsioonis tekib suur konflikt või mõni muu probleem, peab juht olema võimeline esitama olukorra lahendamiseks võimalikult kiiresti lahendusi, uusi plaane või strateegiaid. Samuti on oluline positiivse tagasiside andmine ja töötajate motiveerimine selleks. Juhi eestvedamisel tulebki silmas pidada seda, et juhi käitumine ja töö ülesehitus peaksid toetama töötaja autonoomsust (näiteks selgitama tööülesandeid, piiranguid, reegleid, looma töötajale võimalusi initsiatiiviks ja iseseisvaks tööks, anda töötajale mittekontrollivat tagasisidet tema arengu ja tulemuste kohta ning viga esinemisel mitte süüdistama) ja kompetentsust, ning nende kaudu ka motivatsiooni tööd teha ja hästi teha. Töötaja motivatsioon on kõrgem just juhi sellise käitumise korral, mis toetab töötaja autonoomsust. Sellega saab juht luua sellise töökeskkonna, mis on töötaja
olukorda ära ning taotlesid autonoomiat. Nad ootasid õiget hetke, et läbi viia reforme ja uusi seadusi , kasutades selleks isiklikke sidemeid kõrgemal tasandil. Eestlased korraldasid demonstratsiooni Petrogradis, kus punalipu kõrval kanti Eesti lippu sini- must-valget.i. Eestlased võtsid riski, sest nad ei teadnud kuidas Venemaa sellele reageerib, kuid nad ei lasknud ennast sellest häirida. Venemaa pidi kinnitama eesti autonoomsust. Eestile oli tähtis, et ta saavutas autonoomia , kuna asjajamis keeleks sai eesti keel ja riiki juhtisid eesti ametnikud, suurenes rahvuslik üksmeelusus.Arvan, et autonoomia saavutamine andis eestlastele veel rohkem motivatsiooni ja indu oma poliitikat ja majandust tugevdada, et saavutada täielik iseseisvus. Eesti autonoomia saavutamine suure Venemaa koosseisu all näitab , et kõik on võimalik , vahet pole kui väike või
1905 aasta vältel toimunud mäss suruti maha karistussalkadega. 1917.aasta veebruaris vallandusis toitlusrahutused, mis kasvasid revolutsiooniks. Sõjaväelased, kes pidid mässu maha suruma läksid üle rahva poolele. Teated rahutustest Petrogradis jõudsid Eestisse 2. märtsil, mis põhjustas ka Tallinnas streigi. 3.märtsil loobus venekeiser troonis ning võimule tuli ajutine valitsus. Eestlased nägid selles võimalust ning hakkasid taotlema endale autonoomsust. Mõte iseseisvumisest jäi veel kaugeks aga eestlased saavutasid autonoomia 30. märtsil rahumeelse demonstratsiooni abil Petrogradis. Rahutused Venemaal enne esimest maailma sõda ning selle ajal aitasid Eestil saavutada autonoomia, mis oli sammuke lähemal iseseisvumisele. Viimase tõuke Eesti iseseisvumisele andis hirm saksaokupatsiooni ees. Peale autonoomia saavutamist liideti Eesti ja Liivimaa kubermangud ning kuberneriks määrati Jaan Poska.
ennast-juhtiva inimese kasvatamine) Kasvatamise stiilid Käitumise kontroll, kompetentsuse toetamine Autoritaarne Autoriteetne + kõrge + madal Psühholoogiline kontroll, st Psühholoogiline kontroll, st Autonoomsust mittetoetav Autonoomsust toetav (Eirav) Leebe Soojus, emotsionaalne toetus Võimalikud pedagoogilised teooriad · Konstruktivistliku teooria järgi struktureerivad õpetajad keskkonna õppimist soodustavaks; lapsi julgustatakse uurima ja objektidega
Kuidas eestlased seda ära kasutasid? Kihutuskõned, Mis olid, mis rolli mängisid Eesti taasiseseisvumise protsessis? IME Isemajandava Eesti programm. ERSP - Eesti rahvusliku sõltumatuse partei EMS Eesti muinsuskaitse selts Poliitilised jõud Eestis Eesti kommunistlik Rahvarinne ERSP Interrinne partei -Et Eesti jääks -Liidulepingu sõlmimine -Täielik sõltumatus -Venelased Eestis Nõukogude Liitu ja -Nägi autonoomsust -Soovisid NL võimu kommunistlikuks. suuremana, kui EKP jätkamist -Liidulepingu sõlmimine -Hetkeseisu jäämine -Status Quo Sündmus Aeg Isikud Sündmuse sisu/olemus
nende poolt haritavast maatükist või valdusest ning nende suhete kvaliteedist maaomanike või nende esindajatega. Keskajal oli tavapärane, et põlluharijad harisid oma samuraist isanda maad ja maksid talle selle eest renti, mis kujutas endast teatud protsenti nende aastasest saagist. Mõnedes Jaapani piirkondades nagu näiteks Kyotos oli põlluharijaile antud mõnikord vähemalt mingisugusel määral autonoomsust. Seda eriti sel juhul, kui maarahva poolt toodetud põllumajandussaadused ja käsitöötooted hakkasid muutuma Jaapani majanduses järjest tähtsamaks. Seesuguse äritegevuse tulemusena tõusis põlluharijate ja maarahva staatus ühiskonnas. Keskaja majandus: Keskajal toimusid mitmed muudatused majanduses, sealhulgas turgude ja riigisisese kaubavahetuse välja kujunemine, uute tehnoloogiate kasutusele võtu tõttu põllumajandussaaduste hulga kasvamine,
kõike seda, mida saab teha pea, südame ja kätega. Teine tuntud õendusteoreetik Dorothea E. Orem ütleb, et õendustegevus on tervishoiuteenus, kunst ja tehnika.Madeleine Leininger õendustegevuses oluliseks paeb vastuvõtlikus ja teadmised erinevatest kulturidest ja arvestamine usuliste tavadega. Õendustegevus lähtub empaatiast ja inimlikkusest.Õensudabi osutamisel õde peab lugu patsiendi õigustest,hoolitsemine suunatud inimese väärikust ja autonoomsust säilitamiseks. Iga õde vastutab õenduse hea maine eest,tehes oma tööd professionaalset ja vastavalt eetika koodeksile ning edenda seda meeskonnatöö kaudu. Kasutatud kirjandus: Õe eetika koodeks (Vastu võetud Eesti Õdede Ühingu kongressil 29. nov. 1996 Tallinnas) Eetika koodeksite käsiraamat .Tartu ülikooli eetikakeskus. 2007 Tartu Vesterdal, A. (1998). Tervis ja õendushooldus. Tartu: Elmatar
Eesti Vabariigi väljakuulutamine ja Vabadussõda 1. Veebruari revolutsiooni tagajärjel kukutati Venemaal keiser. Samal ajal puhkesid ka Eesti suuremates linnades tööliste rahutused. Tekkinud segaduses nägid võimalust rahvuslased, kes hakkasid Ajutiselt Valitsuselt taotlema Eestile autonoomsust. Kui AV kõhkles, korraldasid eestlased Petrogradis protestimarsi, kus osales umbes 40 000 eestlast. 30. märtsil kuulutas AV välja Eesti Autonoomia Venemaa koosseisus. Selle järgi ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. Uue haldusüksuse eesotsa astus keskvalitsuse poolt ametisse nimetatud kubermangukomissaar Jaan Poska. Nõuandvaks organiks sai Ajutine Maanõukogu (Maapäev), täidesaatvaks asutuseks Maavalitsus. Eesti keel kuulutati
interpreteerinud Kant, ja kõrgemal teadusõpetuse abiga, mis seletab looduse võimalikkust praktilise mõistuse kõrgematest ideedest lähtudes, s.t. näeb looduses kõlbeliste eesmärkide saavutamise vahendit. Vabaduse ja kõlbluse võimalikkuse põhjendamine oli Fichte jaoks aga kogu filosoofia peamine ülesanne. Seada natuurfilosoofia autonoomsena transtsendentaalfilosoofia kõrvale eeldab tema arusaamist mööda ka looduse autonoomsust subjektiivsuse suhtes ning ühes sellega inimvabaduse võimalikkuse kahtluse alla seadmist just sellele oli Fichte aga oma filosofeerimisega alati soovinud vastu seista. See on tema jaoks spinozism antud terminiga märkis Fichte tema enda filosoofilise seisukoha negatiivset vastandpositsiooni. Schelling seevastu jõuab Fichte positsioonist tõukudes oma loodusfilosoofiat arendades Fichtega võrreldes hoopis erineva looduse mõisteni. Loodus ei samastunud tema jaoks
kaasatud õppija oskused enesejuhitud õppimiseks on keskpärased, sest suudavad iseseisvalt (ilma välise kontrollita) õpitegevusi sooritada ja suhtuvad oma õppimisse kriitiliselt ning refleksiivselt. Nad ootavad õppejõult, et ta oleks õpikogemuse saamisel partner ja kaaslane, kes vajadusel toetab otsuste tegemisel ja erinevas tegevuses. enesejuhitud õppija - juhib oma õppimist täielikult ise. Õppejõult ootavad, et ta jätaks neile autonoomsust. Õppejõu ideaalseks rolliks tema jaoks on olla konsultant, kellelt saab vajaduse korral nõu ja abi küsida. 2.1. Millist tüüpi õppija autor enda arvates hetkel on Eespool kirjeldatud nelja õppija tüüpi vahel valides, hindaksin ma oma oskusi enesejuhitud õppimiseks pigem keskpärasteks (kaasatud õppija), sest vaatamata sellele, et ma suudan iseseisvalt oma õpitegevusi sooritada ning püstitatud eesmärke saavutada, ootan ma õppejõududelt, et nad
Küla ühtaegu ihkab ja kardab muutuda, energiapuhangud vahelduvad umbejooksmise tundega. Anna on süsteemiväline nähtus, kaanonite lõhkuja, "naine, kes kannab korraga seelikut ja pükse" ja tekitab nii pilget kui respekti. 3) Villu viljatud pdlused. Villut ei taha olla oma konservatiivse ja vimmaka ning venda temale eelistanud isa jälgedes käija ja traditsiooni jätkaja, vaid ise millegi algataja ja looja, ihates, nagu teismeline poiss, ühtaegu nii isa heakskiitu kui autonoomsust temast. Aga tema metsikus ja afektide pidurdamatus toob kaasa sündmuste ahela, mis teeb ta Kõrboja ja lõpuks üldse elu jaoks kõlbmatuks - isa heakskiitu suudab ta leida ainult surmas. 4) Armastuskolmnurk. Eevi on naine, kellega on lihtne - hell, tundeline, andestav, armastav. Anna on keeruline - ilutu, pikk, haritud, mõjub ebanaiselikuna. Eevi pakub võimalust silma paista enda mehena, Anna pakub võimalust silma paista Kõrboja peremehena. Villu on
ülevõtmist inglismaalt, tänu sellele ei suutnud traditsioonilise ühiskondliku positsiooni kaotanud inimesed leida endale elatusallikaid. rahvaarv kasvas tohutult. 20.sajandi algul lähenes see 500miljonile. India on väga multikultuurne riik s.t seal valitseid mitmed erinevad kultuurid. 1885.a lõid euroopaliku hariduse saanud indialased oma organisatsiooni India Rahvuskongressi, mis kaitses esmalt indialaste huve ja soovis saada autonoomsust Briti suhtes. Esmalt olid seal parteis esindatud suurmaaomanikud, ajakirjanikud, ettevõtjad,advokaadid jne. HIINA : Formaalselt küll iseseisev, kuid tihe koostöö Euroopa suurriikidega ja tänu sellele nendest ka sõltuv. Majanduslikult vähe arenenud, kaotas palju alasid eurooplastele. Valitseb Qingi dünastia, selles nägid hiinlased võõrvõimu, kuigi madalama ja keskmise võimuastme esinadajad olid hiinlastest ametnikud. Riigikorralt on Hiina keisririik
jm • https://youtu.be/uSAPfiSw_Ic • Kiindumustüübi kujunemisega võivad olla seotud Eriksoni psühhosotsiaalse arengu ka kasvatusstiilid: 1) Autoritaarne stiil teooria Ranged reeglid, normid. Last suunatakse ja keelatakse pidevalt, ei anta psühholoogilist autonoomsust ega Üldised põhimõtted: võimalust ise otsustada. Suhetes puudub soojus ja • Teooria põhineb praktikal osavõtlikkus. • Arengut tuleb vaadelda staadiumite kaupa - areng on 2) Lubav (liberaalne) stiil stadiaalne Kindlate reeglite puudumine
Lapse kui sõltuva indiviidi tervis olenebtema sotsiaalsest ümbrusest see, kuidas väliskeskkonnas tema huvide ja väärtustega arvestatakse, mõjutab tema tervislikku seisundit. Koolikeskkond kujundab selles suhtes tausta lapse igapäevaelule ning on seega oluline faktor terve psüühilise ja füüsilise arengu edendamisel. Koolipäeva peaks iseloomustama selline pedagoogika, mis peale teadmiste õpetamise toetaks nii autonoomsust ja sotsiaalseid oskusi kui ka füüsilist ja psüühilist heaolu. Indiviidi ja keskkonna vahelistest suhetest (Lazaruse ja Folkmani järgi) võib tekkida stress. Mingi sündmus põhjustab stressi, kui inimene tunneb, et nõudmised ületavad tema isiklikud võimed ning ohustavad seega tema heaolu. Hinnanguga sellisele potentsiaalselt stressirohkele situatsioonile algatatakse nn toimetulekuprotsessid, mille eesmärgiks on taastada kaotatud tasakaal keskkonna ja indiviidi vahel.
* tõukeks majandus ja tootmine, mitte kultuur - kultuur kuulub ,,pealisehitusse", mille arengu ,,lõppkokkuvõttes" otsustab ,,baas". * baas: tootmisvahendid, tööline, kapitalist = majandus, korraldatud ühiskonnale omasteks tootmisuheteks, vastavuses tootmisvahendite arengutasemega * pealisehitus: vaimsed moodustised, institutsioonid (pol, õigusl, usulised) sotsioloogias üldiselt: pole nõustutud majandusliku determinismiga . pigem on sotsioloogia püüdnud rõhutada .ühiskonna. autonoomsust. Samas on pidevalt näidatud, kuidas ,,kultuur" muutub koos materjaalsete tingimustega Vrd. nt. moderniseerumise/postmoderniseerumise teooriad: tehnol. ja majandusliku muutusega kaasnevad muutused väärtustes, identiteetides, poliitikas, kommunikatsioonis, kultuuris. .trad. => ,,kaasaegne/modernne" (=> ,,postmodernne") ühiskond. * ka siin esitatakse, et majandusarengu seiskumine võib olla seotud kultuuriga . trad. mudelid segavad, ei taheta muuta elulaadi, vähe saavutusmotivatsiooni 18
DIAGNOOSIMINE 5-TELJE ALUSEL KLIINILINE DIAGNOOS: 1.telg kliiniline psühhiaatriline sündroom 2.telg isiksuse- ja arenguhäired 3.telg kehalised häired ja seisundid 4.telg psühhosotsiaalsed stressorid 5.telg isiksuse kohastumise aste 13.NORMAALSUSE JA EBANORMAALSUSE MÕISTE: Normaalsust on vaadeldud: 1.kui statistilist kontseptsiooni; 2.kui vaimse tervise ideaali; 3.kui teatud käitumisviisi olemasolu. Erinevate autorite arvates eeldab NORMAALSUS Piisavat enesekontrollivõimet Autonoomsust Reaalsustaju olemasolu Vastutustunnet Eneseaktualiseerimist Ideaalide olemasolu Vastupidavust stressile Kompetentsust EBANORMAALSUSE kriteeriume: Psühhiaatriline diagnoos Psühhiaatriahaiglas viibimine, ravi Halb kohanemine Subjektiivne ebaõnnestumine või reaalsusele mittevastav õndsuse tunne 14. NOSOTSENTRISM JA NORMOTSENTRISM Nosotsentrism haiguste hüperdiagnostika ehk haiguse liigne esiletõstmine, diagnoosimisel vajalik termin. Selleni viib liigne karmus, jäikus patsiendi suhtes
Situatsioonideks võivad olla näiteks vastastikune meeldimine, enesehinnangu langemine jne. 40. Mis on usaldus? Kuidas see tekib? Usaldus on uskumus või veendumus, et teise poolt ei tule midagi halba. Usaldus tekib, kui teine inimene on usaldatav, ennustatav. 41. Milline on inimsuhete dialektika? Inimsuhted on kui vasturääkivate ja vastandlike impulsside jada, mis loob pingeid inimeste vahel. Inimsuhete dialektikaks võib pidada nt autonoomsust ja seotus, kindlus ja ebakindlus. 42. Mis on konflikt? Konflikt on tüli või vastuolu kahe inimese vahel, millel on erinevad tekkepõhjused. Nendeks võivad olla selgelt väljendunud vastasseis, vastastikune sõltuvus, kokkusobimatud eesmärgid, piiratud ressursid, vahelesegamine ja takistused. 43. Millised on erinevad konfliktide lahendamise viisid? Konflikti lahendamise viisideks on vältimine, võitlus, kompromiss, kohandumine, koostöö, mitte millestki kaoseni
Vastanduvad arusaamad seisukohal, et tekst on reaalsest elust täiesti sõltumatu üksus. Tegemist subjektiivse reaalsusega, subjektiivselt nähtud maailmaga. Iseloomustab 20. saj kirjandusteadust, nt uuskriitika 1920-ndatel Usa-s alguse saanud teksti kriitiline vool. Teksti puhul rõhutati, et seosed autori ja ajalooga puuduvad iseseisvalt. Uurib teksti vormilist aspekti, nt kuuletuse keelt mida ta sellega teeb, kuidas luuakse rütmi jne. Teksti autonoomsust rõhutab ka strukturalism/ samuti poststrukturalism. Väidavad, et peale teksti ei olegi midagi tõelist. Kõik meie teadmised ja arusaamad on keelest tingitud. 6.Kirjandusteaduses kasutatavad analüüsimeetodid ja millest nad lähtuvad Uuskriitika (New Criticism) - Tekkis 1920.- 30. astatel Ameerikas ja Inglismaal. Teos lahutatakse ajaloolisest ümbrusest. Tähtsam tunnus on tekstianalüüs, close reading: süvenenud ja täpne lugemine
äik d defitsiidid eelistatavamad suurtele. Õnnetuseks on väljavaated optimaalse fiskaalpoliitika kohta kokkulepet saavutada üsna kauged. Poliitilised komplikatsioonid teevad majandusteooriaga kooskõlas oleva programmi käivitamise alati raskeks Fiskaalpoliitika saab olla efektiivne ainult siis, kui see on monetaarpoliitikaga hästi koordineeritud, kuid arvestades keskpankade autonoomsust, on see vähetõenäoline. 29 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Monetaarpoliitika 30 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Monetaarpoliitika p eesmärk Monetaarpoliitika taotleb kogunõudluse kontrolli kas vahetult raha pakkumise või laenuprotsenti muutmisega. Laenuprotsendi langus õhutab laenamist ja suurendab sellega k kogunõudlust.
koos läbi elatu situatsioonid. Situatsioonideks võivad olla näiteks vastastikune meeldimine, enesehinnangu langemine jne. 31. Mis on usaldus? Kuidas see tekib? Usaldus on uskumus või veendumus, et teise poolt ei tule midagi halba. Usaldus tekib, kui teine inimene on usaldatav, ennustatav. 32. Milline on inimsuhete dialektika? Inimsuhted on kui vasturääkivate ja vastandlike impulsside jada, mis loob pingeid inimeste vahel. Inimsuhete dialektikaks võib pidada nt autonoomsust ja seotus, kindlus ja ebakindlus. 33. Mis on konflikt? Konflikt on tüli või vastuolu kahe inimese vahel, millel on erinevad tekkepõhjused. Nendeks võivad olla selgelt väljendunud vastasseis, vastastikune sõltuvus, kokkusobimatud eesmärgid, piiratud ressursid, vahelesegamine ja takistused. 34. Millised on erinevad konfliktide lahendamise viisid? Konflikti lahendamise viisideks on vältimine, võitlus, kompromiss, kohandumine, koostöö, mitte millestki kaoseni.
D'i selge pea loomulikul valgusel esteetiline harmoonia hajub paljaks näivuseks. On jäänud vaid ruumiline ulatavus, aeg ja liikumine - ja need mõisted on küllaldased, et seda kirevat maailma seletada, seletada tohutuks masinaks, mis tummalt liigub igaveste raudsete seaduste järgi. Võiks öelda, et kunagi enne pole seda kaunist tegelikkust mõeldud nii hingetult ja Jumalast mahajäetuna. Kuid iialgi varem pole ka vaimu autonoomsust ja õilsust väljendatud nii võimsalt kui Descartes'i juures. Mida ta looduselt võtnud, selle ta on andnud inimesele.Meie mõtlemise kindlus, mis jälgib ainuüksi mõtlemise enda seadusi ja meie kõlblas vabadus, milles ilmneb meie osanemine Jumalusest, need on sambad, mis kannavad Descartes'i ja ühtlasi uue aja filoosoofiat. 12 See piiratud hulk lehekülgi, milledel Descartes avaldab oma meetodi, mida ta
omaenda ja ümbruskonna olemust ja algupära ja vahel püüab oma saatust juhendada. 19. Uuskriitika märksõnaks on ’lähilugemine’. Enne: kirjandustekst kui ajaloo lisandus v täiendus, mitte iseseisvat esteetilist tähendust omav entiteet. Uuskriitika moto “The text itself” - tekstikesksus, kriitika keskmes peab olema kirjandusteos ise. Uuskriitikud tegelesid eelkõige luulega. Kriitika peab olema objektiivne, lähtuma objekti olemusest, tunnustama teose autonoomsust. Põhimeetod:lähilugemine, detailne ja nünssidele keskenduv teksti koostisosade analüüs, eriti fookuses teksti mitmetähenduslikkus. Lähtus eelkõige teksti verbaalsetest omadustest, kirjandus kui keel, mis on opositsioonis teaduskeele ja igapäevakeelega; tõlgendamise eesmärk analüüsida sõnad tähendusvarjundeid, keelekujundeid ja sümboleid; fookus teose terviklikkusel. Tekst on kordumatu orgaaniline tervik: poeetiline efekt sõltub tekstiosade suhetest
Samuti arutatakse eetikakomiteedes varasemaga võrreldes üha rohkem just uurimisprojekte ning metodoloogilisi küsimusi. Püsivad aga erimeelsused selles osas, kas uurimuste tehnilisi aspekte peaks eetikakomitee arvesse võtma ning kas peaks see institutsioon veelgi laienema, kaasates ka teadlastest eksperte. Eetilise ülevaatuse adekvaatsus On erinevaid tõendeid ja arvamusi selle kohta, kui tõhusalt eetikakomitee kaitseb uuringus osalejate autonoomsust. 1975. aasta ulatuslikust uurimusest negatiivsete ja positiivsete aspektide kohta eetikakomitee töös ühe aasta jooksul, kus intervjueeriti rohkem kui 2000 uurijat ning 800 eetikakomitee liiget 61 institutsioonist, näitas, et otsest uurimuse tagasilükkamist tuli ette väga harva. Peaaegu pooled uurijatest teatasid, et nad on kogenud uuringu edasi lükkumist või seda, et nende uurimust on takistati viisil, mis ei olnud kooskõlas ülevaatuse protsessi kasulikkusega
lasta, on see ehk midagi, mille juurde edasises eus naasta ning võib-olla toimub see siis varasemate aastate kehalis-meelelise kogemuse kaudu. KASVAVA INDIVIIDI TERVIS (Nina Nelson) Lapse, kui sõltuva indiviidi tervis oleneb tema sotsiaalsest ümbrusest. Koolikeskkond kujundab selles suhtes tausta lapse igapäevaelule ning on seega oluline faktor terve psüühilise ja füüsilise aengu edendamisel. Pedagoogika peaks peale teadmiste õpetamisele toetama nii autonoomsust ja sotsiaalseid oskusi kui ka füüsilist ja psüühilist heaolu. Varajane turvaline seotus on üks faktor, mida kasvav indiviid peale toidu, hügieeni ja kliimakaitse heaks arenguks vajab. Keha ja vaim kuuluvad kokku ning mõjutavad teineteist. Krooniline stress võib põhjustada muutusi ajupiirkondades, mis on seotud konsentratsiooni, mälu, õppimise ja käitumisega. Terviklikuks arenguks klassiruumis oleks vaja: laps/noorus keskpunktis-
vaatlusviisi (kirjandus kui ajaloo täiendaja), et keskenduda teose tekstielementide analüüsile. Uuskriitika tekkis vastuseisuna USA akadeemilise hariduse pragmatismile, reaalteaduste eelisseisundile ning tarbimisühiskonna/massikultuuri kiirele arengule. Uuskriitika keskmes on kirjandusteos ise (tekstikesksus), eriti luuleteosed. Põhialused: kirjandusteos kirjandusteosena (kui iseseisev/eneseküllane verbaalne objekt; kriitika peab olema objektiivne ja tunnustama objekti autonoomsust), lähilugemine (e eksplikatsioon; detailne ja nüanssidele keskenduv teksti koostisosade analüüs, keskendumine mitmetähenduslikkusele), kirjandus kui keel (kirjanduskeel on erinev ja rikkam; fookus teose terviklikkusel), tekst kui kordumatu orgaaniline tervik (poeetiline efekt sõltub tekstiosade suhetest; kirjandusteoste põhikomponendid on sõnad-kujundid-sümbolid, mitte tegelased-süžeed-ideed.
· teha sotsiaalabi kättesaadavaks (töökorraldus, eelarvamused) · sotsiaalsed jõud mõjutavad probleemilahendust ja seetõttu on vaja abivõimalust pakkuda samas keskkonnas · vajadusel keskkonna kohandamine (hoiakud) või vahetamine · mitte probleemid, vaid lahendused on olulised, seetõttu peab esmase probleemi lahendusviis mitte looma uusi probleeme vaid leidma paremaid lahendusi · alustama peab kliendi tasemelt, aktsepteerima tema autonoomsust · töötaja rolliks on soodustada õppimist ja muutumist, olla giid · kasuta tuleks kliendile omast õppimisstiili, väärtusi ja tegevusi · kliendid tuleb ette valmistada riskiks ja ebakindluseks, mis muutusega kaasnevad · õppimise kui elamise viisi õpetamine, et seda kasutada ka mujal · uurida ja tõsta kliendi motivatsiooni, toetada kliendi lootust edule · olla selge ja avatud vahendamaks hirme riskide ees, luau kliendile keskkond, kus ta
sügavamaid muudatusi. Olulisel kohal teraapias: * isiklik vastutus ja vabadus oma elus * elutervelt egoistliku hoiaku arendamine partnerisuhetes * iseenda, oma elu ja suhete kui terviku käsitlemine (integratsioon) * oma elu raskete/valusate kogemuste läbitöötamise kaudu emotsionaalne vabanemine (s.h. suurte ja ootamatute kaotuste hilistagajärgede teraapia) * eneseaktsepteerimine * psühholoogiliste kaitsete väljatöötamine, võimaldamaks iseseisvust ja autonoomsust eriti suhetes autoriteetide, agressiivsete ja manipuleerivate inimestega * isiksuslike konfliktide, mõistuse ja tunnete vastuolude analüüs * unenäod enesetunnetamise abivahendina: unenägudes sisalduvad sõnumid Gestaltteraapia on suunatud: * isiksuse küpsuse edendamisele * enesest ja oma suhetest arusaamise parandamisele * suhete kvaliteedi ja üldse elukvaliteedi tõstmisele * enesehinnangu tõstmisele/normaliseerimisele * pingetaluvuse arendamisele * paindlikkuse suurendamisele
rahvuse ja tema ajalooliselt ainukordse eneseteostuse ehk rahvusliku kultuuri ideega, mis kokkuvõttes tähendab teesi: igal rahvusel on oma kultuuriajalugu, mis toimib oma sisemiste jõudude toimel. See eristab eestlaste ajalookäsitlust panhistoritsismist ja pankulturalismist. Erinevalt rahvusliku kultuuri ajaloost tunnistab pankulturalism ja panhistoritsism kultuuridimensiooni autonoomsust ja sõltumatust rahvusest. Kultuur kujutab siin endast substantsi, mis areneb oma autonoomsete, immanentsete jõudude ja seaduste toimel. Frobenius nimetas seda tuuma nt paideneumaks, Spengler kultuuri hingeks ning selle vaatekoha järgi ei ole kultuur kunagi rahvuslik nähtus, vaid alati transnatsionaalne või rahvusest ülem. "Transtsendentaalne kultuuri idee viib maailmaajaloo olemasolu tunnistamiseni" (ibid.).
See tähendab, et pead palju kuulama, et aru saada, kus klient on. Mitte alustada valest kohast. Eetika moraalsed põhiprintsiibid Algselt oli neid neli ja pärinesid biomeditsiinilisest mudelist. Seda on palju kritiseeritud, aga selle pealt on ülesehitatud palju teised mudelid. Tuleb valida printsiip, mis on situatsioonis kõige määravam. Tuua kasu Mitte teha halba Austada autonoomsust Olla õiglane Olla usaldusväärne Moraalifilosoofia ja eetika S. Kierkegaard vaja mõista hetke olukorda K. E. Logstrup - kui me enam ei mõista seda, mis seostub enda avamisega teistele, siis ei saa edasi liikuda. Eetiliselt keeruka küsimuse lahendamine 1. Probleemi või dilemma olemus 2. Seonduvate ajasaolude hindamine 3. Eetikakoodeksis sätestatu 4. Erinevad vaatenurgad kovisioon, supervisioon, teised spetsialistid 5
d. dekontsentreeritud valitsus 19. Valitsemise detsentraliseerimine (loengus räägitu kohaselt) a. tähendab võimu delegeerimist kohalikult tasandilt kesktasandile b. tagab kohalikele omavalitsustele suurema autonoomia keskvõimust c. tõstab potentsiaalselt avaliku võimu legitiimsust d. tagab omavalitsuste võrdse ja ühetaolise arengu 20. Subsidiaarsusprintsiip tähistab a. subsiidiumide jagamise aluspõhimõtteid b. kohalike omavalitsuste autonoomsust keskvõimust c. otsustamist madalaimal otstarbekal tasandil d. otsustamist võimalikult kohalikul tasandil 21. Mitmetasandiline valitsemine hõlmab võimu ja pädevuste jagunemist a. kohaliku omavalitsuse ja keskvõimu vahel b. Euroopa Liidu ja riigi keskvõimu vahel c. ministeeriumi ja selle allasutuse vahel d. kohalike omavalitsuste ja nende moodustatud ühisorganite vahel 22. Millised küsimused kuuluvad kohaliku omavalitsuse pädevusse a. kõik haridusega seonduvad küsimused b
19.saj lõpp tugeva germaniseerumine. Usuline erinevus muust Leedust luterlased. Küll aitas peamist emamaad, loodi mitmeid Leedu kultuuriseltse. Nt Birute selts, Tilsitis tegutses ka Leedu lauluselts korraldas laulupidusid ja muid üritusi. Poliitiliselt ei ületanud Väike.Leedu nõudmised kultuurilisi piire ja ei mõeldud Leedu rahvuslikust iseseisvust. ESIMENE MAAILMASÕDA Esialgu ei muutunud poliitilised vaated ja jätkuvalt üritati saavutada rahvuslikku autonoomsust Vene tsaaririigi rüppes. Siiski jäädi esialgu tsaarivalitsusele truuks ja loodeti, et võidukas ja tänulik valitsus annab pärast sõja lõppu Leedule suure autonoomia. Küll aga pöördus Vene vägede sõjaõnn kiiresti ning 1915 muutus Leedu juba sõja tallermaaks ning 1915 lõpuks kaotasid Vene väed ka Vilniuse ja seega lõppes sisuliselt ka tsaarivalitsus Leedus. Sõda avaldas Leedule kurnavat mõju 500 000 kokkuvõtvaid erinevaid inimkaotusi.
· Situatsiooniteadlikud hajusad tehissüsteemid, nende käitumine, mudelid arendusmeetodid · Interaktiivsed autonoomsed objektid agentide kogum dünaamiliselt muutuvas keskkonnas · Iseseisvad programmid · Agente võiks vaadelda objektorienteeritud programmeerimisest tuntud klasside järglastena, mis lisaks klasside omadustele, milleks on: 1. Pärimine , 2. Andmete kapseldus, 3. Kätkevad ka autonoomsust ning 4. Reaktiivsust. 5. Intelligentsed agendid on lisaks eelnevale veel proaktiivsed. 6. Multiagentsüsteemides on tähtis roll interaktiivsusel (sotsiaalsus)- tagab vahendid agentide omavaheliseks suhtlemiseks 82. Mis on agendi (agentprogrammi) a) autonoomsus, b) reaktiivsus, c) proaktiivsus? · Autonoomsus on agendi omadus iseseisvalt tegutseda. Praktiliselt on iga programm, mis ei oota
- kõik võimuvolitused on andnud riik ja nende allikaks on riigivõim - ning seetõttu saab keskvalitsus kontrollida kõigi KOV-te kõiki otsuseid siseste ettekirjutiste väljastamise teel. Kuigi kaasaegsetes õigussüsteemides eelkäsitletud teooriaid puhtal kujul enam ei rakendata, vaid tegemist on paljuski mitmete teooriate sünteesiga, kaldub vaekauss esimese teooria põhimõtete valitsemisele. Seda tunnistab asjaolu, et Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas tunnistatakse tänapäeval KOV autonoomsust. (Suur 2003:7) KOV-te tegevuse oluliseks õiguslikuks aluseks Eesti Vabariigis on Põhiseadus ja Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (edaspidi harta). KOV ei ole riigi haldussüsteemi osa, vaid iseseisev haldusekandja. Vastavalt hartale peab KOV kandma vastutust oma tegevuse eest ning sellega kaasneb elanike, juriidiliste isikute ja riigi õigus KOV-ga kohut käia, kui KOV organid on tegutsenud ebaseaduslikult või on vastav
funktsioneerimise suunas. Optimaalne areng Vajadused määravad käitumise: 1) autonoomsus- füsioloogiline vajadus pühendada, ise reguleerida, juhtida, olla iseseisev. Aitab kaasa, kui pidevalt keegi ei kontrolli. 2) kompetentsus- tunne, et saan hakkama, võime midagi saavutada, õnnestumise tunne suureneb 3) seotus- hõlmab turvalise seotuse teistega, tahab teiste toetust, armastust, tunnustust Individuaalsed erinevused: Põhjuslikkuse orientatsioon- kuidas in reguleerib oma käitumist, autonoomsust. Eesmärgid elus- kuhu in püüdleb enda arengus. Seotud sisemise heaoluga. Või välised, majanduslikud Motivatsiooni liigid: Sisemine- omaks võetud käitumine, tahab nii käituda Väline: Väline regulatsioon- in tegutseb välise surve tõttu. Kiitus/laitus. Integreeritud regulatsioon- kõige vähem väline. Indiviidi väärtused. Teeb, et midagi saavutada Pealesurutud- mõistab, miks peab tegema, aktsepteerib, väldib süütunnet, kuigi pole omaks võetud
Kui seda tüüpi uurimine keskendub keele süsteemile kui rohkem või vähem autonoomsele struktuurile, siis on tegemist strukturaalse keeleteaduse ehk strukturaallingvistikaga. Kõik pole autonoomsuse ideega nõus, juba kaua aega on keeleteaduses suundi, milles rõhutatakse keelesüsteemi ja keelekasutuse sõltuvust kultuuritaustast (nt etnolingvistika). 1960Ndatel hakkasid levima autonoomsust eitavad funktsionaalsed keeleteooriad ja suunad, esimeste seas sotsiolingvistika. Funktsionaalsele keeleteooriale on iseloomulik keele uurimine selle funktsioonidest lähtudes, arvestades kasutust, konteksti ja keelekasutaja omadusi. Paljud 1980. aastatel tekkinud kognitiivse keeleteaduse voolud rõhutavad keele sõltuvust inimese teistest kognitiivsetest võimetest ja isegi motoorsetest tegevustest nt tähelepanust, kategoriseerimisest ja ruumilisest
riigikulutused langevad. Riik saab kogunõudlust suurendada: alandades makse, intressimääru, suurendada valitsuse kulutusi. Keynes: valitsus peaks kulutusi suurendama infrastruktuuri täiendamiseks ja ehitamiseks, tööjõuintensiivseteks projektideks, tootlikust suurendavateks projektideks. See võib põhjustada omakorda inflatsiooni ja töötust. Paternalism – olukord, kui isik, riik või organisatsioon piirab teiste vabadusi ja autonoomsust nende endi hüvanguks. Piiramine on isikute tahte vastane või sellest sõltumatu. Liberalism – lähtub kõigi inimeste vabadustest ja õigustest, mida kaitseb riik. Eesti riik buumi ajal 2004-2008: eelarve oli ülejäägis, oleks pidanud makse tõsta (selle asemel aga alandati) ja pankade reservinõudeid suurendama. Kriisi ajal 2008-2009: vähendati kulusid – tegevus-ja majandamiskulud, palgad,
publikuhuvi langes, sest luuletajad hakkasid katsetama proovimata zanreid. Kümnendi vahetusel optimistlike tulevikunägemuste kadumine, dissonantsid ja ebakindla maailmapildi teke. Kujutlused kinnisest või väikesest ruumist, millele vastandatakse piiride lõhkumine, põgenemine ja vabadus. Luuleuuendus (muutunud suhe luuleteksti, luule võtab proosalisema kuju). Kunstluules elustub uuema rahvaluule ja lorilaulu poeetika. Luule laulmine. Laul kahandab luuleteksti autonoomsust. Modernism, postmodernism, sürrealism. Autorid: Aleksander Suuman (3 kirjanduslikku nägu: nooremapoolne, traditsiooniga paremini haakuv Suuman, lüüriline (1960ndatel), 1970ndatel lisandub lüroeepilisust, kolmas pööre 1980ndate keskapaigast: äärmine minimalism. Ly Seppel (kassetiautor, luuletõlkija), Andres Ehin (,,Uks lagendikul" (1971) läbimurre, esimesene sürrealistlik luulekoguks kodumaal),
Freud oli temaga ühel nõul, mis puudutas noorukiiga. Am probleem oli selles, et ta hoidis oma noori liiga palju ,,we are nation of adolescence". Am taust oli noor maa. Am noor oli turusektor 1922 a käis 50% noori kinos korra kuus. II Maailma sõjaajal kujunes Inglism 2 omavahel konfliktis olevat hoiakut: 1) Paternalistlik - (käitumist, kus mingi isik, organisatsioon või riik piirab isikute või organisatsioonide vabadusi ja autonoomsust nende endi hüvanguks.) Inim, kes teavad, mis on noortele kasulikum(rikkad, poliitikud). 2) Hedonistlik hoiak meelelahutuslik (mõtteviis, mille kohaselt on nauding ainus tõeline hüve). Sõja ajal sõltus Suurbritannia Ameerikast, kes aitas teda sellest välja tuua. Inglism oli tänulik, kuid talle ei meeldinud , et Am oli vaba ja rikas. Võrgutati Inglise
arendamisele ja paremale kasutamisele Olulisel kohal teraapias: isiklik vastutus ja vabadus oma elus, elutervelt egoistliku hoiaku arendamine partnerisuhetes, iseenda ja oma elu ja suhete kui terviku käsitlemine (integratsioon), oma elu raskete/valusate kogemuste läbitöötamise kaudu emotsionaalne vabanemine (s.h. suurte ja ootamatute kaotuste hilistagajärgede teraapia), eneseaktsepteerimine, psühholoogiliste kaitsete väljatöötamine, võimaldamaks iseseisvust ja autonoomsust eriti suhetes autoriteetide, agressiivsete ja manipuleerivate inimestega, isiksuslike konfliktide, mõistuse ja tunnete vastuolude analüüs, unenäod enesetunnetamise abivahendina: unenägudes sisalduvad sõnumid. http://www.insait.ee/?a=page&subpage=44164765d85a9423ae25a 15 6 REFLEKSOLOOGIA E. TSOONITERAAPIA
· Tuua kasu nõustaja peab käituma nii, et kliendi heaolu tõuseb. Klient eeldab kasu. Kliendi vajadus alati enne nõustaja vajadust. Nõustaja peab praktiseerima kompetentsuse piirides, peab lõpetama nõustamissuhte olukorras, kus see kliendile enam vajalik pole, peab vajadusel suunama teise nõustaja juurde jne. · Mitte teha halba mitte mingil juhul ei tohi käituda nii, et nõustaja käitumine kahjustab klienti. · Austada autonoomsust nõustajal pole õigust sekkuda kliendi ellu. Pole õigust tema eest otsuseid langetada (va erijuhud). Nõustaja peab oskuslikult vähendama kliendi sõltuvust, et autonoomsus kasvaks. Nõustaja peab suurendama kliendi iseseisvate otsuste vastuvõtmist. · Olla õiglane nõustaja peab pakkuma kõikidele klientidele võrdset kohtlemist. Ei tee vahet, mis soost, vanusest, rassist, milline religioosne taust, sotsiaalne staatus, päritolu jne.
Peab olulisimaks komponendiks ego selleks et maailma tajuda, peab reaalsust tajuma siis superego ja vähem tähtsaimaks peab id'i Psühhosotsiaalne arenguteooria (vaid k) 1. Usaldus või usaldamatus - sünnist kuni 1,5 aastani kui füüsilised vajadused on rahuldatud, tekib usaldustunne; oluline on suhe emaga 2. Autonoomsus või häbi ja kahtlus - 1,5 kuni 3 aastat toimingud, mis last ei kahjusta ja toetavad autonoomsust (lasta lapsel ise riideid valida, lasta teha valikuid teda suunamata); oluline on suhe perega 3. Initsiatiiv või süü - 3 kuni 6 aastat lapsed hindavad oma võimeid üle, vajadusel seada piire (kui ohustab heaolu) või lasta pettuda; õpib püstitama oma soove nii, et need ei läheks vastuollu sotsiaalsete normidega; oluline on suhe eakaaslasteg 4. Usinus või alaväärsus - 6-12 aastat kompententsuse tunde kasv
kirjandusteos ise. Uuskriitikud tegelesid eelkõige luulega. Põhialused Kirjandusteose vaatlemine kirjandusteosena: "When we are considering poetry, we must treat it as poetry and not another thing" (T. S. Eliot, 1928), Kunst kui eriline tunnetusvorm: elitaarse kunsti, Lääne traditsiooni, kaanoni autoriteetsus kirjandusteos kui iseseisev ja eneseküllane verbaalne objekt. Kriitika peab olema objektiivne, lähtuma objekti olemusest, tunnustama teose autonoomsust Põhimeetod:eksplikatsioon e. lähilugemine (close reading), detailne ja nünssidele keskenduv teksti koostisosade analüüs, eriti fookuses teksti mitmetähenduslikkus (ambiguity), I. A,. Richards, Practical Criticism, W. Empson, Seven Types of Ambiguity Lähtus eelkõige teksti verbaalsetest omadustest, kirjandus kui keel, mis on opositsioonis teaduskeele ja igapäevakeelega; tõlgendamise eesmärk analüüsida sõnad tähendusvarjundeid,
kirjandusteos ise. Uuskriitikud tegelesid eelkõige luulega. Põhialused Kirjandusteose vaatlemine kirjandusteosena: “When we are considering poetry, we must treat it as poetry and not another thing” (T. S. Eliot, 1928), Kunst kui eriline tunnetusvorm: elitaarse kunsti, Lääne traditsiooni, kaanoni autoriteetsus kirjandusteos kui iseseisev ja eneseküllane verbaalne objekt. Kriitika peab olema objektiivne, lähtuma objekti olemusest, tunnustama teose autonoomsust Põhimeetod:eksplikatsioon e. lähilugemine (close reading), detailne ja nünssidele keskenduv teksti koostisosade analüüs, eriti fookuses teksti mitmetähenduslikkus (ambiguity), I. A,. Richards, Practical Criticism, W. Empson, Seven Types of Ambiguity Lähtus eelkõige teksti verbaalsetest omadustest, kirjandus kui keel, mis on opositsioonis teaduskeele ja igapäevakeelega; tõlgendamise eesmärk analüüsida sõnad tähendusvarjundeid,
a kohta. Selletõttu et need sotsioloogilised 3 rolli, nende rollide omandamist lükatakse edasi ja selles vahemikus toimub eksperimenteerimine nende rollidega. Omased kaks tendentsi : 1)alles üsna hiljuti teaduslikust kirjandusest välja toodud : a) Noorukitel on erinevad murdeea elustiilid (osad on vanematest autonoomsed, osad pole jne) (Ülikool- vanemate koju tagasi kuna pole tööd ja ei tea mida teha). Need trendid on erinevad, kas elada vanematega koos või üksi, puudutavad autonoomsust. 2) trend(modern. Ühiskonnas) saada haridus, töö ja saada lapsi. Nüüd on need haridus, töö ja perekond erinevalt. Käib mitmeid teid pidi. Erinevates kommetes nende erinevate mudelite läbimine tärkaval täiskasvanul loomulik. *Subjektiivne trend- (iseennast täiskasvanuks pidamine) Kognitsioonide tasandil ei pruugita olla majanduslikult iseseisev, kuid peetakse ennast täiskasvanuks, kuna langetatakse majanduslikke otsuseid. 3)Identiteedide formen
Valida sai varandusliku tsensuse alusel. Healjärjel eestlased häbenesid oma päritolu ja püüdsid näida sakslastena(nim: kadaka sakslased). VAIMU ELU 19SAJ 2. poolel . (rahva esindus) kodaniku õigused. Kuid see ei rahuldanud enam rahvast. Nov toimus uu üle- venemaaline üld streik. Tlnas loodi esimesed ametiühingud ja tööliste saadikute nõukogu. Tartus asutas tõnisson eesti rahvameelse edu erakonna, kuni 1917 ainus legaalne partei eestis. Nõudsid eestile poliitilist autonoomsust ja lihtrahvale maa müüki. 27. nov kutsus tõnn tartus kokku rahva asemiku koosoleku. Enemik revulutsioonilisi saadikuid pidasid koosolekut tartu ülikooli aulas. Eesmärgid- demokraatlike vabaduste kehtestamine. Mõisnike privileegide kaotamine. Emakeelne haridus. Omavalitsused. Maa jagamine rahvale. Nim radikaalideks ja pooldajad tööliste hulgas. 2. mõõdukas vähemus pidas koosolekut. ,,bürgermusse" saalis. Eesmärgiks konsitutsiooniline
nii mõnedki kultuuriteoreetikud tõlgendasid uue ajastu sümptomina, kaotas oma ühiskondliku aktuaalsuse õige ruttu. Historitsistliku tsiteerimise ja pastisiga samaaegselt kerkis esile teine postmodernismi suund, mis haakus kirjanduses ja kultuuriteoorias tuntuga ja mida iseloomustati selliste mõistetega nagu fragmenteeritus, detsentreeritus, tähenduse läbipaistmatus, skisofreenia, ning mis kuulutas arhitektuuri autonoomsust, sõltumatust tellijast või kasutajast, arhitektuuri arhitektuuri pärast. Selle suuna tuntuimaks näiteks oli seltskond, kes püüdis seostada dekonstruktivismi arhitektuuripraktikaga (kaasates ühel juhul projekteerimisprotsessi ka Jacques Derrida) ja sellest lähtuvalt mõtestada ümber niisugused Lääne arhitektuuris domineerinud hierarhiad või binaarsused nagu funktsioon ja vorm, tarind ja dekoor, või ka kohalolu ja puudumine
klassitsismis. Tähelepanu isiksuse sisemaailmale. Romantiline maailma jaguneb labaseks, maiseks ja taevaliseks. Huvi eksootiliste ja kaugete kultuuride vastu. Maise elu vältimise viis on põgenemine Ameerikasse, mis võib tähendada ka surma. B. Croce: rõhutas, et igasugune kunstiteos on ainulaadne. Praktilises töös on vajalikud teaduslikud skeemid, mis võivad aga varjata teksti ainulaadsuse. Rõhutas esteetika autonoomsust. Samal põhjusel eitasid üldise kirjandusloo võimalikkust vene vormikoolkonna ja angloameerika uuskriitika koolkonna esindajad. Uuskriitika arenes 1920-50.aa Inglismaal ja USAs. Kirjandusloo mudeldamise asendasid nad immanentse/tähelepaneliku lugemisega. Kirjandus eksisteerib väljaspool aega ja selles mõttes on kõik autorid kaasaegsed. Viidati Th. S. Elliotile: poeetilise teksti kirjutamine ei ole seotud oma tunnete väljendamise vaid hoopis oma emotsioonide varjamisega
Vahtangov: näitleja psüühiline impulss täidab lavakuju poolt pakutud vormi. 39) Jaques Copeau Tuvi on tema sümbol, sest tema teatrinimi oli Vana Tuvila. Teatrijuht ja teoreetiliste artiklite autor. Alguses oli kriitik, hiljem produtsent, teatrijuht ja lavastaja. Sai kirjandusajakirja ,,La Nouvelle Revue francaise" asutajaks (kõige mõjukam ajakiri tollal). Oli mõjutatud Craigi ja Appia ideedest. Ta oli veendunud, et lavastaja on tõeline kunstnik. Rõhutas lavastaja autonoomsust. Terviklikkuse idee. 1913 asutas Vana Tuvila teatri. Sellest sai prantsuse uue teatrikunsti sümbol. 1913-1924 töötas katkestustega (I ms ajal kinni). 400 istekohaga saal. Lavastused: ,,Naine, kelle tappis headus" (avalavastus), ,,Armastuse arstina" Moliere'ilt, ,,Kuningate öö" (Shakespeare i ,,12. öö"), Paul Caudeli näidendid. Olulisel kohal SÕNA. Copeau eesmärgid: · tuua prantsuse lavale tagasi ilus ja poeesia
väljakannatamatuteks võrreldes sellega, mida oodati. Rahutus on juhuslikud ja organiseerimata, hõõgub ning suvalise juhtumi järel võib paiskuda. Mäss on rahutuse perioodilisem, hõlmavam ning rohkem inimesi kaasavam jätk. Nõutakse olukorra lahendamist ning selleks on vahel ka seotud opositsioon. Vägivald eraldumiseks tugeva rahvusliku identiteediga grupid püüavad saavutada suuremat autonoomsust, iseseisvust. Kui grupp on väike, ressursse vähe terroriaktid poliitilise süsteemi konkreetsete institutsioonide, isikute vastu. TSIVIILSÕDA kui märkimisväärne osaregiooni rahvastikust toetab seda ning poliitilise vägivalla ulatuse mõõtmed on suured. ( NIGERIA 1967-70 ). Riigipööre Kui tippjuht/liider on vägivalla või ähvarduste teel eemaldatud, asendatud. Revolutsioon Selge eesmärk on vägivalla abil eksisteeriva poliitilise süsteemi hävitamine
* tõukeks majandus ja tootmine, mitte kultuur - kultuur kuulub ,,pealisehitusse", mille arengu ,,lõppkokkuvõttes" otsustab ,,baas". * baas: tootmisvahendid, tööline, kapitalist = majandus, korraldatud ühiskonnale omasteks tootmisuheteks, vastavuses tootmisvahendite arengutasemega * pealisehitus: vaimsed moodustised, institutsioonid (pol, õigusl, usulised) - sotsioloogias üldiselt: pole nõustutud majandusliku determinismiga . pigem on sotsioloogia püüdnud rõhutada .ühiskonna. autonoomsust. Samas on pidevalt näidatud, kuidas ,,kultuur" muutub koos materjaalsete tingimustega * ,,muna ja kana" küsimus (vrd. Weberi kommentaari Protestantliku eetika diskussioonis!). - Vrd. nt. moderniseerumise/postmoderniseerumise teooriad: tehnol. ja majandusliku muutusega kaasnevad muutused väärtustes, identiteetides, poliitikas, kommunikatsioonis, kultuuris. .trad. => ,,kaasaegne/modernne" (=> ,,postmodernne") ühiskond.
annaabi.ee 
