21. Loakohustus ja teatamiskohustus. Loakohustus: Seaduses sätestatud juhul peab ettevõtjal enne tegevusalal majandustegevuse alustamist olema tegevusluba (edaspidi loakohustus). Tegevusluba on mis tahes nimetusega ettevõtjale adresseeritud haldusakt või ettevõtjaga sõlmitud haldusleping, milleta on keelatud ettevõtjal majandustegevust alustada ning mis tõendab teatud majandustegevuse nõuete täitmist teatud tegevusalal või määrab kindlaks majandustegevuse teostamise kõrvaltingimused. Teatamiskohustus: Seaduses sätestatud juhul on ettevõtjal kohustus esitada enne majandustegevuse alustamist registripidajale teade asjaomasel tegevusalal majandustegevuse alustamise kohta (edaspidi majandustegevusteade). Kui ettevõtja alustab majandustegevust samal ajal mitmel teatamiskohustusega tegevusalal ning esitatud teadete vastuvõtmiseks on pädev sama registripidaja, võib ettevõtja esitada kõikides majandustegevusteadetes esitamisele kuuluvad andmed ühes majandustegevusteates.
Osa- ja eelhaldusakt Enne menetluse lõppemist saab haldusorgan otsustada teatud küsimused ette ära. Otsustatud küsimus muutub nii haldusorgani enda kui ka menetluses osalejate suhtes õiguslikult siduvaks. Osahaldusakti ja eelhaldusakti suhtes kohaldatakse haldusakti sätteid. Osahaldusakti puhul lahendab haldusorgan asja osaliselt. Osa- ja eelhaldusakti suhtes kohaldatakse haldusakti kohta kehtestatud menetlus- ning sisu- ja vorminõudeid. Haldusakti kõrvaltingimus Haldusakti kõrvaltingimused, mida halduskohus võib teatud juhtudel tühistada ilma haldusakti tühistamata, on: haldusakti kehtivusaja piiramine. Piirangut võib kohaldada kehtivuse algus- või lõpptähtpäevale või mõlemale, lähtudes kindlaksmääratud tähtpäevast või tulevikus toimuda võivast sündmusest. Kõrvaltingimust kehtestamata tuleks haldusakt jätta andmata. 1.6. Haldusakti õiguspärasus Tavaliselt jagatakse õiguspärasuse nõuded kaheks suuremaks rühmaks. Need on järgmised.
Osa- ja eelhaldusakt Enne menetluse lõppemist saab haldusorgan otsustada teatud küsimused ette ära. Otsustatud küsimus muutub nii haldusorgani enda kui ka menetluses osalejate suhtes õiguslikult siduvaks. Osahaldusakti ja eelhaldusakti suhtes kohaldatakse haldusakti sätteid. Osahaldusakti puhul lahendab haldusorgan asja osaliselt. Osa- ja eelhaldusakti suhtes kohaldatakse haldusakti kohta kehtestatud menetlus- ning sisu- ja vorminõudeid. Haldusakti kõrvaltingimus Haldusakti kõrvaltingimused, mida halduskohus võib teatud juhtudel tühistada ilma haldusakti tühistamata, on: haldusakti kehtivusaja piiramine. Piirangut võib kohaldada kehtivuse algus- või lõpptähtpäevale või mõlemale, lähtudes kindlaksmääratud tähtpäevast või tulevikus toimuda võivast sündmusest. Kõrvaltingimust kehtestamata tuleks haldusakt jätta andmata. 1.6. Haldusakti õiguspärasus Tavaliselt jagatakse õiguspärasuse nõuded kaheks suuremaks rühmaks. Need on järgmised.
on määratletud ka hanketeated ja hankedokumendid, mis määravad kindlaks hanke esitamise nõuded ja pakkumiste võrdlemiste tingimused. Eelhaldusaktide puhul kui isik leiab, et konkursitingimused on õigusvastased, siis peab ta need enne lõplikku lahendamist vaidlustama. Kui isik jätab vaidlustamata, siis kohtus mingisugust tulemust ta ei saavuta. Haldusakti kõrvaltingimused on: - Haldusakti kehtivusaja piiramine nt kauplemisloa kehtivuse sidumine tervisekaitse asutuse tunnustuse saamiseni. - Lisakohustus (täiendab haldusakti põhiregulatsiooni) ja ei sõltu akti põhisisust tuleneva õiguse tekkimisest. - Lisatingimus – haldusaktis sisalduva õiguse realiseerimise võimalus tekib lisatingimuse täitumisel. (nt kauplemisloale lisatakse klausel, et luba jõustub pärast
c. Nimetuse alusel – seaduses on kindlaks määratud, millise nimetusega haldusakte millised organid vastu võtavad. Vabariigi Valitsus annab määrusi ja korraldusi, minister määrusi ja käskkirju, KOV organid määrusi, otsuseid ja korraldusi. d. Avaliku halduse kandjate alusel – on kas riigihaldusorganite poolt vastu võetud haldusaktid või õiguslikult iseseisvate haldusekandjate antud haldusaktid ehk statuudid. 1.4 Haldusakti kõrvaltingimused. a. Kehtivusaja piiramine kindlaksmääratud tähtpäevast või tulevikus asetl eida võivast sündmusest lähtudes. 36 b. Lisakohustus: täiendab haldusakti põhiregulatsiooni ja ei sõltu haldusakti põhisisust tuleneva õiguse tekkimisega. c. Lisatingimus: haldusaktis sisalduva õiguse realiseerimise võimalus tekib üksnes lisatingimuse täitmisel