Eakate sotsiaalsed probleemid Eestis (0)

Sarnased õppematerjalid

100

ppt

Sotsiaalpoliitika

· Tööturuamet ­ likvideeritakse 01.05.2009, muutub Töötukassa struktuuriüksuseks · Tööinspektsioon · Sotsiaalkindlustusamet · Ravimiamet · Tervishoiuamet · Tervisekaitseinspektsioon  SP küsimused EL poliitikavaldkonnas Põhisisu: tööhõive, sotsiaalküsimused ja võrdsed võimalused · Rohkem ja paremaid töökohti · Töötamine välismaal (sotsiaalsed garantiid) · Sooline võrdõiguslikkus · Mitmekesisus ja mittediskrimineerimine · Puuetega inimeste probleemid · Sotsiaalsed ja demograafilised suundumused (statistika, uuringud)  SP küsimused EL poliitikavaldkonnas · Sotsiaalne kaasamine · Sotsiaalkaitse · Pensionid · Tööõigus · Töötervishoid ja tööohutus · Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fond (Euroopa-ülene tööotsing, -nõustamine, koolitus jt) · Euroopa Sotsiaalfond (ESF)  Sotsiaalhoolekande areng Eestis · Esmane hoolekandetegevus Eesti- ja Liivimaal - kloostrite varjupaigad, seegid, hospidalid

Sotsioloogia

5

docx

Koduhooldus eakatele

Koduhooldus eakatele Sotsiaalhoolekande seadusest tulenevalt on koduteenus kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärgiks on eakate, füüsilist abistamist vajavate isikute ja vaimse tervise probleemidega eakate, kes ei tule iseseisvalt toime igapäevatoimingutega, turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti (Sotsiaalhoolekande seadus, 2015). Koduhooldus on avahoolduse kõige suurem sektor. Koduteenuste osutamisel on aluseks sotsiaalhoolduse kesksed väärtused: õiglus, võrdõiguslikkus, enesemääramisõigus, nõrgema eest hoolitsemine, individuaalsus, normaalsus, turvalisus, sotsiaalne integratsioon (Hanson & Allev, 2000)

Sotsiaaltöö

6

doc

Eakate elukvaliteet Eesti ühiskonnas

Referaat TARTU 2012  Rahvastiku kiire vananemine ja oodatav eluea tõus on tinginud selle, et käesolev aasta on kuulutatud ,,Aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aastaks 2012". Seoses sellega on hakatud rohkem rääkima vananemisest ja eakatega seotud probleemidest. Viiakse läbi rohkem eakatele mõeldud üritusi, konverentse ja teostatakse uusi uurimusi. Eesti ühiskonnas on kahjuks kujunenud negatiivne hoiak eakate suhtes, mida võimendavad meediakanalid. Referaadi eesmärgiks on vaadelda eakate elukvaliteeti mõjutavaid tegureid. Teades täpsemalt eakate vajadusi on ühiskonnal lihtsam neid mõista ja aidata ning parandada nende elukvaliteeti. Soovin peatuda sellistel teemadel nagu tervis, sotsiaalvõrgustik, üksindus, aktiivsus, sooline fenomen ja põlvkondadevaheline sidusus kuna minu arvates omavad need eaka elukvaliteedis suurt rolli.

Avalikud suhted

15

doc

Elukvaliteet ja eluga rahulolu: Eesti rahvusvahelises võrdluses

Töö tulemusena on teada saadud, et eestlased on oma elukvaliteediga küllaltki rahul, kuid mitmed riigid on elukvaliteedilt kõrgemad kui Eesti. Tervelt 73% eestlastest on oma eluga rahul ja tunnevad end õnnelikuna. 2009 aastal, olid oma eluga kõige enam rahul põhjapoolsemate väikeriikide elanikud: Taani (98%), Soome (96%), Rootsi (96%) ja Norra elanikud (97%). Kõige vähem olid oma eluga rahul bulgaarlased, ungarlased ja lätlased. Võtmesõnad: elukvaliteet Eestis, elukvaliteet ja rahulolu, üldine elukvaliteet, elukvaliteet Euroopas, Eesti Inimarengu Aruanne 2008, lapse elukvaliteet, eakate elukvaliteet, elukvaliteedi mõõtmine, eestlaste ja eurooplaste tööhõive, keskmised palgad, Rootsi sotsiaalpoliitika, norralaste elukvaliteet Sissejuhatus Elatustaseme tõus toob üldjuhul kaasa elukvaliteedi paranemise. Seda kinnitab ka Eesti inimeste elujärje märgatav paranemine ajavahemikus 2003­2007. Siiski ei määra arenenud

Sotsiaalpsühholoogia

40

docx

EESTI SOTSIAALHOOLEKANDE JA SOTSIAALPOLIITIKA KUJUNEMINE

kutseharidust; Tööle suunamine peale kooli lõpetamist; Sotsiaalpoliitika alates 1990. aastast Õigus tervise kaitsele/ sotsiaalsele kaitsele Igaühel on õigus tervise kaitsele. Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet. Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Õigus tööle Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see

Sotsioloogia

74

odt

Sotsiaalhooldusõigus

Sotsiaalkindlustuse pakutavad hüvitised saavad olla kahesugused: 1. Rahalised maksed ning 2. Naturaalse iseloomuga hüved ja teenused, nt pensionid, toetused, ravikindlustushüvitised (nii rahalised kui ka mitterahalised). Tavaliselt on  kindlustatavale tehtavad maksed perioodilise iseloomuga, kuid need võivad olla ka ühekordse iseloomuga, nt sünnitoetus. Sihtotstarbeline tähendab, et makse võetakse kindlaks otstarbeks. Eestis on kolm sihtotstarbelist makset: sotsiaalmaks, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse. Otsene makse on selline, mida peetakse kinni konkreetse töötaja palgast (nt kohustusliku kogumispensioni makse), kaudne aga selline, mida võetakse kõikidele töötajatele makstava palga üldsuuruse pealt. Sotsiaalkindlustust iseloomustab asjaolu, et siin luuakse kohustuslikus korras

Sotsiaalhooldusõigus

15

doc

Pensionipoliitika

EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja Sotsiaalteaduskond Helen Tiitson PENSIONIPOLIITIKA Uurimustöö majandusarvestus ja finantsjuhtimise erialal Juhendaja: lektor M. Nurmet  Tartu 2007 SISSEJUHATUS Käesolev referaat on lühiülevaade pensionisüsteemist Eestis. Enamikus Kesk- ja Ida-Euroopa riikides algas pensionireform "kolmanda samba" vabatahtlike pensionifondide kasutuselevõtmisega. Alles seejärel viidi mõnedes riikides sisse kohustuslik "teine sammas", milles osalemine on teatavale osale elanikkonnast kohustuslik. Eesti riik võttis pensionireformi ette mitte praeguste pensionäride röövimiseks, vaid selleks, et inimesed ka 10­20 aasta pärast pensioniga kindlustatud oleksid. Asjaolud,

Teadustöö alused

22

doc

Kroonilise psüühikahäirega eakad

pervasiivsed arenguhäired (autism) F9 Psüühikahäired lapse- ja hüperkineetiline häire, käitumishäire, tundeeluhäired noorukieas (lahutamiskartus, rivaalsushäire), suhtlemishäired (valikuline mutism, kiindumishäire) Eakate psüühikahäirete eripära Eakate psüühiliste iseärasuste ja neist tingitud erivajadustega on Eestis seni tegeldud peamiselt orgaaniliste psüühikahäirete tähenduses. Praktiliselt üldse pole aga käsitletud nende inimeste probleeme ja erivajadusi, kes vananevad või on vananenud koos psüühikahäirega. Samas, ühiskonna üldisest ja eriti tervishoiu ning hoolekandesektorite arengust tingituna kroonilise psüühikahäirega eakate arv järjepidevalt suureneb. Kroonilise psüühikahäirega eakad on üks komplitseeritumaid eakate gruppe üldse, sest nende

Närvihaigused

Kommentaarid (0)