Tsiviilõiguse mõiste ja printsiibid Tsiviilõigus-õigusharu, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas Varalised suhted-sotsiaalsed suhted, mis kujunevad isikute vahel seoses neile materiaalsete väärtuste kuulumisega aga ka nende ülemineku tõttu ühelt subjektilt teisele Dispositiivsed normid-annavad suhte pooltele endile võimaluse kokku leppida vastastikuses käitumises Imperatiivsed normid-määravad rangelt osapoolte vastastikuse käitumise Tsiviilõiguste printsiibid: tsiviilõigussuhete osaliste võrsuse printsiip, rikutud õiguste taastamise printsiip, omandi kaitse printsiip, lepinguvabaduse printsiip, tsiviilõiguste takistamatu teostamise tagamise printsiip, tsiviilõiguste kohtuliku kaitse printsiip Hea usu põhimõte-õiguse teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus, teostamine seaduslik, eesmärgiks ei tohi olla kedagi kahjustada Mõistlikuse põhimõte-tagada lepinguliste suhete majanduslik efekti...
Millised seadused lepingute kohta käivad? Millised seadused lepingute kohta käivad? Tsiviilõiguslik leping võib oma olemuselt olla kas võla-, asja-, perekonna- või pärimisõiguslik. Tsiviilseadustiku Üldosa Seadus (TSÜS, jõustus 1. juuli 2002) sätestab tsiviilõiguse üldpõhimõtted, sealhulgas tehingute regulatsiooni. Leping on mitmepoolne tehing. Lisaks tehingutele sätestab TSÜS isikute mõiste (füüsilised ning juriidilised isikud), esindusõiguse, tähtajad ning aegumise. Lepinguna kitsas tähenduses mõistetakse ainult võlaõiguslikku lepingut, mis kujutab endast tsiviilõigusliku võlasuhte tekkimise alust. Võlaõiguses kasutatav lepingu mõiste on aluseks ka üldisele lepinguteooriale. Nii laienevad võlaõigusliku lepingu üldised põhimõtted ja printsiibid, sealhulgas ka lepingu sõlmimise põhimõtted, reeglina kõigile lepinguliikidele. Seega sätestab lepinguliste suhete olemuse Võlaõigusseadus (VÕS, jõustus 1. juuli 2002). Võlaõigusseadus regule...
õigussuhet ühepoolselt õiguslikult kujundada) - vastuõigused (õ. mingi teise õ. Ümberlükkamiseks) Õiguse subjektiks, ehk õigussubjektiks on ISIK! · Keegi ega miski muu ei saa olla õigussubjektiks ega omada õiguseid ega kohustusi, kui ISIK Füüsiline isik on inimene ja juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt. Füüsilist isikut iseloomustavad tema õigusvõime ja teovõime. Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi- ja kohustusi. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimesel sünniga ja lõpeb surmaga, seda ei ole võimalik piirata ega inimeselt ära võtta. · Õigussuhted võimalikud ainult isikute vahel! Füüsilise isiku teovõime Tsiviilõiguslik teovõime isiku võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime tekib inimesel 18-aastaseks saamisel. Alla 18-aastasel isikul ja isikul, kes vaimuhaiguse,
- Õigusrikkumise liigid · Kuriteod · Väärteod · Tsiviilõigusrikkumised · Distsiplinaarõigusrikkumised e tööõigusrikkumised Juriidiline vastutus · On riiklik sunnivahend, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale isikliku, organisatsioonilise või varalise iseloomuga kitsenduse tekitamises. Juriidilise vastutuse liigid · Kriminaalvastutus · Haldusvastutus · Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus · distsiplinaarvastutus · Kes võib olla õigusrikkumise subjektiks. - On juriidiline fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline, õigusvõimeline ja teovõimeline isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks. Õigussuhte subjektid. Õigusvõime, teovõime, deliktivõime. - Subjektiks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele,
tsiviilõiguse subjektid 1) omadused. ÕIGUSSUBJEKTSUS: 1) õigusvõime - omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi 2) teovõime - iseseisvalt teha tehinguid 2) liigid füüsilised isikud ja juriidilised isikud tsiviilõigussuhte subjektiks on isikud. isik on füüsiline isik või juriidiline isik. füüsiline isik on inimene, juriidiline isik aga seaduse alusel loodud õigussubjektid FÜÜSILINE ISIK · iseloomustavad tema õigusvõime ja teovõime · tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimesel sünniga ja lõpeb surmaga, seda ei ole võimalik piirata ega ära võtta; isik ei saa ka vabatahtlikult loobuda · tsiviilõiguslik teovõime on isiku võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. · täielik teovõime tekib 18-aastaseks saamisel · piiratud teovõime on: alla 18-aastasel isikul · isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslik või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kesvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida
kohustused. Samuti oleme teadlikud käskudest, mida tohib teha, mida mitte. Paraku on meie seas inimesi, kes eiravad käske ja seetõttu tekitavad nad nii endale probleeme kui teistele. Juriidiline vastutus on isiku kohustus vastuvaidlematult täita talle seaduse alusel, seadusega sätestatud korras pandud konkreetne kohustus. Ja juriidlilist vastutust liigitatakse nelja alamrühma: Kriminaalvastutus Haldusvastutus Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus Distsiplinaarvastutus Kriminaalvastutus on kõige lihtsamini öeldud kuritegu. Kuritegu on karistatav tegu, tegevus või tegevusetus, mille eest on ette nähtud füüsilisele isikule rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Kuriteod on ühiskonnale kõige suuremat ohtu kujutavad õigusrikkumised, mille tõttu võib inimene kaotada elu kas piinapingis või eluaegse vanglakaristusega. Eestis kasutatakse
TALLINNA ÜLIKOOL Õigusakadeemia Õigusteaduse õppekava < -- -- -- > ÕIGUSNORMI LOOGILINE STRUKTUUR Kodune kontrolltöö Juhendaja Prof. Advig Kiris Tallinn 2014 KarS 8. Peatükk § 89. Inimsusvastane kuritegu Süstemaatilisel viisil või massiliselt ja riigi, organisatsiooni või grupi õhutusel või juhtimisel toimepandud inimõigustest ja -vabadustest ilmajätmise või nende õiguste ja vabaduste piiramise eest, samuti tsiviilelanike tapmise, piinamise, vägistamise, neile tervisekahjustuse tekitamise, nende sunniviisilise ümberasustamise, väljasaatmise, prostitutsioonile sundimise, neilt alusetult vabaduse võ...
Õiguse entsüklopeedia Kordamisküsimused 1. Õiguse olemus ja mõiste. - Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimestevahelisi suhteid. Õigus on kehtestatud riigi poolt ning riik tagab selle kinnipidamist. 2. Õiguse tunnused Käitumisreeglite kogum Riigi poolt kehtestatud Ei saa vastata kõigi eelistustele Täitmist tagatakse riigi sunniga. Peab vastama ühiskonna õiglustundele. 3. Õigusperekonnad. Mandri-Euroopa – lähtutakse kirjutatud seadustest. Romaani (Asjad, Isikud, Hagid – Belgia, Luks, Itaalia, Hispaania,Holland) ning Germaani (tsiviilkoodeksi õigus, Asja, Võla, Perekonna, Pärimus – Eesti, Kreeka, Korea, Skandinaavia, Jaapan) Anglo-Ameerika (UK, Kanada, aus, U-M, India) – Common Law, vandemeeste kogu – nemad teevad sisulise otuse ning kohtunik sanktsiooni. Islami, hinduistlik, judaistlik – religioon. Kaug-Ida, Aafrika – kohalikud tavad. Sotsi...
................................................................................4 1.2 Teose vaba kasutamise võimalused............................................................................................6 2. Autoriõigustega rikkumisega kaasnev vastutus................................ 19 2.1 Autori õigused.......................................................................................................................... 19 2.2 Autoriõiguste rikkumisega kaasnev karistus- ja tsiviilõiguslik vastutus..................................22 Kokkuvõte.................................................................................................25 Kasutatud kirjanduse loetelu.................................................................. 26 2 Sissejuhatus Füüsilise omandi puhul, näiteks auto või jalgratas, peab võõra omandi kasutamisel olema omaniku luba
ÕIGUSE ALUSED Kohtusüsteem Võimude lahusus Traditsiooniline võimude lahususe teooria eeldab kolme iseseisvat võimuharu: seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu. Neid kolme erinevat võimuharu tuleks vaadelda terviksüsteemina, kus igal võimuharul on täita oma osa. Selles kolmikjaotuses asuvad võimuharud ühel tasandil ja on omavahel koordineeritud. Inimõiguste tagamiseks ja türannia vältimiseks peavad neid teostama erinevad võimukandjad. Võimude lahususe nõue on sealhulgas ka see, et iseseisvad riigiorganid, omades enesekorraldusõigust ja otsustusõigust, täidaksid neile põhiseadusega (PS) antud pädevust iseseisvalt. Võimude lahusus Ülalnimetatust lähtuvalt tulenebki Eesti PS-i §-st 4 võimujaotus, mille kohaselt: seadusandlik võim kuulub Riigikogule, täidesaatev võim kuulub Vabariigi Valitsusele ja Vabariigi Presidendile, kohtuvõim kuulub kohtutele. PSi § 146 õigust mõistab ainult kohus kohtute õigusemõistmise funktsioon. Põhiseadus ...
Õigusrikkumise koosseis: käitumise subjekt, käitumise subjektiivne külg, käitumise objekt, käitumise objektiivne külg. 12.Mis on juriidiline vastutus ja millised on selle liigid? See on riiklik sunnivahend, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale isikliku, organisatsioonilise või varalise iseloomuga kitsenduse tekitamises. Liigid: kriminaalvastutus, haldusvastutus, tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus ning distsiplinaarvastutus. 49.Eesti kohtusüsteem)millised kohtud kuuluvad I, II, III astmesse? I - maakohtud, linnakohtud, halduskohtud ; II - rinkonnakohus ; III - riigikohus. 51. Kes on rahvakohtunik? Eessti kodanik, kes kaasatud õiguse mõistmisse, kellel võrdsed õigused kohtunikuna, kuid puudub juriidiline taust. 57.Millise nimetusega õigusakt sätestab karistatud kuritegude eest? Karistusseadustik. 58.Mis on süütegu, väärtegu, kuritegu?
vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse. 33. Õigussubjektsus Õigussubjektsus on isiku võime olla õigussuhetest osavõtja. Isiku õigussubjektsuse moodustavad tema õigusvõime, teovõime ja deliktivõime. 34. Õigusvõime, teovõime, deliktivõime Õigusvõime – riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja; tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimesel sünniga, avaliku õiguse harudes täisealiseks saamisega Teovõime – isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada (täiskasvanuks saamisega) Deliktivõime – isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise (delikti) eest (alates 14. aastaselt) 35. Õigussuhte objektid Õigussuhte tekkimise ja säilimise eelduseks on kahe või enama isiku tahte suunatus ühele ja samale objektile
- riiklik sunnivahend, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale iskliku, organisatsioonilise või varalise iseloomuga kitsenduste tekitamises. Õigusharude järgi jaotatakse juriidiline vastutus: 1) Kriminaalvastutus hõlmab riikliku sunni vahenedid, mis järgnevad kuriteole. Sellega nähakse ette kõige karmimad kohustused. 2) Haldusvastutus järgnev väärteole, karistus leebem 3) Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele ja seda rakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumisel või kahju tekitamisel 4) Distsiplinaarvastutus järgneb distsiplinaarüleastumisele ja seda kohaldatakse töödistsipliini rkkumiste eest. Juriidilist vastutust kohaldava organi järgi eristatakse: 1) Kohtulik vastutus juriidiline vastutus, mida kohaldab kohus(kriminaalkaristust) või
karistuse puhul. Vabastamine sõltub juba ärakantud karistuse kestusest. Määratakse katseaeg ning vabastatud isik allutatakse ka käitumiskontrollile. 5. Kuidas te sisustate mõistet "objektiivne tsiviilõigus"? Objektiivne tsiviilõigus on üldine tsiviilõigus Reeglid, seadused, määrused. Põhiõiguslikud printsiibid, normid ja tavad, mis reguleerivad isikutevahelisi varalisi ja isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse põhimõttel. 6. Mis on tsiviilõiguslik tehing? Esitage ka mõni näide! Tsiviilõiguslik tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele sunatud tahteavaldus. Eristame ühepoolseid tehinguid (nt. testament) ja mitmepoolseid tehinguid (nt. leping). Samuti saab tehinguid jaotada sisu poolest varalisteks tehinguteks (nt. ostu/müügi tehing) ja isiklikeks tehinguteks (nt. abielu). 7. Millised on peamised võõrandamislepingu liigid?
Mis on õiguse printsiibid? Õiguse printsiibid tulenevad eelkõige riigi kõige kõrgemast õigusallikast- konstitutsioonist. Eesti Vabariigi põhiseaduse alusel võib välja tuua järgmised printsiibid: 1) demokraatia printsiip-demokraatlikes riikides põhineb seadusandlik võim parlamendi tegevusel. Riigivõim kuulub rahvale ja lähtub rahvast. Rahval on õigus formeerida kõrgemaid riigiorganeid- oma valitud esindajate kaudu kujundada riigi poliitikat. Põhiseaduse § 1 kohaselt on rahvas kõrgeima riigivõimu kandja Eestis. Rahvas teostab kõrgeimat riigivõimu hääleõiguslike kodanike kaudu, Riigikogu valimistega ning rahvahääletusega. Demokraatlikus reziimis saab valdav enamus kasutada poliitilisi ja inimõigusi ning nende õiguste kaitse on kohtulikult tagatud, peavad toimuma üldised, perioodilised, ausad ja vabad valimised. 2) vabariikluse printsiip- Eesti on parlamentaarne vabariik. Vabariiklikele valitsemisvorm...
ja mittemateriaalseid nähtusi, mis õigussuhte subjektide jaoks esinevad hüvedena. Inimene on samaaegselt paljude õigussuhete subjekt. Õigussuhte sisu, subjektid ja objektid on õigussuhte elemendid e. osad. Kes on õigussubjektid e füüsilised ja juriidilised isikud ja kuidas neid liigitatakse? Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kohustusi. Õigusvõime algab inimesel elavalt sünniga ja lõpeb surmaga. Tsiviilõiguslik teovõime on isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja -kohustusi. Õigus- ja teovõimet ei või piirata teisiti, kui seaduses sätestatud alustel ja korras (sellele suunatud tehing on kehtetu). Teovõime tekib inimesel 18 a. saamisel. Kui aga alaealine on abiellunud enne seda, siis teovõime algab abiellumisega. Füüsiliste isikute puhul on oluline nende seos teiste õigussubjektidega, eriti sugulus ja hõimlus
saavutamiseks ei piisa vaid ühest konkreetsest asjaolust, vaid on vajalik teatAv faktidiliste asjaolude süsteem, kogum. Presumtsioon- Juriidiliste tagajärgede saabumine seotakse teatavatel juhtudel selle fakti toimumise eeldamisega. (teadmata kadunuks jäänud inimese surnuks tunnistamine) 3. Õigusvõime ja teovõime? Õigusvõime on riigipoolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimestel sünniga. Teovõime-on isiku võime subjektiivseid subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusija kohustusi oma tegudega omandada. Täies ulatuses täisealiseks saamisega. 4. Katseaeg on aeg mille käigus hinnatakse, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuoskused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Katseaja kestvus on neli
Tsiviilõigussuhe – õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist Tsiviilõigussuhte subjektideks on isikud. Isik on füüsiline isik või juriidiline isik. Füüsiline isik on inimene. Teda iseloomustavad tema õigusvõime ja teovõime. Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja -kohustusi. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimesel sünniga ja lõppeb surmaga. Tsiviilõiguslik teovõime (võime teha iseseisvalt kehtivaid tehingud) tekib inimesel 18-aastaseks saamisel. Piiratud teovõime on alla 18- aastastel ja inimestel, kellel on vaimuhaigus, nõrgamõistuslikkus või muu psüühikahäire. Igal füüsilisel isikul peab olema elukoht. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt ja ta võib tekkida kahel viisil: 1. teatud liiki juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel
1. õiguse mõiste Õigus on riigi poolt kehtestatud normide süsteem meie käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. Õiguse allikaks on õigust seadvad faktid ja õigusnormid. 2. õigussüsteem Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Tavakäsitluses mõistetakse õigussüsteemi all sageli teataval viisili ülesehitatud õigusnormide kogumit ja õigusasutuste süsteemi. 3. õiguse allikad Õigusvorm (e. õigusallikas) on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud v tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguse ajalooloise arengu protsessis on õigusvõrmidena olnud kasutusel õiguslik tava, juristide arvamus, kohtu- ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt. 4. õigusakt Õigusakt on juriidiline dokument, millel ...
