Ennastjuhtiv õppija ja õpiprotsess

Läänemets, Natalja

Ennastjuhtiv õppija ja õpiprotsess (0)

5 VÄGA HEA

TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL

ÕE PÕHIÕPE
I kursus

ENNASTJUHTIV ÕPPIJA JA ÕPIPROTSESS

Koostaja : Natalja Läänemets

Tartu 2018
SISUKORD

Sissejuhatus..............................................................................................................................3

Õppija joonise erinevad tüübid.................................................................................................4
2.1. Millist tüüpi õppija autor enda arvates hetkel on................................................................4

Autori õpivajadused, ootused ja õpieesmärgid seoses enesejuhtimise ainekursusega..............5

Õpieesmärkide võrdlemine ainekavas olevate õpiväljunditega ja teemadega...........................6
4.1. Kuivõrd ainekavas sõnastatud õpieesmärgid ja teemad toetavad autori õpivajadusi ja -eesmärke...................................................................................................................................6
4.2. Mis on autori arvates üleliigne ja mis puudub.....................................................................6

Kokkuvõte................................................................................................................................8

Kasutatud kirjandus..................................................................................................................9
1. Sissejuhatus
Enesejuhtimine ja oma elu teadlikumalt elamine on olulised oskused. Ennastjuhtiv õppija on avatud meele ja kriitilise mõtlemisega, oma aega planeeriv, ennast tundev ja oma tempost lähtuv õppur, kes ei häbene küsida küsimusi. Enesejuhtimist toetab aktiivne suhtlemine õppeprotsessis. Suhtlemise kaudu muutub oluliseks see, mida õppija mõtleb ja arvab. See vähendab tema sõltuvust õpetajast ja aitab kaasa ennastjuhtivale õppimisele. Suhtlemise käigus areneb eneseväljenduse ja analüüsioskus. Suheldes saab õppija sõnastada oma kogemusi, mis aitab õpitavat paremini omandada.
Iga õpiprotsess koosneb kolmest astmest: häälestumine (pannakse paika õpieesmärgid, selgitatakse välja eelteadmised, luuakse õpimotivatsioon); tähenduste mõistmine (uue materjaliga tutvumine ning seoste loomine selle ja varem õpitu vahel) ning refleksioon (õpitule antakse hinnang, õpitut kasutatakse erinevates olukordades ning seda üldistatakse).
Ennastjuhtiv õppija on see, kes juhib oma õpiprotsessi.
2. Õppija joonise erinevad tüübid
On olemas neli erinevat õppuri tüüpi:

sõltuv õppija – oskused enesejuhitud õppimiseks puuduvad. Õppimisel vajavad autoriteedipoolseid selgeid juhtnööre, mida, kuidas ja millal teha. Nende jaoks on oluline, et õppejõud oleks nende silmis õpetatava valdkonna ekspert ja autoriteet.
huvitatud õppija – õpimotivatsioon on kõrge ja nad on küll õppimisest huvitatud, kuid ei tule täiesti iseseisva õppimisega väga edukalt toime. Oskused enesejuhitud õppimiseks on madalad, seega on õppejõu roll antud juhul olla motivaatoriks.
kaasatud õppija – oskused enesejuhitud õppimiseks on keskpärased, sest suudavad iseseisvalt (ilma välise kontrollita ) õpitegevusi sooritada ja suhtuvad oma õppimisse kriitiliselt ning refleksiivselt. Nad ootavad õppejõult, et ta oleks õpikogemuse saamisel partner ja kaaslane , kes vajadusel toetab otsuste tegemisel ja erinevas tegevuses.
enesejuhitud õppija - juhib oma õppimist täielikult ise. Õppejõult ootavad, et ta jätaks neile autonoomsust. Õppejõu ideaalseks rolliks tema jaoks on olla konsultant , kellelt saab vajaduse korral nõu ja abi küsida.

2.1. Millist tüüpi õppija autor enda arvates hetkel on
Eespool kirjeldatud nelja õppija tüüpi vahel valides , hindaksin ma oma oskusi enesejuhitud õppimiseks pigem keskpärasteks (kaasatud õppija), sest vaatamata sellele, et ma suudan iseseisvalt oma õpitegevusi sooritada ning püstitatud eesmärke saavutada, ootan ma õppejõududelt, et nad oleksid minu partneriteks ja kaaslasteks, kes vajadusel mind otsuste tegemisel toetavad.
Praegu pean ma ennast veel vähekogenuks, kuid samas motiveerituks õppimiseks ning uue informatsiooni omandamiseks. Tunnen endas suurt tahet teha tööd, mis meeldib ja on ümbritsevale keskkonnale kasulik. Tulen hästi toime kaasõppijatega koos töötades ning see motiveerib mind ka iseseisvalt edasi töötama. Õppejõu nõuanded on olulised just õppimise alguses, õppimise edenedes tulen iseseisvalt paremini toime.
3. Autori õpivajadused, ootused ja õpieesmärgid seoses enesejuhtimise ainekursusega
Antud ainekursuse eesmärkidena näen ma enda jaoks eelkõige oskuse analüüsida ja hinnata ennast õppijana omandamist, samuti õppimist mõjutavate tegurite tundmaõppimist, enesejuhtimise kvaliteedi õppimise protsessis kõrgendamise nippide omandamist, õpimotivatsiooni taseme hindamiskriteeriumite ning ka selle tõstmise võimaluste teada saamist.
Sellel ainekursusel on rida teemasid , mida ma ei valda piisavalt hästi ja need on järgmised:
„Õppimise rahvusvahelisus “
„Väärtushinnangud ja hoiakud, nende mõju suhtlemises“
„Eksamiteks valmistumine. Toimetulek perfektsionismiga“
Minu õpivajadusi arvestades on kõige olulisemad järgmised teemad:
„Ennastjuhtiv õppija ja õpiprotsess. Õppimise eesmärgid“
„Õpihoiakud ja – motivatsioon “
„Õppimise planeerimine ja ajakasutus. Mälutehnikad“
„Õpistiilid ja -meetodid“
„Eksamiteks valmistumine. Toimetulek perfektsionismiga“
„ Enesetundmine ja õppimine. Keskendumisoskus“
Tahan sellel ainekursusel osaleda selleks, et saada uut informatsiooni nii enda kui isiksuse kohta, kui ka omandada uusi tehnikaid ning praktilist kogemust teiste inimeste ja eelkõige kaasõpilaste sisemaailma paremaks tundma õppimiseks/kinnistamiseks.
Kui tunneme vajadust midagi õppida, on võimalik hakata püstitama enda jaoks õpieesmärke. Eesmärk aitab õpivajadust paremini rahuldada, kuna eesmärk muudab konkreetseks selle, kuhu tahetakse oma õppimisega välja jõuda (mida soovitakse omandada, teada, osata jne).
Ainekursuse lõpus tahan ma teada, kuidas püstitada õpivajadustest lähtuvaid eesmärke ja mooduseid nende saavutamiseks, erinevaid motivatsiooniliike, samuti osata hinnata enda õpimotivatsiooni, analüüsida ja hinnata ennast õppijana ning ka osata teiste inimestega kooseksisteerimise käigus tekkinud konflikte lahendada.
4. Õpieesmärkide võrdlemine ainekavas olevate õpiväljunditega ja teemadega
Siinkohal pean tõdema, et ainekavas olevad õpiväljundid ja ka teemad katavad täielikult minu poolt käesoleva ainekursuse raames püstitatud õpieesmärke.
Õpiväljundid, mis väljuvad minu poolt püstitatud ootustest on näiteks sellised, nagu: õppeaine läbinud õpilane omab ülevaadet tervishoiu kutsealase kõrgharidusõppe filosoofiast ja suundadest Euroopas ning sõnastab isikliku visiooni rahvusvahelise õppijana; analüüsib oma väärtushinnanguid ja hoiakuid ning nende mõju suhtlemises; tunneb ära liigse stressi ja teab, kuidas sellega toime tulla; oskab konflikte lahendada; teab meeskonnatöö põhimõtteid.
Loetletud õpiväljunditele vastavad teemad: „Õppimise rahvusvahelisus“; „Väärtushinnangud ja hoiakud, nende mõju suhtlemises. Stress, liigse stressiga toimetulek“; „Konflikt ja konflikti lahendamine. Meeskonnatöö põhimõtted“.
4.1. Kuivõrd ainekavas sõnastatud õpieesmärgid ja teemad toetavad autori õpivajadusi ja -eesmärke
Ainekavas sõnastatud õpieesmärgid ja teemad toetavad täielikult minu õpivajadusi ja -eesmärke.
4.2. Mis on autori arvates üleliigne ja mis puudub
Vaadates ainekursuse raames käsitlemisele tulevaid teemasid ning ka õpiväljundeid tundub esmapilgul, et enamik teemasid ja õpiväljundeid on omavahel suuremal või vähemal määral väga tihedalt seotud ja just nagu puuduvad ühte ja samu asju. Teiste sõnadega tekib tunne, et räägitakse ühest ja samast asjast, kasutades erinevaid sõnaväljendeid.
Näiteks järgmised õpiväljundid:
teab, kuidas püstitada õpivajadustest lähtuvaid eesmärke ja mooduseid nende saavutamiseks; tunneb õppimist mõjutavaid tegureid ja oskab neid oma igapäevases õppetöös arvestada;
oskab analüüsida ja hinnata ennast õppijana; analüüsib oma väärtushinnanguid ja hoiakuid ning nende mõju suhtlemises;
oskab konflikte lahendada; teab meeskonnatöö põhimõtteid.
Teemad:
„Ennastjuhtiv õppija ja õpiprotsess. Õppimise eesmärgid“; „Enesetundmine ja õppimine. Keskendumisoskus“
„Õpihoiakud ja –motivatsioon“; „Väärtushinnangud ja hoiakud, nende mõju suhtlemises“.
Rääkides aga kõnesoleva ainekursuse puudustest, tuleks võib olla mainida praktiliste näidete vähesust. Nimelt teemade käsitlemisel võiks olla rohkem igapäevasest elust tulenevaid näiteid.
Samas on aga väga raske objektiivselt vastata küsimusele, mis on enesejuhtimise ainekursuse raames üleliigne ja mis puudub, kui me asume veel antud ainekursuse alguses ning kõik teemad ja nendega seotud õpiväljundid alles tulevad kõne alla.
Kokkuvõte
Enesejuhtimine õppetöös on eriliselt oluline seetõttu, et meie kui õpilaste ülesanne on õpingud edukalt lõpetada. Ei õppejõud ega meie juhendajad pole need, kes omavad vastutust meie õpingute lõpetamise eest. Nad võivad meid motiveerida ja vahel ka tööle sundida (ja sellest on abi eriti neile, kel on raskusi enesejuhtimisega), aga õpingutes ja elus toime tulekuks vajame oskust ennast ise juhtida. See tähendab eelkõige oma ajakasutuse planeerimist ning erinevate valikute vahel otsuse langetamist.
Kasutatud kirjandus:
file:///C:/ Users /Natalja/AppData/ Local /Packages/ Microsoft .MicrosoftEdge_8wekyb3d8bbwe/TempState/Downloads/Ennastjuhtiv_oppija_ja_opiprotsess.pdf
file:///C:/Users/Natalja/AppData/Local/Packages/Microsoft.MicrosoftEdge_8wekyb3d8bbwe/TempState/Downloads/Ã• ppimise %20eesmÃ¤rgid%20(1).pdf
file:///C:/Users/Natalja/AppData/Local/Packages/Microsoft.MicrosoftEdge_8wekyb3d8bbwe/TempState/Downloads/O14_003_enesejuhtimine_2018_19.pdf

.ODT Laadi alla originaalfail 9 lk · .odt · 81 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-10-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

81 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Natalja Läänemets Õppematerjali autor

Töös käsitletakse ennastjuhtiva õppija nippe, kuidas muuta oma õpiprotsessi produktiivsemaks ja selgemaks. Mida tuleks teha selleks, et töö sujuks tõhusamalt olenemata sellest, kus või millal te seda teete.

Enesejuhtimine kodutöö ennastjuhtiv õppija õpipritsess

Sarnased õppematerjalid

docx

Teadusartikli lugemine

Natalja Läänemets, õe põhiõpe, I kursus. Õpivajadused, ootused ja õpieesmärgid seoses enesejuhtimise ainekursusega, mida ma olen oma ,,Kodutöös 39. kalendrinädalaks" ära märkinud on järgmised: oskuse analüüsida ja hinnata ennast õppijana omandamist; õppimist mõjutavate tegurite tundmaõppimist; õppimise protsessis enesejuhtimise oskuse nippide omandamist; õpimotivatsiooni taseme tõstmise kriteeriumite tundma õppimist. Antud ainekursus on kasulik minu jaoks seetõttu, et selle raames saan ma uut informatsiooni enda kui isiksuse kohta, samuti omandan uusi tehnikaid ning praktilist kogemust teiste inimeste ja eelkõige kaasõpilaste sisemaailma paremaks tundma õppimiseks/kinnistamiseks. Ainekursuse lõpus soovin ma teada saada, kuidas püstitada õpivajadustest lähtuvaid eesmärke ja mooduseid nende saavutamiseks, erinevaid motivatsiooniliike, samuti osata hinnata enda õpimotivatsiooni, analüüsida ja hinnata ennast õppijana

Enesejuhtimine

docx

Kodutöö planeerimise ja ajakasutuse seminariks

Elika Šaškina O17-01 Kodutöö planeerimise ja ajakasutuse seminariks Analüüsisin „Ennastjuhtiv õppija ja õpiprotsess“ faili ning hetkel olen enda arvates huvitatud õppija. Õpivajadused: 1) Õppida paremini kuulama 2) Kasutada aega mõistlikumalt 3) Osaleda seminarides ja loengutes Ootused: 1) Õpetaja on huvitava jutuga 2) Saan teada uusi ajakasutuse tehnikaid 3) Teha rühmatöid Õpieesmärgid: 1) Mitte puududa – see õpieesmärk sobib kokku ainekavas oleva õpiväljunditega, kus

Enesejuhtimine

pdf

juhend valjundipohise oppekava koostamiseks

Väljundipõhine õppekava – õppekavatüüp, milles kõige olulisemad on õppekava lõpuks õppijate omandatavad õpiväljundid (teadmised, oskused ja hoiakud). Kõik õppekava elemendid (õppesisu, maht, õppemeetodid, hindamine) tuletatakse õpiväljunditest. Väljundipõhises õppekavas hinna- takse seda, kuidas õppijad on õpiväljundid omandanud. Kõik õppekavad, sh täienduskoolituse õp- pekavad, on tänapäeval väljundipõhise õppekava tüüpi, st lähtuvad õppija õppimise tulemusest. Kompetentsus (ehk pädevus) – inimese suutlikkus edukalt täita elus või tööl vajalikke ülesandeid (funktsioone) ning selleks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud (ehk kompetentsid). Kutsestandard – dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning teataval kutsel tegutsemiseks vajalikku kompetentsust ehk töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit.

Andragoogika

docx

ÕPPEMEETODID TÄISKASVANUKOOLITUSES JA NENDE MÕJU ÕPPIMISELE.

ÕPPEMEETODID TÄISKASVANUKOOLITUSES JA NENDE MÕJU ÕPPIMISELE Enesejuhitud õpiprojekt Lende Saluvee EKL-1kõ Eesmärk: Uurida milliseid õppemeetodeid kasutatakse täiskasvanukoolituses. Õpieesmärgid: 1. Uute teadmiste omandamine. 2. Enda silmaringi laiendamine. 3. Erinevate õppemeetodite olemusest tulenevate mõjude mõistmine õppimise tulemusele. 4. Enda kui õppija analüüsimine. Sissejuhatus. Meetod on lähenemis-, tegutsemis- või uurimisviis, mis on korrastatud, otstarbekohane (suunatud kindlate taotluste realiseerimisele) ja plaanipärane (kindlale kavale tuginev). Ühesõnaga on meetod läbiproovitud tee millegi juurde jõudmiseks. Kõige enam eksitakse meetodi rakendamisel kõige rohkem täpsuses ja järjekindluses. Mistahes õppemeetodi tulemuslikuks rakendamiseks on vajalik vähemalt viie eelduseolemasolu:

