Pedagoogiline psühholoogia
Ajalugu
Eve
Kikas Mis on pedagoogiline (
haridus )psühholoogia?
• Psühholoogiaharu, mis rakendab psühholoogia teadmisi
hariduse sfääris
• Erinevus koolipsühholoogiast
–
Sisuline – Terminid
• Rõhuasetus on õppimise ja õpetamise protsesside uurimisel.
Teadmised õppimise ja arengu seaduspärasustest
• Otsitakse võimalusi, kuidas õpilasi efektiivsemalt õpetada.
Ajalugu
• Teadusliku pedagoogilise psühholoogia
algusajaks loetaks 19.saj lõppu
•
William James (1842-1910) oli funktsionalist,
kes uuris ka praktilisi probleeme.
– Raamat "
Talks to Teachers" (1899)
• PP seisab teooria ja praktika
vahepeal :
psühholoogia teadus, haridus
kunst , PP ühendab
neid, ülesandeks teooria praktikasse
rakendamine
• Õpetas õpetajatele psühholoogia aluseid,
rõhuasetusega tegevusel, kohanemisel, kirjutas
mälust ja tahtest
• Rõhutas eeskuju ja jäljendamise olulisust –
õpetajad (kel el on paremad oskused) peaksid
lastele näitama, kuida teha
Edward L. Thorndike (
1874 - 1949)
• W.
Jamesi õpilane
• Assotsiatsionist, õppimise teooria: SR,operantne
kinnitamine
• Pedagoogilise psühholoogia “isa”
• Haridust saab uurida teaduslikult
– 1903 "Educational Psychology"
– 1910 ajakiri “Journal of Educational Psychology",
avaartikkel Thorndike'lt
– 1913-14 Thorndike'lt 3-köiteline "Educational
Psychology" raamat
• Võimete
testimine .
“Whatever exists, exists in some amount . To measure it is simply to know its varying amounts”•
http://www.youtube.com/watch?v=fanm--WyQJo
• Juhendamine (
algebra , aritmeetika, lugemine)
– "Psychology of Arithmetics“
– "Psychology of Algebra"
• Õppimise ülekanne (raske!)
Klassikalised õpetamismeetodid (tasustamine, karistamine , kordamine….)John
Dewey (1859-1952)
• Filosoof, psühholoog, toetus Jamesi teooriale
• Huvi eksperimentaalse õpetuse vastu
• Rõhuasetus intelligentsel probleemide
lahendamisel – lastele tuleb anda probleeme,
mida peavad
lahendama ja seeläbi nad
õpivad
• Käsitles huvi ja jõupingutust, mis mõjutavad
lapse motivatsiooni ülesandeid lahendada
• Omas ajas võrreldes Thorndike-ga
tagaplaanil
•
Kaasajal (kognitiivse psühholoogia arengu
taustal) oluline (olulisem), alternatiivharidus
kontruktivistlikud õpetamismeetodidJean Piaget (1896-1980)
• Shveitsi
•
Bioloogia ,
zooloogia
• Filosoofia,
tunnetusteooria
• Intel ekti struktuur muutub arengu käigus,
individuaalne areng, oluline akti vne
tegutsemine
• Areng on astmeline (muudatused
kvalitati vsed), arengutasemega peab
arvestama õpetamisel
• Assimilatsioon ja
akommodatsioon , tasakaalu
saavutamine
• Akti võppe idee: lapsed peavad
eksperimenteerima, katsetama, õppima
konkreetsel materjalil
konstruktivistlikud õpetamismeetodid•
http://www.youtube.com/watch?v=I1JWr4G8YLM (12) Lev Võgotski (1896-1934)
• Valgevene,
Minski lähedal Orsha, Gomel
•
Intellektuaalne keskkond
•
Erakool , juudi gümnaasium
•
Moskva Ülikool, arstiteadus,
juura • Freud,
Pavlov , Marx,
Engels , Hegel
• 1924 II Ülevenemaaline psühhoneuroloogia
kongress
• Moskva Psühholoogia Instituut
• 1925 Dissertatsioon Kunstipsühholoogia
• 1924-1928 defektoloogia, pedagoogiline
psühholoogia
• 1928-1932 Kultuur-ajalooline teooria
• Ülemaailmne mõju hiljem (1960ndatel jj)
Põhiideed• Huvi lapse ja kultuuride arengu vastu
• Geneetiline seletus. Kompleksse nähtuse
mõistmiseks tuleb uurida selle nähtuse lihtsamaid
vorme, uurida nende kujunemise ajalugu (Durkheim,
Levy -Bruhl,
Koffka , Köhler,
Spencer , ka Piaget)
– Loomad, traditsionaalsete kultuuride inimesed,
psüühiliselt haiged, lapsed vs lääne kultuuri
täiskasvanud
• Areng ja õppimine on vastastikku seotud
• Oluline on nii lapse aktiivne tegutsemine kui
suhtlemine endast kompetentsematega
• Inimese arengus on tähtis koht keelel ja teistel
märgisüsteemidel
•
Kahte tüüpi psühhilised protsessid: madalamad ja märgiliselt vahendatudPõhiideed• Iga kõrgem psüühiline funktsioon tekib
kaks korda – algselt kollektiivis
(interpsüühilisel tasandil), koostöös
teistega ning alles hiljem see
interioriseeritakse (toimib
intrapsüühilisel tasemel) ning saab
lapsele seesmiselt omaks
•
Egotsentriline kõne (Võgotski vs Piaget)
(sotsiaal) konstruktivism Mõistete areng•
Mõiste on
sõna tähendus•
Mõiste on mõtlemise
ühik•
Mõiste abil saab uurida mõtlemise protsesse
•
Mõisted arenevad, mis tähendab, et sõna
hakatakse kasutama kvalitati vselt
uuel vi sil
•
Mõiste
tasemele vastavalt suudetakse õppida (uut omandada ja
kasutada), st mõiste areng seab piirangud õppimisele ja
õpetamisele
Achi meetod. Ach andis lastele 12 mitmesuguse kuju
(kuubid, silindrid), suuruse (väike, suur) ja kaaluga (kerge, raske)
eset. Igal
esemel oli lipik nimega(Gazun, Raz jne).
•
Õppisid: laps võise esemeid tõsta, nähes
nimesid •
Edasi: võeti lipikud ära ja lapsed pidid valima esemeid nime alusel.
•
Puudused: ei saa uurida mõtlemise protsessi!
Võgostski-Sahharovi metoodika20-30 eset, ühe alt näidati nimetust, teised valis laps
Mõistete arengu tasemed•
Sünkreet: paneb laps kahele asjale ühesuguse
nime, kui need on koos või lapsele meeldivad
•
Kompleks : tajutav
omadus (nt värvus, kõrgus),
kuid katse jooksul võivad lapsed oma
klassifikatsiooni alust muuta
•
Tavamõiste: tajutavad ühised omadused, ei
oska oma
valikuid põhjendada
•
Teaduslik mõiste: oskab klassifitseerimise alust
põhjendada
Mõisted
•
Tavamõisted on mõisted, mida laps ise oma
kogemuse alusel arendab. Laps jälgib enda
ümber toimuvat ning seda, kuidas vanemad
esemeid-nähtusi nimetavad ning tuletab
vastavalt kuuldule ja nähtule oma
tavamõisted (st sõnade tähendused).
•
Tavamõistetes kodeeritakse informatsioon,
toetudes otseselt kas
meelte vahendusel
saadud informatsioonile või informatsioonile,
mis on mõistetav otsese tajukogemusena
• Tavamõistete kasutamine piirab ka mõtlemise
protsessi. Järeldustes lähtutakse isiklikest
kogemustest või analoogiast kogemusega.
Mõisted
•
Teadusmõistetes kodeeritakse informatsiooni
toetudes märgisüsteemis (eelkõige kõnekeeles)
kodeeritud informatsiooni töötlusele.
• Teadusmõistelises mõtlemises eristub keelesisene
infotöötlus otseselt tajutava maailma kogemise
infotöötlusest.
• Mõtlemine muutub reeglipäraseks ja otseselt
tajutavast keskkonnast sõltumatuks. Mõtlemist
juhivad formaal oogilised “õige mõtlemise” reeglid.
Teadusmõistete kujundamise alust suudetakse
põhjendada, st mõisteid ja mõtlemise protsessi
teadvustatakse.
Individuaalsed erinevused ja
testimine
• Alfred Binet (1857-1911): Prantsuse
psühholoog, intelligentsustesti looja
• Binet-
Simoni intelligentsusskaala (1908,
1911)
•
Lewis Terman USA,
Standfordi ülikool
•
Stanford -Binet Intelligentsusskaala (1911)
• Riskigrupi laste selgitamine ja erikoolidesse
saatmine
võimete, intelligentsuse (individuaalsete
erinevuste) tähtsus õppimisel
Binet (1909. Modern ideas on
children )
• A few modern philosophers… assert that
an
individual ’s intelligence is a
fixed quantity which cannot be increased. We
must protest and
react against this brutal
pessimism. … With
practice , training, and
above all
method ,we manage to
increase our
attention , our
memory , our judgment,
and
literally to become more intelligent
than we were
before .
1920-
1950ndad • USA mõju:
biheiviorism (käitumise
uurimine , eksperimendid
loomadega ,
traditsiooniline
kordamise teel
õppimine, juhised konkreetsete ainete
õpetamiseks)
• Alternati vsed ideed Euroopas ja USAs
• Piaget, Võgotski, geštaltpsühholoogia
(Kurt Koffka, Max Wertheimer), Kurt
Lewin jt
• NB! Eestikeelne põhiõpik
Lindgren &
Suter “Pedagoogiline psühholoogia
koolipraktikas” on esmakordselt
ilmunud 1956.aastal. 1985.a
täiendatud
Albert
Bandura (1925)
• Kanadast USAsse
• Keskkond –
isiksus (tunnetus!) –
käitumine
• Mudelite alusel õppimine
• Sotsiaalne õppimine
tavaeskkonnas
• Motivatsiooni olulisus jäljendatava
kasutamiseks
• Enesetõhususe roll tegutsemisel
(õppimisel)
1960ndad ja edasi
• Mõjutused kogniti vsest psühholoogiast
• Õppija akti vsus ja individuaalsed iseärasused
õppimisel
•
Jerome Bruner • Robert Siegler
• Michelene Chi
• Paul Pintritch
• Ja paljud teised....
Jerome Bruner (1915)
Harvard University & the Center for Cognitive Study 1946-1950
Tajuprotsessid , huvi geštaltpsühholoogia vastu (vastukaaluks
biheiviorismile)
1950-1966 Kogniti vsed
struktuurid , konstruktivistlik lähenemine, Võgotski,
Luria , & Piaget
1967-
1971 Imikuiga ja keele arengu alased uurimused
Oxford University
1970 j Kõne ka suhtlemise uurimine lastel
Huvi kooliõpetuse vastu
1980 j Kultuuri mõju
1990 Narrati vid, enesekontseptsioon
Kooliõpetusega seotult: scaffodling
(juhendamine, õpetaja tugi)
Avastusõpe,
spiraalne õppekava
http://www.youtube.com/watch?v=wSlxbFXxVL0 Avastusõpe
• Koolis luua situatsioonid, mis
võimaldavad avastuste tegemist
(hüpoteeside püstitamist,
katsetamist, analüüsimist)
• Tähtis säilitada õpilaste motivatsiooni
• Vead vajalikud ja head, sest
tekitavad huvi ja tõstavad
motivatsiooni
• Otsene õpetamine pole efektiivne
Spiraalne õppekava
•
Iga ainet saab õpetada igale õppijale teatud tasemel “intellektuaalselt ausal viisil”• Ausus: teooria suhtes (teooria
lihtsustamine ,
aga mitte moonutamine) ja inimese suhtes
(õppijale tähenduslik, seotud tema eelnevate
teadmiste ja kogemustega)
• Arvestada kolme teadmiste esitamise
võimalust (tegevuslik, kjundiline, sümboliline)
ja lapse arengu taset
• Tähtis õpetada struktuuri, mõtteviisi, mitte
ainult fakte
Põhiprobleemid praegu
• Kuidas arvestada õpilaste individuaalseid iseärasusi õppimisel
ja õpetamisel (võimed,
motivatsioon , hoiakud, eelteadmised)
• Kuidas soodustada mõistmisega õppimist, mitte lihtsalt
mehaanilist teadmiste päheõppimist
• Kuidas mõjutavad õppimist kultuurilised tegurid (vanemad,
õpetajad, nendevaheliste tegevuste kooskõla)
• Kuidas õpetada
erinevas vanuses ja erinevate omadustega
õppijaid
• Kuidas mõjutavad õppimise tulemusi erinevad
õpetamismeetodid (kas on
parimat meetodit? )
Õppimine ja õpetamine
Mis on õppimine?
• Mida tähendab õppimine teie jaoks?
• Kuidas toimub õppimine; missugune
õppimine on teie jaoks efektiivne?
• Kas ja kuidas erineb laste ja
täiskasvanute õppimine?
Kahte tüüpi vastused
(
Roger Säljö, Ference Marton,
Noel Entwistle et al)
• Õppimine kui
• Õppimine kui teadmiste
reprodutseerimine;
muutumine;
pindmine õppiminesügav õppimine– Teadmiste
– Tähenduse
suurenemine
omandamine
– Teadmiste
– Interpreteeriv
meeledjätmine ja
protsess, mis on
meenutamine suunatud tegelikkuse
– Faktide, oskuste,
mõistmisele; vi b
vilumuste
sel eni, et nähtust
omandamine ja
(vms) hakatakse
kasutamine praktikas
nägema uut moodi
–
Muutus isiksuses Mis on õppimine
Õppimine on
- teatud tüüpi muutus teadmistes, hoiakutes,
väärtustes, protseduurides, käitumisviisides, oskustes
(jms)
St mitte ainult teadmised!
- ja nende organiseerimise viisides
See sisaldab uute teadmiste (vm) lisamist,
olemasolevate muutmist, uute seoste loomist ja
olemasolevate ümberkorraldamist.
Teisiti öelduna on õppimine ka mõtlemise ja tegutsemise
tulemuse salvestamine mälus.
Teatud tüüpi muutus
• On suhteliselt pikaajaline (st nt lühiajalised
meeleolumuutused siia ei kuulu);
• Pole taandatav kasvamisele (st kaalu juurde
võtmine pole õppimine);
• On saavutatud eelneva kogemuse või
praktiseerimise tulemusel;
• Võib olla ka ainult võimes tegutseda, kuid ei
pea
avalduma tegutsemises (st õppimist ei
seostata ainult kasutamisega, vaid ka
potentsiaaliga). Siin on aga oluline, et enne
õppimist seda võimet ei olnud.
Õppimist mõjutavad: õppijaga seotud
näitajad
• Võimed (
tunnetusprotsesside iseloom ja tase)
• Eelteadmised/oskused (*vt näiteid)
•
Hoiakud, uskumused (intelligentsusest, enda toimetulekust jm)• Vajadused (
seotus , kompetentsus,
autonoomia ),
motivatsioonilised
suundumused (tulemuste
saavutamine, meisterlikkuse saavutamine), huvi
• Õpistrateegiad (
pingutamine , vs vältimine)
• Emotsionaalne seisund (nt ärevus)
Näide: vari
• 1. Vari on aine, see eraldub esemest (Piaget,
1927/1972). Nooremad lapsed võivad ka väita, et vari
eraldub mitte konkreetsest esemest, mil e varju uuritaks,
vaid pimedusest või ööst.
• 2. Vari on elus aine, mis eraldub esemest (
Segal &
Cosgrove, 1993). Varjud järgnevad meile, nad ronivad
puu otsa, kui meie ronime sinna, nad ei maga.
• 3. Vari on eseme omadus, mis eraldub esemest valguse
mõjul (Piaget, 1927/1972). Kuna see on eseme omadus,
on see olemas ka öösel, aga si s me seda lihtsalt ei näe,
sest on pime.
• 4. Põhjuslikud
seletused , arvestades valguse li kumise
ning geomeetria seaduspärasusi (Piaget, 1927/1972).
Mida
arvate ?
• Kas lapse valed vastused on juhuslikud?
• Kontrollitööst
• 72 + 12 = 84 õ
• 88 + 11 = 99 õ
• 71-15 = 54 v
• 76 – 5 = 71 õ
• 92-13 = 75 v
• 63 + 12 = 75 õ
• 63 – 16 = 41 v
Lahendamise strateegiad
• 71 – 15 = 70 – 10 – 1 – 5 = 54
• 92-13 = 90 – 10 – 2 – 3 = 75
• 63 – 16 = 60 – 10 – 3 – 6 = 41
• 71 + 15 = 70 + 10 + 1 + 5 = 86
• Esmalt li da kümnelised, siis ühelised -->
Õppimist mõjutavad: keskkonnaga seotud
näitajad
• Kodune kasvatus ja keskkond
• Kooli ja klassikeskkond (klassi tase)
• Õpetaja uskumused, tegevused, ....
Õpetamine
• Seotud sellega, mida õppimise all mõistetakse,
mida õppimise tulemusena tahetakse, et õpilane
saavutab
• Neli (kolm) kasvatusstiili (
Baumrind , Lewin)
–
Autoriteetne – Autoritaarne
–
Leebe – (Minnalaskev)
• Kaks (kolm) laia õpetamise teooriat
(lähenemist):
– Biheviorismist
– Konstruktivismist
– (Küpsemise käsitlus)
Mida erinevat lähenemist
kasutades toetatakse?
• Rõhuasetused kolmel dimensioonil erinevad
(
Deci ja
Ryan , 2000 – seotud psühholoogiliste
põhivajaduste rahuldamisega):
– Emotsionaalne toetus (kuuluvustunde
toetamine )
– Käitumise suunamine (kompetensuse arendamine)
– Autonoomse arengu toetamine (autonoomse,
ennast-juhtiva inimese
kasvatamine )
Kasvatamise sti lid
Käitumise kontroll, kompetentsuse toetamine
Autoritaarne
Autoriteetne
+ kõrge
+ madal
Psühholoogiline kontroll, st
Psühholoogiline kontroll, st
Autonoomsust mittetoetav
Autonoomsust toetav (Eirav)
Leebe
Soojus , emotsionaalne toetus
Võimalikud pedagoogilised teooriad
•
Konstruktivistliku teooria järgi struktureerivad õpetajad keskkonna
õppimist soodustavaks; lapsi julgustatakse uurima ja objektidega
manipuleerima ning sel viisil arendama kognitiivset arusaamist. Õpetaja
roll sõltub laste tasemest ja huvidest, samas on oluline osa ka
sotsiaalsete oskuste toetamisel. Vastavat õpetamisstiili nimetatakse
konstruktivistlikuks ehk lapsekeskseks.
•
Traditsioonilise õppimisteooria järgi on õpetaja roll väga kontrolliv ja
juhtiv. Rõhutatakse akadeemiliste oskuste õpetamist. Sotsiaalsete
oskuste arendamine on tagaplaanil, laste omavaheline suhtlemine on
vähene, konflikte lahendab õpetaja. Vastavat õpetamisstiili nimetatakse
õpetajakeskseks, traditsiooniliseks või didaktiliseks.
• Õpetajad, kes
lähtuvad ainult lapsest, lasevad lastel enamikke
tegevusi juhtida ning on ise suhteliselt passiivsed,
pakkudes vaid
minimaalselt juhendamist, selgitusi, tagasisidet, ega rõhuta oskuste
täiendamist. Seda nimetatakse ka
struktureerimata ehk lapse poolt juhitud õpetamisstiiliks.
• Õpetajad kombineerivad sageli erinevaid õpetamisstiile ning selgelt ühe
kategooria alla liigituvat rühma on raske leida.
Õpetaja-
Õpetaja akti vne, „andja“, õpetab klassi
-
keskne Keskmes: õpetamine, õppekava täitmine
-domineeriv
Õpilased: „vastuvõtjad“,
-juhitud
akti vsed kindlates pi rides
-autoritaarne
-traditsiooniline
Lapsekeskne
Õpetaja akti vne – õpetab lapsi, aga
-autoriteetne
arvestades nende vajadusi, soove jne
-demokraatlik
Keskmes: laste terviklik areng
-konstruktivistlik
Õpilased: akti vsed, vastutavad enda
õppimise eest
Laps-
Domineeriv
Õpetaja passiivne – jälgib
(minnalaskja,
Keskmes: laste vaba tegevus
laisse-fair,
Õpilased: akti vsed,
leebe)
pi rideta tegevused
Toetab:
Kompetentsus
Õpetaja-
(päheõppimisel,
-domineeriv
-keskne
põhiteadmised)
Ei toeta:
Autonoomsus Kompetenstus (sisuline
arusaamine)
Toetab:Seotus kaaslatega
Kompetentsus
Seesmine motivatsioon Lapsekeskne
(teadmised,
arusaamine)
Autonoomsus
Seotus kaaslastega
Seesmine, teadmiste
mõistmisele suunatud
Teotab: motivatsioon
Autonoomsus?
Ei toeta:Laps-
Seotus kaaslastega?
Allumine
domineeriv
Ei toeta:
Kompetenstus
Empiirilisi tulemusi
• Lapsekeskne: enamasti parimad tulemused:
• Akadeemilised näitajad (Huffman & Speer, 2000;
Perry et al.,
2007), käitumine (Perry et al., 2007), sotsiaalsed oskused
(Sylva et al., 2006).
• Lapsekesksetes (võrreldes õpetaja-kesksetega) klassides
lapsed: hindavda enda võimeid, oskusi ja teadmisi paremaks
(Perry et al., 2007; Stipek, Feiler, Daniels, & Milburn, 1995),
edu ootused kõrgemad, nad võtavad vastu väljakutseid
(Stipek et al., 1995)
• Madalam stressi tase (Burts et al., 1992), ärevus (Burts et al.,
1992), positi vne kli ma, head suhted kaaslastega (Guay,
Boggiano, & Vallerand, 2001; Guthrie, Wigfield, & von
Secker, 2000).
• Laps-domineeriv:uurimusi vähem, aga leitud negatiivseid
väljundeid
• Tuleused sõltuvad ka klassi algsest võimete ja motivatsiooni
tasemest
Document Outline
- Pedagoogiline psühholoogia Ajalugu
- Mis on pedagoogiline (haridus)psühholoogia?
- Ajalugu
- Edward L. Thorndike (1874 - 1949)
- John Dewey (1859-1952)
- Jean Piaget (1896-1980)
- Lev Võgotski (1896-1934)
- Põhiideed
- Slide 9
- Mõistete areng
- Võgostski-Sahharovi metoodika
- Mõistete arengu tasemed
- Mõisted
- Slide 14
- Individuaalsed erinevused ja testimine
- Binet (1909. Modern ideas on children)
- 1920-1950ndad
- Albert Bandura (1925)
- 1960ndad ja edasi
- Jerome Bruner (1915)
- Avastusõpe
- Spiraalne õppekava
- Põhiprobleemid praegu
- Õppimine ja õpetamine
- Mis on õppimine?
- Kahte tüüpi vastused (Roger Säljö, Ference Marton, Noel Entwistle et al)
- Mis on õppimine
- Teatud tüüpi muutus
- Õppimist mõjutavad: õppijaga seotud näitajad
- Näide: vari
- Mida arvate?
- Lahendamise strateegiad
- Õppimist mõjutavad: keskkonnaga seotud näitajad
- Õpetamine
- Mida erinevat lähenemist kasutades toetatakse?
- Kasvatamise stiilid
- Võimalikud pedagoogilised teooriad
- PowerPoint Presentation
- Slide 39
- Empiirilisi tulemusi
Kõik kommentaarid