20.sajandi algus (1)

20.SAJANDI ALGUS
1901-1913.aastad : Peetase 19.sajandi jätkuks, suuri ülemaailmseid vapustusi ei olnud, nn progressi aeg, elu kulgeb sujuvalt, valitses optimistlik meeleolu. Samal ajal kuhjusid maailmas probleemid ja vastuolud!
1914-1913.aastad : 19.sajandil kujunenud sotsiaalse ja poliitilise süsteemide lagunemine , Esimene Maailmasõda, kriiside aeg, revolutsioon Venemaal, revolutsioonide aeg Euroopas, rahvuslikud revolutsioonid Aasias, sõjajärgne maailma ümberjagamine, impeeriumite lagunemine ja uute riikide teke, iseseisvumine , uute rahvusklasside ja sotsiaalsete rühmade esilekerkimine.
1919-1929.aastad : sõlmiti lepinguid, mis reguleeriksid sõjajärgset maailma, nende aastate lõpul majanduslik ja poliitiline stabiliseerumine, aeg, kus maailma naasis rahulikku , evolutsioonilisse arengusse .
1929-1933.aastad : Ülemaailmne majanduslik ja ühiskondlik kriis, toimuvad muutused paljude riikide sotsiaalses ja poliitilises korras, tekivad esimesed mõrad pärast Esimese Maailma sõda rahvusvahelistesse suhetesse.
Negatiivne :

• Võitlus tööliste ja tööandjate vahel, tööliste seisukord oli kehv (näiteks tööõnnetuste korral ei vastutanud tööandja) ja töölisajakirjad suunasid töölisi sotsialistlikule ideoloogiale(võimust võttis revolutsiooniline sotsialism ), mis tähedas vägivalla kasutamist jõudmaks välja õiglasse ühiskonda, tööliste verised mässud, rahutused, streigid , meeleavaldused muutusid tavalisteks nähtusteks.
  
• Ultranatsionalismi/šovetismi, marurahvusluse kujunemine, rahva eneseteadvus kasvas ning paljud rahvused pidasid ennast ikka teistest paremaks, püüdes teisi rahvuseid ümber rahvustada. Näiteks panslavism – slaavi rahvaste ühendamine ühtseks riigiks eesotsas Venemaa, pangermantism – e. Saksamaa natsionaalsotsialism, soov ühendada germaani rahvad , eesotsas Saksamaa ja antisemitism – juudivaenulikkus, sest nad olid targad ja kui olid rikkad siis väga. Selline marurahvuslus tõi kaasa vastuolusid eestvedaja riigi vastu, mille tagajärjel teravnesid poliitilised sidemed ja rahvuslikud suhted, pinge kasvas.Näiteks nõudis Poola rahvas enesemääramise õigust, mida teoreetiliselt Venemaa, Saksamaa, Austria tunnistasid, aga praktiliselt ei tahtnud Poola aladest loobuda .
  
• Kapitasimi ja tööstuse areng tõi kaasa suure linnastumislaine, talupojad läksid linna tööd otsima , sest tööjõudu hakkas maal üle jääma, see tõi omakorda kaasa sotsiaalsete olude halvenemise, tihedalt koos elades levisid kiiresti igasugused haigused nt. Tuberkoloos ning tööpuudus ülerahvastumisel linnades. Samal ajal side oma vanemate ja vanavanematega nõrgenes, maaelu kultuuriga kaotatakse seos.
  
• Monopolid - See kujunes tänu linnastumisele ja kapitalismi ning tehnika arengule, Monopolid olid suurettevõtted, mis dikterisid hinnaklassi, neil ei olnud konkurentsi ja nemad seadsid ka toote kvaliteedi. Võtsid ära paljude väikeettevõtete võimaluse luua oma äri.
  

Positiivne:

• Leiutati sisepõlemismootor ja tänu sellele arenesid trantspordivahendid, leiutati auto ja nt Saksamaalt taheti ehitada raudtee kuni Osmanite impeeriumini. Tänu trantspordivahenditele olid kaubad kättesaadavamad, kui varem.
  
• Kapitalism lõi igale ühele võimaluse rahaliselt edukaks saada ja andis võimaluse ka massitoodanguks, mis oli teostatav tänu tehnika arengule, Inimeste olmetingimused muutusid samuti tänu kättesaadavatele kaupadele ja massitoodangule paremaks.
  
• Linnastumisel oli plussideks see, et inimeste eneseteostuseks oli parem võimalus ja olmetingimused olid mugavamad ja kaup oli kättesaadavam.
  
• Teaduslikud katsed ja avastused, mis laiendasid inimeste teadmisi ja tänu millele, said õpilased parema hariduse, kui varem, hariduse kvaliteet muutus paremaks.
  
• Rahvuslikud liikumised lõid patriotistlikke meeleolusid ja tänu sellele õpiti oma isamaad paremini tundma ja isamaa kultuur arenes tänu sellele.
  
• Võrdsus ja isikuvabadus : Naised nõudsid valimisõigusi ja võrdseid õigusi meestega, mille nad ka saavutasid, inimesed tundsid ennast vabamana kui kunagi varem, kuna levis demokraatlik mõtteviis.
  
• Filmi kunsti ja fotograafia areng – Samal ajal arenes ka meelelahutuslik maailm ja teenused. Meelelahutuslike teenuste valik oli nüüd laiem.
  
• Sideteenuste areng
  

TÜRGI(Osmanite impeerium ) :
Tema hiilgeaeg on selleks ajaks minevikus(17.-18.-sajandil). Säilitas oma iseseisvuse tänu vastuoludele Euroopa suurriikide vahel. Türgi sultani võimu all oli nüüd vaid Makedoonia , Albaania ja Traakia. Armeenlaste ja kreeklaste kätte(kes elasid türklaste kõrval) kogunes kaubandusest ja tööstusest, türklased olid enamjaolt talupojad, ametnikud, sõjaväelased või võimukandjad. Seega oli türgi 20.sajandi alguses majanduslikult vähe arenenud riik.Türgi impeeriumit valitses Abdülhamit 2. Tema valitsus ei suutnud riigi probleeme lahendada. 1908.aastal leisid aset Noor-Türgi revolutsioon , mille tagajärjel sooritati sõjaväeline riigipööre, sultan loobus troonist ja kehtestati põhiseadus. Nad esindasid Türgi läänelikumaks muutmist. Türgi kaotas valdusi eurooplastele nt Itaaliale. Nad palusid abi Saksamaalt ja sealt tuligi Berliini-Istanbuli-Bagdadi-Basra raudteemõte. Saksa ohvitserid pidid kaasajastama türgi armee ja ka Esimesse Maailmasõtta tuuakse Türgi Saksamaa tõttu.
IRAAN :
Valitses Kadžaaride dünastia, mida üritati uuendada ja moderniseerida läbi 1905-1911.a. revoltusioonikatsete(nende käigus võeti kasutusele põhiseadus, tühistati kõik ameti-ja autiitlid ja tehti edumeelseid ümberkorraldusi), kuid need kukkusid läbi ja abiks tulid Venemaa ja Inglismaa, mille tagajärjel muutus Iraan nendest suurriikidest sõltuvusse. Lõuna osa kuulus Inglismaa mõjusfääri, keskosa jäi neutraalseks ja põhjaosa kuulus venemaa mõjusfääri. Iraanis leidus palju naftat ja sellepärast oligi majanduslikult Iraan väga tähtis riik, tänu naftale loodi sisepõlemismootor.
INDIA :
Briti impeeriumi valdus, kuulub Briti monarhia ülemvõimu alla. India Asjade Nõukogu juhub siiski India president ehk kuberner . Indias kehtis kastisüsteem, mis lagunes tänu euroopaliku kapitalismikorra ülevõtmist inglismaalt, tänu sellele ei suutnud traditsioonilise ühiskondliku positsiooni kaotanud inimesed leida endale elatusallikaid. rahvaarv kasvas tohutult. 20.sajandi algul lähenes see 500miljonile. India on väga multikultuurne riik s.t seal valitseid mitmed erinevad kultuurid. 1885.a lõid euroopaliku hariduse saanud indialased oma organisatsiooni India Rahvuskongressi, mis kaitses esmalt indialaste huve ja soovis saada autonoomsust Briti suhtes. Esmalt olid seal parteis esindatud suurmaaomanikud, ajakirjanikud, ettevõtjad,advokaadid jne.
HIINA :
Formaalselt küll iseseisev, kuid tihe koostöö Euroopa suurriikidega ja tänu sellele nendest ka sõltuv. Majanduslikult vähe arenenud, kaotas palju alasid eurooplastele. Valitseb Qingi dünastia, selles nägid hiinlased võõrvõimu, kuigi madalama ja keskmise võimuastme esinadajad olid hiinlastest ametnikud. Riigikorralt on Hiina keisririik . 1899-1901 aastatel väljendub rahva pahameel eurooplaste üle. Ülestõusjad olid bokserid, kes alguses küll ei teinud mandžudega koostööd, kuid hiljem küll, sõlmides liidu Qingi valitsusega. Selle ülestõusu surusid veriselt maha Euroopa suurriikide ühendatud sõjajõud ja Hiina oli sunnitud rentima neile mitmeid alasid ja maksma kontributsiooni. 1911.a toimus Hiinas Xinhai revolutsioon – sõjaline riigipööre. Selle taga seisid emigrandid, kes olid mandžude dünastia vastased.1905. a. Tokios loodud revolutsiooniline organisatsioon Tongmenghui, mille eesmärk oli kukutada monarhia, taastada Hiina suurriiklus, teostada sotsiaalsed reformid.1.jaanuar 1912. Kuulutatigi välja Hiina Vabariik. Võim läks kindralide kätte, kes nimetasid ennast kubernerideks. Kuid need tegutseisd vaid rahvusluse või enda kasuks ja riik hakkas lagunema osastisriikideks. 1912.a. lõid Sun Yat-seni pooldajad Goumindangi, mis oli erinevalt Tongmenghuist rahvuslik organisatsioon . See organisatsioon oli aga vastu president Yuain Shikaiga ning algas sisesõdade periood.
AAFRIKA JA LADINA-AMEERIKA SARNASED JA ERINEVAD JOONED ARENGUS :
Erinevat :

• Ladina-Ameerika suutis ennast 20.sajandi alguseks peaaegu täielikult koloniaalsõltuvusest vabastada. Aafrika oli aga 1913.aastaks jaotatud täielikult Prantsusmaa, Inglismaa, Itaalia,Portugali, Saksamaa ja Belgia vahel. Hispaania kaotas oma viimased valdused Kuuba ja Puerto Rico 1898 .a. Hispaania -USA sõjas.
  
• Aafrikas osutasid omavahel vastupanu kolonisaatorid ja omavahel vaenutsevad hõimud, kuna neegreid sunniti töötama kellast kellani ja teatud palga eest, et eurooplased saaksid kätte kohvi ja vasemaaki. See viis hererote ülestõusuni 1904 -1906.a. Ladina-Ameerikas olid vastupanud talupoegade-peoonide ja suurmaaomanike vahel. Kus suruti veriselt maha peoonide katsed saada endale maaomandit(Feodaalset tüüpi majandus, hasiendad ja fazendad, mida harisid sõltlastest peoonid, rentnikud).
  
• Aafrikas oli agraarne majandus aga Ladina-Ameerikas oli feodaalne majanduskord.
  
• Ladina-Ameerikat iseloomustas vägivallapoliitika, poliitilist elu iseloomustasid sõjalised riigipöörded(sarnaneb Hiinaga . Demokraatlik ühiskonnastruktuur ei ole veel välja kujunenud ja sõjavägi suudab ainsana viia ellu sihipärast poliitikat). Aafrikas toimus välisriikide sissetung ja elanikke orjastati! Aafrika enda elanikke oli suhteliselt lihtne alistada ja vägivallapoliitikat ei pidanud kasutama, ka puudusid diktaatoritest juhid, kes riigi poliitilist ja majanduslikku elu oleks läbiviinud.
  
• Ladina-ameerikas oli iseloomulik diktaatorlus(nt. Mehhikos valitses Porfiri diaz), see aga pooldasid suurmaaomanike võimu ning ka poliitiliselt olid suurmaaomanikud aktiivsemad, kui linnaelanikest keskklass ja kaubanduslik kodanlus.
  
• Ladina-ameerikas sai talupoegade liikumine veriseks võitluseks ning 1910 -1917.a. toimunud Mehhiko revolutsioonis saavutasid nad selle, et riik lõi tingimused väikemaaomanike huvidele.
  

Sarnane :

• Ladina-ameerika sai lahti kolonisaatoritest kuid oli küll majanduslikus ja poliitilises sõltuvuses USA-st, Aafrika oli seda niikuinii oma kolonisaatormaadest !
  

SUURBRITANNIA :
Riigikord : Parlamentaarne vabariik + monarhia, riik ei sekkunud majandusellu ja Inglismaa oli vanim riik, mis oli parlamentaarne ja seal kehtestati ka teistest Euroopa riikidest varem turumajandusreeglid.
Sisepoliitika : rahapuudus rahva seas. Võttis ette sotsiaalprogrammid, mida rahastati suurmaaomanikelt ja suurtuludelt võetavate suurte maksudega. Sotsiaalprogrammid paigutasid raha nt. Vanaduspensioni, tervisekindlustusse ja töötuabirahade väljamaksmisele. Seda nimetati revoltusiooniliseks eelarveks, mis loodi 1906.a
Parteipoliitiline maastik : valitsesid kolm tähtsamat parteid – Leiboristlik partei e. Töölispartei, Liberaalne Partei ja konservatiivid. Leiboristliku partei eesmärk oli parandada töölisklassi olukorda ning said toetust Briti ametiühingutelt( Seadustest said näiteks kehtivaks 8-tunnise tööpäeva mäenduses või miinimumpalga seadus), Liberaalse partei eesmärk oli eesotsas David Lloyd George´iga leida kompromisse koloniaaltülides teisete Euroopa suurriikidega ja riigi vaesuse parandamine. Võimule pääsesid 1906.a ja andsid 1911.a. iirile autonoomia , mida tuntakse home rule ´i seadusena
Majandus : teistest euroopa riikidest varem kehtestatud turumajanduse põhireeglid, riik ei tohtinud sekkuda majandusse. Lihtrahvas oli vaene.
Välispoliitika : Suunatud Saksamaa vastu, sotsiaalprogrammide jaoks kogutud raha läks ka paremate sõjalaevade ehitamiseks, mis olid kiiremad kui Saksamaa omad. Liitlassuhted Venemaa ja Prantsusmaaga – 1907.a. Antanti Liit !
Koloniaalpoliitika : Koloniaaltülid Saksamaa ja Prantsusmaaga Maroco pärast, Venemaaga Iraani pärast ja Saksamaaga Türgi ja Mesopotaamia pärast. Hoidsid ja tugevdasid koloniaalvõimu. Inglise-Buuria sõda(1899-1902), mis õõnestas konservatiivide positsiooni. Oli tsiviliseeritud ja mittevägivaldne.
PRANTSUSMAA:
Riigikord : parlamentaarne vabariik(Prantsusmaa 3. Vabariik), valitses liberaal -demokraatlik režiim.
Sisepoliitika : Vaesuse küsimusi planeeriti lahendada, aga need probleemid lükati siiski tagasi, vastuolud ja võitlus paremate ja vasakute ideoloogiate vahel, kirikul oli üsna suur mõju(katoliiklik).suurenes streikide arv. Vastuolus ultranatsionalism ja ortodokssed sotsialistid ja anarhistid .
Parteipoliitiline maastik : Prateisid oli väga palju. paremal pool asusid rahvuslikud liikumised, kes unistasid võidust saksamaa üle ja esindasid ennast monarhistlike, katoliiklike ja bonapartistlike loosungite all. Vasakul pool asusid mitmesugused sotsialistlikud parteid(sotsialistis ühendusid vabariiklastega), kes võitlesid vabariigi ja demokraatia pärast. Viimased surusid oma valitsusajal 1902-1905.a. läbi seadusi, millega kirik eraldati riigist ja haridussüsteemist, sõjaväekohustus laienes ka vaimulikele. mõnekirikukoguduse tegevus sattus keelu alla.
Majandus : elatustaseme tõus ja majanduslikult edukas areng, kuigi vaesus ei puudunud täielikult.
Välispoliitika : suunatud Saksamaa vastu, Antanti liit 1907.a Inglismaa ja Venemaaga. Konfliktid Maroko pärast.
Koloniaalpoliitika : tülid Maroko pärast Saksamaaga alguses ka Inglismaaga, aga sõlmisid 1907.a Antandi Liidu.
SAKSAMAA :
Riigikord: monarhistlik keisririik , keisriks Wilhelm 2.
Sisepoliitika : valdas marksistlik teooria( õiglase ühiskonnani jõudmiseks peab see läbima revolutsioonilise tee, demokraadid pooldasid seaduslikku jõudmist õiglasse ühiskonda ja sotsialistid vägivaldset). Kitsikust tundis palju suurem elanikkond kui prantsusmaal ja inglismaal. Teeninduslik aadelkond ja progressiivne kodanlus, kes unistasid Suur-Saksamaast – valitsus andis tõuke marurahvuslusele
Parteipoliitiline maastik : valitses vaid üks partei : Saksa Sotsiaaldemokraatlik Partei, mis järgis Karl Marxi tõdemusi sellest, kuidas jõutakse õiglasesse ühiskonda.
Majandus : Kitsikust tundis suurem elanikkond kui Prantsusmaal ja Inglismaal, kuigi tööstus ja põllumajandus oli ilusti arenenud.
Välispoliitika : tahtsid ühendada kõik saksa keelt rääkivad rahvused üheks rahvuseks -marurahvuslus ja ultranatsionalism nt taheti liita Austria-Ungari , Baltikum Saksamaaga. Vaenlasteks olid Venemaa, Prantsusmaa ja Inglismaa ning välispoliitilised poolehoidjad olid Itaalia ja Austria-Ungari hiljem Itaalia lahkus Kolmikliidust(1882.a. loodi)
Koloniaalpoliitika : Väga vägivaldne ja tsiviliseerimata, tülitses Prantsusmaa ja Inglismaaga Maroko pärast nt. Suruti hererote ülestõus Saksa Edela-Aafrikas väga veriselt maha.
ITAALIA :
Riigikord : parlamentaarne monarhia(vabariik??)
Sisepoliitika : 1912.a. võeti kasutusele üldine valimisõigus, poliitiline süsteem oli transformism – keeruline poliitiline süsteem mille peakuntsnikuks oli Giovanni Giolitti. Harimatute ja vaeste puhul kasutati ära ostmist ja terrorit, sest ka nemad said valida. Majandusedu levis vaid riigi põhjaossa, aga mitte lõunaossa, talupojad, rentnikud, väikeomanikud olid väga vaesed.Pettumus ja rahulolematus itaallaste seas.Massilised poliitilised streigid.
Parteipoliitiline maastik : Valitses neli parteid ( konservatiivid, liberaalid , sotsialistid ja radikaalid). Kõige eredam kuju vasakpoolses tiivas sotsialistide seal oli Benito Mussolini, kes muutis sotsiaalse radikalismi rahvusradikalismiks, tema ideoloogia eitaks demokraatlikku itaaliat , humanismi põhimõtteid, inimõigusi ja teisi 19.sajandi tsivilisatsiooni väärtusi.
Majandus : rentnikud, väikemaaomanikud ja talupojad olid väga vaesed, üks madalamaid heaolutasemeid Euroopa riikidest
Välispoliitika: Alguses hoidis Saksamaa ja Austria-Ungari poole hiljem Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa poole ( Antandi liit 1907.a.). rahvusvahelises elus ei olnud iseenesest suur riik.
Koloniaalpoliitika : impeeriumi loomise osas oli täiesti edutu, omad küll natukene maad Aafrikast kolooniana
HISPAANIA :
Riigikord : parlamentaarne, monarhism
Sisepoliitika : vastu olud : vasaku poole( revolutsioonilised sotsialistid ja anarhistid), kuningas Alfonso 13. põhiseadusliku, liberaalse ja monarhistliku valitsuse ja parema poole(konservatiivse ja absolutistlik-katoliiklik liikumine) vahel. Sotsiaalne ja poliitiline madalseis pärast USA-Hispaania sõda(1898.a.), separistlikud liikumised. Sisepoliitika oli anarhistide, karlistide ja separatistide suhtes väga vägivaldne võrreldes Itaaliaga.
Parteipoliitiline maastik : mitu parteid,vasakul pool sotsialistid keskel monarhistid ja paremal koservatistid.
Majandus : hakkas tõusma pärast Esimest Maailmasõda
Välispoliitika : suht neutraalne ja kolooniatest jäi ka ilma !
USA :

• Presidentaalne vabariik, peaministri koht puudus, Presidendil oma valitsusadministratsioon
  
• Konkureerivad 2 parteid : Vabariiklik Partei ja Demokraatlik Partei.
  
• Vabariiklased pooldavad Ameerika individualismi – kõikide võimaluste maa, vabaturumajandus , palju raha, välispoliitiliselt mitte sekkumine teiste riikide asjadesse, kuigi välispoliitika on suunatud Ladina-Ameerikale
  
• Demokraadid: Kriisi ajal raha kursi vabaks laskmine , mida nad tegid Suure Depressiooni ajal(1929.a. Eestisse jõudis 1930.a.), toetasid neid alasid, mis ettevõtlikust aspektist ei olnud nii kasulikud. Välispoliitiline suund on kogu maailm ja selle pärast sekkub USA Esimesse Maailmasõtta.
  
• Arenenud tööstusriik, siseturg ülisuur, kuna USA-l on palju looduslikke ressursse.
  
• Valitsus võitles 20.sajandi alguseks tekkinud monopolide vastu.
  
• Pakkus majanduslikku abi Kuubale ja seetõttu sattus Kuuba USA-st majanduslikku ja poliitilisse sõltuvusse.
  
• Riigi rahvarv kasvas kiiresti.
  

VENEMAA :
Riigikord : absoluutne monarhia, maakondades kumbermangudes olid omavalitsused .
Välispoliitika : Suunatud Jaapani vastu, sõdivad Hiina pärast, Hoiab Inglismaa ja Prantsusmaaga ühte.
1905.a reformatsiooni põhjused: talupoegade kehv olukord, Jaapani- Vene sõja kaotus, ohvreid u. 400 000 koos kadunute, surnute ja haavatutega. Majanduslikud raskused Venemaal, rahvas ei sa osaleda valimistel ainult kohalikel valimistel
Nim. Ka Veriseks Pühapäevaks!
Tagajärjed : Streigid, mõisate rüüstamised, palju hukkunuid, kuna sõjavägi tulistas mässajaid, 17.okt. 1905. Lubab Nikolai 2. Demokraatlikke õigusi rahvale ja valitavat Riigiduuma, aktiivselt asuvad tegelema poliitilised erakonnad ja ametiühingud,
Stolõpini agraarreform : 1906-1909.a. õigus igal talupojal oma hingemaa enda omandisse kirjutada, talupoeg võis saada laenu majapidamise arendamiseks , andes maa tagatiseks, võis oma maatükki müüa ja kolida mujale vabale maale, luues uues majapidamise, müüki pandud eramaad pidi ostma maapank ja järelmaksuga müüma talupoegadele.
Reformi eesmärk oli suurendada väikeomanike kihti, millele tugines kogu võim.