50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 40 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-05-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
23 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Ksenia Bajeva
Õppematerjali autor
Et õpitud teadmisi rakendada, tuleb need selgeks õppida loomulikes tingimustes. Kõige paremaks näiteks on ametit omandava õpipoisi eriala, mille õpetamine sellisel kujul oli näiteks käsitööliste õpetamisel juba sadu aastaid tagasi. Nüüdisajal on väidetavalt sellisel viisil ameti omandamiseks puudujääk raskuste näol, mis on seotud teooriapõhiste teadmiste kujundamisega. Nõnda on toimunud ebaõnnestumisi õpetajakoolituse üliõpilaste koolitamisel, kui tudengite pedagoogiline ettevalmistuse sisu on suunatud vaid praktilisele õpetamisele kogemustega õpetaja juhatusel. (Krull, 2000) Paraku koolis õpetamine piirab looduslike olude loomist õppeprotsessiks ning rohkem tuleks õppekava puhul keskenduda sellele, et õppimine peaks toimuma ehedas tõepärases õppekeskkonnas. Ka on ülimalt oluline võtta arvesse, et teadmiste rakendamise puhul on parim kasutada autentseid ehk elulisi õppeülesandeid. Nende võimaluste puudumisel tuleks
Psühholoogia KT/vaheeksam I Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse 1) Pedagoogilise psühholoogia olemus ja seos teiste pedagoogiliste distsipliinidega (pedagoogika üldised alused, didaktika, kasvatusteooria). Ped.psühholoogia olemus - kasvatusteaduse psühhologiseeritud käsitlus. Tegeleb spetsiaalselt õpilaste arengu ja kasvatamise probleemidega. Seos teiste distsipliinidega : Pedagoogika üldised alused – üldpedagoogika, kasvatusteooria ja didaktika. Didaktika – õpetamisõpetus (kuidas ja mida õpetada), käsitleb õppesisu.
L. Võgotski kultuurilis-ajalooline arenguteoori. Elas aastatel 1897-1934. Tema teoseid avaldati palju hiljem. Teda ei ole eesti keeles saada. rõhutab sotsiaalset aktiivsust võimete arendamisel lapse arengut mõjutab keskkond - mida laps oskab teha täna teistega, seda oskab ta teha ka homme üksinda lähima arengu tsoon täiskasvanu ja eakaaslane arengu ning õppimise juhendajatena koos õppimine ja aktiivne õppimine Eriksoni psühhosotsiaalne areng Rootsi psühholoog elas aastatel 1902-1994 8 tsüklit: 1. usaldus vs usaldamatus kõige tähtsam on turvalisus, sisemine ebakindlus 2. iseseisvus vs häbi ja kahtlemine oluline see, et lapses tekiks võime ise hakkama saada, iseseisvust ei tohi maha suruda, oluline mõlema vanema roll, vanus 1-3, last vaja julgustada. 3. initsiatiiv vs süütunne 4-7 aastat; on ettevõtlik, tähtsad on kõik perekonnaliikmed, laps tahab maailma tundma õppida ja keskkonnaga manipuleerida. 4
Tähtsamaid mõtteid Eeva Hujala raamatust ,,Uuenev alusharidus" Eelõpetuse teooriast praktikasse: Pedagoogiline teadlikkus eelõpetuse arengu alusena: · Probleemiks tänapäeval on pedagoogilise teadlikkuse süvendamine. Pedagoogilise teadlikkuse struktuur eelõpetuses: 1) Teoreetiline teadlikkus teadmine lapsepõlvest ja lapsepõlves õppimist puudutavatest teoreetilistest nägemustest ja uurimustest. 2) Kontekstuaalne teadlikkus teadmine laste ja lapsevanemate ühisest igapäevaelu tegelikkusest, samuti kasvamise ja õppimise ühiskondlikest ja kultuurilistest sidemetest. · Pedagoogiliselt kvaliteetsete õppekavade rakendumine eeldab asjatundliku personali olemasolu, kellel on uurimusel ja õppimisteoorial põhinev nägemus õppimisest. · Õpetajad tavaliselt (Soome uurimuse järgi) ei mõtle üldse sellele, kuidas tegutseda, ja veel vähem sellele, miks tegutseda nii nagu tegutsetakse. Eelõpetuse kontekstuaalsus: ·
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi
ümbritseva maailmaga. 5) Põhilised õppimisteooriate liigid: Biheivioristlikud - biheivioristlik lähtealus käitumise ja õppimise uurimiseks; Kognitiivsed ja konstruktivistlikud - kognitiivsed protsessid käitumise ja õppimise uurimise lähtealusena; Sotsiaalkonstruktivistlikud - sotsiaalne interaktsioon õppimise lähtealusena; II Õppimise biheivioristlikud käsitused (Biheivioristid=käitumusliku psühholoogia koolkonna esindajad) 1) Klassikaline tingimine ja selle rakendused koolis. Seostub tavaliselt vene füsioloogi Ivan Pavlovi avastusega. Pavlovi avastatud klassikaline tingitus oli üks esimesi teaduslikult dokumenteeritud õppimise ilminguid. Klassikaline tingitus seisneb organismi võimes õppida reageerima orienteerumisreaktsiooni esilekutsuvale ärritajale samal viisil kui tingimatule ärritajale. Kooli oludes on palju võimalusi õppimiseks (pos.ja neg. mõttes) klassikalise tingituse
suhelda väiksemates gruppides. Keskused aitavad lastel ruumi jagada ning ise jaguneda. Struktueeritus loob lapsele kindlustunde ja arusaama, kuidas toimida. Lihtne ja selge struktuur jaotab rühma keskusteks. Lastel on oluline omada keskkonna üle teatud kontrolli, näha kus on õpetaja, sõber ja teised lapsed ning mis toimub mujal ruumis. · Mis on lasteaia juhtimist toetavad organid? Hoolekogu ja pedagoogiline nõukogu · Eesti Vabariigi Haridusseadus Haridusseaduse ülesanne on õiguslikult tagada haridussüsteemi kujunemine, toimimine ning areng. H a r i d u s e m õ i s t e : h a r i d u s o n õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste , oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust kontrollib · Eesti Vabariigi Põhiseadus § 37 Igaühel on õigus haridusele
Lasteaias on oluline päeva rütm ja kindlad tegevused. Rakendatakse kunstikasvatust, mis tugineb Goethe värviõpetusele. Lasteaiakasvatus peab olema kooskõlas kodukasvatusega. Olulisel kohal on teatriõpetus. Kasutatakse palju rollimänge riideesemetega. Tähtsad muinasjutud ja nende esitamine. Oma nukud. Välja on töötatud liikumiskunsti vorm eurütmia. Reggio Emilia Reggio Emilia on Põhja-Itaalia linn. Lasteaia pedagoogiline kontseptsioon loodi 1960. aastatel pedagoogide ja kodanike ühistele huvidele tuginedes eesmärgiga toetada laste parimat haridust. Idee eestvedaja L. Malaguzzi. Seda nim ka saja keele metoodikaks. Põhimõtted: kommunikatsiooni olulisus (lapsed, vanemad, pedagoogid), pedagoogika kui eksperimenteerimisvahend, pidev teooria ja praktika katsetamine, pedagoogika peab muutuma koos ajaga. Last nähakse kui terviklikku inimest, kellel on oma identiteet ja kultuur
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid