Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Võru valla arengukava analüüs (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
TARTU ÜLIKOOL
Pärnu kolledž
Sotsiaaltöö korralduse osakond
Võru valla arengukava analüüs
Analüüs
Juhendaja :
Pärnu 2016
Sisukord



SISSEJUHATUS 3
1. ARENGUKAVAST ÜLDISELT 5
1.1. Võru vald praegu 5
1.2. Visioon ja prioriteedid 6
2. ARENGUSUUNAD JA SOTSIAALHOOLEKANNE 8
2.1. Võru valla arengustrateegia 8
2.2. Sotsiaalhoolekande arengusuunad 8
KOKKUVÕTE 10
VIIDATUD ALLIKAD 11


SISSEJUHATUS


Kõik kohalikud omavalitsused vajavad eesmärke, millega püüdelda arenemist toetada omavalitsuse alla kuuluvaid elanikke. Et oleks paigas visioon ja missioon , on kohalike omavalitsuste areng määratletud arengukavaga. Kohaliku omavalitsuse arengukava on reguleeritud Kohaliku omavalitsuse seadusega. Arengukava koostamisel püstitatakse visioon ja missioon, mis omakorda aitab koostada tegevuskava ja see aitab määratleda arengukava perioodi. Arengukava on valminud erinevate huvigruppide, 12 vallaelanike, vallaametnike, volikogu liikmete ja komisjonide koostöös. (Võru valla…)
Arengukava koostamisel on arvestatud valla asukohta maakonnas: vald piirab rõngana maakonnakeskust Võru linna, mistõttu on vallal linnaga palju kokkupuutekohti nii majanduses, sotsiaalsfääris, meditsiinis, tervishoius kui ka kultuuri- ja hariduselus.
Uurimisülesanded:
  • selgitada Võru valla peamised arengusuunad;
  • analüüsida 2015 aasta tegevuskava;
  • anda ülevaade visioonist ja hetke olukorrast;

Töö koosneb 2 osast. Esimeses osas tutvustatakse Võru valla hetkeolukorda üldiselt visioone erinevates valdkondades. Töö teine osa keskendub arenguprioriteetidele ja sotsiaalhoolekande ülevaatele.

1. ARENGUKAVAST ÜLDISELT

1.1. Võru vald praegu


2015. aasta 1. juuli seisuga elab Võru valla haldusterritooriumil 4753 inimest, mis moodustab 5 maakonna elanike üldarvust (33 172) 14,3%. (Võru valla …2015)
Sündimus pole Võru valla elanike arvu aastani 2015 oluliselt suurendanud. Iive oli positiivne ainult 1998. aastal. 2011. aastal oli iive tasakaalus (sündis 46 ja suri 46 inimest). Võru vallas sünnib aastas keskmiselt 40–50 last. (Võru valla …2015)
Kui 2006.–2007. aastal ületas väljaränne sisserände 25%, siis 2008. aastal tuli valda rohkem rahvast kui siit lahkus. 2009.–2010. aastal olid sisse- ja väljaränne tasakaalus: Võru valda asusid elama mõned noored pered, vanemad kolisid laste või lapsed vanemate juurde, aiamaju hakati kasutama elumajadena. Hoogustus ka individuaalelamute ehitus. (Võru valla …2016)
Suuruse ja asendi tõttu ei soovi Võru vald liituda teiste omavalitsusüksustega. Töö ümberkorraldamisega kulutused haldusaparaadile ilmselt ei vähene ning praeguseks niigi nõrk valla ja vallaelanike vaheline side muutub veelgi hapramaks. Praeguse ebastabiilse majandusolukorra ja elatustaseme puhul ei ole ühinemine elanikkonnale vastuvõetav ega ka rakendatav . ( Ibid )
Võru vallas elab 1.07.2015 seisuga 786 kuni 18-aastast last. Puudub lastekaitsespetsialist. Lastega seotud probleeme lahendatakse ka sotsiaal- ja tervishoiukomisjonis. Tihedat koostööd tehakse koolide sotsiaalpedagoogidega. Võru vallas on 1.06.2015 seisuga 908 puudega inimest, neist lapsi 36, tööealisi 335 ja pensioniealisi 31. Hooldaja või hooldajatoetus on määratud 97 puudega täisealisele inimesele ja 21 lapsele. Toimetulekutoetuse taotlejaid oli 2015. aasta alguse seisuga 34 peret, kuu keskmine taotlejate arv on 37 peret. Võru vallal puudub eakate ja puuete inimeste hooldekodu. Abivajajad, keda pole võimalik kodus hooldada, paigutatakse teiste omavalitsuste hoolekandeasutustesse. 2015. aasta juuni seisuga viibib kaheksas hoolekandeasutuses 15 Võru valla inimest. Erihoolekandeteenusel on 10 inimest. Üks valla laps elab Tilsi lastekodus. (Ibid)
Vallal on 28 sotsiaalkorterit, mida üüritakse ja antakse ajutiseks kasutamiseks isikutele või perekonnale , kes ise ei ole suutelised endale ja perekonnale eluaset tagama. Sotsiaalkorterit on õigus taotleda järgmistel abivajajatel: orvud ja vanemliku hoolitsuseta isikud, kes pöörduvad endisse elukohta tagasi lasteasutustest, sugulaste, eestkostjate või hooldajate juurest, samuti pärast õppimist õppeasutusest, kui endisse eluruumi elama asumine on võimatu; eakad ja puudega isikud, kellel ei ole seadusjärgseid ülalpidajaid, kes vajavad kõrvalist abi ja kelle kasutuses olevas eluruumis on raske hooldamist korraldada; teised isikud mõjuvatel sotsiaalsetel põhjustel. (Ibid)
1.2. Visioon ja prioriteedid
Iga suurem organisatsioon vajab sihti, kuhu pürgida. Tulevikuplaanideta ei mõelda reaalselt tulevikule, puudub visioon ja missioon. Visiooni vajalikkus aga KOV tasandil on esmavajalik, sest kogu elu meie ümber on alati arenemas ja uuenemas. Ilma korraliku visiooni määratlemiseta võivad sihid ja arengustrateegiad olla ebamäärased ja arusaamatud. Võru vald on Võru maakonna üheks tähtsaimaks osaks ja seega kogu maakonna üldine visioon ka valla enda visiooniks.
Tulenevalt tänastest väljakutsetest, baasressurssidest ja väärtustest on püstitatud visioon aastaks 2025:
Võrumaa on atraktiivne Kagu-Eesti elu- ja töökeskkond , mida iseloomustab tugev majandus, konkurentsivõimeline haridus , oma kultuur ja eripära, kaasaegne tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ning kaasav ja kestlik kogukond .
Visioonist lähtuvalt on Võrumaal viis eesmärki:
1. Võrumaa ettevõtlus on tulus ja töökohad hästi tasustatud (tugev majandus);
2. Võrumaalt saab väärtuspõhise hariduse (konkurentsivõimeline haridus );
3. Võrumaa on “ummamuudu”(oma kultuur ja eripära);
4. Võrumaa on koht, kus inimesed elavad täisväärtuslikult ja kaua (kaasaegne tervishoid ja sotsiaalhoolekanne);
5. Võrumaalased on tugeva ja nakatava piirkondliku enesetunnetusega (kaasav ja kestlik kogukond). (Võru maako….2014)
Võru valla arengukava sätestab eraldi visioonid ja arenguprioriteedid eraldi valdkondade vahel. Eluvaldkonnad on väga erinevad ja neid ei suudeta määratleda ühe üldise visiooni alusel, seega on Võru valla arengukavas välja toodud eraldi visioonid ja arenguprioriteedid iga valdkonna kohta eraldi. Antud töös keskendutakse eelkõige sotsiaalvaldkonda puudutavate valdkondade visioonidele.
Alevike lähiaastate arenguvisioon: valla suurimates keskustes on elanike jaoks välja arendatud tugiteenused ja vaba aja veetmise võimalused. (Võru valla…2015)
Külade lähiaastate arenguvisioon: Võru vallas on toimekad külaseltsid ja mittetulundusühingud, mis pakuvad piirkonna elanikele tugiteenuseid ja vaba aja sisustamise võimalusi. (Ibid)
Lasteaedade lähiaastate arenguvisioon: Väärtustada valla tasandil lasteaeda kui alushariduse andjat, tagada alushariduse omandamise võimalus kõigile valla lastele ning pakkuda lasteaias turvalist, tervislikku ja õpielamustele orienteeritud õpikeskkonda. (Ibid)
Koolide lähiaastate arenguvisioon: Pakkuda valla koolides konkurentsivõimelist haridust, säilitada koolide omanäolisus ja väljakujunenud traditsioonid ning panustada mitmekülgse ja kaasaegse õpikeskkonna loomisse. (Ibid)
Noorsootöö lähiaastate arenguvisioon: Pakkuda noortele eneseteostamise ja vaba aja veetmise võimalusi läbi mitmekülgse ja arendava huvitegevuse, mitteformaalse õppimise ja selleks vajaliku füüsilise keskkonna loomise. (Ibid)

2. ARENGUSUUNAD JA SOTSIAALHOOLEKANNE

2.1. Võru valla arengustrateegia

Elu edendamisel Võru vallas on peaeesmärgiks kogu valla tasakaalustatud areng. Tasakaalustatud arengu all mõeldakse eelkõige seda, et kõik erinevad valdkonnad saaksid ühepalju tähelepanu ja areng oleks igas valdkonnas märgatav.
Võru valla arenguprioriteetideks on:
1. Koolieelsete lasteasutuste ja üldhariduskoolide nüüdisajastamine ja igakülgne arendamine ning nende majandusliku olukorra parandamine;
2. Valla elanikele kultuuriliste vajaduste rahuldamiseks, spordiga tegelemiseks ning vaba aja veetmiseks tingimuste loomine;
3. Valla teedevõrgu korrashoid ja renoveerimine ning infrastruktuuri arendamine;
4. Valla elanikele oluliste tugiteenuste osutamine, avatud suhtlemine ja kodanike suurem kaasamine. (Võru valla…2015)
Kõikides Võru valla külades toetatakse igasugust omaalgatuslikku tegevust, eriti rahvuslik- paikkondlikku, traditsioonide ja omapäraga seotud tegevust ja tootmist, ning selle kasvamist tulutoovaks tegevusalaks.

2.2. Sotsiaalhoolekande arengusuunad

Sotsiaalhoolekande ülesanne on abistada peamiselt seda elanikkonna osa, kes ei tule oma elu korraldamisega ise toime. Abi ja toetust püütakse anda kõigile võimalikult nende elukoha lähedal. Kõik elanike grupid peavad olema võrdselt väärtustatud ja koheldud.
Sotsiaalvaldkonna fookusteks on tulenevalt hetkeolukorra ja SWOT -analüüsist tervislike eluviiside kui ennetustegevuse propageerimine, esmatasandi tervisekeskuste (perearstiteenuse kättesaadavus ja kvaliteet, kodune õendusabi , füsioteraapia, ämmaemandusabi, hambaravi jms) arendamine, eriarstiabi kättesaadavuse suurendamine Lõuna-Eesti Haigla baasil, sotsiaalhoolekande teenuste arendamine ja kättesaadavuse suurendamine, samuti teenuste eksport . Sellest lähtuvalt on määratletud valdkondlik strateegiline eesmärk ja konkreetsed arendusfookused. (Võru maako….2014)
Võrumaa on koht, kus inimesed elavad täisväärtuslikult ja kaua
Konkreetsed arendusfookused on järgmised:
1. tervislike eluviiside edendamine – suurendab elanike sportlikkust ja vähendab kahjulike ainete tarbimist, pikendades seeläbi nende eluiga;
2. esmatasandi tervisekeskuste välja arendamine – tagab esmase arstiabi kättesaadavuse võimalikult inimeste elukoha lähedal, võimaldades seeläbi haiguste kiiremat avastamist ja ravi leidmist ;
3. eriarstiabi säilitamine ja arendamine – tagab teenuse kättesaadavuse ka neile, kellel ei ole võimalik maakonnakeskusest kaugemale abi saama minna;
4. sotsiaalhoolekande teenuste kättesaadavuse tagamine – pikendab kvaliteetselt elatavat eluiga ning võimaldab hoolduskoormusega inimestel töötada;
5. tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna teenuste eksportimine – suurendab valdkonna konkurentsivõimet ja loob juurde uusi töökohti läbi välismaalastele pakutavate toodete;
6. vähema konkurentsivõimega inimeste toetamine – suurendab inimeste, kes endaga alati ise hakkama ei saa (nt puude vms tõttu), toimetulekut ning seeläbi nende heaolu. (Ibid)
Sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna teenused on maakonnas rohkemal või vähemal määral kättesaadavad. Väljakutseks on aga nende edasine arendamine ja kvaliteedi parendamine , sh on aktuaalne esmatasandi tervisekeskuste rajamine, suurendamaks teenuste kättesaadavust ja mitmekülgsust. (Ibid)