(VÕS), asjaõigusseadust (AÕS) ja äriseadustikku (ÄS). Tsiviilõigus täidab eraõiguse üldosa funktsioone. Reguleeritavate suhete ringi ja normistiku mahult on tsiviilõigus mahult üks suuremaid õigusharusid. Eraõiguse eriosa moodustavad sellised õigusvaldkonnad nagu äriõigus, intellektuaalse omandi õigus, rahvusvaheline eraõigus jt. Tsiviilõiguse lahutamatuks osaks on õiguse üldised printsiibid ehk õiguspõhimõtted. See tähendab, et kogu tsiviilõiguslik regulatsioon rajaneb teatud aluspõhimõtetel, nn tsiviilõiguse printsiipidel, mis on alljärgmised: tsiviilõigussuhte osaliste võrdsuse printsiip rikutud õiguste taastamise printsiip omandi kaitse printsiip lepinguvabaduse printsiip tsiviilõiguste takistamatu teostamise tagamise printsiip tsiviilõiguste kohtuliku kaitse printsiip laiemas plaanis ka hea usu põhimõte mõistlikkuse põhimõte
Äriühingu raamatupidamise korraldamine on juhatuse esmaseks kohustuseks. Juhatus on kohustatud tagama, et äriühingu raamatupidamine ja finantsaruandlus oleks vastavuses riigi kehtestatud nõuetega. Juhatus vastutab äriühingu raamatupidamise õigsuse, aruannete tähtaegse esitamise ning andmete säilitamise eest, lisaks on juhatuse kohustuseks ka sisekontrolli korraldamine, sealhulgas järelevalve oma töötajate (k.a raamatupidaja) üle. 11. Tsiviilõiguslik vastutus. Tsiviilõigusliku vastutuse tekkimise alused: kahjujuhtum (varaline või mittevaraline kahju); õigusvastane tegu; põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel, s.t esimene on kaasa toonud teise; süü olemasolu, s.t kahju tekitaja peab olema kahju tekkimises süüdi. Kui üks neist neljast tingimusest jääb täitmata, siis tsiviilõiguslikku vastutust ei teki. Kui
Eraõiguse eriosa moodustavad sellised õigusvaldkonnad nagu äriõigus, intellektuaalse omandi õigus, rahvusvaheline eraõigus jt. Tsiviilõigus on niisiis eraõiguse haru, see on õigusnormide kogum, mi, üldisemalt käsitledes, reguleerib suhte poolte vastastikust käitumist lähtudes õiguslikust võrdsusest ja sõltumatusest, tunnustades tsiviilõigussuhtes osalejate tahte autonoomiat, nende varalist iseseisvust ja isiklikke mittevaralisi suhteid. Kogu tsiviilõiguslik regulatsioon rajaneb teatud aluspõhimõtetel, mida on nimetatud ka tsiviilõiguse printsiipideks ning mis väljenduvad õigusaktides ja realiseeruvad õiguse kohaldamise protsessis. Olulisemad tsiviilõiguse printsiibid: 1) tsiviilõigussuhete osaliste võrdsuse printsiip. Kõigile tsiviilõigusesuhete osalistele-füüsiliste ja juriidilistele isikutele-tagatakse võrdsed tingimused oma õiguste teostamiseks ja kaitseks. 2) rikutud õiguste taastamise printsiip. See tähendab
järgi (absoluutselt, suhteliselt määratletud), dispositsiooni õigusliku iseloomu järgi (imperatiivsed, dispositiivsed). 10.Mis on õigusnormi sanktsioon? Kuidas neid liigitatakse? Õigusnormi sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Sanktsioone liigitatakse: rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendatavate organite järgi (kriminaalõiguslik, haldusõiguslik, distsiplinaarne ja tsiviilõiguslik sanktsioon), määratletuse astme järgi (absoluutselt määratletud, suhteliselt määratletud, määratlemata), struktuuri järgi (liht-, liit- ja alternatiivne sanktsioon). 11.Kuidas sõnastatakse õigusnormid õiguaktides? Õigusnormid sõnastatakse õigusaktides lähtuvalt eesmärgist, et vajalikuks peetav käitumismudel tuleb selle adressaatidele, isikutele kellele see käitumismudel on ette nähtud, adekvaatselt edastada. 12.Milles seisneb õigusnormi viitav esitamine?
põhiõigust omandile (§ 32) ja üldist põhiõigust tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusemõistmisele (§ 15 lg 1) (RKÜKo 16.05.2008, 3-1-1-88-07). 5.1.5. Juriidiliste isikute õigusvõime ulatus määrab ka nende põhiõigusvõime ulatuse. Osalise õigusvõimega isikute ühendused ei saa § 9 lg 2 alusel oma õigusvõimet laiendada ega kõikehõlmavaks õigusvõimeks muuta. Põhiõiguste kaitse laieneb neile ainult niivõrd, kui nende tsiviilõiguslik õigusvõime ulatub. 5.2. Paragrahv 9 lg 2 lause teine pool seab piirid põhiõiguste kaitse laienemisele juriidilistele isikutele. Kõigepealt peab põhiõigusvõime laienemine juriidilisele isikule PS mõttes olema kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkidega. 5.2.1. Juriidiliste isikute üldised eesmärgid ei saa tähendada konkreetse juriidilise isiku põhikirjas fikseeritud eesmärki
UÜ- Usaldusühing KOV OÜ Muu jur isik AS TÜ- Tulundusühistu SA-sihtasutus MTÜ Füüsiline isik: o Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja -kohustusi o Tsiviilõiguslik teovõime on isiku võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid Täisühing on äriühing, milles 2 või enam osanikku tegutsevaid ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga Usaldusühing on äriühing, milles 2 või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt 1 neist (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt 1 neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma
Jagunevad kaheks põhirühmaks: Üksikisikud kodanikud kodakondsuseta isikud välismaalased Orgsatsioonid riik riigiorganid riiklikud majanduslikud ettevõtted eraettevõtted mitmesugused ühingud 26. Subjekti õigus- ja teovõime. Isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kohustusi. Õigusvõime algab inimesel elavalt sünniga ja lõpeb surmaga. Ühingul algamise ja lõppemisega. Tsiviilõiguslik teovõime on isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja -kohustusi. 27. Õigussuhte sisu. Õigussuhe on inimestevaheline tahteline suhe. 28. Õigussuhte objekt. nähtus, millele on suunatud tegevus. 29. Juriidilised faktid ja nende erinevad liigitused. Juriidiline fakt ehk õigusfakt on õiguslikku tähendust omav asjaolu. juriidiliste faktide esinemine tekitab, muudab või lõpetab õigussuhteid. Juriidiliste faktide liigid: Tekkimise iseloomu alusel:
on riigi õigus kohaldada õigusrikkujale toimepandud õigusrikkumise eest seaduses ettenähtud kitsendusi ja õigusrikkuja kohustus neid kitsendusi taluda. Juriidilise vastutusega viiakse ellu õigusnormis sanktsioon. Riiklik on sund siis, kui seda rakendab riik oma organite kaudu. Juriidiline vastutus on vaid üks riikliku sunni vahendeid. 17. FÜÜSILISE ISIKU TEO- JA ÕIGUSVÕIME Füüsilist isikut iseloomustavad tema: Õigusvõime võime omada tsiviilõigusi ja kohustusi. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimesel sünniga ja lõpeb surmaga, seda ei ole võimalik piirata ega ära võtta. Õigusvõimest ei saa isik ka vabatahtlikult loobuda. 5 Tsiviilõiguslik teovõime isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja kohustusi. Teovõime tekib inimesel 18-aastaseks saamisel. Kui alaealine on abiellunud, siis teovõime algab abiellumisega. Abielu
pankrotiõiguslikku. Vastutus maksejõuetuse tekkimise eest: Karistusõiguslik vastutus- maksejõuetuse tahtlik tekitamine Tsiviilõiguslik vastutus- kahju hüvitamine. Kui tegemist raske juhtimisveaga, siis on haldur kohustatud esitama kahju hüvitise nõude. Vastutus kohustuste mittetäitmise eest: Karistusõiguslik vastutus: vara varjamine pankrotimenetluses Pankrotiõiguslik vastutus: arest; ärikeeld Tsiviilõiguslik vastutus: trahv; sundtoomine; tsiviilõiguslik kahju hüvitamise nõue Kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Võlgnik annab suuliselt vande. Vandetekstile kirjutab võlgnik alla. 10. Ärikeeld
välisriikide diplomaadid ja nende abikaasad, konsulaartöötajad, mõne riigiasutuse ja rahvusvahelise organisatsiooni ametnikud, kes omavad nn eksterritoriaalsuse õigust ehk diplomaatilist immuniteeti. Nende isikute ring ja immuniteedi ulatus määratakse kindlaks rahvusvahelise õiguse normidega ja riikidevaheliste lepingutega. Üldjuhul ei tohi immuniteeti omavat iskud kinni pidada ega kohaldada tema suhtes aresti, piiratud on tema tsiviilõiguslik vastutus. Asukohamaa ametivõimudel aga lasub kohustus kaitsta diplomaatilise esinduse territooriumi ja ruume ning töötajaid nende vastu suunatud vägivalla, vaenulikkuse avalduste jms eest. Kui diplomaatilist immuniteeti kasutav isik paneb toime aukohamaa õiguse rikkumise (nt kuriteo), siis lahendatakse tema vastutuse küsimus diplomaatiliste kanalite kaudu: ta kuulutatakse persona non grataks ja antakse tähtaeg riigist lahkumiseks. Tähtaja rikkumisel
käsitöönduslikult valmistada tooteid. Tööstusdisainilahendus on eristatav, kui sellest vastava ala asjatundjale jääv üldmulje erineb üldmuljest, mille asjatundjale on jätnud enne registreerimistaotluse esitamise päeva mis tahes riigis avalikustatud tööstusdisainilahendus. 7 1. IO õiguslik perspektiiv - Tsiviilõiguslik vastutus IO rikkumise eest, Kahju hüvitamine, TDL (toote vormile) kaitse kriteerium - tsiviilõiguslik vastutus IO rikkumise eest - autoriõiguse seadusest tulenevalt võib autor teose õigusvastase kasutamise korral nõuda muu hulgas teose õigusvastase kasutamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist, teose õigusvastase kasutamise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist, samuti teose õigusvastase kasutamise teel saadu väljaandmist. Juhtudel, kui
nimeliselt, personaalselt kindlaks määratud. Kahepoolne või ühepoolne Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seostus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. 5. ÕIGUSVÕIME JA TEOVÕIME (ÕIGUSÕPETUS, LK. 81-83) Õigusvõime on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimesel sünniga või teatavatel juhtudel ka enne sündi, avaliku õiguse harudes täisealiseks saamisega. Üldiste õiguspõhimõtete järgi on tsiviilõigusvõime kõigil riigi kodanikel ühesugune. Teistes õigusharudes võib seadusega kehtestada ka õigusvõime piiranguid, mis võivad olla kas looduslikud (vanus, sugu, töövõimetus), karistavad (vabadusekaotus, arest) või teatavate õigussuhete sobimatusest tulenevad. (omada tsiviilõigusi ja
Konkurentsikeeld (ÄS § 312; 324) Ärisaladuse hoidmise kohustus (ÄS § 313; 325) Laenukeeld (ÄS § 281 lg 1) Huvide konfliktis tehtav tehing nõuab reeglina juhatusest kõrgemalseisva organi heakskiitu, millel juhtorgani liige ise hääletada ei tohi (ÄS §§ 298 lg 1 p. 9; 303 lg 1; 307 lg 2 ja 3; 314; 318 lg 8; 326). Probleemid välistab tehingu tegemine turutingimustel. Juhtorgani liikme vastutus Vastutuse üldiseloomustus Juhtorgani liikme tsiviilõiguslik vastutus reeglina aktsiaseltsi enese ees ning seondub sisesuhtest tulenevate kohustuste rikkumisega. Erandjuhtudel otse vastutus ka aktsiaseltsi võlausaldaja ees. Tsiviilõigusliku vastutuse eesmärgiks on kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamine aktsiaseltsile. Võimalik on ka juhtorgani liikme tagasikutsumine ametikohalt. Õigussuhte kehtivuse ajal saab nõuda ka kohustuse täitmist.
politseiasutus. (3) Käesoleva seaduse §-s 812 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tarbijakaitseamet. (4) Käesoleva seaduse §-s 815 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Maksu- ja Tolliamet. (5) Politseiasutus või kohus konfiskeerib käesoleva seaduse §-des 81 2–814 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme. 81 7 Autoriõiguste ja autoriõigustega kaasnevate õiguste tsiviilõiguslik kaitse (1) Autor või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja võib teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise korral muu hulgas nõuda: 1) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1043; 2) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise
antud õiguste realiseerimist ja kohustuste täitmist. 4) Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu. Õigussuhte pooled on igal üksikjuhul konkreetsed isikud, nad on alati nimeliselt, personaalselt kindlaks määratud. 5. Õigusvõime ja teovõime (Õigusõpetus, lk. 81-83) Õigusvõime on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimesel sünniga või teatavatel juhtudel ka enne sündi, avaliku õiguse harudes täisealiseks saamisega. Teovõime on isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada. Teovõime tekib täies ulatuses täisealiseks saamisega. 6. Füüsilised ja juriidilised isikud (Õigusõpetus, lk. 113-120)
Õigussuhte elemendid on: 1. Õigussuhte subjektid ehk suhte pooled; 2. subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, mis subjekte seovad; 3. õigussuhte objekt. 8. Õigussuhte subjektid. Õigusvõime, teovõime, deliktivõime. Õigussuhte subjektid füüsilised isikud, juriidilised isikud Õigusvõime õigusvõime on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimestel täisealiseks saamisega. Teovõime isiku võime subjektiivseid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada. Tekib täisealiseks saades. Deliktivõime isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise eest. 9. Juriidiliste isikute liigid. Avalik-õiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Eraõiguslik juriidiline isik ja selle liigid.
eraõiguslikeks (loodud erahuvides), avalik-õiguslikeks (riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muud juriidiline isik). Riigorganite õigussubjektsuse määrab kindlaks nende kompetents (määratud seadusega või seadusejärgse õigusaktiga). 2. Õigussubjektsus. Õigussubjektsus on isiku võime olla õigussuhtest osavõtja. 3. Õigusvõime, teovõime, deliktivõime. Õigusvõime on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. Tsiviilõiguslik võime tekib sünniga, avalikes harudes täisealiseks saamisega. Teistes õigusharudes võib olla seadusega kehtestatud piiranguid õigusvõime omandamises (vanus, mitme ameti pidamine riigiametis, usutunnistus jne). Teovõime on isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada. Teovõime tekib täisealiseks saades (täies ulatuses, enne seda on piiratud, ka vaimuhaigetel jne).
subjektideks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse. 34. Õigussubjektsus- isiku võime olla õigussuhtest osavõtja. Isiku õigussubjektsuse moodustavad tema õigusvõime, teovõime ja deliktivõime. 35. Õigusvõime, teovõime, deliktivõime .Õigusvõime- riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimesel sünniga või teatavatel juhtudel ka enne sündi, avaliku õiguse harudes täisealiseks saamisega. Teovõime- isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada. Teovõime tekib täies ulatuses täisealiseks saamisega. Deliktivõime- isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise eest. 36. Õigussuhte objektid.
Teovõime Isiku võime subjektiivseid õigusi js juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada. 6 Deliktivõime Isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise eest. Füüsilise isiku õigusvõime tekkimine ja lõppemine. Füüsilise isiku õv on võime omada tsiviilõigusi ja -kohustusi. Tsiviilõiguslik õv tekib inimesel sünniga ja lõppeb surmaga. Tsiviilõiguslik teovõime on isiku võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime tekib inimesel 18-aastaseks saamisel. Alla 18-aastasel isikul ja psüühikahäirega isikul on piiratud teovõime. Alla 7-aastase alaealise poolt tehtud ühepoolne tehing on tühine. Kui füüsilise isiku asukoht on pikka aega teadmata ja tema kohustused jäävad täitmata, õigused realiseerimata ning vara säilimine satub ohtu, siis
sanktsioonides (rahatrahv, arest, vangistus, kahju hüvitamine jne). Õigusharude järgi liigitatakse juriidilist vastutust järgmiselt: 1. Kriminaalvastutus hõlmab riikliku sunni vahendeid, mis järgnevad kuriteole. Kriminaalvastutusega nähakse ette kõige karmimad karistused. 2. Haldusvastutus järgneb väärteole, selle üleastumise väiksem ühiskonnakahjulikkus ringib ka kriminaalvastutusega võrreldes leebemate karistuste kasutamist. 3. Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele ja seda rakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumisel või kahju tekitamisel. 4. Distsiplinaarvastutus järgneb distsiplinaarüleastumisele ja seda kohaldatakse töödistsipliini rikkumiste eest. 7.TSIVIILÕIGUSE ÜLDKÜSIMUSED Tsiviilõiguse mõiste ja printsiibid. Hea usu ja mõistlikkuse põhimõtted. Head kombed.
-1ÕIGUSE TEOORIA - PÕHIMÕISTED SLAIDIDELT ÕIGUSE TEOORIA PÕHIMÕISTED SLAIDIDELT ÕIGUS ·Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. õigus ·Käitumisreeglite kogum ·Kehtestatud riigi poolt ·Selles väljendub riigi tahe ·Üldkohustuslike normide kogum ·Normide täitmine tagatakse riigi sunnijõuga Riik ja õigus ·Riik annab talle vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. ·Õiguses väljendub riigi tahe. ·Õiguse kaudu loob riik tingimused oma eesmärkide saavutamiseks Õigus ja poliitika ·Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend. ·Riik on poliitilise võimu organisatsioon. ·Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad mitmesugused huvirühmad ja institutsioonid. ·Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsept...
T te organite se eest kohaldatakse üütegude, st - järgi kohaldatavad väärtegude töölepingu mõjutusvahe S sunnivahendi eest. Neid seaduses ndid, mida I d. Nad on rakendab ettenähtud rakendatakse sätestatud selleks süütegude tsiviilõiguslik O karistusseadu volitatud nn eest. Neid e O stikus, neid kohtuvälise kohaldab üleastumiste rakendab menetlejana tööõiguslikes eest. Iseloom N ainult kohus haldusorgan( suhetes sõltub sellest, ja nad on politsei, tööandja või kas
vastutus toimepandud õigusrikkumise eest. See on riiklik sunnivahend, milles õigusrikkuja käitumine mõistetakse hukka õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale tekitatakse kitsendusi. Õigusliku vastutuse aluseks on õigusrikkumine. Juriidilist vastutust liigitatakse õigusharude järgi: 1) Kriminaalvastutus järgnevad kuriteole 2) Haldusvastutus järgneb väärteole ehk haldusrikkumisele 3) Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus. 4) Distsiplinaarvastutus - kohaldatakse töödistsipliini rikkumise eest. 49. Tsiviilõiguse mõiste ja allikad. Tsiviilõigus normid ja tavad, mis reguleerivad isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsus põhimõttel. Tsiviilõigussuhtes on põhiliselt varalised suhted. Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks
subjektideks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse. 34. Õigussubjektsus- isiku võime olla õigussuhtest osavõtja. Isiku õigussubjektsuse moodustavad tema õigusvõime, teovõime ja deliktivõime. 35. Õigusvõime, teovõime, deliktivõime .Õigusvõime- riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimesel sünniga või teatavatel juhtudel ka enne sündi, avaliku õiguse harudes täisealiseks saamisega. Teovõime- isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada. Teovõime tekib täies ulatuses täisealiseks saamisega. Deliktivõime- isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise eest. 36. Õigussuhte objektid.
Rooma õiguse põhimõtted: Prantsuse tsiviilkoodeks, Saksa tsiviilseadustik, meil varem kehtinud Balti eraõigus. TsÜS rakendamisala- eraõiguses-tsiviilõigusnorme sisaldavad seadused, kohaldatakse ka ühinguõiguse, äriõiguse, intellektuaalse omandi suhtes. avalikus õiguses- protsessiseadustes kasutatakse TsÜS-st tulenevaid isikute, tehingute, esinduse, tähtaegade kohta käivaid norme. Ka karistusõiguses kasutatakse juriidilise isiku mõistet, mis on aga tsiviilõiguslik institutsioon. Tõlgendamine: seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. Seaduse tõlgendamine algab grammatilisest tõlgendamisest-seaduse sõnastus, sõnade tähenduse väljaselgitamine. Grammatiline-seaduse sõnastus ja mõte, sõna üldine või juriidiline tähendus, grammatikareeglid. Ajalooline-seaduse eesmärk selle vastuvõtmise ajal, seaduse tekkelugu, normi sisu väljaselgitamine.
3. Tsiviilõigus ja haldusõigus (HMS). Tsiviilõigusliku tehingu tegemine võib seonduda haldustoiminguga (kanded registrites, tõestamine, · Õiguse kaotamine (VÕS § 6 lg 2, vt ka nt VÕS § 118) ametniku juuresviibimine), samuti võib haldusakti sisuks olla tsiviilõiguslik tahteavaldus. 3) Lepingutingimuste muutmine Lahtised tingimused VÕS §26. Lepingu aluseks olevate tingimuste muutumine VÕS § 97 4. Tsiviilõigus ja finantsõigus. Finantsõigus ei ole mõeldav ilma tsiviilõiguse ning tsiviilkäibeta. 4)Lepingu tõlgendamine 5. Tsiviilõigus ja rahvusvaheline õigus. Riik kui rahvusvahelise õiguse ja tsiviilõiguse subjekt.
1. Riigi tunnused (Õigusõpetus, lk. 11-14) 1. Avalik võim a. Seadusandlik b. Täidesaatev c. Kohtuvõim 2. Territoorium a. Riigipiiriga piiratud maismaa b. Territoriaal- ja siseveed c. Õhuruum nende kohal d. Maapõu nende all e. Atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaadid f. Kauba- ja reisilaevad avamerel riigi lipu all g. Sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes 3. Rahvas a. Kodanikud b. Kodakondsuseta isikud Avaliku võimu all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati, mis hõlmab riigivõimu- ja valitsemisasutuste kõrval ka selle aparaadi relvastatud struktuuriüksusi, nagu armee, politsei, luure, vastuluure, aga ka samuti sunniasutusi (nt vanglaid), mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks. Ülesehitus, kasutamise eesmärgid ja teostamisel kasutatavad meetodid võivad erineda (sõlt...
t. et teol on õiguserikkumise tunnused; juriidilise vastutuse välistavad hädakaitse ja hädaseisund). Eristatakse *tsiviilvastutust; *haldusvastutust; *kriminaalvastutust, *distsiplinaarvastutust. Õigusharude järgi liigitatakse vastutust 1 Kriminaalvastutust riiklikke sunnivahendeid mis järgnevad kuritööle 2 Haldusvastutus järgneb väärteole nad on väiksema ühiskondliku ohtlikusega. Arest ja rahatrahv 3 Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele ja seda rakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumises või siis kahju tekitamisel. Distsiplinaarvastutus seda kohaldakse töölepingu kohustuste rikkumiste eest(avaliku teenistuse seadus) Teema 8. Õiguse tõlgendamine 8.1 Õigusliku tõlgendamise olemus - Õigusnorm on alati abstraktne mõttega, et selle alla mahuksid mitmed elulised asjaolud. Enne normi
Suhteid, mis tekivad eraõiguslike küsimuste lahendamisel erinevate õigussüsteemide vahel, reguleerib rahvusvaheline eraõigus. Rahvusvahelises eraõiguses on kollisiooninorm selline norm, mis näitab, millise maa õigust tuleb kohadalda juhul, kui õigussuhtes esineb mõni välismaine element. 50. Füüsilise isiku õigussubjektsus. Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kohustusi. Õigusvõime algab inimesel elavalt sünniga ja lõpeb surmaga. Tsiviilõiguslik teovõime on isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja -kohustusi. Õigus- ja teovõimet ei või piirata teisiti, kui seaduses sätestatud alustel ja korras (sellele suunatud tehing on kehtetu). Teovõime tekib inimesel 18 a. saamisel. Kui aga alaealine on abiellunud enne seda, siis teovõime algab abiellumisega. Lahutusel teovõime säilib (ka enne 18 a.) Vanuses 7-18 a. on inimesel piiratud teovõime. Õigus teha tehinguid seadusliku esindaja nõusolekul
Asjas nr 3-2-1-100-08 juhtis aga Riigikohus hiljuti tähelepanu sellele, et tehingu tühisuse tuvastamise volitust halduskohtule seadusega antud ei ole. Samas on asja nr 3-3-1-15-01 otsuses toodud põhjendustel halduskohtule säärase volituse andmine hädavajalik. See vajadus on Ka riigi- või vallaasutuses töölepingu sõlmimiseks korraldatud avalik konkurss on avalik- õiguslik menetlus, töölepingu lõpetamise vaidlus või muu töölepingust tulenev pooltevaheline vaidlus on seevastu tsiviilõiguslik.29 Sarnaselt lepingutele võib halduskohus kontrollida ka avaliku võimu kandja ühepoolsete tsiviilõiguslike tahteavalduste õiguspärasust, kui nendega on rikutud isiku avalikke õigusi. Riigi või omavalitsusüksuse poolt erandliku ostueesõiguse kasutamise otsus on haldusakt, olgugi, et selle alusel astub riik, vald või linn müüjaga tsiviilõigussuhtesse. Riigi või omavalitsusüksuse eriseadusest tulenev ostueesõigus on märksa kaugemaleulatuv
Nimelt võivad õigussuhte subjektiks olla kõik ühiskondlikus elus osalevad isikud , kui nad vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele. Kõik ned õiguslikud tingimused oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse. Õigussubjektsus on isiku võime olla õigussuhtest osavõtjaks. Isiku õigussubjektsuse moodustavad tema õigusvõime, teovõime ja deliktivõime. Õigusvõime(NB) on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimese sünniga ja lõpeb isiku tegeliku surmaga. Avaliku õiguse harudes tekib õigusvõime alles täisealiseks saamisega. Tsiviilõigusvõime on kõigil riigi elanike ühesugune. Teistes õigusharudes võib aga olla seadusega kehtestatud piiranguid need piirangud võivad olla looduslikud(isiku vanus, sugu, töövõimetus), pirangud võivad olla ka karistavad (vangistus, arest jne). Piirangud võivad olla ka õigussuhete sobimatusest tulenevad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
