Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Väljendusoskuse KT 2012 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on inimkommunikatsioon?
  • Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus?
  • Millised sõnumid on verbaalsed?
  • Millised sõnumid on mitteverbaalsed?
  • Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites?
  • Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel?
  • Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis?
  • Milline on aja käsitlus inimkommunikatsioonis?
  • Milline on efektiivne inimkommunikatsioon?
  • Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust?
  • Kuidas saab kuulaja suurendada kommunikatsiooni efektiivsust?
  • Mida tähendab valikuline tähelepanu?
  • Milliseid filtreid me kasutame?
  • Kuidas me loome arusaamise iseendast?
  • Kuidas me loome arusaamise teistest?
  • Mida tähendab esmamulje efekt?
  • Mis on stereotüübid?
  • Mis mõjutab meie tunnetuse täpsust?
  • Mida tähendab sümbolite kasutamine inimkommunikatsioonis?
  • Mis on sõnade põhi- ja kaastähendus?
  • Mis on egotsentriline kõne?
  • Milline on keele roll maailma mõistmisel?
  • Millised on keele probleemid inimkommunikatsioonis?
  • Mida uskuda kui verbaalsed ja mitteverbaalsed sõnumid on vastuolus?
  • Millised on erinevad ruumidistantsid inimkommunikatsioonis?
  • Mis on parakeel?
  • Mis on pseudokuulamine?
  • Mis on kuulamistõkked?
  • Mis on empaatiline kuulamine?
  • Mis on lähisuhete aluseks?
  • Mis on usaldus Kuidas see tekib?
  • Milline on inimsuhete dialektika?
  • Mis on konflikt?
  • Millised on erinevad konfliktide lahendamise viisid?
  • Millised on ebaausad võitlusviisid konflikti lahendamisel?
  • Millised on ausa võitluse reeglid konflikti lahendamisel?
  • Mis on oluline läbirääkimiste pidamisel?
  • Mis on sotsiaalsed rollid?
  • Milline on sotsiaalsete rollidevaheline konflikt?
  • Mis on eneseavamine?
  • Millised on eneseavamise plussid ja miinused?
  • Millised on eneseväljenduse neli kategooriat?
  • Millised sõnumid on täissõnumid?
  • Millised sõnumid on risustatud sõnumid?
  • Millised on tõhusa eneseväljenduse reeglid?
  • Mis on kultuur Kas kultuur on õpitud või kaasasündinud?
  • Mille poolest erinevad kultuurid üksteisest?
  • Mis on etnotsentrism?
  • Mis on intervjuu?
  • Mida pead teadma ja tegema kui oled intervjueeritav?
  • Mida pead teadma ja tegema kui oled intervjueerija?
  • Milline on väikeses grupis toimuva kommunikatsiooni omapära?
  • Kuidas väike grupp mõjutab oma liikmete arvamust?
  • Millised on väikeste gruppide plussid ja miinused probleemide lahendamisel?
  • Miks on grupi otsused üksikisikute otsustest riskantsemad?
  • Mis on ajurünnak?
  • Millised on grupi liikmete rollid?
  • Millised on grupi juhi rollid?
  • Millised on erinevad grupi juhtimise stiilid?
  • Millised on erinevad otsuste tegemise mudelid väikestes gruppides?
  • Mis iseloomustab avalikku esinemist kui inimkommunikatsiooni liiki?
  • Mis iseloomustab kommunikatsiooni suures organisatsioonis?
  • Milline on juhi roll kommunikatsioonis suures organisatsioonis?
  • Mis iseloomustab alla suunatud kommunikatsiooni suures organisatsioonis?
  • Mis iseloomustab üles suunatud kommunikatsiooni suures organisatsioonis?
  • Mis iseloomustab horisontaalset kommunikatsiooni suures organisatsioonis?
  • Mis on kuulujutud miks ja kuidas need tekivad?
  • Mis iseloomustab massikommunikatsiooni kui inimkommunikatsiooni liiki?
  • Milline on uute kommunikatsioonitehnoloogiate mõju inimkommunikatsioonile?
  • Mis on veenimine?
  • Miks sisaldab veenmist kõik mida te ütlete?
  • Kuidas olla veenev?
  • Mis mõjutab kõneleja usutavust?
  • Mis on auditooriumi analüüs?
  • Kuidas võita publiku sümpaatiat?
  • Millised on erinevad kõne ettekandmise viisid?
  • Miks on vajalikud nii loogiline kui ka emotsionaalne käsitlus kõnes?
  • Mida tuleb silmas pidada statistika kasutamisel?
  • Miks on kõne sissejuhatus oluline ja mis peab olema kõne sissejuhatuses?
  • Milleks sa siin oled?
  • Millist kõne sissejuhatust tuleb vältida?
  • Miks on kõne kokkuvõte oluline ja mis peab olema kõne kokkuvõttes?
  • Millist kokkuvõtet tuleb vältida?
  • Millised on erinevad kõne ülesehituse mudelid?
  • Millised on visuaalsete abivahendite plussid ja miinused?
  • Mida tuleb silmas pidada slaidide ettevalmistamisel?
  • Mida tuleb silmas pidada jaotusmaterjalide kasutamisel?
  • Kuidas ja mida harjutada esinemiseks?
  • Mida tuleb silmas pidada märkmete tegemisel ja kasutamisel?
  • Mida silmas pidada esinemise ruumi valimisel ja istekohtade planeerimisel?
  • Kui arvad Kas kõik näevad sind?
  • Milline on varustuse kuldreegel?
  • Mis on lavahirm ja kuidas sellest jagu saada?
  • Milline on kehakeele roll kõnepidamisel?
  • Milline on keelekasutuse roll kõnepidamisel?
  • Mida tähendab silmside auditooriumiga ja miks on see oluline?
  • Millal tegelikult algab ja lõpeb esinemine ja miks?
  • Mida ei tohi esineja teha enne kõne alustamist kõne ajal ja kõne lõpus?
  • Millised on puldi kasutamise käsud ja keelud?
  • Millised on mikrofoni kasutamise käsud ja keelud?
  • Mis on ekspromptkõne ja kuidas selleks valmistuda?
  • Kuidas vastata küsimustele?
  • Millised on kirjatöö tegemise etapid?
  • Mis on mõtete püüdmine?
  • Mis on kirjutamiskramp ja kuidas sellest üle saada?
  • Mis on mõtete korrastamine?
  • Mis erinevus on suulisel ja kirjalikul kommunikatsioonil?
  • Mis on kirjatöö eesmärk ja põhiidee?
  • Milline peab olema kirjutaja suhtumine lugejasse?
  • Mis on mustand ja milleks kirjutada mustandit?
  • Mis on kirjatöö kava ja milleks kirjutada kava?
  • Mis on tekstistrateegia?
  • Millised on arutlevad tekstistrateegiad?
  • Mis on struktureerimine?
  • Mis peab olema kirjatöö sissejuhatuses?
  • Mida tähendab põhiidee juures püsimine ja selle väljaarendamine?
  • Mis peab olema kirjatöö kokkuvõttes?
  • Mis on viimistlemine?
  • Mis on sisulõigud?
  • Mis on sidelõigud?
  • Mis on üleminekud?
  • Mida tähendab sõnastuse viimistlemine?
  • Mis on toimetamine?
  • Mis on referaat ja kuidas kirjutada referaati?
  • Mis on plagiaat?
  • Milline peab olema teadusteksti stiil?
  • Milline on hea pealkiri?
  • Mis on annotatsioon?
  • Mis on resümee?
  • Mis on retsensioon ja kuidas kirjutada retsensiooni?
  • Millal ja kuidas viidata allikatele?

Lõik failist

Väljendusoskus

  • Mis on inimkommunikatsioon? Ühise arusaamise loomine inimeste vahel
  • Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? *füüsiline heaolu *enesemääratlus *tööalane kommunikatsioon
  • Millised sõnumid on verbaalsed ? Sõnadega väljendatavad
  • Millised sõnumid on mitteverbaalsed ? Muul viisil : zestid, kehaliigutused, näoilmed jms
  • Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? *füüsilised *psühholoogilised *füsioloogilised *semantilised
  • Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on tahtlik tegevus- tähelepanu, arusaamine, meeldejätmine. Kuulmine on aga see, et sa kuuled inimese juttu aga ei pane tähele.
  • Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasiside on protsess, mille abil inimene võrdleb oma arvamusi ja tegevusi saadud sõnumiga ( infoga ) ning tagastab saatjale omapoolse arvamuse sõnumi kohta. Kiire, vahetu ja aus tagasiside tõstab
  • Milline on aja käsitlus inimkommunikatsioonis? Lühikese aja jooksul (kiirustades) vahetatud info ja edastatud sõnumid võivad vastuvõtjale valesti kohale jõuda.
  • Milline on efektiivne inimkommunikatsioon? Kui see mida saatja mõtles, on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale
  • Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust ? Sõnum peab olema otsekohene , sõnum peab olema selge(selge sõnum on mõtete, tunnete, vajaduste ja tähelepanekute täielik peegeldus), lisaks veel kõneletud teksti ümbersõnastamise või kordamisega. Selle tulemusel jääb tekst kuulajale paremini meelde,seega tulemus ka parem.
  • Kuidas saab kuulaja suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? *pöörata tähelepanu *mõelda rääkijaga kaasa jne.
  • Mida tähendab valikuline tähelepanu? Milliseid filtreid me kasutame? Inimese võime töödelda teatud sorti informatisooni ja filtreerida välja muu ning on kahte sorti filtreid: füsioloogilised(oma elundite abil,nt kuulmisega) kui psühholoogilised(vaimselt).
  • Mida tähendavad informatsiooni valikuline vastuvõtmine, organiseerimine ja interpreteerimine? Inimese võime saadavast infost üldjuhul omale meeldiv ja sobiv sõnum vastu võtta ning ülejäänud (võimalik et ebameeldiv,ebahuvitav)kõrvale jätta.Saadud info ja sõnumite tõlgendamine vastavalt enda arusaamadele.
  • Kuidas me loome arusaamise iseendast? Inimene loob arusaamise iseendast vastavalt sellele kuidas ta iseennast näeb ja vaatab: enesekonseptsioon(kuidas ta enda isikut käsitleb ning kuidas ta ennast ise üldjoontes näeb), milline on inimese enesehinnang (kas kritiseerib ennast või on nt kõrge enesehinnang).
  • Kuidas me loome arusaamise teistest? arusaamise loomisel teistest mängib kõige rohkem rolli esimene mulje.Vastavalt sellele, milline inimene üldjoontes ning terviklikult välja näeb, millised on tema isikuomadused jne kujuneb ka arusaam temast. Esmamulje tekkimist inimesest on hiljem on praktiliselt võimatu juba muuta. Lisaks veel vaadeldava inimese füüsiline atraktiivsus ning tema väljendusrikkus. Olulised on ka stereotüübid.
  • Mida tähendab esmamulje efekt? Esimene informatsion on kõige otsustavam mulje kujundamisel. Esmamulje aitab võõraid inimesi kategoriseerida.
  • Mis on stereotüübid? Stereotüübid on teatud rühma liikmete või isikute kategooria kohta tekkinud arvamused või kaalutlused, mis põhinevad üksnes nende kuuluvusel sellesse rühma. Enamik stereotüüpe viitavad väga negatiivsetele seisukohtadele, mis kannavad edasi eelarvamusi.
  • Mis mõjutab meie tunnetuse täpsust? 1)vastuvõtja enesekindlus ; 2)konteksti mõju; 3)muud mõjutegurid
    Uues või võõras olukorras teeb aju puuduvate detailide asjus ennatlikke järeldusi, mis põhinevad peamiselt varasematel kogemustel. Inimesed tajuvad seda, mida nad on harjunud tajuma.
  • Mida tähendab sümbolite kasutamine inimkommunikatsioonis? Sõnad iseenesest ei tähenda midagi, nad saavad tähenduse, kui neid seostatakse tähistatavatega.
  • Mis on sõnade põhi- ja kaastähendus? Primaarne ja sekundaarne assotsiatsioon jmida sõna esile kutsub. (Negatiivne, positiivne, semantiline diferentsiaal , kultuur ja kaastähendus).
  • Mis on egotsentriline kõne? Sisekõne, endale rääkimine
  • Milline on keele roll maailma mõistmisel? Erinevate kogukondade liikmed tajuvad maailma erinevalt ja see väljendub keeles
  • Millised on keele probleemid inimkommunikatsioonis? Keele probleemid on: abstraktne keel, järeldused, eufemismid, polaarsed sõnad, mitmetähenduslik keel.
  • Mida uskuda , kui verbaalsed ja mitteverbaalsed sõnumid on vastuolus ? Miks? Kui mitteverbaalne käitumine läheb verbaalse sõnumiga vastuollu, siis usutakse pigem mitteverbaalseid märguandeid kuna pilt ütleb rohkem kui 1000 sõna.
  • Millised on erinevad ruumidistantsid inimkommunikatsioonis? Intiimne distants , personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants
  • Mis on parakeel ? Parakeel on kõne vokaalkomponendid sisust eraldi võetuina: hääle kõrgus, kõla, artikulatsioon, tempo, tugevus ja rütm. Parakeele kaudu anname edasi oma tuju ning suhtumist .
  • Mis on pseudokuulamine ? osaline kuulamine on tingitud kuulaja vajadustest *saada hiljem ise ära kuulatud või *vältida tõrjutu seisundisse sattumist.
  • Mis on kuulamistõkked? Kuulamistõketeks on võrdlemine, mõtete lugemine, vastuseks valmistumine, sõelumine, siltide kleepimine ja unelemine. Lisaks võib veel kuulamistõketeks nimetada samastumine, nõuandmine, väitlemine, oma õiguse tagaajamine, teema vahetamine, takka kiitmine.
  • Mis on empaatiline kuulamine? Empaatiline ehk sisseelav kuulamine on kõneleja teate emotsionaalse tähenduse ja tähtsuse kõneleja jaoks tabamine.
  • Mis on lähisuhete aluseks? Köitvuse alusteks on meeldimine , lähedus, sarnasus ja koos läbi elatu situatsioonid. Situatsioonideks võivad olla näiteks vastastikune meeldimine, enesehinnangu langemine jne.
  • Mis on usaldus? Kuidas see tekib? Usaldus on uskumus või veendumus , et teise poolt ei tule midagi halba. Usaldus tekib, kui teine inimene on usaldatav, ennustatav.
  • Milline on inimsuhete dialektika ? Inimsuhted on kui vasturääkivate ja vastandlike impulsside jada, mis loob pingeid inimeste vahel. Inimsuhete dialektikaks võib pidada nt autonoomsust ja seotus , kindlus ja ebakindlus .
  • Mis on konflikt? Konflikt on tüli või vastuolu kahe inimese vahel, millel on erinevad tekkepõhjused. Nendeks võivad olla selgelt väljendunud vastasseis, vastastikune sõltuvus, kokkusobimatud eesmärgid, piiratud ressursid , vahelesegamine ja takistused.
  • Millised on erinevad konfliktide lahendamise viisid? Konflikti lahendamise viisideks on vältimine, võitlus, kompromiss, kohandumine, koostöö, mitte millestki kaoseni. Vältimise vormideks võivad olla eitamine, mittereageerimine, edasilükkamine. Võitluse vormideks eeldatavate motiivide omistamine, ettekirjutised ja ähvardused.
  • Kas alistuv käitumine lahendab konflikti? Jah lahendatakse konflikt teise inimese puhul, selle puhul, kes surub oma soovi peale.
  • Kas agressiivne käitumine lahendab konflikti? agressiivse käitumisega konflikti ei lahendata.
  • Millised on ebaausad võitlusviisid konflikti lahendamisel? Ebaausad võitlusviisid konflikti lahendamisel on halb ajastus, süüdistamine, liiga palju teemasid , teiste tunnete varjamine vihaga ja võimatud nõudmised. Lisaks on veel ebaausaid konflikti lahendamiseviise, nagu ähvardused ja ultimaatumid, pinge tõus ja õnnetu lõpp.
  • Millised on ausa võitluse reeglid konflikti lahendamisel? Ausa võitluse reegliteks on määrata kindlaks aeg, millal probleem lahendada, sõnastada probleem, mitte muuta teemat selle lahendamise ajal, väljendada kõiki oma tundeid ning teha ettepanek muutuseks.
  • Mis on oluline läbirääkimiste pidamisel? Läbirääkimiste pidamisel on oluline eristada inimest ja probleemi, püüda leida, mõista inimest, sõnastada selgelt konflikti osaliste huvid, mõelda valikuvõimalustele. Oluline on veel strateegia ja taktika .
  • Mis on sotsiaalsed rollid? Rollid – ühiskonna grupi kohta käiv normide kogu
  • Milline on sotsiaalsete rollidevaheline konflikt? Selliste rollide üheaegne täitmine, millega seotud ootused on omavahel kokkusobimatud.
  • Mis on eneseavamine ? enesekohase informatsiooni tahtlik avalikustamine
  • Millised on eneseavamise plussid ja miinused? *Eneseavamise plussid: õpid end paremini tundma, inimsuhted muutuvad lähedasemateks, suhtlusringkond laieneb , süütunne leevendub, ammutad energiat. *Eneseavamise miinused: liigne eneseavamine ei ole hea (ei peeta viisakaks endast liiga palju rääkida, samuti tekib oht, et sinu eneseavamist kasutatakse kurjasti ära).
  • Millised on eneseväljenduse neli kategooriat? Tähelepanekud, mõtted, tunded, soovid.
  • Millised sõnumid on täissõnumid? Täissõnumite puhul on autor väljendanud seda, mis on tema teada fakt või põhineb sellel, mida ta on tähele pannud, kuulnud või lugenud. Tehtud järeldused on väljendatud selgelt. Tunded on väljendatud ilma teisi süüdistamata ja silte kleepimata.
  • Millised sõnumid on risustatud sõnumid? Risustatud sõnumid on siis ilmselt sellised, mis ei vasta eelpool nimetatud reeglitele (st. sõnum on ebaselge , tundeid on väljendatud teisi süüdistavalt, sõnumi sisu ja faktid on valed vms)
  • Millised on tõhusa eneseväljenduse reeglid? *sõnum peab olema otsekohene, *sõnumi peab edastama kohe, *sõnum peab olema selge, *sõnum peab olema sirgjooneline, *sõnum peab kuulajat toetama .
  • Mis on kultuur? Kas kultuur on õpitud või kaasasündinud? Eluviis, mida edendab ja jagab grupp inimesi ja mida antakse edasi põlvest põlve. Kultuur on õpitud.
  • Mille poolest erinevad kultuurid üksteisest? Rassilised, etnilised, sotsiaalsed jne erinevused.
  • Mis on etnotsentrism ? Etnotsentrism on uskumus, et meie endi kultuur on ainus hea ja õige.
  • Mis on intervjuu ? Eesmärgiga kommunikatsioon küsimuste ja vastuste vormis. Eesmärgiks saada või anda informatsiooni, veenda, probleeme lahendada, nõu anda, tööd otsida, meelelahutust saada jne.
  • Mida pead teadma ja tegema kui oled intervjueeritav? Olema sõbralik, vastama küsimustele, olema teemas, valmistuma igasugusteks küsimusteks jne.
  • Mida pead teadma ja tegema kui oled intervjueerija? Valmistuma enne intervjuud ette, kirjutama valmis küsimused, mida küsida tahab, arvestama intervjueeritavaga, jääma diskreetseks, olema sõbralik jne.
  • Milline on väikeses grupis toimuva kommunikatsiooni omapära? Tihedam suhtlus, vähem suhtlusbarjääre, lihtsam arvestada teistega .
  • Kuidas väike grupp mõjutab oma liikmete arvamust? Grupiarvamuse kujundamisel on arvesse võetud kõigi grupiliikmete arvamusi. Liikmed kas nõustuvad selle arvamusega, kuigi tegelikult ei nõustu või nõustuvad, sest see tegelikult muutis nende oma arvamust.
  • Millised on väikeste gruppide plussid ja miinused probleemide lahendamisel? Plussid-Grupimõtlemine, loovuse tase. Miinused-väärarvamuste kujunemine, teistest sõltumine.
  • Miks on grupi otsused üksikisikute otsustest riskantsemad? Kõik liikmed ei pruugi grupi otsusega päri olla; Vastutus langeb kõigile liikmeile.
  • Mis on ajurünnak? Kujutlusvõime vabaks laskmine ja võimalikult paljude ideede välja pakkumine. Hindmaine ja kritiseerimine jäetakse kõrvale. Tuleb otsida erinevaid variante ja tähendusi, kõik ideed salvestada ning hiljem hinnata ja valida.
  • Millised on grupi liikmete rollid? Ülesandele orienteeritud rollid; Grupi loomisele ja säilumisele orienteeritud rollid; Individuaalsed rollid.
  • Millised on grupi juhi rollid? Sotsiaalne roll – grupiga suhtlemine ; Ülesandele-orienteeritud rollid; Individuaalne roll; Tööjaotus jne.
  • Millised on erinevad grupi juhtimise stiilid? Efektiivne; Arvestav ; Vastuvõetamatu; Lõhestav; Abivalmis jne.
  • Millised on erinevad otsuste tegemise mudelid väikestes gruppides? Konsensus; Enamus; Koalitsioon; Teerull .
  • Mis iseloomustab avalikku esinemist kui inimkommunikatsiooni liiki?
  • Mis iseloomustab kommunikatsiooni suures organisatsioonis? Kommunikatsioonil suures organisatsioonis on käsu, suhte ja erimeelsuste lahendamise funktsioon.
  • Milline on juhi roll kommunikatsioonis suures organisatsioonis? Juht on suures organisatsioonis see, kelle poole võivad toetuse saamiseks pöörduda kõik alluvad . Juht on kommunikatsiooni seisukohalt oluline, kuna teda võib usaldada ja seega moodustab ta teatud infoalase sõlmpunkti kogu organisatsioonis.
  • Mis iseloomustab alla suunatud kommunikatsiooni suures organisatsioonis? Efektiivsuse mõistes on alla suunatud kommunikatsiooni puhul alati oluline, et infot liiguks võimalikult palju, kuid seda teatud piirini. Alla suunatud kommunikatsioonil on positsiooni, stimuleeriv, karistav, eksperdi ja eeskuju võim.
  • Mis iseloomustab üles suunatud kommunikatsiooni suures organisatsioonis? Üles suunatud kommunikatsioon sõltub juhtide vastuvõtlikkusest – tahtest vastu võtta sõnumeid, mis tulevad altpoolt.
  • Mis iseloomustab horisontaalset kommunikatsiooni suures organisatsioonis? Horisontaalse kommunikatsiooni puhul on oluline ülesannete koordineerimine , probleemide lahendamine, info vahetamine ja konfliktide lahendamine. Samuti on tähtis nn. suhtlusbarjääre vähendada, mis paneb suurema rõhu organisatsiooni efektiivsusele, tihendab suhtlust, toimub sagedane rotatsioon ja kaob võitja-kaotaja filosoofia.
  • Mis on kuulujutud , miks ja kuidas need tekivad? Kuulujutud on mitteformaalse info põhjal tekkinud arvamused, mida igaüks mugandab vastavalt oma tahtele. Kuulujutud sõltuvad kuuldu tähtsusest, ebamäärasusest ja kuulujuttude edasiandjate kriitilisest meelest.
  • Mis iseloomustab massikommunikatsiooni kui inimkommunikatsiooni liiki? Massikommunikatsioon toimub kas vahetult meediakanalitest või arvamusliidrite kaudu ning selle tagajärjeks on info laialdane levimine, arvamuste mõjutamine, õppimine läbi rollimudelite ning vägivald meedias.
  • Milline on uute kommunikatsioonitehnoloogiate mõju inimkommunikatsioonile? Uued tehnoloogiad võimaldavad kiiremat, mahukamat ja visuaalset inimkommunikatsiooni.
    Avalik esinemine
  • Mis on veenimine? - Loogiliste põhjenduste abil kujundatakse inimeses uus seisukoht, mistõttu tema arvamus või käitumine muutub.
  • Miks sisaldab veenmist kõik mida te ütlete? Sest kõne pidamine on faktide esitamine läbi kõnepidaja silmade ja me veename kuulajaid ka seda uskuma ja arvama.
  • Kuidas olla veenev ? - Tea, millal kasutada ühepoolset ja millal kahepoolset versiooni. Tea, millal kasutada induktiivset ja millal deduktiivset lähenemist. Tea vahet omaduste ja kasu vahel. Paku selget alternatiivi. Ähvarda kolmandat osapoolt . Tekita omaduste konflikt. Esita uut informatsiooni. Ütle neile, mida sa taad . Enneta vastuargumente. Alusta kokkupuutepunktidest. Kasuta erinevaid võtteid. Soovitab väikseid, täpseid samme . Ületa keerukad argumandid lihtsa näitega. Ületa keerukad argumandid lihtsa väitega. Hoia midagi toredat varuks. Rakenda süütunde jõudu.
  • Mis mõjutab kõneleja usutavust? - Iseloom. Pädevus, Enesevalitsemine, Meeldivus. Ekstravertsus. Stereotüübid, Huvide konflikt, Vead, Seisukoha muutmine.
  • Mis on auditooriumi analüüs? - Demograafiline analüüs, Eesmärgile-orienteeritud analüüs.
  • Kuidas võita publiku sümpaatiat? - Teadvusta, mida publik tunneb, Leevenda nende hirmu, Avalda midagi, mis aitab publikutl sind tundma õppida, Ära kurda publikule oma probleeme, Määra kindlaks publiku huvigruppid ja pöördu nende poole, Määra kindlaks mõjukas isikud publiku hulgast, Väljenda oma emotsioone, Keskendu mitte enda, vaid nende vajadustele.
  • Millised on erinevad kõne ettekandmise viisid?(Nende plussid ja miinused) -*Ekspromptkõne - Tabavad, vajavad head improvisatsioonioskust. *Maha loetud kõne - Ei mõju kuulajaile, näitab välja ebakindlust. *Päheõpitud kõne - Inimesel puudub oma välja vaade teemale ja ei mõju kuulajale. *Vabalt rääkimine - Formaalse esitusena ei sobi, kuulajatega kõige parem kontakt.
  • Miks on vajalikud nii loogiline kui ka emotsionaalne käsitlus kõnes? Et võita sümpaatiat ja usaldust
  • Mida tuleb silmas pidada statistika kasutamisel ? - Ära vurista numbreid , Ümarda arvud, Kasuta usutavat allikat, Korda võtmearve, Pane statistika tuttavatesse terminitesse, Loo pilt.
  • Miks on kõne sissejuhatus oluline ja mis peab olema kõne sissejuhatuses ? - Oluline: Ootuste seadmine , Traditsioonilised funktsioonid. Peab olema: Vasta publiku küsimustele -kes sa oled?milleks sa siin oled?, Anna vajalikku taustinformatsiooni , Tee parajalt pikk sissejuhatus.
  • Millist kõne sissejuhatust tuleb vältida? - Vabandus, Taktitus, Kosmosejuhtum, Reisikiri , Rekvisiidimeister, Ignoreerija.
  • Miks on kõne kokkuvõte oluline ja mis peab olema kõne kokkuvõttes? - Oluline: Tegema kõnest kokkuvõtte, Tagama lõpetatuse, Avaldama unustamatut muljet. Peab olema: Pane see kõlama lõppsõnana, Vihja lõpetamisele varakult, Tee õige pikkusega lõppsõna, Viimased sõnad olgu meeldejäävad, Anna alsti võimalust küsimusi esitada,Pea meeles, et esinemine pole lõppenud seni, kui see läbi on.
  • Millist kokkuvõtet tuleb vältida? - Olematu lõppsõna, “Puu kukkus mu autole peale”-lõppsõna, Vinguv lõppsõna, Kuulimäng-lõppsõna, “ Bensiin saab otsa”-lõppsõna, Lõputu lõppsõna.
  • Millised on erinevad kõne ülesehituse mudelid? - Teema järgi, Kronoloogiline , Ruumiline, Probleem – lahendus, Põhjus – tagajärg.
  • Millised on visuaalsete abivahendite plussid ja miinused? - Miinused - (Hälbinud publik, Visuaalsetele vahenditele rääkimine, Varustuse mured) Plussid - (Tõmbavad tähelepanu, Aitavad põhilist meelde jätta, Aitavad kõne kulgemist paremini mõista, Asendavad kõneleja märkmeid, Aitavad tagada sõnumi ühtlase vastuvõtmise kõikide kuulajate poolt)
  • Mida tuleb silmas pidada slaidide ettevalmistamisel? - Jäta piisavalt aega, Kontrolli õigekirja, Nummerda slaidid ja kiled, Kasuta ära juba olemasolevat kujundust, Kasuta lihtsat tekstistiili, Vaata ise ka tervikut , Avalda muljet mõlemale ajupoolkerale, Harjuta, Räägi kilel või slaidil olevast , Ära kasuta ainult suuri või väikesi tähti, Ära näita liiga palju teksti, Ära sega eri kirjastiile, Ära kõike rõhuta, Ära kasuta liiga palju värve, Ära eelda , et slaidi või kile värvid on ekraanil samasugused kui arvutimonitoril.
  • Mida tuleb silmas pidada jaotusmaterjalide kasutamisel? - Tuleb pidada silmas, et nende väljajaotamine toimuks õigeaegselt. Liiga varajane või hiline võivad segatust külvata kuulajaisse.
  • Kuidas ja mida harjutada esinemiseks? - Harjuta kõva häälega, Hangi endale publik, Aima tõelist olukorda ette, Otsi keegi, kes pakub sulle tagasisidet, Ära kasuta peeglit, Mõõda aega.
  • Mida tuleb silmas pidada märkmete tegemisel ja kasutamisel? - Kasuta kõva paberit, Kasuta suurt kirjasuurust, mida on kaugelt lihtne lugeda, Kasuta lehe kujunduses võimalikult palju valget pinda, Kasuta paberil ainult ühte poolt, Märgi tekstis tähtsad kohad värviliselt, et oleks kergem seda ette kanda, Nummerda kõik leheküljed, Võta kaasa teksti tagavaraeksemplar, Ära poolita mõtet rea või lehekülje lõpus, Ära tee teksti liiga palju märkusi, Ära klammerda lehti kokku. Kasutamine: Alusta märkmetesse vaatamata, Tea oma märkmeid põhjalikult, Loe statistika ja tsitaadid maha, Kindlasti eemalda loetud kaart kohe pakist, Ära tee nägu, nagu sul poleks märkmeid, Ära hoia nina märkmetes, Ära mängi märkmetega.
  • Mida silmas pidada esinemise ruumi valimisel ja istekohtade planeerimisel? - Istekohtade planeerimine , Seadmetega arvestamine : test, üks, kaks, üks, kaks, Segavate asjaolude kõrvaldamine, Sul on rohkem võimu, kui arvad /// Kas kõik näevad sind? Kas pingid on mugavad? Kas toolide paigutus on kooskõlas ruumi suuruse, kuulajate arvu ja sinu esinemise eesmärgiga?
  • Milline on varustuse kuldreegel ? Miks? - Ära usalda kedagi/midagi peale iseenda. Tegu on tehnikaga ning see võib iga kell alt vedada.
  • Millised võivad olla segavad asjaolud kõnega esinemisel ja kuidas neist vabaneda ? - Tuba ilusa vaatega, Kontrolli vaatevälja publiku seast, Hinda vaadet poodiumilt, Vabane mürast.
  • Mis on lavahirm ja kuidas sellest jagu saada? - … alustades kerge kõhedustundega enne kõnelemist, lõpetades halvava hirmuga publiku ees. *Selgita välja, mis sind närvi ajab *Muuda oma arusaamasid *Mõista, kuidas publik end tegelikult tunneb *Pane sissejuhatus ja lõppsõna kirja *Enneta probleeme ja pane lahendused valmis *Jõua varakult kohale *Ära oma närvilisuse pärast vabanda *Vaata, mida sööd
  • Milline on kehakeele roll kõnepidamisel? – kehakeelega võite reeta kõik kui olete laval ise igavlev ja loete tuimalt teksti muutub ka kuulajatele tekst igavaks, kui olete aga liiga rahmeldav siis ei suuda ka kuulajad teiega sammu pidada
  • Milline on keelekasutuse roll kõnepidamisel? – inimestel on meeldivam kuulata kui kõne on puhtas keeles ehk on arusaadavad sõnad ja pole slängi
  • Mida tähendab silmside auditooriumiga ja miks on see oluline? – annab auditooriuile mõista et te ikka suhtlete nendega mitte lihtsalt ei loe teksti maha või ei räägi iseendaga
  • Millal tegelikult algab ja lõpeb esinemine ja miks? – hetkel kui esitaja asutub lavale
  • Mida ei tohi esineja teha enne kõne alustamist, kõne ajal ja kõne lõpus? :*ära nendi, et oleksid meelsamini kuskil mujal*ära nende et sa ple ette valmistnud*ära tee solvavaid nalju*ära küsi aja kohtalõpus-*ära ületa aega*ära uita ringi*ära lisa lõpus uusi punkte*ära ütle et unustasid midagi õelda*ära ole ebalev.
  • Millised on puldi kasutamise käsud ja keelud? - *“Barjääri” argument on müüt *Kasuta pulti kui strateegilist abivahendit *Vaata puldi taga liikudes oma märkmeid *Sobilikul hetkel võid puldi taha “peitu pugeda” *Ära toetu või klammerdu puldile.
  • Millised on mikrofoni kasutamise käsud ja keelud? - *Kontrolli mikrofoni *Mikrofoni vaikimisest toibumine *Hoia mikrofoni näost õigel kaugusel *Žestikuleeri ka mikrofoni käes hoides .
  • Mis on ekspromptkõne ja kuidas selleks valmistuda?
  • Kuidas vastata küsimustele?
    Kirjutamine
  • Mis on essee? - Essee on isikupärase mõttemaailma ja keelekasutusega tekst, mis esitab autori nägemuse mingi probleemi või nähtuse kohta, seda teadusliku täpsusega põhjendamata.
  • Millised on kirjatöö tegemise etapid? - *Mõtete püüdmine *Mõtete korrastamine *Mustandi kirjutamine *Struktureerimine * Viimistlemine *Toimetamine.
  • Mis on mõtete püüdmine? - *Nimekiri… sobib lihtsate ja loogiliste teemade avamiseks *Teema veeretamine… kontrollivaba kirjutamine *Skeem… sobib hästi arutleva teema avamiseks.
  • Mis on kirjutamiskramp ja kuidas sellest üle saada? - Tuleb hirmust, mitte rumalusest.
  • Mis on mõtete korrastamine? - *Eesmärk *Põhiidee… autori sõnum lugejale *Teksti adressaat *Suhtumine lugejasse
  • Mis erinevus on suulisel ja kirjalikul kommunikatsioonil? - … kirjaliku suhtluse korral puudub vahetu tagasiside
  • Mis on kirjatöö eesmärk ja põhiidee? - Põhiidee – teema on valdkond , põhiidee on autori sõnum lugejale.
  • Milline peab olema kirjutaja suhtumine lugejasse? - *Lugejale ei meeldi lugeda igavat kirjutist *Lugeja tahab lugemisest midagi saada *Lugeja tahab kirjutatust aru saada *Lugejal on alati muudki teha kui lugeda *Lugeja soovib, et tekst juhiks tema mõttelõnga samm-sammult sissejuhatusest kokkuvõtte suunas.
  • Mis on mustand ja milleks kirjutada mustandit? - esimene terviklik versioon tööst, kuigi alles toores. Teha vigade lihvimiseks ning ideede paremaks kompileerimiseks.
  • Mis on kirjatöö kava ja milleks kirjutada kava? Kava on kirjatööle eelnev punktide kogum mis lood üldise pildi kirjutatavast. Tuleb kirjutada et ei kirjutaks teemast mööda ja tekiks ülevaade tulevasest kirjatööst.
  • Mis on tekstistrateegia? - *Jutustamine… annab ülevaate mingist sündmusest *Kirjeldamine… puudub ajamõõde *Arutlemine… avab seosed nähtuste vahel.
  • Millised on arutlevad tekstistrateegiad? - *Üldiselt üksikule *Üksikult üldisele *Analüüs * Liigitamine *Põhjuslike suhete avamine .
  • Mis on struktureerimine? - *Lugejaks kehastumine *Sissejuhatuse struktureerimine *Põhiidee juures püsimine *Põhiidee väljaarendamine *Kokkuvõtte struktureerimine.
  • Mis peab olema kirjatöö sissejuhatuses? - *Äratama lugejas huvi *Andma lugejale märku, millise nurga alt 9.autor teemat käsitlema hakkab *Avama autori põhiidee *Olema lühike.
  • Mida tähendab põhiidee juures püsimine ja selle väljaarendamine? - põhiidee väljaarendamine on selle lahtiseletamine lugejale *Näitlikustamine *Detailid *Analüüs.
  • Mis peab olema kirjatöö kokkuvõttes? - *Kordama kirjandi põhiseisukohti *Pakkuma veidi uut mõtlemisainet *Lõpetama kirjutatu sujuvalt ja selgelt.
  • Mis on viimistlemine? - *Lõikude viimistlemine *Üleminekute ja tugede viimistlemine *Sõnastuse viimistlemine.
  • Mis on sisulõigud? - sisulõik esitab väite ja selle põhjenduse.
  • Mis on sidelõigud? - sidelõik juhib ühe mõtte juurest teise juurde.
  • Mis on üleminekud? - sõnad või fraasid , mis seovad lauseid omavahel terviklikuks tekstiks.
  • Mis on toed ? - märksõnad, mis meenutavad, millest jutt käib.
  • Mida tähendab sõnastuse viimistlemine? - *Lause vormistus … võib juhtuda, et lauset lõpetades ei mäletata enam täpselt, kuidas seda alustati *Sõnavalik… väldi kulunud väljendeid ja liigset emotsionaalsust – keel, stiil ja terminoloogia *Lauserütm… ladusalt koostatud laused , milles on kerge jälgida mõtte liikumist.
  • Mis on toimetamine? - *Keeletoimetamine *Tehniline vormistamine.
  • Mis on referaat ja kuidas kirjutada referaati? - algab materjali kogumisega ja koondab ning süstematiseerib olemasolevat informatsiooni.
  • Mis on plagiaat? - kellegi teise teksti, mõtete või tulemuste esitamine enda nime all. 2
  • Milline peab olema teadusteksti stiil? - *Objektiivne, selge, täpne ja kiretu *Meie-vorm *Umbisikuline tegumood *Mina-vorm.
  • Milline on hea pealkiri? - On selline pealkiri, mis kõige rohkem vastab töö sisule , peab olema niisugune, et selle lugemisel lugeja saaks aru, milleks see tekst räägib ja mida võib sellest oodata.
  • Mis on annotatsioon ? - töö lühitutvustus, ei selgita ega põhjenda midagi, vaid informeerib *Töö eesmärgid *Olulisemad käsitletud probleemid *Olulisemad tulemused ja järeldused.
  • Mis on resümee? - kokkuvõtlik töö tutvustus, annab ülevaate kogu tööst *Töö eesmärgid *Olulisemad käsitletud probleemid *Olulisemad tulemused ja järeldused *Eestikeelsele tööle inglise keeles *Muukeelsele tööle eesti keeles.
  • Mis on retsensioon ja kuidas kirjutada retsensiooni? - põhjendatud arvamus ja hinnang tööle *Töö ja selle eesmärgi tutvustus *Ülevaade tööst ja esimesed muljed * Diskussioon autoriga ja töö sisu analüüs *Küsimused ja märkused *Põhjendatud hinnang tööle ( kompositsioon , probleemikäsitlus, keelekasutus ja terminoloogia tundmine , vormistus).
  • Millal ja kuidas viidata allikatele? Tooge mõni näide - … kõigile allikatele, milles esitatud mõtteid või andmeid kasutatakse... väljaarvatud üldteada faktid ja seisukohad. Viitama peaks lõpus.
  • Vasakule Paremale
    Väljendusoskuse KT 2012 #1 Väljendusoskuse KT 2012 #2 Väljendusoskuse KT 2012 #3 Väljendusoskuse KT 2012 #4 Väljendusoskuse KT 2012 #5 Väljendusoskuse KT 2012 #6 Väljendusoskuse KT 2012 #7 Väljendusoskuse KT 2012 #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-12-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 69 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor jaskajaska13 Õppematerjali autor
    Kontrolltöö 2012

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    5
    doc

    Kontrolltöö kordamisküsimused ja vastused väljendusoskuses

    INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Ühise arusaamise loomine inimeste vahel 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? *füüsiline heaolu *enesemääratlus *tööalane kommunikatsioon 3. Milline roll on teretamisel kommunikatsioonis? *esmamulje loomine 4. Milline roll on hüvastijätmisel kommunikatsioonis? 5. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid? *arusaamine *meelelahutus *arvamuse mõjutamine *paranenud suhted *tegevus 6. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega väljendatavad 7. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Muul viisil : zestid, kehaliigutused, näoilmed jms 8. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni kanalid? 9. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? *füüsilised *psühholoogilised *füsioloogilised *semantilised 10. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on tahtlik tegevus- tähelepanu, arusaamine, meeldejätmine 11. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? 12. Milline on aja roll in

    Väljendusoskus
    thumbnail
    7
    odt

    INIMKOMMUNIKATSIOON

    INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon ­ ühise arusaamise loomine inimeste vahel. Siia kuuluvad ka sümbolid. 2. Miks on inimkommunikatsiooni õppimine vajalik? Inimkommunikatsiooni tähtsusele kuuluvad füüsiline heaolu, enesemääratlus ja tööalane kommunikatsioon. 3. Millised sõnumid on verbaalsed? Verbaalsed sõnumid on sõnadega kommunikatsioon. 4. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Mitteverbaalsed on sõnadeta või sõnadele lisaks. 5. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Mürad inimkommunikatsiooni kanalites on kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast. Võivad olla tehnilised ja semantilised.. 6. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kui sa kuuled inimest, siis sa kuuled lihtsalt tema kõne, aga kui sa kuulad inimest, siis sa pöörad tähelepanu ta jutule, kuuled ta jutu, saad aru ja jätad ta jutu meelde. 7. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasisside roll on sellin

    Karjäärinõustamine
    thumbnail
    6
    docx

    INIMKOMMUNIKATSIOON küsimused KT-ks

    INIMKOMMUNIKATSIOON 1.Mis on inimkommunikatsioon?nimkommunikatsioon on: võime luua ja kasutada sümboleid,ühise arusaamise loomine inimeste vahel. 2.Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus?Tähtsus on et annab meile füüsilise heaolu, aitab meil end määratleda(ühiskonnas, sõprade seas jne) ning tähtis on ka tööalane kommunikatsioon. 3.Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid?Väljunditeks on arusaamine, heaolu labi inimliku kontakti, arvamuse mõjutamine, inimkommunikatsioon aitab kaasa inimsuhete paranemisele läbi positiivse usaldusliku kliima, kommunikatsioon suunab meid tegutsema. 4.Millised sõnumid on verbaalsed?Verbaalsed sõnumid: sõnad, laused ja nende tähendus tõlgenatuna keelekasutuse reeglitest, hetke konteksist, vastavalt oma kultuuriruumi arusaamadele. 5.Millised sõnumid on mitteverbaalsed?Mitteverbaalsed sõnumid= mittevokaalsed. Nendeks on nt kehakeel, näoilme, emotsioonid, normid, aeg ja ruum, suhtlemise nurk, objektide kasutamine,

    Karjäärinõustamine
    thumbnail
    16
    docx

    Väljendusoskuse kontrolltöö - inimkommunikatsioon

    INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon on ühise arusaamise loomine inimeste vahel. See on võime luua ja kasutada sümboleid, millest inimkommunikatsioon koosnebki. 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? Inimene vajab inimkommunikatsiooni füüsilise heaolu jaoks. Selle läbi toimub ka enesemääratlus ­ st iga inimene peab tundma, et ta kuulub kuhugi sotsiaalsesse rühma, et ta pole üksi. Selline enesemääratlus toimub inimkommunikatsiooni abil. Inimkommunikatsiooni on vaja ka tööalaselt, näiteks tööjaotuse ja ülesannete edastamise jaoks või ülesannete vastuvõtmise jaoks. Samuti igapäevaselt ­ me puutume iga päev kokku teiste inimestega ja ilma inimkommunikatsioonita ei saaks me teineteisega koos eksisteerida. 3. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid? · Arusaamine ­ meil on vaja kuidagimoodi meid ümbritsevatest inimestest ja nende soovidest või vajadustest aru saada. · Heaolu ­ i

    Väljendusoskus
    thumbnail
    19
    doc

    Väljendusoskus kontrolltöö ISS0110

    ~Kirjutamine~ Mis on lugemine? Lugemine on nagu tähenduse taasloomine, lugejad mõistavad sama teksti autorist ja üksteisest erinevalt. Selleks, et autor ja lugeja aru saaksid üksteisest peavad nad vaeva nägema. Lugemisstiilid on ­ kommunikatiivne lugemine (tekstist vahetu info saamine), õpilugemine (pikaajaliste teadmiste hankimine), loov lugemine (tähenduse taasloomine). Mis on essee? Esse on isikupärase mõttemaailma ja keelekasutusega tekst, mis esitab autori nägemuse mingi probleemi või nähtuse kohta, seda teadusliku täpsusega põhjendamata. Kirjatöö tegemise etappid. Millised on kirjatöö tegemise etapid? Eesmärgi ja põhimõttete rakendamine, mõtede püüdmine ja korrastamine, abi- või viitmaterjalide kogumine, mustandi kirjutamine, struktureerimine. Mis on mõtete püüdmine? Nimekiri... sobib lihtsate ja loogiliste teemade avamiseks ... kõigepealt tee endale selgeks eesmärk. Teema veeretamine... kontrollivaba kirjutamine. Skeem... sobib hästi ar

    Väljendusoskus
    thumbnail
    8
    doc

    Väljendusoskus KT (spikker)

    ~Kirjutamine~ Mis on lugemine? Lugemine on nagu tähenduse taasloomine, lugejad mõistavad sama teksti autorist ja üksteisest erinevalt. Selleks, et autor ja lugeja aru saaksid üksteisest peavad nad vaeva nägema. Lugemisstiilid on ­ kommunikatiivne lugemine (tekstist vahetu info saamine), õpilugemine (pikaajaliste teadmiste hankimine), loov lugemine (tähenduse taasloomine). Mis on essee? Esse on isikupärase mõttemaailma ja keelekasutusega tekst, mis esitab autori nägemuse mingi probleemi või nähtuse kohta, seda teadusliku täpsusega põhjendamata. Kirjatöö tegemise etappid. Millised on kirjatöö tegemise etapid? Eesmärgi ja põhimõttete rakendamine, mõtede püüdmine ja korrastamine, abi- või viitmaterjalide kogumine, mustandi kirjutamine, struktureerimine. Mis on mõtete püüdmine? Nimekiri... sobib lihtsate ja loogiliste teemade avamiseks ... kõigepealt tee endale selgeks eesmärk. Teema veeretamine... kontrollivaba kirjutamine. Sk

    Eesti keel
    thumbnail
    10
    docx

    Väljendusoskus

    Arvestuskontrolltöö küsimused 2015 INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega kommunikatsioon, tahtlikud või tahtmatud. 2. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Sõnadeta või sõnadele lisaks, tahtlikud või tahtmatud. 3. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast. Tehnilised, semantilised. 4. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamisel pöörad tähelepanu räägitavale, saad sellest aru ja jätad meelde. 5. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Reaktsioon sinu käitumisele. 6. Milline on aja käsitlus inimkommunikatsioonis? Mittepööratav ja mittekorratav. 7. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon? Kui see, mis saatja mõtles, on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale. 8. Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Kohaneda esinemisstiilis ja sõnumi esitlem

    Väljendusoskus
    thumbnail
    8
    docx

    Väljendusoskus kontrolltöö vastused

    INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon on ühise arusaamise loomine inimeste vahel. Inimkommunikatsiooni otseseks tulemuseks on looming, mingi reaalsus. Kommunikatsioon on kollektiivne protsess. Inimühiskonna ja inimsuhete vahel eksisteerib sõltuvussuhe: see väljendub inimkommunikatsioonina. Eesmärgiks on inimestevahelise informatsiooni edasiandmine ja vastuvõtmine. See võib toimuda nii verbaalselt kui ka mitteverbaalselt. Inimkommunikatsiooni osadeks on saatja, vastuvõtja, tagasiside ja aeg. Nii mõtlemiseks kui oma mõtete edasiandmiseks kasutavad inimesed sümboleid. 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? Inimkommunikatsiooni tähtsuseks on: füüsiline heaolu(nii enda kui ka teiste), enesemääratlus, tööalane kommunikatsioon(suhtlemine töötasandil). Suhtlemine võimaldab meil kontrollida ja juhtida oma keskkonda. 3. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väl

    Väljendusoskus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun