Äriplaan Suvituse Hooldekodu OÜ

Kapp, Sven

Äriplaan „Suvituse Hooldekodu OÜ“ (5)

5 VÄGA HEA

EESTI MAAÜLIKOOL
Majandus- ja Sotsiaalinstituut
MS. 0065 „Põllumajandusliku ettevõtluse põhikursus“
Äriplaan „Suvituse Hooldekodu OÜ“
Juhendaja : Enn Plaan, maj. Dr
Koostas: Sten Tamar , MS III (PÕ)
Tartu 2013

SISUKORD

1.SISUKORD 2
3.KOKKUVÕTE 4
4.ETTEVÕTTE ÜLDANDMED 5
5.ÄRIIDEE 6
6. VISIOON , MISSIOON, EESMÄRGID 7
Visioon 7
Missioon 7
Slogan 7
Eesmärgid 7
7.ÄRIKESKKONNA ANALÜÜS 8
Makrokeskkonna analüüs 8
Seadusandlik keskkond 8
Sotsiaalne keskkond 8
Majanduslik keskond 9
Tehnoloogiline keskkond 9
Mikrokeskkonna analüüs 10
8. SWOT - ANALÜÜS 12
9.TEENUS 13
10.TEENINDAMINE 15
11. TURU ANALÜÜS 16
Ülevaade tegevusharust 16
Sihtturg ja sihtgrupp 17
Hind 17
12. KONKURENTS 18
Otsesed konkurendid november 2011 seisuga 18
Kaudsed konkurendid 20
Edu võtmetegurid/edutegurid 21
13.PERSONAL JA JUHTIMINE 22
14. FINANTSPLANEERIMINE 23
Käivitamine 23
Tööjõuplaan 23
Teenuste tulu 24
Ettevõtte Rahavoogude aruanne 2013. aastal 24
Kasumiaruanne 26

KOKKUVÕTE

Käesoleva äriplaani raames on eesmärgiks rajada Põlvamaale, Küllaste valda, Karaskile vanurite üldhooldekodu, mis avab oma uksed 01.06.2013. Antud kuupäevaks on tehtud hoones korralik värskenduskuur ning on sisustatud kaasaegselt ja vanuritesõbralikult, kuid samas koduselt ja õdusalt. Avamise päevaks on eellepingutega ära müüdud juba 4 kohta ning aasta lõpuks prognoositakse kõikide kohtade täitumist.
Hooldekodu pakub teenuseid ja tegevusi, mis sobivad kõigile vanuritele ning on suunatud oma elanike vaimse ja füüsilise aktiivsuse säilitamiseks. Kõik päevad on sisustatud erinevate tegevuste ja üritustega. Esmakohal on kindlasti elanike tervis, mille eest hoolitsevad hooldajad ning korra nädalas külastab perearst , kes vaatab kõik kliendid üle ja vajadusel kirjutab välja ravimid .
Klientideks on peamiselt keskmisest kõrgema sissetulekuga perede vanurid , kellele järglased tahavad kindlustada turvalise hooliva elukeskkonna. See on ka ettevõtte peamiseks konkurendieeliseks- kõrgkvaliteetne teenindus ja elamine mõnusalt väikses koduses asutuses. Hoolealuseid koheldatkse austuse ja võimekate ühiskonna liikmetena, kel on veel palju pakkuda.
Finantsanalüüsi ja rahavooge arvestades võib öelda, et ettevõtmine on pikemas perspektiivis kasumlik, kui jooksvalt tegutsetakse täismahus, millest tulenevalt müügituludest piisab , et katta kulud ja teenida väikest kasumit, mis igakuiselt jääb paari tuhande euro piiresse. Kui aga klientide arv väheneb märkimisväärselt. ületavad kulud tulusid, mispuhul on 2 variant tegevuse jätkamiseks: tõsta teenuste hindasid või vähendada tööjõukulusid, mis on suurim jooksev kulu, koondamiste läbiviimisega või palga-alandamisega.
Tegu on riskantse ettevõtmisega just sellepoolest, et ollakse sõltuvuses väiksest müügimahust, mille puudumisel kaob ettevõtte kasum.

ETTEVÕTTE ÜLDANDMED

Ettevõtte nimi
Suvituse Hooldekodu OÜ
Ettevõtte juriidiline vorm
Osaühing
Aadress
Karaski, Kõlleste vald, Põlvamaa 63504
Telefon
+37255974589
E-mail
[email protected]
Juhatuse liikmed
Sten Tamar
Põhikapital s.o osakapital
2500€
Omanikud , nende osa kapitalist
Sten Tamar, 100%
Kontaktisik, tema telefon
Sten Tamar, +37255974589
Registreerimise aeg ja koht
01.03.2013, Tartu

ÄRIIDEE

Ettevõtte ideeks on pakkuda sotsiaalhoolekandeteenust vanuritele. Hoolekandeasutuse kliendid elavad seal püsivalt ning nende elutingimuste ja –korralduse eest vastutavad asutuse töötajad. Hoolekandeasutus on ööpäevaselt tegutsev asutus, kus viibivatele isikutele tagatakse nende eale ja seisundile vastav hooldamine, sealhulgas ravimine , põetamine, kasvatamine ja arendamine.
Ettevõtte sihtgrupiks on isikud, kes erivajaduste või sotsiaalsete tingimuste tõttu ei saa iseseisvalt elada ning kui nende toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega .
Arvestades hetkeolukorda Eestis, mis puudutab rahvastikku ja hoolekandeasutuste arvu, siis on ettevõte kindel, et turul on koht olemas, sest järjest suureneva vanurite arvu juures ei ole Eesti hooldekodudes piisavalt kohti ja piisavalt kõrget kvaliteeti, et kõiki soovijaid rahuldada.
Ettevõte alustab tegevust 01. juunil 2013, kui ollakse valmis vastu võtma esimesed hoolealused . Eelnevalt avamisele tuleb ettevõttel teha vajaminevad remonditööd, lisaks reklaamida hooldekodu ja leida koostööpartnerid.
Eelnevalt tegevuse alustamisele on ettevõte suutnud kokkuleppe saavutada Tartu Tervisehoiu Kõrgkooliga, kellele pakume praktikavõimalust oma hooldekodus . Lisaks Põlvas asuva perearstiga, kes külastab hooldekodu elanikke kord nädalas, et tagada nende tervislik heaolu ning vajadusel välja kirjutada retseptiravimeid ja pikendusi. Oleme teinud ka oma kodulehe ettevõtte tutvustamiseks ja reklaamimiseks.

VISIOON, MISSIOON, EESMÄRGID

Visioon

Saada üheks tuntumaks vanurite hooldeasutuseks Eestis.

Missioon

Luua vanuritele turvaline, kodune elukeskkond, kus hoolealused tunneksid end endiselt vajatuna ning ühiskonna osana .

Slogan

„Meie hoolime, meie hooldame!“

Eesmärgid

Pikaajaline eesmärk:
Oma hoolealuste arvu kahekordistamine erihooldekodu rajamisega vaimsete puuetega inimestele 2020. aastal.
Keskmise pikkusega eesmärk:
Teha suvel 2015 värskendusremont oma hoonetes, et tagada oma hoolealustele korras elukeskkond ja kaasaegseimad elutingimused .
Lühiajalised eesmärgid:
Saavutada hooldekohtade 100% täituvus 2013. aasta lõpuks.

ÄRIKESKKONNA ANALÜÜS

Makrokeskkonna analüüs

Antud ettevõtte puhul on tegemist sotsiaalhoolekandeasutusega, mis sõltub kõige rohkem seadusandlikest ja sotsiaalsetest faktoritest. Samas on tähtis koht ka riigiasutustel, kes antud ettevõtte tööd reguleerivad ning kontrollivad.

Seadusandlik keskkond

Seadusandlikest faktoritest on kõige olulisem Sotsiaalhoolekande seadus, mis reguleerib antud ettevõtte seadusandlikku tegevust ning lisaks Sotsiaalministeeriumi poolt sätestatud nõuded hoolekandeasutustele nii elamistingimuste kui õendusteenuste pakkumise poole pealt. Lisaks on vajalik järgida ka Majandusministeeriumist tulenevaid nõudeid majutusasutuse tegevusele ning kindlasti ka tervisekaitsenõudeid. Seega on väga mitmeid ohuallikaid ettevõtte tegevusele, mis võivad kulusid suurendada ning halvimal juhul muuta tegevuse mittekasumlikuks ning seega viia ettevõtte sulgemiseni.

Sotsiaalne keskkond

Sotsiaalsetest faktoritest mõjutab hooldekodu tegevust kõige rohkem Eesti demograafiline seisund. Mida suurem on eakate inimeste osakaal, seda suurem on ettevõtte sihtgrupp ja võimalike klientide baas. Praegusel hetkel aga näitavad statistilised andmed jätkuvat eakate osakaalu kasvu, mis tähendab suurenevat vajadust hoolekandeasutuste järele. Enamus Eestis hetkel tegutsevatest hooldekodudest on riigi või kohaliku omavalitsuse omandis, mis tähendab, et eelisjärjekorras on seal kohad määratud kohalikele elanikele ning enamjaolt on need täismahus. Erahooldekodu pakubki elamiskohta inimestele, kellel ei ole võimalik saada kohta elukohajägses avalik-õiguslikus hoolekandeasutuses, või isikutel, kes otsivad lihtsalt kvaliteetsemat ja paremat hooldekodu.

Majanduslik keskond

Ettevõtte tegevust mõjutab ka kehtiva pensioni suurus. Mida kõrgem on hetkel kehtiv pension , seda suurem on maksujõuliste potentsiaalsete klientide arv, keda ettevõttel oleks võimalik majutada. Kõrgema pensioni puhul on täiendavad kulutused, mida vanuri järglased või ametlikud eestkostjad peavad tegema oma lähedase hooldekodus elamise tagamiseks, väiksemad. Kuna tegemist on eraettevõttega, ei ole seaduse poolt reglementeeritud ka kohustust eelistada kohaliku haldusüksuse elanikke, kes ei saa ainult pensionile toetudes ettevõtte teenuseid endale lubada.
Samamoodi nagu mõjutab klientide arvu pensioni suurus, mõjutab seda ka üldine elatustase riigis. Kuna keskmisest pensionist ei piisa, et antud üldhooldekodus püsivalt elada, tähendab see täiendavate kulutuste vajadust kliendi perekonnalt. Tulenevalt Eestis kehtivatest seadustest toimub täiskasvanute hooldamisteenuse finantseerimine põhiliselt isikute endi ja/või nende pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste ning kohalike omavalitsuste poolt. Riigieelarvest kaetakse vaid enne 01.01.1993 üldhooldekodudesse elama asunud isikute hoolekandekulud. Kui üldine elatustase ja just keskmine palk riigis on kõrgem, ollakse võimelised eaka inimese hooldekodusse panemist suuremal määral toetama . Kuna praegusel hetkel on keskmine pension 400 euro lähedal, siis tähendab see vanuri perekonnalt veel lisaks enam kui 400 euro lisakulutuste tegemiseks kuus omaenda tuludest. Viimastel aastatel on keskmine palk Eestis järjest kasvanud, mis tähendab, et maksujõuliste tööealiste kodanike arv kasvab ning koos sellega ka nende inimeste arv, kes on võimelised oma eakaid lähedasi üleval pidama hoolekandeasutuses.

Tehnoloogiline keskkond

Sotsiaalhoolekandeasutust mõjutavad ka meditsiini- ja ravimitööstus. Enam just meditsiinitööstus, mis tegeleb spetsiaalselt hoolekandeks vajalike tehnoloogiliste seadmete ja vahendite väljatöötamisega. Arvestades et eakate inimeste füüsiline võimekus on väiksem, siis on vaja erinevaid vahendeid ja seadmeid, mis aitaksid neil võimalikult hästi eluoluga iseseisvalt toime tulla. Alustades spetsiaalsete vooditega ja lõpetades erinevate toetusvahenditega pesemisruumides, on tehnoloogilised abivahendid väga olulised lihtsustamaks inimeste elu ja parendamaks nende elutingimusi. Sama kehtib ka töötajate kohta, kes saavad kasutada vajalikke vahendeid oma töö lihtsustamiseks ja tegevuse efektiivsuse maksimeerimiseks. Tänu arenenud meditsiinitehnikale on tänapäeval võimalik vanuritel väga hästi iseseisvalt toime tulla, kuid muidugi see ei asenda hooldekodu. Ka hooldekodus maksimaalselt rakendatav tehnoloogia tagab elanike toimetulekuvõime, mis on kindlasti väga oluline ning samas parandab ka hooldajate töökeskkonda.
Ravimite puhul mõjutab hooldekodu just nende efektiivsus. Kuna enamus eakatest võtavad ravimeid erinevate füüsiliste haiguste raviks, siis tõhusamate ravimite väljatöötamine tagab parema tervise, kiirema paranemise ning sellesttulenevalt ka parema eluolu. Paremad ravimid parandavad ka hooldekodus asuvate eakate elukvaliteeti, muutes neid iseseisvamaks ning seega vähendades ka töötajate koormust.

Mikrokeskkonna analüüs

Sotsiaalhoolekande kui majandusharu eduteguriteks on peamiselt klientide olemasolu ja teenuse kvaliteet. Arvesatdes praegust eakate isikute arvu kasvu Eestis, siis on lähiajaks prognoosida ainutl sihtgrupi suurenemist . Samas ei tohi unustada kvaliteedi kõrget taset. Edukad on just need hooldekodud , kes pakuvad kaasaegseid, samas koduseid elutingimusi ning kus töötavad kvalifitseeritud hoolivad töötajad. Lisaks peab paigas olema ka hinna ja kvaliteedi suhe. Väiksemates erahooldekodudes on hind kõrgem, kuid kui see on põhjendatud paremate elutingimustega, siis võib olla sama edukas kui 90 kohaline asutus.
Viimase aja trendid näitavad suurenevat kasvu ööpäevaringset hooldusteenust pakkuvate asutuste seas. Kuna antud turule sisenemisbarjäär on väike, siis ei ole raske antud alal tegutsema hakata ning sellest tulenevalt on konkurents tihe. 2011. aasta lõpu seisuga oli Eestis registreeritud 131 hooldekodu, millest kolmandik on eraomandis. Põlvamaal, mis on käesoleva ettevõtte asukohaks, asub 11 hooldekodu, millest 3 on eraomandis. Kohalikule omavalitsusele kuuluvad hooldekodu võtavad vastu aga eelisjärjekorras või ainult oma haldusüksuse vanureid, mis kitsendab nende klientuuri ja vähendab konkurentsivõimet. Samas on avalik-õiguslikud hooldekodud paremini rahastatud, saades vajaminevad ressursid kohaliku omavalitsuse eelarvest, mis on kindlasti võimekam, kui eraettevõttel, mis sõltub oma tegevuse tulukusest.
2011. aasta seisuga viibis hoolekandeasutustes ööpäevaringselt 5769 inimest, kellest 81% oli üle 65 aasta vanused. Toimunud muutused Eesti demograafilises seisus on alltoodud tabelis
Mehed ja naised
Vanusegrupp
Aasta
65-69
70-74
75-79
80-84
85 ja vanemad
2009
66862
61517
48854
32747
19457
2010
62555
63731
47810
33890
20767
2011
59349
64040
47476
35014
22128
2012
57251
65348
47873
35990
23788
Tabel 1. Muutused rahvaarvus vanusegrupiti 2009-2012
Nagu tabelist 1 on näha, kasvab järjest eakate inimeste arv ning seda just väga vanade, üle 80 aastaste vanurite seas. Sellises vanuses ei ole inimesed enamjuhul ka iseseisvalt võimelised toime tulema ja vajavad osalist või täielikku hooldamist. Sellest võib järeldada, et ööpäevast hooldekoduteenust vajavate inimeste arv suureneb ning nõudlus hooldekodukohtade järgi kasvab.
Kui nõudlus kasvab, siis on võimalik eraõiguslikel hooldeteenust pakkuvatel asutustel tõsta ka hindu. Kuigi hinnad kasvavad niigi arvestades inflatsiooni, üldist hinnatõusu ja elamise kallinemist, peavad eraõiguslikud hooldekodud arvestama ka tõsiasjaga, et riigile või kohalikule omavalitsusele kuuluvate hoolekandeasutuste rahalised võimalused on tunduvalt suuremad ning nende asutuste tulusus ei ole nii tähtis, sest omavalitsustel on võimalus üleliigsed kulud hüvitada. Seega võib ennustada erahooldekodude omahinna tõusu ja sellest tulenevalt ka müügihinna tõusu.

SWOT - ANALÜÜS

Ettevõtte sisemised tugevused:

Teenuste ja elutingimuste kõrge kvaliteet
Koolitatud ja kvalifitseeritud personal
Võime pakkuda konkurentsivõimelist teenust
Võime teenindada eesti- ja venekeelseid kliente
Kogemustega juhtkond
Juhtidel head suhted vallavalitsuse ja ümbruskonna ettevõtetega
Hea logistiline asukoht
Looduslähedane rahulik keskkond
Töötajate kohapealne majutus

Ettevõtte sisemised nõrkused:

Tulude suurendamise piiratud võimalus
Hetkel puuduvad piisavad finantsvahendid kõikide plaanide elluviimiseks
Ettevõtte väike tuntus turul
Tööjõu kaugus
Töötajate hooletusest tulenevad õnnetused
Tulude vähenemisel kasumlikkuse puudumine

Ettevõtte välised võimalused:

Kasvav nõudlus eakate arvu suurenemisega Eestis
Tervishoiuasutuste ja õppeasutustega koostöö suurendamine
Oma maine kindlustamine ja parandamine
Kvaliteedi paranemine võrdluses teiste hooldusasutustega
Ettevõtte laienemine
Elanike sissetulekute kasv

Ettevõtte välised ohud:

Konkurentsi kasv ja hinnasurve
Asukoha infrastruktuuri halvenemine
Kulude kasv seoses seadusandluse muutustega
Seadusandluse ja nõuete karmistumine

TEENUS

Asutatav hooldekodu pakub ööpäevaringset elukohta eakatele , kes ei ole võimelised ühiskonnas iseseisvalt toime tulema või on mingist muust põhjusest tulenevalt sunnitud olema ööpäevaringse järelvalve ja põetuse all. Samas on Suvituse Hooldekodu eesmärk tagada kõigile oma elanikele eneseteostusvõime ning pakkuda võimalikult mitmekülgset ja kvaliteetselt sisustatud elu. Päevad, mis on sisustatud erinevate huvialadega ja uute ettevõtmistega hoiavad inimeste füüsilise keha ja vaimu erksana ning inimesed ei tunne end ühiskonnast kõrvaleheidetuna või kasutuna.
Teenused Suvituse Hooldekodus:

Ööpäevaringne põetus
Toitlustamine 3 korda päevas
Meditsiiniline teenindamine
Põetus ja esmatasandi arstiabi korraldamine
Haiglaravi ja meditsiiniliste konsultatsioonide organiseerimine
Ravimite toomine apteegist
Eluruumide koristamine
Elanike pesu pesemine ja parandamine
Saunatamine
Hügieenivahenditega varustamine
Vajadusel matuste korraldamine lisatasu eest

Vaba aja sisustamine :

Aeroobika
Tervisevõimlemine
Kepikõnd
Lauatennis
Kudumine
Keraamika
Laulmine
Venekeelsetele elanike soovi korral eesti keele õpetamine
Kokaring
Erinevad väljasõidud ja ekskursioonid
Filmiõhtud
Lotod ja viktoriinid koos auhindadega

Igapäevane tegevus Suvituse Hooldekodus arvestab elanike võimeid, oskusi ja ootusi. Aktiivne osavõtt igapäevastest tegemistest on hea tervise aluseks. Selleks püüab hooldekodu pakkuda oma elanikele maksimaalse iseseisvuse ja valikute tegemise võimaluse. Käed saab külge lüüa paljudes toimingutes. Võimalus on kududa, teha puu- ja käsitööd, lugeda ajalehti, ajakirju või raamatuid, kuulata ettelugemist, mängida erinevaid lauamänge, vaadata telerit ja töötada arvutiga. Ümbruskonna ilus loodus võimaldab jalutada, teha kepikõndi või veeta aega värskes õhus.
Iga nädal koostatakse nädala plaan, kus on ajaliselt kajastatud kõik eesolevad tegevused ja üritused. Iga nädal on kavas midagi uut ja vahenduslikku, samas põhitegevused nagu toidukorrad ja kindlad ringide tegevused on püsivatel aegadel . Vaheldusrikkus aitab võidelda üksluisuse vastu ja lisab elanike elule loodetavasti uudsust. Uksed on alati lahti külastajatele, soovitatakse ainult ette teatada tulekust, sest 2 korda kuus käiakse ka väljasõitudel.
Üritustest tähistatakse sünnipäevi, ka pühad ootavad tähistamist. Korraldatakse käsitöönäitusi, kutsutakse esinejaid, toimuvad väljasõidud ja ekskursioonid.
Toidukordi on päevas kolm. Pakutakse maitsvat, vaheldusrikast ja tervislikku toitu. Võimalus kohaldada menüü suhkruhaigetele ja allergikutele. Lisaks on kogu aeg saadaval erinevad ravimteed .
Suvituse Hooldekodus on ööpäevane hooldus inimestele, kes ei ole suutelised iseseisvaks toimetulekuks, kuid kellel puuduvad näidustused haiglaraviks. Regulaarselt külastavad elanikke perearst, juuksur , psühholoog ja sotsiaaltöötaja.
Lisaks on plaanis teha koostööd ka tervisehoiuasutustega, eriti just õppeasutustega, kus pakume praktikavõimalust meie ettevõttes. Praktikandid saavad kogemusi ja teadmisi reaalsetest olukordadest ning vastutasuks elavdab see hooldekodu klientide igapäeva ning lisab kohale värsket verd. Plaanis on teha ettepanek ka Põlva koolidele oma tunniplaanis kasutada võimalust lasta noortel külastada Suvituse Hooldekodu ning seal aidata erinevate tegevuste korraldamisega ning vastutasuks saavad koolis selle eest hinde.
Hooldekodusse kolimisel sõlmib hoolealune (või tema seaduslik esindaja) asutuse juhiga lepingu, mis sätestab hooldekodus elamise tingimused ja teenuste eest tasumise korra.
Juhul, kui kliendi teenuste eest tasumisel osaleb ka kliendi elukohajärgne kohalik omavalitsus , sõlmitakse kolmepoolne finantseerimiskokkulepe.
Hoolealuse siirdumisel hooldekodusse on nõutav pere- või eriarsti saatekiri ja muud kliendi tervislikku seisundit kajastavad materjalid.
Hooldekodus elamise teenuse eest tasutakse kord kuus ja hinnas sisalduvad kõik kulud, välja arvatud ravimid, erakorralise raviga seotud kulutused, riided ja isiklikuks kasutuseks soetatud toiduained. Kuutasu on 850 eurot koht kaheses toas ning 1100 eurot eraldi toa eest. Hind sisaldab käibemaksu.
Teenuste arendamisel on ettevõttes kindel koht. Aja jooksul soovitakse kasutusele võtta erinevaid tervise parandamise teenuseid nagu massaažid, alternatiivsed ravimeetodid, rehabilitatoorne ravi. Lisaks on ettevõtte pikemaajaline eesmärk rajada 2020. aastal eraldi hoone, mis toimiks erihoolduskeskusena. Sinna võetakse elama inimesed kes on füüsilise, vaimse puudega või põevad Alzhaimeri tõbe, samuti seniilsuse raskemad juhud . Eesmärk on pakkuda hooldeteenust suuremale sihtgrupile ja pakkuda parimaid elamistingimusi tervisepuuduste käes kannatavatele inimestele.

TEENINDAMINE

Suvituse Hooldekodu asub Põlvamaal, Kõlleste vallas, Karaski külas. Asukoha valimisel sai määravaks juba olemasoleva hoone olemasolu. Hooldekodu asub ruumikas värskelt renoveeritud hoones. Hoonel on kaks korrust ja lisaks kelder. Majutuseks on kahel korrusel 10 2-inimese tuba ja 5 1-inimese tuba. Kokku majutuskohti 25-le elanikule. Igas toas on olemas voodi, öökapp, riiul, riietekapp ja väiksemad sisustuselemendid, mis teevad ruumi hubaseks, lisaks on igal toal oma WC koos kraanikausiga. Olemas on korralik nõuetele vastav köök, personaliruumid , söögisaal, suur kaminasaal, puhkeruum, pesemisruumid, saun ning kahe korruse vahel liikumiseks ka lift , mis tagab liikumisvõimaluse ka ratastoolis elanikele. Hoone on sisustatud lähtuvalt eakate inimeste füüsilistest vajadustest ja majja on paigutatud vajalikud tugisüsteemid. Lisaks peahoonele on olemas kõrvalhoone, kus on spordiruum pesemisvõimalusega, laoruum ning teisel korrusel asuvad külaliskorterid, mis on kasutamiseks töötajatele ning soovi korral ka klientide külastajatele, kes soovivad jääda pikemaks ajaks. Hoonekompleksi ümber on 3 hektari suurune korrastatud roheala ja jõgi. Roheluses viibimiseks on loodud mitu istumiskohta, grillinurk, kasvuhoone ja põllulapp aedviljade kasvatamiseks.
Hoolekandetöötajate leidmiseks korraldatakse konkurss, milles võivad osaleda kõik erialase haridusega eesti ja vene keelt kõnelevad Eesti Vabariigi kodanikud. Tääle võetakse 7 hooldajat ja 5 medõde. Lisaks saab tööd üks kinnistu haldur , kes tegeleb peamiselt heakorralduslike töödega nagu väiksemad remondid, aia ja teede korrashoid. Olemas on ka 2 kokka, kes toitu valmistavad. Korraga on tööl üks kokk ja võimalus on ka elanikel toidu valmistamises osaleda.
Hooldekodu vastab kõigile hoolekandeteenuseid ja majutusteenust pakkuvatele asutustele esitatavatele nõuetele. Lisaks sellele on järgitud täiel määra ka tervisemaitse nõudeid.

TURU ANALÜÜS

Ülevaade tegevusharust

Sotsiaalhoolekande teenuste pakkumise ja just hooldekodude puhul on tegemist küpsusfaasis oleva tegevusharuga. Enamjaolt kehtivad erinevates asutustes sarnased tingimused, mis erinevad ainult pakutavate teenuste valiku, kvaliteedi ja hinna poolest. Samuti on roll avalik-õiguslikul või eraomandusel. Eraomandis hooldekodud on enamjaolt kallimad, sest nende tegevus peab piisavalt tulu tooma kõikide kulude katteks, samas kui kohalikele omavalitsustele või riigile kuuluvad hoolekandeasutused saavad lisaraha antud valitsusüksuste eelarvetest. Praegusel hetkel Eestis tegutsevate hooldekodude arv on küll suur, kuid võttes arvesse ka kasvavat eakate arvu, siis lähiaastatel klientidest puudust tulla ei tohiks.

Sihtturg ja sihtgrupp

Antud ettevõtte sihtturg on kogu Eesti eakad , kelle ülalpidajad on keskmisest kõrgema sissetulekuga. Kuna aga asutakse Lõuna-Eestis, siis spetsialiseerutakse selle piirkonna vanuritel ja hoolekannet vajavatele isikutele. Antud piirkonnas on ligi 50 asutust, mis pakuvad Suvituse Hooldekodule sarnast teenust, kuid võimalike klientide arv ulatub paarikümne tuhande lähedale. Arvestades, et aasta aastalt potentsiaalsete klientide arv kasvab, siis on koht olemas turul uutele teenusepakkujatele. Klientideks on peamiselt 65 ja vanemad pensionärid, kes ei saa iseseisvalt toime tulla ja vajavad seega hooldamist ja valvet ööpäevaringselt. Ennekõike kõrgemate teenustasude tõttu oleme suunatud eakatele, kelle hoolduse eest tasuvad kõrgema sissetulekuga pereliikmed , kes tahavad et nende pere liige saaks oma vanaduspõlve veeta kvaliteetses, hoolivas kodu, kus tema heaolu on tähtis.

Hind

Hinna kujundamisel lähtutakse kulupõhisest hinnakujundusest. Võttes arvesse piiratud majutuskohtade arvu ning seega ka limiteeritud tuluallikat ning samas kõik kulud mis seoses tegevusega ettvõttel tekivad, on ettevõte paika pannud teenuste kuuhinna ühele kliendile. Samas ei saa paisutada hinda ka liiga kõrgeks, sest sellisel juhul läheksid kliendid lihtsalt konkurentidele üle või otsiks alternatiivseid lahendusi üldhooldekodule.

KONKURENTS

Otsesed konkurendid november 2011 seisuga

Ettevõtte otsesed konkurendid on 5 lähima maakonna üldhooldekodud ning need on ära toodud allolevas tabelis.
Nimi
Asukoht
Omandivorm
Hind, €/kuu
PÕLVAMAA
Ahja Hooldekodu
Nooruse 2, Ahja
Kohalik omavalitsus
453,79
EELK Räpina Miikaeli koguduse Hooldekodu
Tartu mnt 5
Eesti eraõiguslik isik
466,56 - 517,68
Krootuse Hooldekodu
Krootuse, Kõlleste vald
Kohalik omavalitsus
441
Leevi Hooldekodu
Kooli 2, Leevi, Veriora vald
Kohalik omavalitsus
440 - 470
Mikitamäe Valla Hooldekodu
Mikitamäe vald
Kohalik omavalitsus
495,33 - 533,68
MTÜ Piigaste Pansionaat
Piigaste, Kõlleste vald
Eesti eraõiguslik isik
480 - 580
Põlgaste Pansionaat
Saia tee 2, Põlgaste, Kanepi vald
Kohalik omavalitsus
415,43 - 479,34
Põlva Valla Hooldekodu
Uus tn 2
Kohalik omavalitsus
479,36 - 543,27
Saatse Pansionaat
Saatse, Värska vald
al 441
Ristipalo Pansionaat
Ristipalo, Räpina vald
Eesti eraõiguslik isik
459 - 516
Saverna Hooldekodu
Valgjärve vald
Kohalik omavalitsus
440 - 479
TARTUMAA
SA Aarike Hooldekeskus
Virulase, Kambja vald
Eesti eraõiguslik isik
499
Hooldekodu Härmalõng
Kastre, Mäksa vald
Kohalik omavalitsus
504,90
SA Nõo Hooldekodu
Luke , Nõo vald
Eesti eraõiguslik isik
524
Peipsiveere Hooldusravikeskus SA
Päiksi tee 2, Alatskivi
Kohalik omavalitsus
500
Tartu Hooldekodu
Liiva 32
Kohalik omavalitsus
623
SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus
Nõlvaku 12
Eesti eraõiguslik isik
694,08
SA Uderna Hooldekodu
Uderna, Rõngu vald
Eesti eraõiguslik isik
511,29
VALGAMAA
Hargla Hooldekodu
Kalliküla, Taheva vald
Kohalik omavalitsus
480
Hummuli Hoolekandekeskus
Hummuli alevik , maja 154/7,8,13
Kohalik omavalitsus
357,92 (oma valla elanikele) - 383,48
Karula Hooldemaja
Lüllemäe, Karula vald
Kohalik omavalitsus
415,43
Lõuna-Eesti Hooldekeskus
Hellenurme, Palupera vald
Eesti eraõiguslik isik
550
MTÜ Paju Pansionaadid
Paju, Tõlliste vald
Eesti eraõiguslik isik
299,62 - 664,70
MTÜ Valga Hoolekandekeskus
Peetri 4
Eesti eraõiguslik isik
520
MTÜ Valgamaa Tugikeskus
Kungla 28
Eesti eraõiguslik isik
447,40 - 575,23
Otepää Päevakeskus-Hooldekodu
Kastolatsi tee 25
Kohalik omavalitsus
460,16
OÜ Taagepera Haigla
Taagepera, Helme vald
Eesti eraõiguslik isik
511,30
SA Taheva Sanatoorium
Tsirgumäe, Taheva vald
Eesti eraõiguslik isik
479,36
Sangaste Pansionaat
Sangaste,Sangaste vald
Kohalik omavalitsus
501
SA Tõrva Haigla
Tartu 1 tõrva
Kohalik omavalitsus
455,70 (oma valla elanikele) – 495,38
VILJANDIMAA
Kolga -Jaani Hooldekodu
Aia 1, Kolga-Jaani
Aia 1, Kolga-Jaani
421,87 - 472,95, sotsiaalkorter 255,65
Kärstna Hooldekodu
Kärstna, Tarvastu vald
Kärstna, Tarvastu vald
351,53 - 383,48 (oma valla elanikele), 447,40
Kõpu Hooldekodu
Kõpu,Kõpu vald
Kõpu,Kõpu vald
415,43
Mulgi Häärber OÜ
Viljandi mnt 4 Halliste
Viljandi mnt 4 Halliste
al 415
Mõisaküla Hoolekandekeskus
Kiikre 10, Mõisaküla
Kiikre 10, Mõisaküla
415,42
Paistu Sotsiaal- ja Tervisekeskus
Paistu vald
Paistu vald
549,64
Pilistvere Hooldekodu
Kirivere, Kõo vald
Kirivere, Kõo vald
447,38
Polli Hooldekodu
Polli, Karksi vald, Karksi- Nuia side
Polli, Karksi vald, Karksi-Nuia side
459,91
Pärsti Pansionaat
Jämejala, Pärsti vald
Jämejala, Pärsti vald
385 - 415 (oma valla elanikele), 480-525
Viiratsi Hoolekandekeskus
Mõnnaste tee 2 Viiratsi side
Mõnnaste tee 2 Viiratsi side
479,34 - 524,08
SA Viljandimaa Hoolekandekeskus
Lastekodu 6, Viiratsi
Lastekodu 6, Viiratsi
499
VÕRUMAA
AS Lõuna -Eesti Haigla Hooldusravikeskus
Meegomäe küla,Võru vald
Meegomäe küla,Võru vald
682
Kääpa Sotsiaalkeskus
Kääpa Võru side
Kääpa Võru side
434,61
MTÜ Antsla Tervisekeskus
Kooli tee 12
Kooli tee 12
482 – 499
OÜ Vastseliina Hooldekodu
Külaoru küla, Vastseliina
Külaoru küla, Vastseliina
495,98 - 544,58
Rõuge Hooldekodu
Sänna mnt 4, Rõuge
Sänna mnt 4, Rõuge
455.70 - 515.62
Sõmerpalu Hooldekodu
Järvere
Järvere
402,66 - 479,35
Tabel 2. Hoolekandeasutused maakonniti 2011. aasta seisuga
Nagu selgub tabelist 2, siis on enamus hooldekodudest kohalikule omavalitsusele kuuluvad, sellest tulenevalt ka nende madalam hind. Kulud katab ülejäänud mahus omavalitsus oma eelarvest. See on ka peamine konkurentsipuudus antud ettevõttel. Hind võib kujuneda konkurentsivõimetuks. Kuid seda välistame oma teenuste parema kvaliteediga, mis on ka meie eeliseks . Suvituse Hooldekodu on vanuritele uueks koduks ja perekonnaks, mille töötajad hoolitsevad nende eest hoole ja armastusega ning kohtlevad neid austusega.

Kaudsed konkurendid

Kaudsed konkurendid on kõik üldhoodlekodud Eestis ning samas ka haiglad ja pansionaadid, mis pakuvad ööpäevaringset hoolduteenust ja võimalust elada püsivalt kuutasu eest. Kokku selliseid asutusi Eestis oli 2011. aastal 131, mis tänaseks päevaks on kindlasti kasvanud. Kuid arvestades, et hooldekodusse elama asuvad eakad viibivad seal enamjaolt kuni surmani, siis ei ole asukoht suureks miinuseks.

Edu võtmetegurid/edutegurid

Hea hinna ja kvaliteedi suhe
Kõrgetasemeline hooldus ja elamistingimused
Kvalifitseeritud tööjõud
Looduslähedane ja rahulik asukoht
Koostöö tervisehoiu- ja haridusasutustega
Arengule ja kasvule suunatud tegevus

PERSONAL JA JUHTIMINE

Ettevõtte juhata on ainus osanik Sten Tamar, kelle tööülesanded on hooldekodu igapäevaste probleemidega tegelemine, ettevõtte raamatupidamise korraldamine ja muud igapäevased ja ettenägematud kohustused. Teine ettevõtteomanik on vaikne partner . Samuti koostab juhataja ettevõtte töötajate töögraafikud. Kõik ettevõtte töötajad alluvad otseselt ettevõtte juhatajale .
Ettevõttel on 7 hooldajat, kelle tööülesanneteks on elanike igapäevane aitamine ja hooldamine, samuti ka koristustööde tegemine sisehoonetes. Samuti läbi viia erinevaid üritusi, aidata neid korraldada ning väljasõitudel kaasas käia. Lisaks neile on palgal 5 medõde, kes tegelevad hoolealuste meditsiiniliste vajadustega, esmase raviga, ravimite manustamisega. Töö toimub vahetustes, igal vahetusel on vahetusevanem , kes on töötajate otsene ülem ja tegeleb töö korraldamisega, tööülesannete jagamisega.
Kokad (2) vastutavad toitlustuse eest ning töötavad vahetustega. Toidupoes käiakse 1 kord nädalas, millega ostetakse nädala toiduvarud. Ettenägematute vajaduste puhul võib käia ka rohkem. Toidupoes käib kokk ja juhataja, kes maksab ostude eest. Kokad koostavad ka nädala menüü lähtudes vastavatest nõudmistest ning tagavad mitmekülgse menüü. Järgitakse vajadusel ka klientide erivajadusi ( laktoositalumatus , diabeet jne).
Ettevõttel on ka kinnistuhaldur, kelle peamisteks tööülesanneteks on heakorrastustööd ja väiksemad remonditööd.
Lisaks eelpoole nimetatule ostab ettevõte sisse perearsti teenust, samuti juuksurit ning muid teenuseid, mis eakate elukorraldusest lähtuvalt võivad välja kujuneda vajalikuks.

FINANTSPLANEERIMINE

Käivitamine

Ettevõtlusega alustamiseks tehtavad kulutused on ühekordsed ja ei võta arvesse osaühingu loomiseks tehtud kulusid.
Kulu nimetus
Hind, €
Karaski küla krunt +hooned
199 000
Remondikulu
5000
Sisustus :
7000
Sõiduk (Renault Trafic 1,9D) 2006. a.
5300
Kokku:
216300
Tabel 3. Stardikulud
Remondikulude alla kuuluvad nii hoone olukorra hindamine, tööjõukulud kui ka ehitusmaterjalide hinnad. Peamiselt on tegemist hoone värskendamisega ning täiendavate liikumispuudega inimestele liikumiseks vajalike täienduste tegemisega.
Sisustus koosneb mööblist ja täiendavast tehnikast, mis on vajalik eakate inimeste elamise lihtsustamiseks. Kuna hoone ostetakse koos sisustusega, siis on enamus vajaminevast juba olemas, vaja on teha lihtsalt täiendusi. Lisaks hõlmab see ka kommunikatsioonivahendeid.
Renault Trafic buss ostetakse eesmärgiga olla võimelised vajadusel transportima elanikke või töötajaid. Samuti on otstarbeks asjaajamine.

Tööjõuplaan

Töötaja
Arv
Brutotasu, €
Tasu koos maksudega, €
Palgakulu kokku, €
Juhataja
1
0
0
0
Hooldaja
7
600
804
5628
Õde
5
800
1072
5360
Kokk
2
600
804
1608
Kinnistuhaldur
1
500
670
670
Kokku:
13266
Esimesel tegevusaastal ettevõtte juhataja endale palka ei maksa. Kui järgmisel aastal on näha finantsolukorra paranemist, siis võib juhatajale palka määrata, kuid mitte rohkem kui 800 eurot kuus.
Hooldajate ja õdede arv on ette nähtud täiskoormusega töö puhul ehk 25 eaka hooldamiseks. Kuna algselt on hooldekodus vähem hoolealuseid, ei ole ka nii palju töötajaid vaja. Töötajate arv suureneb vastavalt klientide arvu suurenemise prognoosile. Esimesel 2 kuul rakendatakse hooldajatele ja medõdedele katseaega, mille puhul on nende palk 100 euro võrra väiksem.

Teenuste tulu

Teenuste tulu arvutamisel on arvestatud, et hooldekodu suudab täita 100% oma mahutavusest. Tulu on arvestatud kuu kohta.
Koha nimetus
Arv
Hind koos KM, €
Tulu kokku koos KM, €
1 koht 2-ses toas
20
850
17000
1 inimese tuba
5
1100
5500
Kokku:
22500
Kuna alustamisel ei ole leitud piisavalt suur nõudlus ja ei olda nii tuntud, siis on ka müügitulu tunduvalt väiksem. 22 500 euro suurune müügitulu ehk täismaht loodetakse saavutada 2013. aasta detsembris

Ettevõtte Rahavoogude aruanne 2013. aastal

2013. aastal toimub tegevus 7 kuud, alustades 01. juunist, mis ajaks ollakse juba leidnud ka mitu klienti kes kohe sisse kolivad.

Kasumiaruanne

Kasumiaruandes tulude arvestamisel on võetud arvesse, et hooldekodu ei ole terve aasta hõivatud täismahus.
Tabel 4. Kasumiaruanne 2013-2015

.DOCX Laadi alla originaalfail 25 lk · .docx · 1239 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-04-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

1239 laadimist Kokku alla laetud

5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Sven Kapp Õppematerjali autor

äriplaan hooldekodu loomise kohta koos rahavoogude ja kasumiprognoosiga

hooldekodu hoole omavalitsus asutuste eraõiguslik klienti kokk hooldekodud Äriplaan

Sarnased õppematerjalid

doc

Värska valla regionaalanaüüs

Värska valla regionaalanalüüs Praktiline töö regionaalarengu ja poliitika õppeaines Tartu 2011 SISUKORD 1.Värska valla üldiseloomustus...................................................................................................3 2.Rahvastik..................................................................................................................................4 3.Sissetulekud........................................................................................................................... 12 4.Elamuehitus............................................................................................................................15 5.Tööhõive................................................................................................................................ 16 6.Majandus................................................................................................................................17 7.Inimvara....

Regionaalpoliitika

docx

Võru valla arengukava analüüs

tervishoiukomisjonis. Tihedat koostööd tehakse koolide sotsiaalpedagoogidega. Võru vallas on 1.06.2015 seisuga 908 puudega inimest, neist lapsi 36, tööealisi 335 ja pensioniealisi 31. Hooldaja või hooldajatoetus on määratud 97 puudega täisealisele 5 inimesele ja 21 lapsele. Toimetulekutoetuse taotlejaid oli 2015. aasta alguse seisuga 34 peret, kuu keskmine taotlejate arv on 37 peret. Võru vallal puudub eakate ja puuete inimeste hooldekodu. Abivajajad, keda pole võimalik kodus hooldada, paigutatakse teiste omavalitsuste hoolekandeasutustesse. 2015. aasta juuni seisuga viibib kaheksas hoolekandeasutuses 15 Võru valla inimest. Erihoolekandeteenusel on 10 inimest. Üks valla laps elab Tilsi lastekodus. (Ibid) Vallal on 28 sotsiaalkorterit, mida üüritakse ja antakse ajutiseks kasutamiseks isikutele või perekonnale, kes ise ei ole suutelised endale ja perekonnale eluaset tagama.

Sotsioloogia

docx

Ettevõtluspraktika aruanne

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž sotsiaalosakond Ettevõtluspraktika aruanne Juhendaja: Valter Parve Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. .............. VALLAVALITSUS.........................................................................................4 2. MISSIOON JA VISIOON.............................................................................................6 3. SOTSIAALTÖÖ............................................................................................................8 4. ÜHE PARKTIKAPÄEVA KIRJELDUS.....................................................................10 KOKKUVÕTE................................................................................................................12 Viidatud allikad..............................................................................

Ettevõtte praktika aruanne

docx

Sotsiaaltöö kohalikus omavalitsuses

04.2016, 23 - jõust. 16.04.2016] § 20. Hooldekodusse paigutatud isiku ülalpidamiskulude kompenseerimine (1) Hooldekodusse paigutatakse pidevat hooldust vajavad vähemalt 18-aastased, sõltuvalt puudest sotsiaaltoetust või vanaduspensioni saavad isikud, kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega ning kellel ei ole seadusjärgseid pärijaid. (2) Hooldekodusse paigutatud isiku ülalpidamiskulud kompenseeritakse vallavalitsuse, isiku ja hooldekodu vahel sõlmitud lepingu alusel. (3) Erandkorras on vallavalitsusel, kooskõlastatult volikogu haridus- ja hoolekandekomisjoniga, õigus osaliselt või täielikult kompenseerida hooldekodusse paigutatud isiku ülalpidamiskulud, kelle seadusjärgne ülalpidaja ei ole suuteline ise kulusid tasuma. 18 Analüüs Haapsalu KOVi valisin analüüsimiseks selle pärast, et ise elan siin ja minu vananevad vanemad samuti

Sotsiaaltöö alused

pdf

Abja-Paluoja

Väliselt sarnanevad need tolleaegsete vallamajade, pastoraatide ja lihtsamate mõisahäärberitega, kuid väga palju ei erine need ka traditsioonilistest rehemajadest. Üks ja põhimõtteline erinevus siiski on: häärberid ehitati üksnes inimeste elupaigaks – elamuks (Pärdi, 2007). 1946 loodi Kävardil Abja Invaliidide Kodu koos abimajandiga Kävardi. Hiljem kandis ta nime Abja Internaatkodu (1981), Vana-Kariste Internaatkodu (1983), Vana-Kariste Hooldekodu (1992). Kui talu 1997 pärijaile tagastati, kolis asutus Kävardilt välja (Pärdi, 2007). Halliste külanõukogu Halliste külanõukogu moodustati 1945 Pärnu maakonna Abja valla koosseisus, 1954 liideti sellega Kaarli külanõukogu ja Õisu asula ümbrus Paistu külanõukogust. Aastail 1950–62 kuulus Halliste külanõukogu Abja rajooni, mis 1952–1953 oli Pärnu oblasti osa. Jaanuarist 1963 likvideeriti Abja rajoon ning Halliste külanõukogu arvati Viljandi rajooni koosseisu. 1970-1980

Eesti asustuse kujunemine

docx

Eakate sotsiaalsed probleemid Eestis

pereliikmete või ülalpidamiskohuslaste ning kohalike omavalitsuste poolt. Riigieelarvest kaetakse vaid enne 01.01.1993 üldhooldekodudesse elama asunud isikute hoolekandekulud. Paraku on hooldekodud kallid ning hooldekodude teenus kehvavõitu töötajate nappuse ning madala palgataseme tõttu. Eakate pension ei kata isegi mitte poolt hoolduskodutasust ning tihti ei ole ka lähiperel võimalik igakuiseid suuri summasid hooldekodule maksta. Seega saavad vaid vähesed endale kvaliteetset hooldekodu lubada. 2. TÖÖTAMINE JA TOIMETULEK Euroopa riikides (sh Eestis) on olulisemaid probleeme rahvastiku vananemine, mille põhjus on eelkõige vähenenud sündimus ja pikenenud keskmine eluiga. Et rahvastik vananeb, siis väheneb paljudes Euroopa riikides tööealiste inimeste arv, mistõttu on riigid sunnitud tegema reforme oma sotsiaalkaitsesüsteemis ning leidma võimalusi, kuidas eakat tööjõudu kauem tööturul hoida.

Sotsiaaltöö

docx

Karksi Valla keskkonnaseisundi analüüs

Karksi Valla keskkonnaseisundi analüüs Koostaja: Juhendaja: Tartu 2013 Sissejuhatus Töö peamiseks eesmärgiks on hinnata ja tutvustada Karksi valla keskkonnaseisundit ja välja pakkuda lahendused keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks metsade kaitseks ning õhu ja vee saaste vähendamiseks. Karksi vald on 4000 elanikuga omavalitsusüksus, mis asub Viljandi maakonna lõunaosas, piirneb läänes Abja vallaga, lõunas Läti Vabariigiga, põhjas Paistu ja Halliste valdadega, idas Tarvastu ning Valga maakonna Helme vallaga. Karksi valla vapp Karksi valla lipp Ülevaade piirkonna hetkeseisundist Karksi valla pindala on 322,29 km2. 2013. Aasta 1. Jaanuari seisuga oli elanike arv 3608 inimest. Asustustihedus on ~11 inimest ühe ruutkilomeetri kohta. Valla keskuseks on Karksi- Nuia kus elab üle poole valla rahvastikust eh

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

doc

Turismiettevõtlus, enda äriplaani koostamine

Äriplaan Tõukerattamatkade korraldamine Lõuna - Eestis Sassi Talu tõukerattamatkad Koostaja: Kaisa Kamenik 10.01.15, Tartu SISUKORD 1. ÄRIPLAANI KOOSTAMISE EESMÄRK, ÄRIIDEE JA LÜHIKOKKUVÕTE Äriplaani koostamine annab võimaluse uurida oma äritegevuse erinevad tahke ja analüüsida selle olemust, seejuures sellega kaasanevaid võimalikke riske, ohte, tugevusi, nõrkusi ja ka võimalusi. Äriplaani koostamine hoiab äriidee elluviijal kindlat sihti silme ees, sest valmimas on kindel tegevusplaan ning samuti on alati võimalik enne ellu viimist midagi ümber teha või muuta. Äriidee tõukerattamatkade korraldamiseks Lõuna-Eestis, on vaja taodelda lisafinantse, kuna on vaja soetada vajalik lisavarustus (kiivrid, helkurvestid), omavahenditega saab põhivara (tõukerattad) soetatud. Lisafinantse taotlen kohalikult omavalituselt ning maakonna spordiliidult eeldus

Turism

Rohkem sarnaseid