Kuidas sai võimalikuks Eesti iseseisvumine? (0)

Kuidas sai võimalikuks Eesti iseseisvumine ?

Eesti iseseisvumisele aitas kaasa huvitav sündmuste jada. Eestlaste unistus iseseisvumisest algas rahvusliku liikumise näol 19. sajandil. Kuigi unistus oli kauge ja sellest rääkisid vaid vähesed sai eesti siiski 20. Sajandi algul iseseisvaks. Kuidas sai võimalkuks Eesti iseseisvumine?
Esimene maailmasõda aitas Eestil saavutada iseseisvust. 20. sajandi alguseks oli kerkinud maailmas kaheksa suurriiki: Ameerika, Jaapan, Suurbritannia , Austria – Ungari, Venemaa, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia. Kõik riigid tahtsid valitseda üksteise üle ning hakkasid tekkima sõjalis-poliitilis liidud. Maailmasõja alguseks olid Euroopa suurriigid jagunenud kahte blokki. Kolmikliitu, kuhu kuulusid Saksamaa, austria-Ungari ja Itaalia ning Antant’i kuhu kuulusid Prantsusmaa, Suurbritannia ja Venemaa. Olukord blokkide vahel oli pingeline . Pinge jõudis haripunkti Austria-Ungari troonipärija tapmisega 28. juunil 1914. aastal Serbia poolt. Kuuaega hiljem kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja. Puhkenud sõda sundis riike keskenduma rohkem sõjategevusele, kui rahvale. Seda ka Venemaal, kuhu alla Eesti tol hetkel kuulus. Venemaa sisene olukord oli pingeline juba 20. Sajandi alguses ning uus sõda muutis olukorda veel pingelisemaks. Tundub aga, et Venemaa keskendus rohkem piiritagusele pingele, kui riigi sisesele olukorrale. Võib öelda, et esimene maailmasõda aitas Eestil iseseisvuda, kuna sõjategevus nõrgestas Venemaad veelgi.
Eesti iseseisvumisele aitas kaasa Venemaa sisene pinge. Venemaa sisene kriis algas juba 20. Sajandi algusaastatel. Võim koondus enamasti Venekeisri poolt määratud veneametnikele, mis põhjustas konflikte. Hakkas tekkima revolutsiooni oht, mis kiirenes veelgi Vene-Jaapani sõja tõttu. Revolutsioon sai alguse Peterburis, kui 9. jaanuaril rahumeelsel demonstratsioonil toimus tulistamine . Rahutused levisid kiiresti Tallinnasse ning sealt edasi. 1905 aasta vältel toimunud mäss suruti maha karistussalkadega. 1917.aasta veebruaris vallandusis toitlusrahutused, mis kasvasid revolutsiooniks. Sõjaväelased, kes pidid mässu maha suruma läksid üle rahva poolele. Teated rahutustest Petrogradis jõudsid Eestisse 2. märtsil, mis põhjustas ka Tallinnas streigi. 3.märtsil loobus venekeiser troonis ning võimule tuli ajutine valitsus. Eestlased nägid selles võimalust ning hakkasid taotlema endale autonoomsust. Mõte iseseisvumisest jäi veel kaugeks aga eestlased saavutasid autonoomia 30. märtsil rahumeelse demonstratsiooni abil Petrogradis. Rahutused Venemaal enne esimest maailma sõda ning selle ajal aitasid Eestil saavutada autonoomia, mis oli sammuke lähemal iseseisvumisele.
Viimase tõuke Eesti iseseisvumisele andis hirm saksaokupatsiooni ees. Peale autonoomia saavutamist liideti Eesti ja Liivimaa kubermangud ning kuberneriks määrati Jaan Poska. Veneametnikud vahetati eestlastega, toimusid esimesed Maanõukogu valimised, eesti keel kuulutati ametlikult kubermangu asjaajamiskeeleks ja hakati looma rahvusväeosi. Mõnda aega rahulduti autonoomiaga, kuid järk-järgult hakati ka rääkima täieõiguslikust Eesti osariigist, unistati ka iseseisvast riigist. See tekitas aga konflikte. Esile kerkisid ka enamlased , kes haarasid Venemaal oktoobripöörde käigus võimu. Nad tulid venemaal võimule 25,26.oktoobril ning 27.oktoobril võttis Viktor Kingissepp Jaan Poskalt võimu üle. Kõrgeim kohalik valitsusasutus oli Eestimaa Nõukogude Täitevkommitee, mille eesotsas oli Jaan Anvelt. Enamlased hakkasid ka vastaseid arreteerima ning represseerima, majandusettevõtted riigistati ning rahvusväeosi püüti asendad Punaarmee üksustega. Laiali kästi minna ka maanõukogul, kes seda ei teinud. Järjest rohkem kardeti saksaokupatsiooni. Jõuti järeldusele, et Venemaa ei suuda Eestit selle eest kaitsta ning ainus võimalus end päästa on Venemaast lahku lüüa. 15. Novembril 1917. aastal kuulutas maanõukogu end Eesti kõrgeimaks võimuks ning katkestas sidemed Venemaaga. Sakslased alustasid pealetungi idarindel 18. Veebruaril 1918. aastal. Punaarmee oli sakslaste peatamiseks aga liiga nõrk ning nad põgenesid. Tekkinud olukorda otsustasid eestlased kasutada iseseisvuse väljakuulutamiseks. Selleks loodi päästekomitee ning 21.veebruaril kiideti heaks iseseisvus manifest. Iseseisvus kuulutati välja suuremates Eesti linnades. Esimesena kuulutati iseseisvus välja Pärnus 23. Veebruaril, päev hiljem Tallinnas. Eesti iseseisvusele aitas kaasa hirm saksa okupatsiooni ees, mis sundis eestlasi Venemaast lahku lööma ja enamlasi põgenema, tekitades iseseisvuse saavutamiseks soodsa olukorra.
Eesti iseseisvumisele aitasid kaasa ebameeldivad sündmused. Esimene maailmasõda, rahutused Venemaal, enamlaste tegevus ja hirm saksaokupatsiooni ees polnud just kõige meeldivamad. Eestlased, aga kasutasid olukorda ära ning kiire tegutsemisega suudeti lahku lüüa Venemaast ja välja kuulutada iseseisvus.