KOKKUVÕTE

Võru vald ümbritseb „ ummamuudu“ Võru linna. Asudes üsna piiriäärsel alal ja Eesti kagupoolses nurgas , on Võru vald nagu ka kõik teised väiksemad vallad üsna täbaras olukorras. Noored liiguvad edasi suurematesse keskustesse ja elanikkond aina väheneb. Ei toimu suuremaid muutusi ei ettevõtluses ega ka igapäevaelus. Järjest rohkem on vanemaid elanikke, keda on vaja igakülgselt toetada, samas kui ressursid nende toetuste pakkumiseks kahanevad aastast- aastasse .
Siiski on Võru valla arengukava positiivne ja ilmutab innovaatilisust. Arengusuunad ja prioriteedid on paigas, eesmärgid ja tegevuskava on paika pandud.

VIIDATUD ALLIKAD


1. Võru valla arengukava aastateks 2015-2021. Loetud aadressil [ https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4211/0201/5005/m27_lisa1.pdf #]
2. Võru maakonna arengustrateegia 2014 – 2025. Loetud aadressil [ https://voru.maavalitsus.ee/documents/181637/6358001/V%C3%B5ru+maakonna+arengustrateegia+2014+-+2025.pdf/fa2c04ab-214c-4dfd-8d3d-c66d9374decc ]
Vasakule Paremale
Võru valla arengukava analüüs #1 Võru valla arengukava analüüs #2 Võru valla arengukava analüüs #3 Võru valla arengukava analüüs #4 Võru valla arengukava analüüs #5 Võru valla arengukava analüüs #6 Võru valla arengukava analüüs #7 Võru valla arengukava analüüs #8 Võru valla arengukava analüüs #9 Võru valla arengukava analüüs #10 Võru valla arengukava analüüs #11
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-07-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Hack Bla2 Õppematerjali autor
Kõik kohalikud omavalitsused vajavad eesmärke, millega püüdelda arenemist toetada omavalitsuse alla kuuluvaid elanikke. Et oleks paigas visioon ja missioon, on kohalike omavalitsuste areng määratletud arengukavaga. Kohaliku omavalitsuse arengukava on reguleeritud Kohaliku omavalitsuse seadusega. Arengukava koostamisel püstitatakse visioon ja missioon, mis omakorda aitab koostada tegevuskava ja see aitab määratleda arengukava perioodi. Arengukava on valminud erinevate huvigruppide, 12 vallaelanike, vallaametnike, volikogu liikmete ja komisjonide koostöös. (Võru valla…)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Sotsiaalpoliitika konspekt eksamiküsimustega
25
doc

Sotsiaalpoliitika konspekt eksamiküsimustega

.....................................................................................................15 15.Lastele mõeldud sotsiaalteenused........................................................................................16 16.Probleemid lastekaitsealase töö korraldamisel.....................................................................16 Probleemid lastekaitse süsteemis..........................................................................................17 17.Laste ja perede arengukava 2012-2020 eesmärgid ja põhimõtted.......................................19 18.Eesti riigi tööturupoliitika (programm 2011-2015)..............................................................20 19.Sotsiaalne turvalisus, puuetega inimeste elukvaliteedi parandamine (programm 2011-2015) ...................................................................................................................................................21

Sotsiaalpoliitika
Kohaliku omavalitsuse õigus
75
doc

Kohaliku omavalitsuse õigus

1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. KOV rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel; teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel.

Õigus
Eesti Avalik Haldus konspekt
22
doc

Eesti Avalik Haldus konspekt

vastastikust sõltuvust ning keskuste kaalukat rolli edasises regionaalarengus; 5) käivitada integreeritud arendustegevus; Schöber, P. (2003) Kohalik omavalitsus. Tänapäevase kohaliku omavalitsuse idee, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk. 23-53. (ÕIS) ­ Linn või vald ei tugine ainult mitte enesele, vaid see on ka kõrgema organismi organ. Seega allub nii esene kui ka võõrale (riigi) tahtele. ­ Ruum, milles on piiratud valla või linna eriareng, on piiratud. ­ Kohaliku omavalitsuse idee tegelikkuses eksisteerib seega linnade ja valdade, maakondade ja kõrgemate omavalitsus-liitudena. 2 Tuleb eristada sisemist ja välist KOV (põhiseaduslikku) õigust. ­ Riigilt lähtub KOV osaline autonoomia. ­ KOV idee ­ G. F. W. Hegel ­ KOV idee kui vabaduseidee õitselepuhkemise moment ja seega ka mõistuse osa inimajaloos.

Lastekaitse seaduse hindamine
103
pdf

Lastekaitse seaduse hindamine

............................................................................ 86 Viidatud allikad .............................................................................................................................................. 87 Lisa 1. Seaduseelnõu (13.10.2013 versioon) ................................................................................................. 91 Lastekaitse seaduse eelnõu mõjude analüüs Sissejuhatus 5 SISSEJUHATUS Eesti lastekaitsesüsteemis joonistuvad lapse õiguste kaitsmisel ning laste ja perede heaolu tagamisel välja kolm omavahel tihedalt seotud probleemigruppi (Lastekaitse seaduse… 2012a):  lapse üldise heaolu tagamisega seotud probleemid;

Sotsiaalse analüüsi alused
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

tehniliste meetmete välja töötamine või juurutamine Integreeritud tehniliste meetmete väljatöötamine või juurutamine vähendamaks saasteainete sattumist õhku, vette ja pinnasesse.  Tegevused, mida peaks tegema: Saaste ennetus: Keskkonnajuhtimissüsteemide või nende osade väljatöötamine või juurutamine Keskkonnastandardite rakendamine Uuemate kekskonnakorralduslike meetodite nagu toote elutsükli analüüs, ühendatud tootepoliitika, keskkonnamõju strateegilise hindamise rakendusvõimaluste uurimine Paindlike majanduslike meetodite väljatöötamine saaste-ennetusliku tegevuse tõhustamiseks Parima võimaliku tehnika ja puhtama tootmise alased uuringud ja muude teabematerjalide koostamine, avaldamine ja levitamine 21. Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu, olulisemad kuupäevad ja isikud

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Juhtimise alused
161
pdf

Juhtimise alused

4.3.6.3 Ametikohtade kavandamine 71 4.6.3.4 Juhtide ja spetsialistide jagunemine rivi- ja staabipersonaliks 73 4.6.3.5 Õiguste ja võimu jaotamine ametikohtade vahel 73 4.4 Personali juhtimine 75 4.4.1 Personali juhtimise olemus 75 4.4.2 Töö analüüs ja personali planeerimine 77 4.4.2.1 Töö analüüs 77 4.4.2.2 Juhtimist, töökorraldust ja tööjaotust reglementeerivate dokumentide sisu 78 4.4.2.3 Personali plaanimine (planeerimine) 83 4.4.3 Personali värbamine ja valik 84 4.4.3

Juhtimine



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun