Veriora muistend Kust on pärit kohanimi Veriora? Veriora mõisa lähedalt Kikkahara metsast saab alguse oja, mis voolab läbi Veriora mõisa. Põhjasõja ajal peetud oja kallastel suuri lahinguid rootslaste ja venelaste vahel. Palju sõjamehi mõlemast väeleerist leidnud siinkandis oma haua. Ojasse voolanud nii palju sõjameeste verd, et ojavesi värvunud punaseks. Rahvasuu hakkas pärast seda oja Veriojaks hüüdma. Kehva eesti keele oskusega kroonuametnikud kirjutasid tsaariajal kogemata oma paberitesse oja asemele ora. Kui kohanimi Veriora sai üldiselt kasutatavaks, oli hilja tehtud viga parandama hakata.
.................................... 5 KOKKUVÕTE......................................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................... 11 Kerttu Luik YASB-51 072877 3 SISUKORD SISSEJUHATUS Meenikunno maastikukaitseala asub Põlvamaal Veriora valla territooriumil. Looduskaitse alla on võetud sookaitseala baasil 1981. a määruse nr 340 kohaselt «Sookaitsealade moodustamise kohta». Kaitseala kuulub ka Natura 2000 kaitsealade võrgustikku nii linnu- kui ka loodushoiualana. Kaitseala eesmärkideks on säilitada ja kaitsta omapärast Meenikunno raba, metsise elualasid, Nohipalu Must ja Valgjärve elustikku ning Ilumetsa meteoriidikraatreid neid ümbritseva kauni metsaga. [1,2]
Teises peatükis on küsitluse tulemused ja analüüs. Uurimistöös on kasutatud peamiselt kirjandus materjali Põlvamaa loodusobjektide kohta. Üks tuntumaid neist on “Põlvamaa maastikud”. 2 1. LOODUSOBJEKTID 1.1. Ilumetsa meteoriidikraatrid Põlvamaal Ilumetsas paikneb terve rühm meteoriitse päritoluga lohke, millele rahvasuu on pannud nimeks Põrguhaud, Sügavhaud, Kuradihaud ja Tondihaud. Kraatrid asuvad Veriora vallas, Põlva-Värska maantee ääres, Ilumetsast Kamnitsa kaudu Oravale viiva vanatee läheduses, soisel metsaalal umbes 1 km2. Ilumetsa kraatritest suurim on Põrguhaud (vt joonis 1), mille läbimõõt valliharjalt on umbes 75-80 meetrit ja sügavus 12,5 meetrit. Kraatrit ümbritseb kuni 4,5 meetri kõrgune ringvall. Kraatripõhi on täitunud 2,5 meetri paksuselt turbaga, millest tehtud õietolmu ja radiosüsinikanalüüsid andsid kraatri vanuseks ligikaudu 6600 aastat
Sööt kogutakse oma maadelt sisse ostetakse ainult mineraalaineid ja jõusööta. Ettevõttes varutakse loomadele silo, heina ja põhku, kogumis teenus ostetakse sisse. Loodan majandada talu nii, et loomadel oleks hea ja stressivaba elu ning ka töölised oleksid rahul. 2. ETTEVÕTTE ÜLDANDMED 3 Ettevõtte nimi Terepi talu Ettevõtte juriidiline vorm FIE Aadress Kullamäe küla, Veriora vald, Põlva maakond 64201 Telefon 58140071 E-mail [email protected] Põhikapital 2000 Omanik Maris Pihlapuu 3. ÄRIIDEE Tootmine 4 Tootmine toimub Küllamäe külas, Veriora vallas, Põlvamaal kus kasvatatakse lambaid. Praegu on kasvatatavaks tõuks Eesti valgepealine lambatõug. Loomade arv on väike,
angervaksa kaasikud ja soostuvad segametsad. ● Kuivemad liivaalad- palu- ja nõmmemännikud. Loomastik ● Rikkalik linnustik (kindlaks on tehtud 40 linnuliiki) näiteks: o Sookured o Rabahaned o Laululuiged ● Loomadest näiteks: o Põdrad o Karud o Sookilpkonn (Setumaal) o Hundid Laululuik ja sookilpkonn Asustus ● Asustus on hõre. ● Vanemad külad asuvad ürgorgude pervealadel. ● Suuremad maa-asulad - Leevaku, Veriora, Mikitamäe, Orava ja äärmises kaguosas Setumaal Saatse ja Obinitsa. ● Maad kuuluvad Põlva- ja Võrumaale. Obinitsa ja Leevaku Inimtegevus ● Setod: o Päätnitsapäev- Saatse piirkonna olulisim kirikupüha. Päev algab teenistusega, siis suheldakse haudadel ja õhtu lõpeb külapeoga. Looduskaitse ● Valgjärv ja Mustjärv ● Devoni liivakivi paljandid (kokku 38) Vaatamisväärsused ● Võru-Petseri ürgorg (kauneim vaatamisväärsus) ● Tuntumad paljandid:
Imavere 48. Järva-Jaani 49. Kareda 50. Koigi 51. Koeru 52. Paide 53. Roosna-Alliku 54. Türi 55. Väätsa 56. Kullamaa 57. Lihula 58. Noarootsi 59. Nõva 60. Oru 61. Ridala 62. Risti 63. Taebla 64. Haljala 65. Kadrina 66. Laekvere 67. Rakke 68. Rakvere 69. Rägavere 70. Sõmeru 71. Tamsalu 72. Tapa 73. Vihula 74. Vinni 75. Viru-Nigula 76. Väike-Maarja 77. Ahja 78. Kanepi 79. Kõlleste 80. Laheda 81. Mikitamäe 82. Mooste 83. Orava 84. Põlva 85. Räpina 86. Valgjärve 87. Vastse-Kuuste 88. Veriora 89. Are 90. Audru 91. Halinga 92. Häädemeeste 93. Kaisma 94. Kihnu 95. Koonga 96. Lavassaare 97. Paikuse 98. Saarde 99. Sauga 100.Surju 101.Tahkuranna (Uulu) 102.Tootsi 103.Tori 104.Tõstamaa 105.Varbla 106.Vändra vald 107.Vändra alev 108.Juuru 109.Kaiu 110.Kehtna 111.Kohila 112.Käru 113.Märjamaa vald 114.Raikküla 115.Rapla 116.Vigala 117.Järvakandi 118.Kaarma 119.Kihelkonna 120.Kärla 121.Laimjala 122.Leisi 123.Lümanda 124.Muhu 125.Mustjala 126.Orissaare 127.Pihtla 128.Pöide 129
põrgusulastest, kes varunud lõkke jaoks puid. Julgemad söandanud seda elu isegi vaatama minna ja märganud kaugelt lõkkekuma. Lähemalt ei julgenud asja keegi uurida, sest siis pidavat uudishimulikust uurijast põrgusulane saama. Põrguhaua läheduses kardeti öelda sõna „kurat”: seepeale viivat põrgusulased eksinu kohe kuradi enese juurde Vanasti käidi lähedal olevast Rebasemäe ja Huule külast otse Põrguhauast mööda, Veriora mõisa aladele. Põrguhauast möödudes hoiti kõvasti keelt hammaste taga, et halb sõna üle huulte ei libiseks. Iseäranis olid kimbatuses karjapoisid ja lapsed, kes seda kanti kartsid. Iga matkaja peaks meeles pidama, et sarviku nime nimetamine ning vandumine selles kandis on rangelt keelatud. Kes keelust üle astub, sellest saab sarviku uus teener. Matkaraja keskel infomajakese juures on sarviku skulptuur, kus ta hoiab käes rahapada. Sinna on turistid nii mõnegi mündi jätnud
ürgorg. Kaitseala pilgupüüdjateks on kahtlemata maalilised kaljud, mis maksimaalse kõrguse ja toreduse saavutavad Kiidjärve-Valgesoo vahelisel alal. Kaitseala maastikku kujundavad oluliselt metsad . kuivad ja valgusküllased nõmme- ja palumetsad (peamiselt männikud) ning viljakad laanemetsad (kuusikud). Jõgi voolabki enamasti metsade rüpes. 7.Võhandu jõe ürgorg Eesti ühe pikima jõe Võhandu keskjooksul paiknev 597 ha suurune kaitseala jääb Veriora valla maadele. Kaitseala staatuse sai ürgorg 1964. aastal. Eesmärgiks on säilitada ürgoru maastikku koos devoni liivakivipaljanditega. Kaitseala paljudest paljanditest on maalilisemad Põdramüür, Tsirgumüür, Sõjatare ja Kalmate müür. Jõel on mitu endistel aegadel töötanud vesiveskit. Paljandite jalamilt voolab välja mitu allikat ja esineb ka koopaid. Ürgoru nõlvu katab männi-kuuse segamets. 8.Meenikunno
Ida pool asub Mustoja mõhnastik (22 km²), mis kõrgub 96 meetrini Härma müürid Eesti kõige kõrgemad ja maalilisemad Devoni liivakivipaljandid Mäemine ehk Keldri müür on Eesti kõrgeim devoni paljand. Paikneb 43 m kõrgel Piusa ürgoru paremal veerul, kus võib jälgida ligi 30 m liivakivi läbilõiget Härma alumine ehk Kõlksniidu või Roikina müür on kuni 20 m kõrgune Meenikunno looduskaitseala Asub Põlvamaal Veriora, Lasva ja Orava vallas Pindala 3028 ha Loodi 1981. aastal Meenikunno soo, Nohipalu Must- ja Valgjärve, Nohipalu mõhnastiku ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitseks Nohipalu Mustjärve näol on tegemist ühe pruuniveelisema ja Nohipalu Valgjärve näol ühe selgeveelisema Eesti järvega Kaitse all on 8 veekogu. Kaitstav loomastik: hallõgija, sarvikpütt, teder, metsis, väikepistrik,
Ida pool asub Mustoja mõhnastik (22 km²), mis kõrgub 96 meetrini Härma müürid Eesti kõige kõrgemad ja maalilisemad Devoni liivakivipaljandid Mäemine ehk Keldri müür on Eesti kõrgeim devoni paljand. Paikneb 43 m kõrgel Piusa ürgoru paremal veerul, kus võib jälgida ligi 30 m liivakivi läbilõiget Härma alumine ehk Kõlksniidu või Roikina müür on kuni 20 m kõrgune Meenikunno looduskaitseala Asub Põlvamaal Veriora, Lasva ja Orava vallas Pindala 3028 ha Loodi 1981. aastal Meenikunno soo, Nohipalu Must- ja Valgjärve, Nohipalu mõhnastiku ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitseks Nohipalu Mustjärve näol on tegemist ühe pruuniveelisema ja Nohipalu Valgjärve näol ühe selgeveelisema Eesti järvega Kaitse all on 8 veekogu. Kaitstav loomastik: hallõgija, sarvikpütt, teder, metsis, väikepistrik,
Järva Tammsaare 82 27 185 733 7118 Põlva Värska 82 18 70 454 8650 Põlva Ahja 83 23 157 667 6117 Saare Kljala 83 22 117 1094 17153 Harju Riisipere 83 23 110 914 11684 Ida-Viru Tudulinna 83 21 156 495 7700 Põlva Veriora 83 18 127 1074 9940 Võru Kirovi nim k 84 26 179 388 5448 Põlva Koit 84 28 233 1089 7014 Ida-Viru Narva 84 18 218 1178 12146 Valga Puka 84 19 89 525 7594 Harju Ranna 84 26 269 1010 9484
Üldine Mikitamäe vald asub Eestimaa kagusosas. Piirneb idast Pihkva järvega, põhjapiiriks on Võhandu jõgi, läänest piirneb Veriora valla ja Orava vallaga, lõunast Värska vallaga. Pindala on 104km² ja elanike arv seisuga 01.01.2009 on 1161 inimest. Kuna Mikitamäe vald asub iidsel setumaal, siis on seal säilinud ka setu kultuur ja traditsioonid. Kaunis, puutumatu loodus Mikitamäe vallas on aluseks Natura 2000 võrgustiku loomisel, haarates enda alla AudjassaareLüübnitsa märgala ja JärvepääPäevakese lamminiidu Mädajõe kaldal.
... Tartu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on tutvustada ja hinnata minu koduvalla, Laheda vald, praegust keskkonnaseisundit. Lisaks sellele veel tuua välja võimalikke lahendusi loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks, metsade kaitseks ning õhu ja vee saastamise vähendamiseks. Laheda vald asub Põlvamaal ning see on üks piirvald Põlva- ja Võrumaakonna vahel. Lõunast on Laheda vald piiritletud Lasva ja Võru vallaga, idast Veriora vallaga, Läänest Kanepi vallaga ja põhjast Põlva vallaga. Laheda vallas on 11 küla ning suurim neist on Tilsi küla,mis on ka valla keskus. Tilsi küla asub maakonna keskusest Põlvast, 14 kilomeetri kaugusel. Laheda vallale on iseloomulik tasane reljeef, mis vaheldub põllumassiivide ja metsatukkadega. Joonis . Laheda vald (Maaamet) 1. ÜLEVAADE PIIRKONNA HETKESEISUNDIST 1.1. Vaadeldava ala funktsionaalne struktuur Laheda valla pindala on 91,5 km2. 31
Sealt võib leida Põlvamaal vaid paaris kohas kasvavat soojemast kliimaperioodist pärit II kaitsekategooriasse kuuluvat sarikalist austria roidputke, orhideedest rohekat käokeelt, pruunikat pesajuurt ja roomavat öövilget, mis on arvatud III katisekategooriasse. Metsadest on valitsevad männi enamusega palumetsad, kust leiab rohkesti metsamarju ja seeni. Meenikunno maastikukaitseala asub Kagu-Eesti orustatud lauskmaal Põlva maakonnas, Veriora, valla territooriumil, Võhandu jõe valgalal. Kaitseala moodustati 25.05.1981 aastal ning selle pindala on1757 ha. Sellest moodustab 53% Meenikunno raba, 1% hõlmavad veekogud ning ülejäänud 46% on kaetud metsaga. Kaitseala ülesanneteks on säilitada Ida-Eestile tüüpilist raba, soosaarte haruldast floorat, kaitsta omapärast maastikku, arenevaid älveid ning unikaalseid Nohipalu Must- ja Valgjärve. Kaitseala ülesandeks on ka
Meenikunno looduskaitseala on moodustatud 1981. aastal sookaitsealana, mida 1999. aastal suurendati kaitseala pindala 2651 hektarini. Kui 1981. aastal loodi kaitseala Meenikunno raba kaitseks, siis 2015. aastal organiseetiti see umber looduskaitsealaks. Kaitseala eesmärgiks on säilitada sealset omapärast raba, Nohipalu järvede, Nohipalu mõhnastikku ning kaitsealuste liikide elupaiku. 1. Meenikunno LKA andmed Meenikunno looduskaitseala asub Põlva maakonnas Veriora vallas Leevi, Lihtensteini, Nohipalo ja Vinso külas ning Orava vallas Kamnitsa ja Rebasmäe külas. Looduskaitseala suurus on 3015 hektarit (joonis 1, 2). Joonis 1. Meenikunno LKA asukoht Eesti kaardil. (Google maps 2018) Joonis 2. Meenikunno LKA. Maa-ameti kaardirakendus. Maa-ameti mullakaardi andmetel leidub Meenikunno looduskaitsealast üsna palju erinevaid muldi nagu näiteks R’’’, LG, LPg, LP, LkI, M’’’, S’’’, S’’, S’, LIIg, LIg, LkG, LG1, LI, LII,
Põlva Ruusa 81 16 65 224 677 3045 2300 Põlva Räpina 81 18 162 210 737 3209 1632 Põlva Sassi nim. 81 15 92 174 931 3248 4426 Põlva Saverna 81 18 78 169 695 3916 2728 Põlva Sprus 81 19 119 191 584 2374 1852 Põlva Taevaskoja 81 20 77 167 707 2529 3641 Põlva Veriora 81 17 92 220 1087 3646 5276 Põlva Vhandu 81 16 79 257 671 3478 3143 Põlva Värska 81 14 125 225 451 5107 1775 Põlva Ahja 82 23 127 216 709 3410 2200 Põlva Kalev 82 25 182 235 1120 3201 4019 Põlva Kanepi 82 22 98 231 722 3706 3283 Põlva Koit 82 29 120 29 1090 3772 2851
26003 8200101-1Ilmjärve ko57.98149826.470203 26003 Otepää vald 26004 8200100-1Ilmjärve ko57.98148226.469676 26004 Otepää vald 21501 7400096-1Ilpla 58.28596522.654006 21501 Pihtla vald 21509 7400097-1Ilpla 58.28587722.654266 21509 Pihtla vald 112865 5900105-1Ilu 59.35174626.341878 112865 Rakvere linn 112866 5900104-1Ilu 59.35172926.341361 112866 Rakvere linn 30327 6500067-1Ilumetsa 57.96751327.413055 30327 Veriora vald 30328 6500066-1Ilumetsa 57.96781327.413321 30328 Veriora vald 34061 6590003-1Ilumetsa 57.96794127.410754 34061 Veriora vald 34194 6590004-1Ilumetsa 57.96786127.410729 34194 Veriora vald 30145 5900107-1Ilumäe 59.15751726.206572 30145 Väike-Maarja vald 30146 5900108-1Ilumäe 59.53058725.889890 30146 Vihula vald 116337 5900106-1Ilumäe 59.53066425.889885 116337 Vihula vald 93571 5900109-1Ilumäe 59.15731426
esiridadesse 1950. aastate teisel poolel. Viljaka ja kõrgprofessionaalse loojana on ta alati kuulunud eesti arhitektide juhtgruppi, oma suundaandva mõjuga tundub A.Kotli olevat oma ajastule pigem iseloomulik kui selles erandlik. 1. Kujunemine Kotlite suguvõsa pärineb Lõuna-Eestist, Räpina ja põlva ümbrusest. Alar Kotli isa Johan Kotli (1853-1940) sündis Tobro talus Veriora vallas. Hariduse sai ta vallakoolis ja kihelkonnakoolis, kuid peamiseks vaimseks kujundajaks osutusid õpinguaastad 1874-77 Valgas kuulsas Cimze seminaris, kus küpses tõelisekt tegutsemistahteline ärkamisaja vaimukandja. Algul töötas ta 1877-79 Maarja- Magdaleena kihelkonnakoolis, seejärel 14 aastat Laiuse kihelkonnakoolis, tuues oma algatusel sisse uusi õppeaineid ja organiseerides seltsielu. Venestusaja reformide tõttu pidi Johan Kotli loobuma koolmeistri ametist ja asus 1893. aastast
Põlva Ruusa 81 16 65 224 677 3045 2300 Põlva Räpina 81 18 162 210 737 3209 1632 Põlva Sassi nim. 81 15 92 174 931 3248 4426 Põlva Saverna 81 18 78 169 695 3916 2728 Põlva Sōprus 81 19 119 191 584 2374 1852 Põlva Taevaskoja 81 20 77 167 707 2529 3641 Põlva Veriora 81 17 92 220 1087 3646 5276 Põlva Vōhandu 81 16 79 257 671 3478 3143 Põlva Värska 81 14 125 225 451 5107 1775 Põlva Ahja 82 23 127 216 709 3410 2200 Põlva Kalev 82 25 182 235 1120 3201 4019 Põlva Kanepi 82 22 98 231 722 3706 3283 Põlva Koit 82 29 120 29 1090 3772 2851
EELK Räpina Miikaeli Eesti eraõiguslik 466,56 - 517,68 Tartu mnt 5 koguduse Hooldekodu isik Krootuse Hooldekodu Krootuse, Kohalik 441 Kõlleste vald omavalitsus Leevi Hooldekodu Kooli 2, Leevi, Kohalik 440 - 470 Veriora vald omavalitsus Mikitamäe Valla Hooldekodu Kohalik 495,33 - 533,68 Mikitamäe vald omavalitsus MTÜ Piigaste Pansionaat Piigaste, Kõlleste Eesti eraõiguslik 480 - 580 vald isik Põlgaste Pansionaat Saia tee 2, Kohalik 415,43 - 479,34
1995 - osteti soomest esimene suur kaasaegne kauplusauto ja avati kauplus Selvehall. 1997 - avati kauplus EDU ja kauplus Ehitaja. 1998/1999 Kaubanduskeskuse renoveerimine. 9 2000 - Põlva Kaubanduskeskuses avati lihatsehh, avati Räpina Ehitaja ja Meistri kauplus Edu kaupluse kõrval Lähiajalugu: 15.12.2004 avati Räpina Selvehall 15.06.2006 avati Ülenurme Konsum 01.01.2006 osteti Räpina TÜ-lt 13 kauplust 12.12.2006 avati Veriora A ja O peale renoveerimist. paigaldati esimene taara-automaat ühistus 02.02.2007 avati peale renoveerimist Kanepi A ja O kauplus 03.05.2007 avati peale renoveerimist Põlgaste kauplus 06.07.2007 avati peale renoveerimist Orava kauplus 10 11 Selver on Eestis ja Lätis tegutsev super- ja hüpermarketite kett, mis kaupleb peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega. Selver on AS Tallinna Kaubamaja tütarettevõte,
komplekteeritud ja kaitstud. Aitäh, Maie! (Kalev Kiisleri kirjalikud mälestused, jaanuar 2013) Agronoomid omavahel. Erakogu 4. 20. Augusti Klubi kaaslased Uno Antonist 4.1. Heino Konstabi Mäletan Unot kui ausat, töökat ja visa põllumeest, kes püüdis esindada meie maarahva huve ja muresid tookordses Ülemnõukogus. Tööalaselt ma Unoga enne Ülemnõukogus töötamist kokku puutunud ei olnud, kuna minu tookordsed töökohad olid Orava ja Veriora sovhoosis, Eesti äärealal. Uno aga tegutses Kesk-Eestis. Kuid probleemid, mis tookord põllumajanduses eriti teravalt esile kerkisid ja lahendust vajasid, olid samad. Kuid meid ei valitud tookord Ülemnõukogusse mitte ainult põllumajanduse ja maaelu kitsaskohti seadusandlikult lahendama, vaid meie esmane eesmärk oli Eesti riikliku iseseisvuse taastamine. Ja selle ülesande täitmine meil õnnestus. Selles protsessis osales aktiivselt ka Lugupeetud minu endine kolleeg Uno Anton
LAVASSAARE VALD 528 ORAVA VALD PAIKUSE VALD 3942 PÕLVA VALD PÄRNU LINN 42622 PÕLVA LINN SAARDE VALD 4499 RÄPINA VALD SAUGA VALD 4016 VALGJÄRVE VALD SINDI LINN 4239 VASTSE-KUUSTE VALD SURJU VALD 1073 VERIORA VALD TOOTSI VALD 807 VÄRSKA VALD TORI VALD 2483 TÕSTAMAA VALD 1458 TAHKURANNA VALD 2320 VARBLA VALD 962 VÄNDRA VALD 2935 VÄNDRA ALEVI VALD 2532 aritmeetiline keskmine 4461.4 1.8 mediaan 2507.5 1.0098671 ilma aritmeetilise keskmiseta
Meenikunno maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 25. mai 1981. a määrusega nr 340 «Sookaitsealade moodustamise kohta» (ENSV Teataja 1981, 22, 311) kaitse alla võetud sookaitseala baasil, hiljem 1999a. suurendati pindala ja nimetati ümber maastikukaitsealaks (2651 ha). Kaitseala eesmärk on Meenikunno soo, Nohipalu järvede, Nohipalu mõhnastiku ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. 2. Asukoht. Kaitseala asub Põlva maakonnas Veriora vallas. Kagu-Eesti lavamaa lõunaosas. Kaitseala suurus on 2651 ha. 3. Kaitse alla võtmise eesmärk e mida kaitstakse. Kaitseala eesmärkideks on säilitada ja kaitsta omapärast Meenikunno raba ökosüsteemi, metsise elualasid ning Nohipalu Must ja Valgjärve elustikku. 4. Mis on kaitsealal erilist, omapärast? Natuke vähem kui poole kaitsealast moodustab raba. Meenikunno raba on arenev raba, kus on väljakujunenud puisraba, lageraba ja älveraba, väljakujunemisjärgus on laukaraba
ühe lahendusena nähti ettepanekut võtta ametlikult ka vene keeles tarvitusele eesti- (ja läti-)keelsed kohanimed (vt nt "Kodumaa kohanimed", Olevik 3.11.1886), jättes saksa nimed kõrvale. Mõnevõrra sellesuunalist arengut ilmneski venekeelsetes vallanimedes, kus varem tavalise saksa nime asemel kasutati eesti tüve (nt Meeri vald vn , vrd sks Gemeinde Meyershof; Suuremõisa vald vn , vrd sks Gemeinde Großenhof; Veriora vald vn , vrd sks Gemeinde Paulenhof). Sellele vastukaaluks aga hoogustus kohanimede venestamine: 1891 anti mitmele vallale vene nimi (Kauksi > Aleksandrovskaja, Palvere > Nikolajevskaja, Uuemõisa > Vladimirskaja), 1893 nimetati Tartu Jurjeviks, 1914 arutati teistegi linnade nimede venestamist (mh Tallinn Kolõvaniks jms). Eestikeelse Tartu nime lubamine ajakirjanduses varieerus, sõltudes tsaaririigi üldisest olukorrast (1893 keelati, seejärel lubati, sõjaoludes 1915 uuesti keelati)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
