Karksi Valla keskkonnaseisundi analüüs (0)

Karksi Valla keskkonnaseisundi analüüs
Koostaja :
Juhendaja :
Tartu 2013

Sisukord

Sissejuhatus 3
Ülevaade piirkonna hetkeseisundist 4
Demograafiline situatsioon omavalitsusüksuses 6
Looduskaitse 7
Põllumajandus 8
Metsandus 8
Turism 8
Kokkuvõte 9
Kasutatud kirjandus 10

Sissejuhatus

Töö peamiseks eesmärgiks on hinnata ja tutvustada Karksi valla keskkonnaseisundit ja välja pakkuda lahendused keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks – metsade kaitseks ning õhu ja vee saaste vähendamiseks.
Karksi vald on 4000 elanikuga omavalitsusüksus, mis asub Viljandi maakonna lõunaosas, piirneb läänes Abja vallaga, lõunas Läti Vabariigiga, põhjas Paistu ja Halliste valdadega, idas Tarvastu ning Valga maakonna Helme vallaga.
Karksi valla vapp Karksi valla lipp

Ülevaade piirkonna hetkeseisundist

Karksi valla pindala on 322,29 km2. 2013. Aasta 1. Jaanuari seisuga oli elanike arv 3608 inimest. Asustustihedus on ~11 inimest ühe ruutkilomeetri kohta. Valla keskuseks on Karksi- Nuia kus elab üle poole valla rahvastikust ehk 1731 inimest. Märkimisväärselt suure asustusega on veel Karksi(486 elanikku) ja Polli (234 elanikku). Karksi valla rahvastiku arv väheneb iga aastaga. Inimesed lahkuvad tihedamalt asustatud aladesse paremaid töökohti otsima , samuti noored kes lähevad haridust omandama sageli ei pöördu enam tagasi kodukanti. Viimase 10 aastaga on valla rahvaarv vähenenud ligikaudu 800 inimese võrra.
Karksi vallas puuduvad suurettevõtted. Piirkonnas on alla kümne ettevõtte, kus töötab üle 50 inimese. Nendeks on näiteks AS Textuur, tegevusalaks puidutöötlemine, Abja Tarbijate Ühistu, tegevusalaks kaubandus, Nuia PMT AS, tegevusalaks metallitöötlemine, kaubandus, transport. Kõige suurema rühma moodustavad füüsilisest isikust ettevõtjad, kellest omakorda valdav osa tegeleb põllumajanduse ja talupidamisega ning metsamajandusega. Töötavate inimeste osakaal vallas on suhteliselt stabiilne, kuid küllalt madal, paljud töötavatest vallakodanikest on rakendust leidnud väljaspool valda. Karksi vallas on suhteliselt kõrge mullaviljakusega maad, kuid vaatamata sellele on vähe põllumajandustootjaid. Traditsioonilise loomakasvatuse ja söödatootmisega tegelevad mõned suuremad talud ja ettevõtetest on siiani tegev veel AS Sallasto. Viimasel paaril aastal on veidi suurenenud teraviljakasvatuse pind, seda just üksikute suurtootjate arvel. Veel on vallas aiandusega tegelev Polli Aiandusuuringute Keskus, kes tegeleb nii tootmise, kui sordiaretustööga. Üldplaneeringus on ettevõtluse ja tootmismaade reserveerimisel arvestatud sobivust keskkonnaga, samuti nende alade paiknemist teede, trasside ning elamupiirkondade suhtes. Esmajärjekorras on vajalik taas kasutusse võtta juba olemasolevad, endiste majandite keskuste suurehitised. Karksi valla arengukava järgi peaks valla ettevõtluskeskkonda tulevikus iseloomustama rõhuasetus säästvale ja ökoloogiliselt puhtale tootmisviisile ettevõtluses, eriti põllumajanduses, metsanduses, turbatootmises ja väikeettevõtluses.
Koole vallas on ainult üks – August Kitzbergi nimeline Gümnaasium, õppeasutus asub Karksi-Nuias ja koolis õpib 300 õpilase ringis .
Peaaegu kogu elamufond Karksi vallas kuulub eraomanikele. On üksikud munitsipaalkorterid ja tööandjate korterid. Valdav osa leibkondi on 1-2 liikmelised
Karksi valda läbivatest teedest on olulisemad Valga - Uulu maantee ning Karksi-Nuia - Viljandi- Imavere maantee. Unustada ei saa ka Karksi-Nuia - Lilli maanteed, mille kaudu, läbides Lilli piiripunkti, on võimalik sõita Läti Vabariiki. Vallakeskus Karksi-Nuia asub kõigi nimetatud teede ristumiskohas. Karksi-Nuiast on Viljandisse 32 km, Pärnusse 82 km ning Tallinna 192 km. Arvestades linnade suurust ja kaugust võib tugevaimaks hinnata Viljandi mõju, sellest nõrgem, kuid siiski oluline on Tallinna, Tartu ja Pärnu mõju. Külavahe teed on suuremajaolt heas korras, talveti hoitakse teed puhtana, selleks osutavad teenustöid isikud kellel on tööks olemas vastav tehnika.Lisaks headele teeoludele on kõikidele kooliõpilastel võimalus tasuta kasutada maakonna bussiliine, mis on valla poolt väga õilis tegu.
2012 aastal pandi valla tihe asustutesse uus kanalisatsioonisüsteem, vahetati välja terve torusüsteem, tänu sellele on küla veesüsteem oluliselt paranenud, vee kvaliteet on palju puhtam, uuendati ka veepuhastusjaamu.
Valla keskuses on peamiseks küttesüsteemiks keskküte, sooja annab AS Textuur, ülejäänud külade kortermajas on samutu keskkütte süsteem, aga sooja saamiseks peavad elanikud maja ise kütma.
Olmejäätmed veetakse kogu valla ulatusest välja, eesti suurematsse prügilatesse, plaanis on rajada Karksi valla territooriumile prügila 2008. Aastal koostati arengukava Polli jäätmekäitlus keskuse ehitamiseks, aga siiamaani pole ehitustegevust peale hakanud. Polli jäätmekäitluskeskuses nähakse ette jäätmete sortimisliin, kompostimisväljak ning segajäätmete prügila nõuetele vastav ladestusala. Põhieesmärgiks on vastuvõetud jäätmevoogude sortimine ja suunamine edasisele käitlemisele, sh materjalina ja energeetilisele taaskasutamisele. Jäätmekäitluskeskus hakkab toimima ka piirkondliku jäätmejaamana. Kuigi elanikel tekkivate ohtlike jäätmete ja mitmete taaskasutatavate jäätmeliikide esmane kogumine võib toimuda suuremates asulates, korraldatakse elektroonikaromu, kasutatud rehvide, vanametalli, ehitusjäätmete jm sarnaste jäätmete liigiti kogumine Polli jäätmekäitluskeskuse baasil. Kompostimisplatsi saab kasutada piirkonnas tekkivate biolagunevate jäätmete kompostimiseks.

Demograafiline situatsioon omavalitsusüksuses

Mehed
Naised
KOKKU
Eelkooliealised
99
6%
76
4%
175
5%
Kooliealised
162
9%
155
9%
317
9%
Tööealised
1220
68%
956
53%
2176
60%
Pensioniealised
319
18%
621
34%
940
26%
KOKKU
1800
 
1808
 
3608
 
Valla rahvastikustatistika näitab et kõige rohkem elab vallas tööealisi mehi, kõige vähem aga eelkooliealisi, valla iive on ka jätkuvalt negatiivne, mis näitab et tegemist on vananeva vallaga.

Looduskaitse

Karksi vallas asuvad Karksi, Ainja, Rutu , Teringi ja Muti maastikukaitsealad ning Kurimetsa, Rubina ja Tündre looduskaitsealad . Üksikobjektidest on looduskaitse all Maimu koobas, Rutu allikas, Karksi ja Polli park ning elupuud , Tuhalaane rändrahn, tamm ja põlispuude grupp, Mägiste kuusk, Oti metsõunapuu(Eesti vanim ja jämedaim Õunapuu ümbermõõt on 488 cm mõõdetuna 30 cm kõrguselt, kõrgus 11m), Nava künnapuud ning Iivakivi rändrahn. Kõige rangema kaitse all on Rubina soo, suvel on keelatud seal inimestel liikumine, sest sellel alal on paljude haruldaste lindude pesitsuspaigad, täpseid andmeid sellekohta pole milline haruldane lind seal pesitseb, aga rahvas arvab et tegemist võib olla musta toonekurega.

Põllumajandus

Põllu maad Karksi vallas on 9579 hektarit, suurema osa põllumaast kasutatakse taimekasvatuseks. Põllumajandusega tegelevad siin vallas peamiselt suur tootjaid, väike tootjaid on aastatega järjest vähemaks jäänud. Enim levinud kasvatusviis on tavaviljelus , eksisteerib ka üksikuid mahevilja kasvatajaid, põllumaad on karksi vallas keskmise viljakusega, mis soodustab taime kasvatust, sest saagikuse näitajad on head.
Märkimisväärne Karksi vallas on ka Eesti Maaülikooli Polli aindusuuringute keskus, mis tegeleb sordiaretusega, uute sortide sissetoomisega ja nende katsetamisega, samuti toimub seal ka saagi töötlemine, peamiselt pressitakse mahla.

Metsandus

Metsa kasvab Karksi vallas 17 242 hektaril, mis moodustab 55 % valla territooriumist. Valdav osa metsast on eraomandis ja kõige rohkem on esindatud puu liikidest kuuski ja mändi. Täiskasvanud metsa jääb valla territooriumil järjest vähemaks, inimesed on järjest rohkem asunud oma metsa raiuma, ning mõistliku metsamajandamisega tegelevad vähesed.

Turism

Turistid käivad siin ennekõike imetlemas omapäraseid mägesid ja sügavaid orge. Siin on 13. sajandist pärinevad Karksiordulinnuse varemed, mille keskel on Eestis ainulaadne viltuse torniga Karksi Peetri kirik . Oluline on ka kirjaniku August Kitzbergi siinse elu ja loomingu mälestuseks rajatud tubamuuseum. Puutumatu loodusega Teringi raba, Sakala kõrgustiku kõrgeim tipp Rutumägi,rändrahnud ja liivakoopad on lahutamatult läbi põimunud legendidega vanapaganate ja vägilaste tegemistest.Sama vaheldusrikas kui loodus on ka kohalik kultuuripärand. 19. sajandi algul hoogustus linakasvatus, mis pani aluse jõukatele Mulgi taludele. Selle aja tummad tunnistajad on vanad rehetared ja mõisahäärberid. Igal aastal käib Karksi vallas hulgaliselt turiste, kõige rohkem pakub turistidele huvi Karksi Peetri kirik ja imeline vaade kiriku juurest.

Kokkuvõte

Karksi vallas asub heal tasemel keskkool, tihe teedevõrgustik, omapärane loodus. Puuduseks on kehv töötasu, enamus ettevõtteid maksab oma töötajatele miinimum palka, mille tõttu inimesed lahkuvad Karksi vallast. Vald on teinud inimeste heaolu nimel palju ehitanud uusi teid, samuti üürib oma elanikele odava hinna eest kortereid. Kui valda tekiks uusi ettevõtteid mis maksaks inimestele suuremat tööttasu siis suudaks vald kodanike arvu suurendada. Looduskaitsega tegeletakse Karksi vallas aktiivselt, kaitse all on palju üksikobjekteon rajatud ka mitmeid looduskaitse alasi. Karksi vald on vald kuhu soovitaks elama tulla inimestel kes soovivad linnast maale tagasi kolida , või otsivad endale suvilat kaunisse paika.

Kasutatud kirjandus

http://www.karksi.ee/?pg=1
http://www.stat.ee
http://polli.emu.ee/
http://www.emateab.ee/ettevote_otsing/-/karksi-nuia/
http://et.wikipedia.org/wiki/Oti_mets-%C3%B5unapuu
http://www.keskkonnaamet.ee/kkk/Rubina_LKA_KKK_%202012-2021.pdf