100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-07-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
25 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Hack Bla2
Õppematerjali autor
TURISMI PLANEERIMINE
Kernu valla turismi-ja puhkemajanduse analüüs
Pärnu 2012
Koostas: TÜ Pärnu kolledzi 3. kursuse üliõpilased Grete Jakobson
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Keskkonnaseisundi analüüs Laheda vallast õppeaines ,,Ökoloogia ja keskkonnakaitse" PK.0059 Tehnika ja tehnoloogia eriala TT BAK 1 Üliõpilane: ,,....." ............... 2013. a ................................................... Tartu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on tutvustada ja hinnata minu koduvalla, Laheda vald, praegust keskkonnaseisundit
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS (JÕGEVA VALD) Ökoloogia ja keskkonnakaitse Koostaja: Juhendaja: Kaire Rannik Tartu 2014 SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on hinnata ja tutvustada Jõgeva valla keskkonnaseisundit. Samuti üritada välja pakkuda lahendusi keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks. Jõgeva vald asub Jõgeva maakonna põhja- ja keskosas, paiknedes rõngasvallana ümber Jõgeva linna. Vald piirneb põhjas Lääne-Virumaa Rakke vallaga ning Järvamaa Koeru vallaga. Ülejäänud piirnevad vallad kuuluvad juba Jõgevamaa koosseisu - idas on ühine piir Torma vallaga, lõunas on piirinaabriteks Palamuse ja Puurmani vald, läänes Puurmani ja Pajusi vald
.......................................................................................................11 2 SISSEJUHATUS Töö koostamisel valiti eesmärgiks anda ülevaade koostaja kodukoha Salavere küla keskkonnaseisundist Pihtla vallas. Pihtla vald on vald Saare maakonna lõunaosas, mis sai valla staatuse 12. märtsil 1992. aastal. Pihtla vallas asuvat Püha kirikut ja kihelkonda mainiti esmakordselt 1449. a. Praeguse valla piirid, omaaegse Püha kihelkonna territooriumil, kujunesid peamiselt 1891. a. vallareformi käigus. Vald asub Liivi lahe rannal ja selle lähedus Kuressaarele muudab asukoha soodsaks. Naabriteks on Kaarma, Valjala ja Leisi vallad. Käesolevas töös antakse ülevaade Pihtla valla ja Salavere küla keskkonnaseisundi kohta, mille käigus vaadeldakse piirkonna hetkeseisundit, demograafilist situatsiooni, käsitletakse
Värska valla regionaalanalüüs Praktiline töö regionaalarengu ja poliitika õppeaines Tartu 2011 SISUKORD 1.Värska valla üldiseloomustus...................................................................................................3 2.Rahvastik..................................................................................................................................4 3.Sissetulekud........................................................................................................................... 12 4.Elamuehitus......................................................................................
Minu keskkonnaseisundi analüüs tuleb Puurmani valla kohta. Puurmani vald asub Jõgeva maakonna edelaosas. Territooriumi suurus on 292,7 km², kus elab 2010.aasta 01. Jaanuari seisuga 1745 elanikku. Vald piirneb lõunast Tartu maakonna Laeva vallaga, põhjast ja läänest Jõgeva maakonna Põltsamaa vallaga ja idast Jõgeva, Palamuse ja Tabivere valdadega. Ulatus põhjast lõunasse on 23 km, idast läände 14 km. Valla territooriumi läbivad Tallinn-Luhamaa (13,5 km ulatuses) ja Puurmani-Voldi-Uhmardu (18 km ulatuses) riigimaanteed. Valla keskuseks on Puurmani alevik. Valla koosseisus on 12 küla: Altnurga, Jüriküla, Kirikuvalla, Kursi, Laasme, Pikknurme, Tammiku, Tõrve, Härjanurme, Jõune, Pööra, Saduküla. Kõige kaugemal valla keskusest asuvad Härjanurme, Jõune, Pööra ja Saduküla külad, mille seos Puurmani alevikuga on olnud ainult haldussidemete kaudu. Puurmani vallal on
Slogan ,,Meie hoolime, meie hooldame!" Eesmärgid Pikaajaline eesmärk: Oma hoolealuste arvu kahekordistamine erihooldekodu rajamisega vaimsete puuetega inimestele 2020. aastal. Keskmise pikkusega eesmärk: Teha suvel 2015 värskendusremont oma hoonetes, et tagada oma hoolealustele korras elukeskkond ja kaasaegseimad elutingimused. Lühiajalised eesmärgid: Saavutada hooldekohtade 100% täituvus 2013. aasta lõpuks. 7.ÄRIKESKKONNA ANALÜÜS Makrokeskkonna analüüs Antud ettevõtte puhul on tegemist sotsiaalhoolekandeasutusega, mis sõltub kõige rohkem seadusandlikest ja sotsiaalsetest faktoritest. Samas on tähtis koht ka riigiasutustel, kes antud ettevõtte tööd reguleerivad ning kontrollivad. Seadusandlik keskkond Seadusandlikest faktoritest on kõige olulisem Sotsiaalhoolekande seadus, mis reguleerib antud ettevõtte seadusandlikku tegevust ning lisaks Sotsiaalministeeriumi poolt
mis Alustes ühineb RakverePärnu maanteega. Järvakandi vallale omastati 2006.a "Vastutustundliku Ettevõtluse Toetaja 2005" tiitel. Järvakandi vald kuulub LEADER programmi raames MTÜ Roheline Jõemaa Koostöökogusse. 01. juuni 2009 seisuga elab Järvakandis 1435 elanikku. Nendest mehi on 639 ja naisi 796. Kaiu vald asub Tallinnast 60 km ja Raplast 25 km kaugusel Rapla maakonna kirdenurgas. Piirnedes Harjumaa Kõue valla, Järvamaa Väätsa valla ning Raplamaa Käru, Kehtna ja Juuru valdadega. Vallal on 3 suuremat keskust: Kaiu, Kuimetsa ja Vahastu ning peale selle 10 küla. Elanike on vallas 1538 (2007a). Valla suuruseks on 261 km². Haritavat maad on 6088 ha ning metsamaad 11009 ha. Puhas ja looduslähedane elukeskkond on valla peamine rikkus, mida tahame kasutada loodusturismi eesmärgil. Kaiu vald on vanade kultuuri, spordi ja haridustraditsioonidega maakoht. Vallal on hästi arenenud infrastruktuur, kus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid