Eakate sotsiaalsed probleemid Eestis (0)

Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Füsioterapeudi õppekava
EAKATE PROBLEEMID EESTIS
referaat
Koostajad:
Tartu 2014
SISUKORD
SISSEJUHATUS…………………………………………………………..………………..3
1. TERVISHOID JA HOOLEKANNE …………………………………..………………….4
2. TÖÖTAMINE JA TOIMETULEK ………………………………………………………..6
3. HARIDUS , KULTUUR JA SPORT ……………….…………………………………….9
KOKKUVÕTE……………………………………………………………………………...10
KASUTATUD KIRJANDUS…………………………………………..…………………..11
SISSEJUHATUS
Eakad (60 ja vanemad) moodustavad 2013. aasta seisuga Eesti elanikkonnast umbes 24% ning iga tööealine jõuab ühel hetkel pensionini, siis on oluline antud kontingendi sotsiaalsete probleemide käsitlemine, kuna need puudutavad võrdlemisi suurt osa kogu Eesti ühiskonnast.
Sotsiaalne probleem on elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna. Kindlasti võib öelda, et sotsiaalsed probleemid mõjutavad ka kogu ühiskonna arengut. Eakate peamisteks sotsiaalseteks probleemideks võib pidada majanduslikku toimetulekuga soenduvaid probleeme, kõrvalabi vajadust, isolatsiooni, üksindust, kahjulikku elustiili. Antud töös käsitletakse tervishoiu ja hoolekandega, töötamise ja toimetulekuga, hariduse, kultuuri ja spordiga seonduvaid probleeme.
1. TERVISHOID JA HOOLEKANNE
Vanuse kasvades suurenevad tihti ka haiguste sagedus ning seega suureneb ka abivajadus, eriti järsult pärast 85-ndat eluaastat. Abivajadus on meeste ja naiste hulgas ligikaudu ühesugune, samuti nii Tallinna, muude linnade kui ka maakohtades elavatel vanuritel. Põhiliselt pöördutakse abi saamiseks pereliikmete, sugulaste ja tuttavate poole. Üllatavalt sageli pöörduvad eakad abi saamiseks ka meditsiinitöötajate poole, sotsiaaltöötajate poole pöördutakse harva.
Põetusabi ajutine vajadus ei ole otseses sõltuvuses vanusest , kuid vanusega suureneb oluliselt nende arv, kes vajavad pidevat põetust. Eakate meeste hulgas on pideva põetuse vajajaid rohkem kui naiste hulgas.
Enamus eakaid soovivad, et hoolekandeteenused oleksid neile kas tasuta või mõõduka tasu eest, kusjuures tasu suurus sõltuks nende endi, mitte nende laste sissetulekust.
Tervis oli peamiseks probleemiks 377-le eakale, majandusraskused 227-le, ülejäänud mured olid oluliselt harvem esiplaanil . Tervisehäireid ei kurtnud ligikaudu 10% eakaid. Ülejäänutel on peamiseks kaebuseks valu.
Dementsuse esinemine on Eesti eakate hulgas äärmiselt sage (maapiirkondades pisut rohkem kui linnades, naistel ja meestel võrdselt), väga vanadest on pooled dementsed.
Depressioon on sagedaseks probleemiks eakatel, naiste hulgas sagedasem kui meestel, maa- ja linnavanuritel ühesuguse sagedusega. Viimast saaks ära hoida eakate suurema kaasatusega ühiskonnaellu, erinevate ürituste korraldamine eakatele jms. Kahjuks tihti ei leia eakad ise motivatsiooni, et kodust väljuda.
Eakatele spetsialiseeritud ravivõimalused (geriaatri vastuvõtt, geriaatriaosakond jm) Eestis puuduvad.
Eakate ambulatoorsed visiidid moodustavad 39% kõigist perearsti visiitidest. Perearstide hinnangul on võrdselt sagedased probleemid eakatele tervis ja majanduslikud raskused, pooled arstid nimetasid sagedaseks ka isolatsiooni ja üksildust.
Enamus valdades/linnades on tagatud eakate abistamine asjaajamisel ja nõustamine, samuti koduteenused ja ambulatoorne ravi. Vähem kui pooltes valdades on kättesaadavad turvatelefoni, sotsiaaleluruumi, päevakeskuse ja põetusabi teenus, söömise võimalus teenindusasutuses ja tugi eakaid hooldavatele omastele.
Üldhooldekodu on ööpäevaringseks hooldamiseks loodud hoolekandeasutus, kus viibivad inimesed, kes kõrvalabi- ja hooldusvajaduse tõttu ei ole suutelised iseseisvalt elama ning kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega .
2011. aasta seisuga tegutses Eestis 131 eakatele inimestele teenuseid pakkuvat hoolekandeasutust (välja arvatud psüühiliste erivajadustega inimesed), kus viibib ööpäevaringselt 5769 inimest, neist 81% on üle 65.aasta vanused (2011.aasta aruandluse alusel).
Täiskasvanute hooldamisteenuse finantseerimine toimub põhiliselt isikute endi ja/või nende pereliikmete või ülalpidamiskohuslaste ning kohalike omavalitsuste poolt. Riigieelarvest kaetakse vaid enne 01.01.1993 üldhooldekodudesse elama asunud isikute hoolekandekulud.
Paraku on hooldekodud kallid ning hooldekodude teenus kehvavõitu töötajate nappuse ning madala palgataseme tõttu. Eakate pension ei kata isegi mitte poolt hoolduskodutasust ning tihti ei ole ka lähiperel võimalik igakuiseid suuri summasid hooldekodule maksta. Seega saavad vaid vähesed endale kvaliteetset hooldekodu lubada.

2. TÖÖTAMINE JA TOIMETULEK
Euroopa riikides (sh Eestis) on olulisemaid probleeme rahvastiku vananemine, mille põhjus
on eelkõige vähenenud sündimus ja pikenenud keskmine eluiga. Et rahvastik vananeb, siis
väheneb paljudes Euroopa riikides tööealiste inimeste arv, mistõttu on riigid sunnitud tegema reforme oma sotsiaalkaitsesüsteemis ning leidma võimalusi, kuidas eakat tööjõudu kauem tööturul hoida.
Eestis on ametlik pensioniiga tegelikult mõtteline piir, kus inimesel tekib õigus vanaduspensionile, kuid samas ei ole sundust töölt lahkumiseks. Osades Euroopa riikides peab pensioniikka jõudnud inimene lahkuma oma töökohalt. Samas on Eesti ainuke riik, kus pensioniealisel inimesel säilib töötades pension.
Euroopas tehtud tööturu-uuringud näitavad, et struktuursed muutused tööturul ja
paindlikkuse suurenemine mõjutavad vanemaealiste tööhõivetingimusi pigem ebastabiilsuse suunas. Järjest enam kaotavad tähtsust sellised traditsioonilised mõisted nagu täistöönädal (35–40-tunnine viiepäevane töönädal) ja pikaajaline töötamine (vähemalt 40 aastat) erialal, mis varajases nooruses koolis omandati. Taolised muutused häirivad enim eakaid, üle 50-aastaseid töötajaid, eriti mehi. Mehed on naistega võrreldes enam orienteeritud täistööhõivele, erinevad paindlikud töövormid iseloomustavad pigem naiste tööhõivevõimalusi, sest mehed on alati olnud naistest suurema palga teenijad ja perekonna toitjad. Sellest tulenevalt muutub meeste järjest sagedamaks valikuks töö- turult taandumine enne pensioniikka jõudmist.
Tööturule jääksid paindliku tööaja korralduse toel enam naised kui mehed, kuid naistest teeks vastavaid valikuid keskmiselt ainult 15%. Niisugune vastuste jaotus viitab paindliku tööaja kasutamise tagasihoidlikule levikule Eestis. Seda piirab lühema tööajaga kaasnev väiksem töötasu ja tööandjate vähene huvitatus osaajatöö pakkumisel.
Eestis 2006. aastal korraldatud tööjõu-uuring annab üsna ulatusliku ülevaate 50–69- aastaste tööturuolukorrast. Kõigist küsitletud vanemaealistest töötab 58%, sh tööealistest töötab 75% ja pensioniikka jõudnutest 33%. Töötavatest eakatest on valdav osa (92%) palgatöötajad, üksikettevõtjaid on 4%, palgatöötajatega ettevõtjaid 2% ja palgatööjõuta talupidajaid on 1%. Eakate ja tööjõu-uuringu üldkogumi hõivealade võrdluse põhjal on eakaid mõnevõrra rohkem hariduses ning tervishoius ja sotsiaalhoolekandes, tunduvalt vähem ehituses ja kaubanduses. Muudel tegevusaladel on eakatel enam-vähem sama suur esindatus.
Tihti makstakse eakatele sama töö eest väiksemat palka kui noortele, siinkohal võib rääkida diskrimineerimisest. Tööelus võib vanuseline diskrimineerimine toimuda vähemalt neljas erinevas vormis: tööle võtmisel, koolitusel, edutamisel ja suhtumises vanemaealisesse töötajaskonda. Vanusega seotud diskrimineerimise kohta on raske andmeid leida, sest sageli on diskrimineerimine kaudne. Eestis ei ole tööandjate vastavaid hoiakuid seni uuritud, seetõttu on põhjust käsitleda Rootsi tööturuameti tehtud tööandjate uuringut . Sellest selgus, et tööandjatele on kõige vähem atraktiivsemad vanemaealised töötajad võrdluses pikaajaliselt töötute, sünnitust planeerivate üksikemade ja puuetega inimestega. Olukorras, kus inimene täidab kõik töökohale kandideerimiseks vajalikud nõuded, pidas 6% tööandjatest tööle võtmisel vähem sobivaks 45–54-aastaseid, 30% tööandjatest 55–59-aastaseid ja 60–64-aastaseid 45% tööandjatest. Selliste hoiakute põhjenduseks toodi noorte paremad tööoskused ja vanemate töötajate vähene paindlikkus ning vastuseis muutustele. Ligikaudu 70% tööandjatest arvas , et nad ei võta kunagi tööle üle 50-aastast töötajat või teevad seda harva.
Töötavate pensioniealiste inimeste jaoks moodustub töötasu valdavalt 50% ja 50% pension, keskmiselt oli kogu sissetuleku suurus 9089kr ehk umbes 580€. Mittetöötava pensioniealise inimese sissetuleku moodustas pension 99% ning pensioni suurus oli 4643kr ehk umbes 296€. Isiklikku majanduslikku toimetulekut hinnati järgmiselt: töötavatest pensioniealistest vastas 37% raha on piisavalt, et toime tulla ning 29% et raha jääb ka säästudeks; mittetöötavatest pensioniealistest vastas 52%, et tuleb kuidagi toime ning 25% oli raha piisavalt, et toime tulla.
Aasta-aastalt suureneb vanaduspensioni määramisel kindlustusosaku osatähtsus, mis tähendab, et riiklik vanaduspension sõltub üha enam sellest, kui palju on konkreetse inimese eest makstud sotsiaalmaksu ehk kui suur on olnud tema palk kogu tööelu vältel. Vanaduspension koosneb kolmest osast:

• Põhi- ehk baasosa, mille suurus on alates 1. aprillist 2013. a 126,8183 eurot.
  

• Staažiosak, mille suurus sõltub sellest, kui palju on pensionisaajal pensioniõiguslikku staaži ehk tööaastaid ja töötamisega võrdsustatud aastaid (näiteks laste kasvatamine , ajateenistus jms). Need aastad lähevad arvesse kuni 1998. aasta 31. detsembrini. Ühe staažiaasta rahaliseks väärtuseks kuupensionis on 4,718 eurot.
  

• Kindlustusosak, mille suurus sõltub sellest, kui palju on pensionisaaja palgast alates 1999. aasta 1. jaanuarist makstud sotsiaalmaksu. Kindlustusosaku suuruse arvutamise aluseks on pensionikindlustuse aastakoefitsientide summa. Aastakoefitsient näitab inimese töötasult kalendriaasta jooksul tasutud sotsiaalmaksu suhet riigi keskmiselt töötasult tasutud sotsiaalmaksu. Kui sotsiaalmaksu tasutakse keskmiselt töötasult, on aastakoefitsiendiks 1,0 ja selle rahaliseks väärtuseks kuupensionis on 4,718 eurot.
  

Töötasu arvestamine pensioni arvutamisel on siiski suhteline - inimese palgalt makstud sotsiaalmaksu summat võrreldakse riigi keskmiselt palgalt makstud sotsiaalmaksu summaga . Riiklikus pensionikindlustuse registris säilitatakse infot igaühe töötasult arvestatud sotsiaalmaksu kohta, ent reaalset raha kogumist ei toimu - sotsiaalmaksu summad makstakse kohe tänastele pensionäridele välja.
Solidaarses riiklikus pensionikindlustuses toimub ka ümberjagamine kõrgemapalgalistelt madalapalgalistele. Esiteks on pensioni baasosa kõigile ühesugune, sõltumata inimese palgast. Samuti on seadusega tagatud vanaduspensioni miinimumsumma - praegu 140,81 eurot - sõltumata makstud sotsiaalmaksust.
3. HARIDUS, KULTUUR JA SPORT
Vananedes on väga oluline säilitada aktiivne ning sotsiaalne eluviis, et vältida depressiooni, haiguste süvenemist, üksildust. Selleks leidub mitmeid erinevaid võimalusi lisaks perele ja sõpradele.
Päevakeskused on kohalike omavalitsuste või mittetulundusühingute poolt loodud keskused, kus pakutakse võimalust soodustingimustel avalikke teenuseid kasutada ja vaba aega veeta. Päevakeskuste tegevuse eesmärgiks on täiskasvanute puhul toetada aktiivset suhtlemist, ennetada toimetulekuprobleeme või toetada igapäevast toimetulekut. Vaba aja veetmise võimalused on huviringide, ürituste jm suhtlemisvõimaluste loomine erinevatele eagruppidele sotsiaalse kaasatuse eesmärgil. Viimane tähendab, et päevakeskuse tegevuste eesmärgiks on klientide kaasamine ühiskonnaellu vastavalt nende võimetele, vajadustele ja soovidele ning toimetuleku toetamine ja sotsiaalse aktiivsuse säilitamine. Vaba aja veetmise ja suhtlusvõimaluste pakkumise vormideks on näiteks üritused, tugigrupid, huvitegevus , teatud sihtgruppidele mõeldud kohvikud ja raamatukogud jm.
Eakate treening on mõeldud prouadele ja härradele aktiivse elustiili säilitamiseks ning oma sportliku teadlikkuse tõstmiseks. Treening pakub head võimalust mõnusaks sotsiaalseks suhtlemiseks ning energiavahetuseks, mis aitavad treenijatel säilitada hingelise ja kehalise sära. Eakate treening on hea trenn aeroobse- ja lihasvastupidavuse ning koordinatsiooni arendamiseks. Regulaarselt rühmas võimeldes saab vältida ning ennetada liigesvalusid, lihasjäikust ning hoida enesetunnet reipa ja nooruslikuna. Lähenemine on indiviidikeskne - igaüks saab osa võtta vastavalt oma tervislikule seisundile oma tempo ja raskuskoormusega, säilitades positiivse mõtlemise ja hea tuju.
Rahvaülikoolid pakuvad täiskasvanutele, sh eakatele võimalusi enda harimiseks , uute oskuste omandamiseks ning lihtsalt silmaringi avardamiseks. Näiteks toimetab pealinnas Tallinna Kolmanda Nooruse Rahvaülikool spetsiaalse suunitlusega eakatele. Paraku jäävadki rahvaülikoolid ja nende pakutavad kursused enamasti suurematesse linnadesse ning väiksemates linnades on eakatel loota vaid toimivatele päevakeskustele või tegutsevatele seltsidele või oma tegusale pealehakkamisele, et vaba aega meeldivalt ning aktiivselt sisustada ning mitte sotsiaalsest elust kõrvale jääda, eriti kui elatakse üksi.
KOKKUVÕTE
Paratamatult tekib vananedes probleeme nii tervisega kui üldise toimetulekuga. Haigusest tingitud abitusseisundid vajavad tihtipeale igapäevast jälgimist ning hoolt, mis Eestis on aga raskesti kättesaadav (puuduvad geriaatriale spetsialiseerunud asutused) ning hooldekodud aga on äärmiselt kallid ja neid keskmine eakas endale oma pensioni eest lubada ei saa. Eesti elatustaseme juures ei ole kahjuks ka perel enamasti võimalik igakuiselt suuri summasid välja käia (hooldekodude kuutasud algavad enamasti 700 eurost). Mida enam on eakal probleeme, seda suuremaks koormaks muutub ta endale ning depressioon on varmas tulema , süvendades probleeme veel enam.
Suurt abi eakale pakub jätkuvalt aktiivne ning sotsiaalne eluviis, mis muudab eaka elurõõmsaks ning annab võimaluse oma probleemidest rääkida ning ehk seeläbi ka paremini aru saada vananemisega kaasnevast. Lisaks hoiab sport ka keha paremas töökorras ning õppimine ja kultuurielus osalemine või kultuurisündmuste külastamine vaimu virge ja see omakorda parandab märgatavalt meeleolu ning elukvaliteeti.
KASUTATUD KIRJANDUS
Allev, R., Jaanson, K., Kolk , H., Kõiv, K., Paju, I., Saks , K., Schneider, G., Soots , A. Eakate tervishoid ja hoolekanne Eestis. Tartu. 2001
Sotsiaalministeerium. Vanemaealiste ja eakate toimetuleku uuring 2009.
Statistikaamet. Eesti Statistika Kvartalikiri 1/09. 2009
http://www.sm.ee/sinule/eakale/
http://www.pensionikeskus.ee/?id=696
http://www.rajaleidja.ee/sotsiaalkaitse/