Andragoogika

docx

Koolituskorraldus organisatsioonis

Õppimine on muutus mille tulemusena me hakkame midagi teisiti mõtlema, tegema, mitte tegema jne. Muutus vb olla käitumises, teadmistes, suhtumises (emotsioonid). Ennastjuhtivaks õppijaks kujunemine algab eneseanalüüsist, st sa ei vaja enam õpetaja, vanema utsitamist, juhid ise enese õppimist, huvi ja tahtmist õppida, mõtled läbi oma pos ja neg. Püstita vaheeesmärke, et saavutada pos elamus. Kuidas toimub õppimine? Esimeses faasis (Kognitiivne faas) identifitseerib õppija oskuse võtmekomponendid ja loob kujutluspildi selle kohta, kuidas toimub oskuse rakendamine tegevuses. St õppur teab, millised on oskuse alakomponendid, kuid ei oska neid kokku panna. Teises faasis (Omandamise faas) seotakse tükid kokku tuginedes harjutamisele/praktiseerimisele ja tagasisidele, et omandada kõige efektiivsemad ja mõjusamad kombinatsioonid. Siin toimub veel aktiivne mõttetegevus (kuidas on kõige õigem osadest tervikut moodustada). Kolmandasse faasi

Organisatsiooni juhtimine

docx

Võõrkeeles õpetamise metoodika õpimapp

Keele omandamise tingimused Õppijal peab olema piisavalt: 1) võimalusi õpitavat keelt kuulda/kuulata 2) võimalusi selles keeles oma mõtteid avaldada 3) motivatsiooni neid võimalusi kasutada ja õpetaja tuge Kolme esimest neist peetakse kohustuslikeks tingimusteks, viimast aga soovituslikuks. Kui keelekeskkonda ei ole, tuleb see klassis luua. Üks võimalus on keeletunni läbiviimine õpitavas keeles. Sama oluline on õppija keeleoskuse tasemele vastavate tekstide lugemine. Teine võimalus õpitava keelega kokkupuudet suurendada on teatud ainete või aineosade õpetamine selles keeles. Keelte erinev raskus Esimene võõrkeel on õppijale oluliselt raskem, pärast esimese võõrkeele omandamist hakkavad aga toimima teistsugused protsessid ja uurimused näitavad, et eri võõrkeelte omandamise kiirus võib erineda mitu korda. Üheks võõrkeele lihtsuse või keerukuse näitajaks on õpitava keele

Alushariduse pedagoog

102

docx

Pedagoogiline psühholoogia

(2) Õpitulemus ei pruugi avalduda vahetult peale õppimist, nagu see on omane õppimisilmingutele, mis on seletatavad biheivioristlike õppimisseaduspärasustega. Kuid sarnaselt operantsele tingimisele kujunevad ka mudelõppe puhul S – R seosed, mis rakenduvad automaatselt. Eduootuse tähenduses: Õppimist suunavad (edu)ootused, mis on oma olemuselt tunnetuslikud ehk kognitiivsed protsessid. SKT puhul muudab tasustus käitumist vaid siis, kui õppija teab, millist käitumist tasustatakse. Eduootuseta ei jäeta ka meelde (ei õpita). Ootust võib pidada taustuseks või ka neg. tasustuseks (ebaedu tähenduses), kui tõmmata paralleele biheiviorismiga, kuid selle erinevusega, et seos reageeringu ja tasustuse vahel ei ole vahetu ega automaatne. Vastsikuse mõjutuse tähenduses: Erinevalt biheiviorismist rõhutab SKT personaalsete faktorite nagu (edu)ootuse, keskkonna ja käitumise vastastikust toimet

Psühholoogia

doc

Konspekt Personalijuhtimine 2013

Personalijuhtimine 2013 Konkurentsivõime eeldab innovatsiooni, ettevõtlikkust, kooperatsioonivõimet, paindlikkust, transparentsust. Võitlus turuosa eest muutub võitluseks ajude eest. Bill Gates: "Kõige tähtsam asi, mida ma teen, on heade inimeste töölevõtmine" I ORGANISATSIOONI ARENDAV FUNKTSIOON II PERSONALITÖÖ FUNKTSIOON III SIDUV FUNKTSIOON Kaasaegsed trendid Inimressurss loob organisatsiooni peamise konkurentsieelise keskendudes intellektuaalsele ja sotsiaalsele kapitalile, see tähendab: Inimeste võimete avastamisele ja rakendamisele; Karjääri kavandamisele; Suhtevõrgustike ja sotsiaalse keskkonna mõjude juhtimisele; Organisatsioonilise keskkonna kujundamisele. Inimkapitali juhtimine (Human Capital Management) Lisa

Personalijuhtimine

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.ODT Laadi alla originaalfail 9 lk