Pedagoogiline psühholoogia (1)

Pedagoogiline psühholoogia
Ajalugu
Eve  Kikas
Mis on pedagoogiline ( haridus )psühholoogia?
• Psühholoogiaharu, mis rakendab psühholoogia teadmisi 
hariduse sfääris
• Erinevus koolipsühholoogiast
–  Sisuline
– Terminid
• Rõhuasetus on õppimise ja õpetamise protsesside uurimisel. 
Teadmised õppimise ja arengu seaduspärasustest 
• Otsitakse võimalusi, kuidas õpilasi efektiivsemalt õpetada. 
Ajalugu
• Teadusliku pedagoogilise psühholoogia 
algusajaks loetaks 19.saj lõppu
• William James (1842-1910) oli funktsionalist, 
kes  uuris ka praktilisi probleeme. 
– Raamat "Talks to Teachers" (1899) 
• PP seisab teooria ja praktika  vahepeal : 
psühholoogia teadus, haridus  kunst , PP ühendab 
neid, ülesandeks teooria praktikasse 
rakendamine
• Õpetas õpetajatele psühholoogia aluseid, 
rõhuasetusega tegevusel, kohanemisel, kirjutas 
mälust ja tahtest
• Rõhutas eeskuju ja jäljendamise olulisust – 
õpetajad (kel el on paremad oskused) peaksid 
lastele näitama, kuida teha
Edward L. Thorndike ( 1874  - 1949)
• W.  Jamesi  õpilane
• Assotsiatsionist, õppimise teooria: SR,operantne 
kinnitamine
• Pedagoogilise psühholoogia “isa” 
• Haridust saab uurida teaduslikult
– 1903 "Educational Psychology"
– 1910 ajakiri “Journal of Educational Psychology", 
avaartikkel Thorndike'lt
– 1913-14 Thorndike'lt 3-köiteline "Educational 
Psychology" raamat
• Võimete  testimine . “Whatever exists, exists in some 
amount . To measure it is simply to know its varying 
amounts”
•  http://www.youtube.com/watch?v=fanm--WyQJo
• Juhendamine ( algebra , aritmeetika, lugemine)
– "Psychology of Arithmetics“
– "Psychology of Algebra"
• Õppimise ülekanne (raske!)
 Klassikalised õpetamismeetodid (tasustamine, 
karistamine , kordamine….)
John  Dewey  (1859-1952)
• Filosoof, psühholoog, toetus Jamesi teooriale
• Huvi eksperimentaalse õpetuse vastu
• Rõhuasetus intelligentsel probleemide 
lahendamisel – lastele tuleb anda probleeme, 
mida peavad  lahendama  ja seeläbi nad 
õpivad
• Käsitles huvi ja jõupingutust, mis mõjutavad 
lapse motivatsiooni ülesandeid lahendada
• Omas ajas võrreldes Thorndike-ga 
tagaplaanil
•  Kaasajal (kognitiivse psühholoogia arengu 
taustal) oluline (olulisem), alternatiivharidus
 kontruktivistlikud õpetamismeetodid
Jean Piaget (1896-1980)
• Shveitsi
•  Bioloogia ,  zooloogia  
• Filosoofia,  tunnetusteooria  
• Intel ekti struktuur muutub arengu käigus, 
individuaalne areng, oluline akti vne 
tegutsemine
• Areng on astmeline (muudatused 
kvalitati vsed), arengutasemega peab 
arvestama õpetamisel
• Assimilatsioon ja  akommodatsioon , tasakaalu 
saavutamine
• Akti võppe idee: lapsed peavad 
eksperimenteerima, katsetama, õppima 
konkreetsel  materjalil konstruktivistlikud 
õpetamismeetodid
•
http://www.youtube.com/watch?v=I1JWr4G8YLM (12)
Lev Võgotski (1896-1934)
• Valgevene, Minski lähedal Orsha, Gomel
•  Intellektuaalne  keskkond
•  Erakool , juudi gümnaasium
•  Moskva  Ülikool, arstiteadus, juura
• Freud, Pavlov , Marx, Engels , Hegel
• 1924 II Ülevenemaaline psühhoneuroloogia 
kongress
• Moskva Psühholoogia Instituut
• 1925 Dissertatsioon Kunstipsühholoogia
• 1924-1928 defektoloogia, pedagoogiline 
psühholoogia
• 1928-1932 Kultuur-ajalooline teooria
• Ülemaailmne mõju hiljem (1960ndatel jj) 
Põhiideed
• Huvi lapse ja kultuuride arengu vastu
• Geneetiline seletus. Kompleksse nähtuse 
mõistmiseks tuleb uurida selle nähtuse lihtsamaid 
vorme, uurida nende kujunemise ajalugu (Durkheim, 
Levy -Bruhl,  Koffka , Köhler,  Spencer , ka Piaget)
– Loomad, traditsionaalsete kultuuride inimesed, 
psüühiliselt haiged, lapsed vs lääne kultuuri 
täiskasvanud
• Areng ja õppimine on vastastikku seotud
• Oluline on nii lapse aktiivne tegutsemine kui 
suhtlemine endast kompetentsematega 
• Inimese arengus on tähtis koht keelel ja teistel 
märgisüsteemidel
• Kahte tüüpi psühhilised protsessid: madalamad 
ja märgiliselt vahendatud
Põhiideed
• Iga kõrgem psüühiline funktsioon tekib 
kaks korda – algselt kollektiivis 
(interpsüühilisel tasandil), koostöös 
teistega  ning alles hiljem see 
interioriseeritakse (toimib 
intrapsüühilisel tasemel) ning saab 
lapsele seesmiselt omaks
•  Egotsentriline  kõne (Võgotski vs Piaget)
 (sotsiaal) konstruktivism
Mõistete areng
•
Mõiste on sõna tähendus
•
Mõiste on mõtlemise ühik
•
Mõiste abil saab uurida mõtlemise protsesse
•
Mõisted arenevad, mis tähendab, et sõna 
hakatakse kasutama kvalitati vselt uuel  vi sil
•
Mõiste  tasemele  vastavalt suudetakse õppida (uut omandada ja 
kasutada), st mõiste areng seab piirangud õppimisele ja 
õpetamiseleAchi meetod. Ach andis lastele 12 mitmesuguse kuju 
(kuubid, silindrid), suuruse (väike, suur) ja kaaluga (kerge, raske) 
eset. Igal  esemel  oli lipik nimega(Gazun, Raz jne). 
•
Õppisid: laps võise esemeid tõsta, nähes  nimesid
•
Edasi: võeti lipikud ära ja lapsed pidid valima esemeid nime alusel. 
•
Puudused: ei saa uurida mõtlemise protsessi!
Võgostski-Sahharovi metoodika
20-30 eset, ühe alt näidati nimetust, teised valis laps
Mõistete arengu tasemed
• Sünkreet: paneb laps kahele asjale ühesuguse 
nime, kui need on koos või lapsele meeldivad
•  Kompleks : tajutav omadus (nt värvus, kõrgus), 
kuid katse jooksul võivad lapsed oma 
klassifikatsiooni alust muuta
• Tavamõiste: tajutavad ühised omadused, ei 
oska  oma  valikuid  põhjendada 
• Teaduslik mõiste: oskab klassifitseerimise alust 
põhjendada 
Mõisted
• Tavamõisted on mõisted, mida laps ise oma 
kogemuse alusel arendab. Laps jälgib enda 
ümber toimuvat ning seda, kuidas vanemad 
esemeid-nähtusi nimetavad ning tuletab 
vastavalt kuuldule ja nähtule oma 
tavamõisted (st sõnade tähendused).
• Tavamõistetes  kodeeritakse  informatsioon, 
toetudes otseselt kas  meelte  vahendusel 
saadud informatsioonile või informatsioonile, 
mis on mõistetav otsese tajukogemusena 
• Tavamõistete kasutamine piirab ka mõtlemise 
protsessi. Järeldustes lähtutakse isiklikest 
kogemustest või analoogiast kogemusega. 
Mõisted
• Teadusmõistetes kodeeritakse informatsiooni 
toetudes märgisüsteemis (eelkõige kõnekeeles) 
kodeeritud informatsiooni töötlusele. 
• Teadusmõistelises mõtlemises eristub keelesisene 
infotöötlus otseselt tajutava maailma kogemise 
infotöötlusest. 
• Mõtlemine muutub reeglipäraseks ja otseselt 
tajutavast keskkonnast sõltumatuks. Mõtlemist 
juhivad formaal oogilised “õige mõtlemise” reeglid. 
Teadusmõistete kujundamise alust suudetakse 
põhjendada, st mõisteid ja mõtlemise protsessi 
teadvustatakse. 
Individuaalsed erinevused ja 
testimine
• Alfred Binet (1857-1911): Prantsuse 
psühholoog, intelligentsustesti looja
• Binet- Simoni  intelligentsusskaala (1908, 
1911)
•  Lewis Terman USA,  Standfordi ülikool
•  Stanford -Binet Intelligentsusskaala (1911)
• Riskigrupi laste selgitamine ja erikoolidesse 
saatmine
  võimete, intelligentsuse (individuaalsete 
erinevuste) tähtsus õppimisel
Binet (1909. Modern ideas on  children )
• A few modern philosophers… assert that 
an  individual ’s intelligence is a  fixed  
quantity which cannot be increased. We 
must protest and  react against this brutal 
pessimism. … With  practice , training, and 
above  all method ,we manage to  increase  
our  attention , our memory , our judgment, 
and literally  to become more intelligent 
than  we were  before . 
1920- 1950ndad
• USA mõju:  biheiviorism  (käitumise 
uurimine , eksperimendid  loomadega , 
traditsiooniline  kordamise  teel 
õppimine, juhised konkreetsete ainete 
õpetamiseks)
• Alternati vsed ideed Euroopas ja USAs
• Piaget, Võgotski, geštaltpsühholoogia 
(Kurt Koffka, Max Wertheimer), Kurt 
Lewin  jt
• NB! Eestikeelne põhiõpik  Lindgren  & 
Suter “Pedagoogiline psühholoogia 
koolipraktikas” on esmakordselt 
ilmunud 1956.aastal. 1985.a 
täiendatud 
Albert  Bandura (1925)
• Kanadast USAsse
• Keskkond – isiksus (tunnetus!) – 
käitumine
• Mudelite alusel õppimine
• Sotsiaalne õppimine 
tavaeskkonnas
• Motivatsiooni olulisus jäljendatava 
kasutamiseks 
• Enesetõhususe roll tegutsemisel 
(õppimisel)
1960ndad ja edasi 
• Mõjutused kogniti vsest psühholoogiast
• Õppija akti vsus ja individuaalsed iseärasused 
õppimisel 
•  Jerome   Bruner
• Robert Siegler
• Michelene Chi
• Paul Pintritch  
• Ja paljud teised....
Jerome Bruner (1915)
Harvard  University  & the  Center  for  Cognitive  Study 
1946-1950  Tajuprotsessid , huvi geštaltpsühholoogia vastu (vastukaaluks 
biheiviorismile)
1950-1966 Kogniti vsed  struktuurid , konstruktivistlik lähenemine, Võgotski, 
Luria , & Piaget
1967- 1971   Imikuiga  ja keele arengu alased uurimused   
Oxford University 
1970 j  Kõne ka suhtlemise uurimine lastel 
             Huvi kooliõpetuse vastu  
1980 j  Kultuuri mõju
1990 Narrati vid, enesekontseptsioon
Kooliõpetusega seotult: scaffodling 
(juhendamine, õpetaja tugi)
Avastusõpe,  spiraalne  õppekava
http://www.youtube.com/watch?v=wSlxbFXxVL0
Avastusõpe
• Koolis luua situatsioonid, mis 
võimaldavad avastuste tegemist 
(hüpoteeside püstitamist, 
katsetamist, analüüsimist)
• Tähtis säilitada õpilaste motivatsiooni
• Vead vajalikud ja head, sest 
tekitavad huvi ja tõstavad 
motivatsiooni 
• Otsene õpetamine pole efektiivne
Spiraalne õppekava
• Iga ainet saab õpetada igale õppijale teatud 
tasemel “intellektuaalselt ausal viisil”
• Ausus: teooria suhtes (teooria lihtsustamine , 
aga mitte moonutamine) ja inimese suhtes 
(õppijale tähenduslik, seotud tema eelnevate 
teadmiste ja kogemustega)
• Arvestada kolme teadmiste esitamise 
võimalust (tegevuslik, kjundiline, sümboliline) 
ja lapse arengu taset
• Tähtis õpetada struktuuri, mõtteviisi, mitte 
ainult fakte
Põhiprobleemid praegu
• Kuidas arvestada õpilaste individuaalseid iseärasusi õppimisel 
ja õpetamisel (võimed,  motivatsioon , hoiakud, eelteadmised)
• Kuidas soodustada mõistmisega õppimist, mitte lihtsalt 
mehaanilist teadmiste päheõppimist
• Kuidas mõjutavad õppimist kultuurilised tegurid (vanemad, 
õpetajad, nendevaheliste tegevuste kooskõla)
• Kuidas õpetada  erinevas  vanuses ja erinevate omadustega 
õppijaid
• Kuidas mõjutavad õppimise tulemusi erinevad 
õpetamismeetodid (kas on  parimat  meetodit? )
Õppimine ja õpetamine
Mis on õppimine? 
• Mida tähendab õppimine teie jaoks?
• Kuidas toimub õppimine; missugune 
õppimine on teie jaoks efektiivne?
• Kas ja kuidas erineb laste ja 
täiskasvanute õppimine?
Kahte tüüpi vastused 
( Roger  Säljö, Ference Marton,  Noel  Entwistle et al) 
• Õppimine kui 
• Õppimine kui teadmiste 
reprodutseerimine; 
muutumine;                 
pindmine  õppimine
sügav õppimine
– Teadmiste 
– Tähenduse 
suurenemine
omandamine
– Teadmiste 
– Interpreteeriv 
meeledjätmine ja 
protsess, mis on 
meenutamine
suunatud tegelikkuse 
– Faktide, oskuste, 
mõistmisele; vi b 
vilumuste 
sel eni, et nähtust 
omandamine ja 
(vms) hakatakse 
kasutamine praktikas
nägema uut moodi
– Muutus isiksuses 
Mis on õppimine
Õppimine on 
- teatud tüüpi muutus teadmistes, hoiakutes, 
väärtustes, protseduurides, käitumisviisides, oskustes 
(jms) St mitte ainult teadmised!
- ja nende organiseerimise viisides 
See sisaldab uute teadmiste (vm) lisamist, 
olemasolevate muutmist, uute seoste loomist ja 
olemasolevate ümberkorraldamist. 
Teisiti öelduna on õppimine ka mõtlemise ja tegutsemise 
tulemuse salvestamine mälus. 
Teatud tüüpi muutus 
• On suhteliselt pikaajaline (st nt lühiajalised 
meeleolumuutused siia ei kuulu); 
• Pole taandatav kasvamisele (st kaalu juurde 
võtmine pole õppimine); 
• On saavutatud eelneva kogemuse või 
praktiseerimise tulemusel;
• Võib olla ka ainult võimes tegutseda, kuid ei 
pea  avalduma  tegutsemises (st õppimist ei 
seostata ainult kasutamisega, vaid ka 
potentsiaaliga). Siin on aga oluline, et enne 
õppimist seda võimet ei olnud. 
Õppimist mõjutavad: õppijaga seotud 
näitajad
• Võimed ( tunnetusprotsesside  iseloom ja tase)
• Eelteadmised/oskused (*vt näiteid)
• Hoiakud, uskumused (intelligentsusest, enda 
toimetulekust jm)
• Vajadused ( seotus , kompetentsus,  autonoomia ), 
motivatsioonilised  suundumused  (tulemuste 
saavutamine, meisterlikkuse saavutamine), huvi
• Õpistrateegiad ( pingutamine , vs vältimine)
• Emotsionaalne seisund (nt ärevus)
Näide: vari
• 1. Vari on aine, see eraldub esemest (Piaget, 
1927/1972). Nooremad lapsed võivad ka väita, et vari 
eraldub mitte konkreetsest esemest, mil e varju uuritaks, 
vaid pimedusest või ööst. 
• 2. Vari on elus aine, mis eraldub esemest ( Segal  & 
Cosgrove, 1993). Varjud järgnevad meile, nad ronivad 
puu otsa, kui meie ronime sinna, nad ei maga. 
• 3. Vari on eseme omadus, mis eraldub esemest valguse 
mõjul (Piaget, 1927/1972). Kuna see on eseme omadus, 
on see olemas ka öösel, aga si s me seda lihtsalt ei näe, 
sest on pime. 
• 4. Põhjuslikud  seletused , arvestades valguse li kumise 
ning geomeetria seaduspärasusi (Piaget, 1927/1972). 
Mida  arvate ?
• Kas lapse valed vastused on juhuslikud?
• Kontrollitööst
• 72 + 12 = 84 õ
• 88 + 11 = 99 õ
• 71-15 = 54 v
• 76 – 5 = 71 õ
• 92-13 = 75 v
• 63 + 12 = 75 õ
• 63 – 16 = 41 v
Lahendamise strateegiad
• 71 – 15 = 70 – 10 – 1 – 5 = 54
• 92-13 = 90 – 10 – 2 – 3 = 75 
• 63 – 16 = 60 – 10 – 3 – 6 = 41
• 71 + 15 = 70 + 10 + 1 + 5 = 86  
• Esmalt li da kümnelised, siis ühelised -->
Õppimist mõjutavad: keskkonnaga seotud 
näitajad
• Kodune kasvatus ja keskkond
• Kooli ja klassikeskkond (klassi tase)
• Õpetaja uskumused, tegevused, ....
Õpetamine
• Seotud sellega, mida õppimise all mõistetakse, 
mida õppimise tulemusena tahetakse, et õpilane 
saavutab
• Neli (kolm) kasvatusstiili ( Baumrind , Lewin)
–  Autoriteetne
– Autoritaarne
–  Leebe
– (Minnalaskev)
• Kaks (kolm) laia õpetamise teooriat 
(lähenemist):
– Biheviorismist
– Konstruktivismist
– (Küpsemise käsitlus)
Mida erinevat lähenemist 
kasutades toetatakse? 
• Rõhuasetused kolmel dimensioonil erinevad 
( Deci  ja Ryan , 2000 – seotud psühholoogiliste 
põhivajaduste rahuldamisega):
– Emotsionaalne toetus (kuuluvustunde toetamine )
– Käitumise suunamine (kompetensuse arendamine)
– Autonoomse arengu toetamine (autonoomse, 
ennast-juhtiva inimese kasvatamine )
Kasvatamise sti lid
Käitumise kontroll, kompetentsuse toetamine
Autoritaarne
Autoriteetne
+ kõrge
+ madal
Psühholoogiline kontroll, st
Psühholoogiline kontroll, st
Autonoomsust mittetoetav
Autonoomsust  toetav
(Eirav)
Leebe
Soojus , emotsionaalne toetus
Võimalikud pedagoogilised teooriad
• Konstruktivistliku teooria järgi struktureerivad õpetajad keskkonna 
õppimist soodustavaks; lapsi julgustatakse uurima ja objektidega 
manipuleerima ning sel viisil arendama kognitiivset arusaamist. Õpetaja 
roll sõltub laste tasemest ja huvidest, samas on oluline osa ka 
sotsiaalsete oskuste toetamisel. Vastavat õpetamisstiili nimetatakse 
konstruktivistlikuks ehk lapsekeskseks. 
• Traditsioonilise õppimisteooria järgi on õpetaja roll väga kontrolliv ja 
juhtiv. Rõhutatakse akadeemiliste oskuste õpetamist. Sotsiaalsete 
oskuste arendamine on tagaplaanil, laste omavaheline suhtlemine on 
vähene, konflikte lahendab õpetaja. Vastavat õpetamisstiili nimetatakse 
õpetajakeskseks, traditsiooniliseks või didaktiliseks.
• Õpetajad, kes lähtuvad ainult lapsest, lasevad lastel enamikke 
tegevusi juhtida ning on ise suhteliselt passiivsed,  pakkudes  vaid 
minimaalselt juhendamist, selgitusi, tagasisidet, ega rõhuta oskuste 
täiendamist. Seda nimetatakse ka struktureerimata ehk lapse poolt 
juhitud  õpetamisstiiliks. 
• Õpetajad kombineerivad sageli erinevaid õpetamisstiile ning selgelt ühe 
kategooria alla liigituvat rühma on raske leida. 
Õpetaja-
Õpetaja akti vne, „andja“, õpetab klassi
- keskne
Keskmes: õpetamine, õppekava täitmine
-domineeriv
Õpilased: „vastuvõtjad“, 
-juhitud
         akti vsed kindlates pi rides
-autoritaarne
-traditsiooniline
Lapsekeskne
Õpetaja akti vne – õpetab lapsi, aga
-autoriteetne 
arvestades nende vajadusi, soove jne
-demokraatlik
Keskmes: laste terviklik areng
-konstruktivistlik
Õpilased: akti vsed, vastutavad enda 
          õppimise eest
Laps-
Domineeriv
Õpetaja passiivne – jälgib
(minnalaskja,
Keskmes: laste vaba tegevus 
laisse-fair,
Õpilased: akti vsed, 
leebe)
                 pi rideta tegevused
Toetab:
Kompetentsus 
Õpetaja-
(päheõppimisel, 
-domineeriv
-keskne
põhiteadmised)
Ei toeta:
Autonoomsus
Kompetenstus (sisuline 
arusaamine)
Toetab:
Seotus kaaslatega
Kompetentsus 
Seesmine   motivatsioon
Lapsekeskne
(teadmised, 
arusaamine)
Autonoomsus
Seotus kaaslastega
Seesmine, teadmiste
  mõistmisele suunatud
Teotab:
  motivatsioon
Autonoomsus?
Ei toeta:
Laps-
Seotus kaaslastega?
Allumine
domineeriv
Ei toeta:
Kompetenstus
Empiirilisi tulemusi
• Lapsekeskne: enamasti parimad tulemused: 
• Akadeemilised näitajad (Huffman & Speer, 2000;  Perry  et al., 
2007), käitumine (Perry et al., 2007), sotsiaalsed oskused 
(Sylva et al., 2006). 
• Lapsekesksetes (võrreldes õpetaja-kesksetega) klassides 
lapsed: hindavda enda võimeid, oskusi ja teadmisi paremaks 
(Perry et al., 2007; Stipek, Feiler, Daniels, & Milburn, 1995), 
edu ootused kõrgemad, nad võtavad vastu väljakutseid 
(Stipek et al., 1995)
• Madalam stressi tase (Burts et al., 1992), ärevus (Burts et al., 
1992), positi vne kli ma, head suhted kaaslastega (Guay, 
Boggiano, & Vallerand, 2001; Guthrie, Wigfield, & von 
Secker, 2000).
• Laps-domineeriv:uurimusi vähem, aga leitud negatiivseid 
väljundeid
• Tuleused sõltuvad ka klassi algsest võimete ja motivatsiooni 
tasemest

Document Outline

• Pedagoogiline psühholoogia Ajalugu
• Mis on pedagoogiline (haridus)psühholoogia?
• Ajalugu
•  Edward L. Thorndike (1874 - 1949) 
• John Dewey (1859-1952)
• Jean Piaget (1896-1980)
•  Lev Võgotski (1896-1934) 
• Põhiideed
• Slide 9
• Mõistete areng
• Võgostski-Sahharovi metoodika
• Mõistete arengu tasemed
• Mõisted
• Slide 14
• Individuaalsed erinevused ja testimine
• Binet (1909. Modern ideas on children)
• 1920-1950ndad
• Albert Bandura (1925)
• 1960ndad ja edasi 
• Jerome Bruner (1915)
• Avastusõpe
• Spiraalne õppekava
• Põhiprobleemid praegu
• Õppimine ja õpetamine
• Mis on õppimine? 
•  Kahte tüüpi vastused  (Roger Säljö, Ference Marton, Noel Entwistle et al)  
• Mis on õppimine
• Teatud tüüpi muutus 
• Õppimist mõjutavad: õppijaga seotud näitajad
• Näide: vari
• Mida arvate?
• Lahendamise strateegiad
• Õppimist mõjutavad: keskkonnaga seotud näitajad
• Õpetamine
• Mida erinevat lähenemist kasutades toetatakse? 
• Kasvatamise stiilid
• Võimalikud pedagoogilised teooriad
• PowerPoint Presentation
• Slide 39
• Empiirilisi tulemusi