Kõrbaja peremees kokkuvõte (0)

TEOSE PEALKIRI : KÕRBOJA PEREMEES
SISU LÜHIKOKKUVÕTE :
Lapsepõlvesõprade Kõrboja Anna ja Katku Villu taaskohtumine pärast Anna pikka eemalolekut ning Villu vanglas veedetud aastat. Vangi sattus ta sellepärast, et lõi maha mehe, kes tema poja ema Kuusiku Eevit kimbutas. Kõrboja Rein annab talu tütrele Annale . Nd on Kõrboja perenaisel peremeest vaja. Vastupidiselt ülejäänud külarahvale, arvab Anna selleks just Villu sobivat . Villu saab peale Anna sünnipäevapidu Kivimäel vigastada. Alles nd teeb Anna talle ettepaneku, kuid Villu ei võta seda vastu, sest arvab, et Annale ei kõlba sant meheks ning ei saa ta jätta ka Eevit. Villu laseb end samal öösel Katku aidas maha. Raamat lõpeb sellega, et Anna kutsub Eevi ka Kõrbojale elama ning hakkab endale Kõrboja peremeest väikesest Villust kasvatama.
PEATEGELASE VÕI ENAM MEELDINUD TEGELASE ISELOOMUSTUS:
Mulle meeldis kõige enam Katku Villu, sest ta oli väga töökas mees. Kuigi oma isa arvates tegi ta alati tühja tööd. Näiteks tema ehitatud ilmatusuur kelder oleks sobinud hoopis Kõrbojale, mitte Katkule. Samuti ei meeldinud isale , et poeg Kivimäel koguaeg kive põmmutas ning ta ei tahtnud üldsegi Katkut Villule pärandada, vaid igatses taga surnud poega Juhanit.
HINNANG LOETUD TEOSELE:
Järjekordne Eesti suurkirjaniku väärtteos. Soovitan soojalt!
Sisukokkuvõte Katku Villu (29) naaseb kodutallu vangist, kus ta on istunud aasta kakluse käigus inimese tapmise eest. Villu on salakütt, puskariajaja, mõtlematu purjutaja, kes naiste pärast tihti kaklustesse sattunud. Lisaks on ta teinud vallaslapse Kõrboja talu endisele teenijale Eevile, kes nd elab Kuusiku talu saunas ema juures. Villut pole talutöö huvitanud, teda huvitasid tööriistad ja masinad , üritas rikkaks saada hangeldamise ja puskariajamisega - siit ka joomine ja pahandused. Ema armastab Villut tingimusteta, isa aga toob eeskujuks Vabadussõjas langenud venda.
Villu kuuleb, et suurde mõisataolisse Kõrboja tallu on linnast naasmas peretütar Anna (27), kellega ta noores eas sõbrustanud oli. Anna s läbi on Villu metsas joostes noorena ühe silma kaotanud. Ema ei usalda Kõrboja rahvast ning tunneb halba eelaimust. Isa peab Kõrboja vastu vimma sellest ajast, kui sealne endine peremees tahtis tema talu maid ära osta. Vangist naasnud Villu sukeldub parimate kavatsustega hoogsalt talutöösse ja teeb talu arendamise plaane. Talu kõige viljakamad maad on kiviseljandiku all - Villul tekib plaan kivid õhku lasta. Kaevab ja puurib, aeg-ajalt näeb järve ääres Kõrboja Anna jälgi.
Kõrboja vana peremees Rein plaanib tütart linnast koju talu edasi pidama kutsuda, kuna tal endal puudub oma suurte plaanide ja unistuste elluviimiseks energia. Kommenteerib Annale, et Katku rahvas ei salli neid kui mujalt sisserännanuid. Rein on nõus ka talu tükeldama ja mma, kuid Anna ei nõustu kodutalu võõrastele jätma ja otsustab ise perenaiseks hakata. Talu aga vajab ka peremeest… Sulased ja teenijad on skeptilised naisterahva võime suhtes üksi juhtida ja imestavad, miks Anna mehele ei saa. Anna kutsub külarahva jaanitulele, näitamaks, et nd on uued ajad. Annale imponeerib Villu hulljulgus, sest ka tema enda perenaiseks hakkamine oli impulsiivne otsus. Eevi aga unistab Villust.
Villul on plaan Anna jaanipidu nurja ajada ja ta kutsub lõõtspillimängija Kusti hoopis enda poole napsi võtma. Lõpuks lähevad mõlemad siiski peole . Anna tervitab Villut ja palub sellel ilutulestiku rakette lasta. Sõidavad lootsikuga järvele, uurivad üksteise plaanide kohta. Anna küsib Villult, kuidas tema Kõrboja talu peaks; Villu kirjeldab, mida kõike ta teeks , kuid jutt takerdub, kui ta kogemata oma vangisistumist meenutab. Tusane Villu pab tuju parandada viina võttes, satub hoogu, tantsib , komistab kellegi jala otsa ja tahab taas kaklus üles võtta, kuid Anna keelab tülitsejaid. Anna teeb Villule leebeid etteheiteid joomise pärast. Tantsivad koos ja see hakkab ka külarahvale silma. Villu lubab Anna sünnipäeva auks põlluharimist segavad kivid õhku lasta; Anna nõustub vastumeelselt tingimusel, et Villu lubab rohkem mitte juua. Kivi lõhates juhtub Villuga õnnetus, tema terve silm ja parem käsi saavad raskelt vigastada.
Anna mõtted on talutöö juurest hajevil, kuni ta arstilt kuuleb, et Villu ei jää päris pimedaks . Siis saavad talutööd jälle nagu uut hoogu. Anna arutab, et Villust võiks Kõrbojale peremees saada küll, kuid Reinule on see mõte väga vastumeelt - Villu on arutu joodik ja lisaks vaenulikust perest .
Villu naaseb koju. Isa arvab, et kui ta enne tormas nagu poisike, siis nd on ta sant; meest pole temast saanud, aga Kõrbojale peremeheks ta veel kõlbaks. Villu on solvunud ja teatab , et tema vigasena Kõrbojale peremeheks ei lähe, ning läheb hoopis Kuusiku sauna Eevit Katkule perenaiseks paluma. Villu isa pole aga nõus Kõrboja endist teenijat oma miniaks võtma ja avaldab kahetsust, et ta peab oma talu mõtlematule pojale jätma. Villu tunnistab, et ta ei tahtnud käia isa jälgedes ja olla tema töökäteks, kelle tegemisi ei tunnustata, vaid teha midagi uut ja omamoodi. Tahab hakata Katkut nullist üles ehitama ja usub, et vaesel Eevil oleks töömurdmiseks rohkem motivatsiooni kui mõnel rikkal peretütrel. Isa peab nõustuma, kuid kangekaelsusest pulmapidu korraldada ikka ei luba.
Villu otsustab kõvasti tööle hakata ja mitte enam uisapäisa otsuseid teha; Eevi arvab, et Villu on tema kosimise plaani maha matnud. Eevi läheb Kõrbojale, palumaks Annat , et see Villu rahule jätaks, kuid ei saa kuidagi juttu üles võetud.
Pähklipühal saavad Anna ja Villu jälle kokku. Villu on viinaga tuju tõstnud ja kutsub Anna tantsima, kuid nad kukuvad rüsinas. Villu on lõõpijate peale vihane, kuid hoiab end vaos . Anna kutsub ta uuesti tantsima, nad lahkuvad peolt koos (Villu saab Kõrboja vana ja vigase suure koera järgi pidulistelt hdnimeks Kõrboja Mousi) ja lähevad järve äärde. Anna kutsub Villut Kõrbojale peremeheks ja endale meheks, kuid see keeldub oma uhkusele viidates. Villu piinleb vastandlike tunnete käes ega saa und.
Kõrboja vana koer Mousi leitakse surnult, Katku koer ulub ja Annale tuuakse sõnum, et Villu on ennast maha lasknud. Isa kommenteerib, et Villu ei osanud elada, aga endalt elu võtmine oli täismehe tegu (Villu oli aida põranda höövlilaastudest puhtaks teinud, et püssilasust tulekahjut ei tekiks). Kõrboja Anna tuleb Katkule ja leiab nutus Villu emaga lepituse. Anna mõtleb algul ära linna minna, kuid kohtab teel Eevit, kes on pärast ema surma koos lapsega Kuusiku saunast välja aetud . Anna kutsub Eevi Kõrbojale elama ja lubab isale, et kasvatab Villu ja Eevi pojast Kõrbojale peremehe. Kõrboja talu tegemistesse tekib uus lootus.
Nõukogudeaegne kirjandusteadus tõstis "Kõrboja peremehe" juures esile küla sotsiaalsete vastuolude ning ebavõrdsuse kujutamist.
Mõned kirjandusteadlased on märkinud, et tegemist on n-ö väikse romaaniga, mis keskendub inimsuhete lrilisele portreteerimisele ilma sügavama sotsiaalse või psühholoogilise kunstilise üldistuse taotluseta.
Uuemad tõlgendused viitavad romaani täpsele vormilisele läbikomponeeritusele ja piibliainelisele sümbolikeelele.
Enamasti analsitakse "Kõrboja peremeest" järgmiste teemade vaatenurgast:
1) Peremehe teema. Katku Jüri on illusioonideta kangekaelne töömurdja, kes ei usu uuendustesse. Irratsionaalsest vimmast "võõraste" vastu keeldub ka väga soodsast tehingust, mis võimaldanuks ehk mujal paremini aslustada. Kõrboja Rein on unistaja, kellel ei jätku oma visioonide ellu viimiseks energiat ning kes pooleldi vastu tahtmist peremeheks saanuna loodab mingile välisele jõule.
2) Küla sotsiaalne portree. Küla ühtaegu ihkab ja kardab muutuda, energiapuhangud vahelduvad umbejooksmise tundega. Anna on süsteemiväline nähtus, kaanonite lõhkuja, "naine, kes kannab korraga seelikut ja pükse" ja tekitab nii pilget kui respekti.
3) Villu viljatud pdlused. Villut ei taha olla oma konservatiivse ja vimmaka ning venda temale eelistanud isa jälgedes käija ja traditsiooni jätkaja, vaid ise millegi algataja ja looja, ihates, nagu teismeline poiss, ühtaegu nii isa heakskiitu kui autonoomsust temast. Aga tema metsikus ja afektide pidurdamatus toob kaasa sündmuste ahela, mis teeb ta Kõrboja ja lõpuks üldse elu jaoks kõlbmatuks - isa heakskiitu suudab ta leida ainult surmas.
4) Armastuskolmnurk. Eevi on naine, kellega on lihtne - hell , tundeline, andestav, armastav. Anna on keeruline - ilutu, pikk, haritud, mõjub ebanaiselikuna. Eevi pakub võimalust silma paista enda mehena, Anna pakub võimalust silma paista Kõrboja peremehena. Villu on pidurdamatu looduslaps, keda tsiviliseeritud Anna ühtaegu paelub ja heidutab.
1.Villu on saabunud koju, lubab edaspidi tööd tegema hakata, kuna on õppinud tööd tegema. Läks järvele linnatolmu pesema .
2. Villu leidis ja uuris jälge, sai teada Kõrboja Anna kohalolekust ja muud temast.
3. Nelipühad. Villu teeb palju töid: parandab, sätib, lõhub ja tassib kivimäel kive. Peo ajal ta järve äärde teiste juurde ei lähe.
4. Kõrboja Rein ootab Annat koju (et talukoht talle anda) ja mõlgutab oma mõtteid Annast ja oma naisest, vennast, pärijatest.
5. Anna tuleb koju ja ütleb, et talu/mõisa ei tohi ma ega rendile anda ja Rein peab seal surema.
6. Perenaine Anna saadab Jaani kõiki jaanitulele kutsuma ja peosaabumise rõõmus hakkavad kõik heinalised kärmelt tööle.
7. Jan tuleb kutsumast tagasi. Rein räägib Annale Katku Villust ja Annale hakkab ta ühe rohkem meeldima .
8. Katku Villu tahab Kusti täis joota ja “vasika” võtta, kuid Kusti läheb ära ja ta jookseb ka jaanitulele ja laseb (tahab) raketid järvel õhku.
9. Anna ja Villu on järvel (lasevad rakette ja tagasiteel räägib Villu, mida Kõrbojal teeks.
10. Villu tantsib Annaga ja räägib niisama juttu. Villu hakkab peaaegu kaklema, aga Anna astub vahele. Villu ja teised lähevad lasevad (Anna auks) Kivimäel mõned kivid õhku.
11. Kõrboja endine peremees mõlgutab mõtteid(Katku Villust, tütrest, jaanitulest ja meeste jutust).
12. Villu teeb kivide aupaugu, kuid nii ootamatult, et Villu ja Mikk saavad haavata .
13. Anna annab töölistele paremat sööki – elu hakkab liikuma. Rein saab teada, et Villust võib saada peremees.
14. Villu tuleb haiglast. Ema-isa räägivad Villu Kõrbojale minekust. Villu parem käsi sant.
15. Villu läheb Eevi juurde ja räägib Kõrboja peremehe juttudest.
16. Anna sai teada, et Villu oma parema silma tema pärast kaotas poisikesena.
17. Villu ütles isale, et tahab Eeva naiseks võtta, Eeva ja ta ema jutt Annast ja Villust.
18. Eeva läheb Anna juurde, kuid ei räägi Villu rahulejätmisest midagi.
19. Pähklipüha. Villu joob ja tantsib Annaga ning kukub .
20. Kõrboja Anna kutsub Villut peremeheks ja Villu keeldub, kuid lubab mõelda.
21. Kõrboja koer Mousi sureb ja Katku koer ulub. Põhjuseks see, et Villu lasi end öösel maha.
22. Villu ema nutab koos Kõrboja perenaisega ja saab teada, et Villut kutsuti Kõrbojale peremeheks.
23. Kui Villu ema läheb Kõrbojale, siis näeb ta Annat ja väikest Villut, kes saab Kõrboja peremeheks. Eevi ema on surnud.
Tegelased:
Neero -koer
Katku Villu - on tõstnud käe inimese vastu, kel oli püss peos ; võideldes kümnekonnaga sattus ta vangi enam kui aastaks, Eevi silmade pärast tappis ta Künka Otto, oli Katku Jüri poeg, 29-aastane
Kõrboja Anna - pikk preili , ema surnud, sündinud mitmekümne versta taga välimaal kolme suure küla vahel, koolimajas. Kõrbojale tuli plikana.
Kõrboja Oskar - lasi enda maha, pärandas Kõrboja Reinule
Kõrboja Mousit - poolpime, poolkurt koer
Kõrboja Rein - ainuke laps, tütar Anna, Madli vend, vend Oskar on surnud
Madli - pime, töntsi kõrvaga, Reinu õde
Jaan - nagu sipelgad teisel püksis(Anna)
Leena - heinaline, päevaline, piht peen
Liisa - heinaline, päevaline, tugev, tüse
Mikk - heinatöö tegija