Eesti aastatel 1917-1920 (5)

Eesti aastatel 1917-1920. Sündmused, mis viisid iseseisvumiseni
Eesti iseseisvumist on mõjutanud erinevad sündmused.
Esiteks puhkes 1917.aastal veebruarirevolutsioon Petrogradis , mille tulemusena tsaar loobus troonist ja võim läks Ajutise Valitsuse kätte. Eestis sai revolutsiooni sõlmpunktiks Tallinn , kuna siin elas kõige rohkem vene töölisi. Venemaa reageeris rahutusele kiiresti ja see suruti maha ning Eestis määrati kubermangukomissaariks Poska . Venemaa pidi lahendama nüüd oma siseriiklikke probleeme. Revolutsioon ja Venemaa osalemine I maailmsõjas, mille tulemusena Venemaa ei võitnud sellest sõjast midagi, vaid kurnas teda, nõrgestas Venemaad ja eestalsed kasutasid seda olukorda ära ning taotlesid autonoomiat. Nad ootasid õiget hetke, et läbi viia reforme ja uusi seadusi , kasutades selleks isiklikke sidemeid kõrgemal tasandil. Eestlased korraldasid demonstratsiooni Petrogradis, kus punalipu kõrval kanti Eesti lippu sini-must-valget.i.
Eestlased võtsid riski, sest nad ei teadnud kuidas Venemaa sellele reageerib, kuid nad ei lasknud ennast sellest häirida. Venemaa pidi kinnitama eesti autonoomsust. Eestile oli tähtis, et ta saavutas autonoomia , kuna asjajamis keeleks sai eesti keel ja riiki juhtisid eesti ametnikud, suurenes rahvuslik üksmeelusus.Arvan, et autonoomia saavutamine andis eestlastele veel rohkem motivatsiooni ja indu oma poliitikat ja majandust tugevdada, et saavutada täielik iseseisvus . Eesti autonoomia saavutamine suure Venemaa koosseisu all näitab , et kõik on võimalik , vahet pole kui väike või suur on riik, peab olema piisavalt tahtmist ja järjekindlust , ning saavutatakse oma eesmärk. Eestis toimus Oktoobripööre 1917 , kus enamlased tegid oma reforme, valimised ebademokraatlikud, kärbiti kodaniku õigusi ning see tekitas vastumeelsust rahvaga. Eesti hakkas ettevalmistuna iseseisvuseks, loodi Omakaitse ja Päästekomitee ning kirjutati Isesisvumus manifest , mille alusel Ajutine Valitsu kuulutas 24. veebr. 1918 Eesti iseseisvaks. Eesti iseseisvumine oli hästi ette planeeritud ja eestlased tegutseid kiirelt. Eesti kuulus küll vormiliselt Venemaale , kuid sakslased tungisid Eestisse ja algas Saksa okupatsioon. Kõik allutati Saksa võimu alla(kehtestati tsensuur ja saksa keel, Omakaitse saadeti laiali). Baltisaksalsed tahtsid luua Baltihertsogriiki, eestlased oli selle vastu ja taastaid põrandaaluse Omakaitse. Eestlastel oli valida kas leppida Saksa okupatsiooniga või astuda iseseivuse eest välja, ning Omaitse koostas välisdelegatsiooni Lääne- Euroopale , tuvustamiseks meie olukorda. Selle tulemusena Prantsusmaa ja Suurbritannia tunnistasid Eesti iseseisvust. Baltihertsogriiki ei loodud ja võim võeti üle 11.nov. Ajutise Valitsuse poolt. Eestalsed kasutasid oma viimase võimaluse päästa oma iseseivsus kirjutades välisdelegatsioon ja see kandis vilja. Eestased tegutsesid sihikindlalt ja ei jätnud mingit võimalust kasutamata, et päästa oma iseseisvus , mis on igale riigile tähtis . Eesti pinnal toimus Vabadussõda , oli sõda kus Eesti väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks Venemaa vastu, 1919.aastal sakslaste vast Landeswehri sõjas, kus Eesti aitas Lätil sakslaste vastu võidelda ja saavutati võit 23juuni Võnnu all, mida tähistatkase Eestis Võidupühana. Vabadussõda lõppes 2.veebr.1920 Tartu rahuga, mille tulemusena Venemaa tunnistas Eesti täielikku iseseisvust. Vabadussüõda oli tähtis sellepärast, et peale seda saame rääkida Eesti täielikust iseseisvusest ja sai hakata üles ehitama Eesti Vabariiki.
Eesti on oma iseseisvuse nimel palju vaeva näinud ja teinud rasket tööd. Eesti pidi kannatama enamlaste oktoobripöörde alla ja saksa okupatsiooni, ning kaitsma oma riiki Vabadussõjas venelaste eest ja Landeswehri sõjas sakslaste eest. Need sündmused ei lõhestanud Eesti riiki, vaid tugevdasid seda veelgi , seda on ka näha nende püüdlustes saavutada autonoomiat ja iseseisvust ning kaitstes üksmeeleselt Eestit võõrvõimude eest.
Jaanika Sõmer
12B