Arenguökonoomika kordamine (0)

Arenguökonoomika kordamisküsimused
1. Defineerige majandusareng ja majanduskasv . Miks on oluline eristada majandusarengut ja majanduskasvu?
Majanduskasv tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta.
Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks.
Areng üldisemalt hõlmab lisaks majanduslikule arnegule ka kvalitatiivseid ning struktuurseid muutusi ühiskonnas, näiteks:
- väärtushinnangute ja hoiakute muutumine;
- mittemateriaalsete vajaduste ( turvatunne , õnn) rahuldatus;
- tehnoloogia areng;
- ühiskondlike (riiklike) institutsioonide areng;
- demograafiline areng.
2. Iseloomustage erinevaid arengukontseptsioone. Milles seisnevad moderniseerimise probleemid? Miks on ökoloogiliselt säästva arengu kontseptsioon oluline?
Moderniseerimine
Laia tähendusega sotsiaalteaduslik kontseptsioon, mis hõlmab ühiskonna majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja poliitilise infrastruktuuri teisenemist. Moderniseerimisprotsess hõlmab muutusi sellise majandusliku ja poliitilise süsteemi suunas, mis kujunesid välja Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas 18.-19.sajandil.:

• Majanduslikud aspektid: industraliseerimine, urbaniseerumine ja tehnoloogilised muutused põllumajanduses.
  
• Sotsiaalsed aspektid:traditsiooniliste kogukondlike sidemete nõrgenemine, isiksuse arengu ja saavutusete esiletõstmine.
  
• Poliitilised aspektid: võimu ratsionaliseerimine ja bürokraatia kasv.
  
• Kultuurilised aspektid: teadmiste kasvust tulenev usuliste veendumuste mõju vähenemine ühiskonnas
  

Moderniseerimise probleemid:

• konfliktide ja pingete kasv
  
• riikide arengutasemete ebaühtlustumine ning vaesuse konsentreerumine
  
• ökoloogilised probleemid
  

Ökoloogiliselt säästlik areng
Tähendab majandusarengu seisukohast koguhüvede maksimeerimist viisil, mis arvestaks lisaks toodetavate kaupade ja teenuste mahule ka looduskeskkonna kvaliteedi säilimist ajas.

• majandussüsteem on vaid üks osa globaalsest ökosüsteemist
  
• majandussüsteemi läbilaskevõimel on biofüüsikalised piirid
  
• globaalse ökosüsteemi määramatus on suur ja seda on raske kui mitte võimatu vähendada
  
• teatud protsessid looduses on pöördumatud
  

3. Kuidas saab majandusarengut mõõta? Tooge välja peamised majandusarengu indikaatorid .
Arengut võib mõõta nii üksikute näitajate alusel kui ka mitmete üksiknäitajate baasil konstrueeritud keerukamate koondindeksite abil. Üksiknäitajate kasutamise eeliseks on nende kättesaadavuse ja intrepreteerimise lihtsus, koondindeksid seevastu aitavad keerulisi nähtusi mitmekülgsemalt kajastada.
Majandusarengu mõõtmisel jälgitakse majanduslikke indikaatoreid, poliitilisi indikaatoreid, sotsiaalkultuurilisi ja demograafilisi indikaatoreid.
Majanduslikud indikaatorid

• Rahvamajanduse koguprodukt ja sisemajanduse koguprodukt: näitaja peamiseks eeliseks ning ka puuduseks on tema lihtsus. Samas on arengu seisukohalt palju olulisi tegureid, mis nimetatud indeksis ei kajastu. Mõned neist puudustest on statistilise töötlemise käigus kõrvaldatavad, teised mitte.
  
• Tulude jaotuse mõõtmine
  

Sotsiaalsed indikaatorid

• Sotsiaalsed indikaatorid võivad, sõltuvalt eesmärgist, mõõta majandusliku mahajäämuse põhjuseid või tagajärgi
  
• Arengu hindamiseks sobivad rohkem tulemusi mõõtvad indikaatorid
  
• Enamkasutatav indeks on inimarengu indeks
  

Poliitilised indikaatorid

• Poliitilise vabaduse indeks (isiklik julgeolek, õigus seaduse kaitsele, sõnavabadus, poliitiline osalemine, võrdsed võimalused)
  

4. Mida iseloomustavad SKP ja RKP? Milles seisnevad sisemajanduse koguprodukti kui majandusarengu indikaatori puudused?
Sisemajanduse koguprodukt SKP-riigis aasta jooksul loodud lõpptarbimisega kaupada ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses.
Y=C+I+G+X-M
Y-nõudlus kodumaisele toodangule (SKP)
C-majapidamiste tarbimiskulutused
I-majapidamiste ja ettevõtete investeerimiskulutused
G-valitsuse poolt ostetud kaubad ja teenused
X-M-puhaseksport ehk puhas välismaine nõudlus
Rahvamajanduse koguprodukt RKP-on antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi (tavaliselt aasta) jooksul loodud lõppetarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses.
5. Selgitage mida iseloomustavad Lorenzi kõver ja Gini koefitsient ning kuidas nad iseloomustavad riigi majanduslikku arengut?

• Lorenzi kõver – iseloomustab riigi tulujaotust graafiliselt. Horisontaalteljel on kujutatud tulusaajate hulk kumulatiivses väljenduses. Vertikaalteljel on näidatud, kui suure osa rahvatulust saab antud elanikkonna grupp. Mida rohkem eemaldub Lorenzi kõver diagonaalsest võrdsuse joonest, seda ebavõrdsem on sissetulekute jaotumine.
  
• Gini koefitsient – baseerub Lorenzi kõveral; väärtuseks on geomeetrilise ebavõrdsuse piirkonna suhe kogu võrdsuse joone alla jäävasse alasse. Gini koefitsendi väärtused võivad varieeruda nullist (täielik võrdsus) kuni üheni (täielik ebavõrdsus).
  

6. Mida iseloomustavad absoluutne ja suhteline vaesus ?
Absoluutne vaesus – seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina. Absoluutse vaesuspiiri arvutamisel on oluliseks eesmärgiks säilitada seniste absoluutse vaesuse hinnangute järjepidevus, mis võimaldab analüüsida leibkondade heaolu muutusi pikas perspektiivis.
Suhteline vaesus - olukord, kus elamistingimused on alla ühiskonna keskmist elatustaset või üldiselt aktsepteeritud ja soovitud taset. Inimesed võivad kogeda end suhteliselt vaestena ka siis, kui nad ei kannata puuduse all, kuid samas elavad teised inimesed märkimisväärselt jõukamalt. See määratlus ei seosta vaesust ainult füüsiliste vajadustega, vaid ka ühiskonna normide ja ootustega.
7. Mida iseloomustab inimarengu indeks? Missugune on Eesti inimarenguindeks ning mida saab sellest järeldada? Missugused on Eesti peamised inimarenguprobleemid?
Inimareng defineeritud kui protsess, mis suurendab inimeste valikuvõimalusi nii majanduslikus, poliitilises, sotsiaalses kui ka kultuurilises mõttes.
Inimarengu indeks (HDI) mõõdab elukvaliteeti oodatava eluea , haridustaseme ja materiaalse elatustaseme alusel; eesmärk on hinnata ja võrrelda inimeste valikuvabadust.
Eesti inimarengu indeksi väärtus (2012.a) oli 0,846. UNDP valitud riikide tabelis 33.koht (juba kolm aastat järjest).
oodatav eluiga sünnihetkel 75,0
keskmine kooliaastate arv 12,0
eeldatav kooliaastate arv 15,8
Eesti peamised inimarenguprobleemid: rahvastiku vananemine
Eesti peamised iniarenguprobleemid on rahvastiku väljaränne ja vananemine ja sündimuse vähenemine.
Eesti peamised inimarenguprobleemid (näitajad, mis on EL-i keskmisest madalamad): oodatav eluiga, tervelt elatud aastad, töö tootlikkus , rikkus ja palgatase, eluga rahulolu, sallivus ning sooline tasakaal.
8. Tooge välja arengumaade sarnasused? Missugustes Maa piirkondades asuvad arengumaad ja miks?
Arengumaade ühisjooned:

• kultuurilised vastuolud
  
• suhteline vaesus
  
• põllumajanduse suur osakaal SKP-s
  
• primaartoodete eksport
  
• rahvastiku kasv
  
• urbaniseerumine
  
• tulude ebavõrdne jaotus
  
• tehnoloogia madal areng
  
• sõltuvus teistest riikidest
  
• kultuuriline orientatsioon .
  

Suur osa arengumaid asub Aafrikas, Aasias ja Ladina-Ameerikas, kuid arengumaadena klassifitseeritakse ka mitmeid üleminekuriike, nt Balkani, SRÜ ja Ida-Euroopa riike.
Arengumaade praeguse olukorra põhjuseks on paljud ühiskonnakriitikud pidanud kolonialismi, neokolonialismi ning üleilmastumist
9. Missugused on arengumaade mahajäämuse peamised põhjused?

• Ebapiisav varustatus tootmisteguritega
  

Olulisimateks tootmisteguriteks on loodusressursid , inim-ja füüsiline kapital ning tehnoloogia.
Looduslikud ressursid – põllumajanduslik maa ja energiakandjad.
Inimressursid – inimresursside analüüsimisel omab tähtsust eelkõige rahvastiku hulk ja struktuur ning tööjõu kvaliteet.
Kapital – võrreldes teiste kasvuteguritega on kapitalipanuse korrelatsioon majanduskasvuga kõige tugevam tema abil saavutatavat majanduskasvu nimetetakse ekstensiivseks kasvuks.
Tehnoloogia – mõju arengule on otseselt raske mõõta, seetõttu näidatakse seda teistest teguritest ülejääva kasvuosana ehk üldise tootlikkuse kasvuna.

• Arengu astmelisus
  

-areng toimub teatud etappide kaupa, mis erinevad üksteisest majanduslike muutuste allikate ja mudelite poolest;
-arenguastmed läbitakse kindlas spetsiifilises järjekorras, see tähendab iga järgmine etapp nõuab kõigi eelnevate läbimist.

• Dualistlik majandusstruktuur
  

Majanduslik dualism - olukord, kus tänapäevase ja heal järjel majandussektori kõrval esineb traditsiooniline ja väheefektiivne tootmisviis . Duaalse majanduse kontseptsioonil põhinevad struktuurimuutuste teooriad. Need pööravad tähelepanu mehhanismile, millega saab muuta arengumaade majanduse struktuuri ja minna üle valdavalt põllumajandusele spetsialiseeritud majanduselt kaasaegsele linnastunud ja mitmekesise tööstuse ning teenindussfääriga majandusele.

• Rahvusvaheline kaubandus
  

10. Kuidas selgitavad lineaarsete astmete teooriad majanduse arengut?
Lineaarsete astmete teooria:

• selgelt eristatavad ajasegmendid, mis erinevad üksteisest majanduslike muutuste allikate ja olemuse poolest
  
• nimetatud ajamomentide kindel järgnevus nii, et ükski hilisem etapp ei saa alata enne kõigi eelnevate järjestikust läbimist
  
• järjestikku läbitavad etapid on osa laiemas protsessist, mis teoreetiliselt võib olla nii areng kui ka taandareng
  

Rostow kasvustaadiumite teooria:

• viis kasvustaadiumit
  

-traditsiooniline ehk turueelne ühiskond
-vähearenenud ühiskond
-äratõuke ehk kiirendusturu ühiskond ( tootlike investeeringute osa rahvatulus vähemalt 10%, ühe või mitme olulise tööstusharu kiire kasv, vastava poliitilise ja sotsiaalse ning institutsionaalse raamistiku olemasolu)
-varajane tarbimisühiskond
-küps tarbimisühiskond
Harrod- Domari kasvumudel:
majanduskasv=rahvamajanduse säästumäär/kapitali tootlikkus

• majanduskasvuks on vaja, et rahvamajandus säästaks ja investeeriks teatud osa koguproduktist
  
• majandus kasvab kiiremini, mida rohkem säästetakse ja investeeritakse
  
• majanduskasvu üheks olulisemaks allikaks on seega rahvamajanduse säästumäära suurendamine
  

11. Kuidas selgitavad struktuurimuutuste mudelid majanduse arengut?
Majanduse struktuuri võib defineerida kui sisemajanduse kogutoodangu jaotust üksikute majandussektorite vahel. Tuntuim teooria struktuurimuutuste seletamiseks on kolme sektori hüpotees. Alguses tõrjub sekundaarsektor kõrvale primaarsektori, kuid lõpuks peab sekundaarsektor kokku tõmbuma laieneva tertsiaarsektori tõttu-
Lewise kahesektoriline jääktöö mudel
Arengumaa majandus koosneb kahest sektorist
• Traditsiooniline ja ülerahvastatud agraarsektor, kus tööjõu piirtootlikkus on võrdne nulliga
• Kaasaegne kõrge tootlikkusega industriaalsektor

• Mudel selgitab tööjõu liikumist ühest sektorist teise ning sellest tingitud muutuseid tööhõives ja koguproduktis
  

Chenery arengumustrite teooria
Riigi arengul on sisemaine ja rahvusvaheline külg

• Sisemaised arengut soodustavad tegurid on nt ressursside kasutamise efektiivsus ja valitsuse poliitika.
  
• Rahvusvahelised majandusarengut soodustavad tegurid on nt juurdepääs väliskapitalile, tehnoloogiale ja rahvusvahelistele kaubaturgudele.
  

Arengumaadevahelised erinevused tulenevad mõlematest teguritest
Arengumaade ja arenenud riikide vahelised erinevused tulenevad valdavalt rahvusvahelistest teguritest
12. Kuidas selgitavad rahvusvahelise sõltuvuse mudelid majanduse arengut?
Neoklassikalise sõltuvuse teooria:

• arenenud riigid moodustavad maailmamajanduse tuumiku nind arengumaad on perifeeriaks
  
• teooria pooldajad näevad arengumaade alaarengu peasüüdlasena arenenud riike, kelle majanduspoliitika ei soodusta arengumaade majanduskasvu
  

Ebaõige paradigma teooria:

• arengumaade alaarengu peamiseks põhjuseks on rahvusvaheliste nõuandjate ebasobivad ja väärad soovitused majanduse arenguteede valimisel
  

13. Kuidas selgitavad neoklassikalised mudelid majanduse arengut?
Uusklassikaline lähenemine
Arengumaade mahajäämuse peamiseks põhjuseks on valest hinnapoliitikast ning riigi liigsest sekkumisest tingitud ressursside ebaefektiivne paigutus .

• Vabaturu teooria – vaid turg on efektiivne ressursside paigutaja
  
• Ühiskondliku valiku teooria – poliitikud, ametnikud, üksikindiviidid ja riik tervikuna lähtuvad vaid omakasust, mille tulemuseks on ressursside vale paigutus ning inimvabaduste piiramine. Seega, mida väiksem on valitsussektor , seda parem.
  
• Turusõbralik lähenemine – arengumaade turgudel on palju häireid, mille kõrvaldamisel on oluline roll valitsuse turusõbralikul käitumisel
  

Neoklassikaline kasvuteooria
Rahvuslike turgude liberaliseerimine suurendab nii sise- kui välisinvesteeringuid ning kiirendab seega kapitali akumulatsiooni
Kogutoodangu kasvu tingib:

• Tööjõu hulga ja kvaliteedi kasv, mis toimub rahvastiku juurdekasvu ja haridustaseme tõusu kaudu
  
• Kapitali hulga kasv säästude ja investeeringute suurenedes
  
• Tehnoloogia areng
  

14. Missugune on põllumajanduse roll riigi arengus?

• toodang
  

-põllumajandus peab suutma varustada toiduga tööjõudu väljaspool põllumajandussektorit

• tootmistegurid
  

-tööjõud tööstussektorisse ja teistesse harudesse peab tulema põllumajandusest
-põllumajanduson edasise tööstuse arenguks oluline kapitali akumuleerija

• turg
  

-esmane nõudlus tööstuskaupadele tekib just põllumajandussektoris

• valuuta
  

-riigi varajases arengustaadiumis on peamiseks valuuta allikaks põllumajandus toodangu eksport
15. Missugused tegurid piiravad põllumajanduse arengut ja kuidas saaks neid piiranguid vältida?
Põllumajandusliku maa hulk on piiratud –> seega peab tootlikkus kasvama.
Tootlikkuse kasvu piiravad:

• Geograafilised tegurid (kliima, mullaviljakus )
  
• Maa ja tööjõu suhe
  
• Linnade eelistamine
  
• Kõlvatu konkurents
  
• Külakogukondade struktuur
  
• Tootmise organiseerimine ja ebaefektiivsed omandisuhted
  

Põllumajanduse kaasajastamine

• Uued tootmise sisendid
  
• Traditsioonilised sisendid on väga madala tootlikkusega
  
• Madal produktiivsus on seotud eelkõige vähese uurimistöö ja madala haridusega
  

• “Roheline revolutsioon ”
  

• Uute ja produktiivsemate taimesortide juurutamine
  

• Biotehnoloogia ja geneetiliselt muundatud toiduained
  

16. Missugust mõju avaldab toiduainete hindade tõus maailmaturul arengumaadele ? Kas hinnatõusu mõju arengumaadele ja arenenud riikidele on erinev?
Arengumaades kulutatakse majapidamise kogu sissetulekust toidule 60–80%, mis tähendab, et toiduainete hindade tõus mõjutab arengumaade inimesi väga rängalt. Võrdluseks – ELi keskmine näitaja on väiksem kui 20 %. Sellest saab järeldada, et hinnatõusu mõju on arengumaadele ja arenenud riikidele on kordades erinev. Arengumaades annab põllumajandus tööd ja elatist rohkem kui 70 %-le ning paljudes Aafrika riikides enam kui 80 %-le tööjõust. Kuid kõrged toiduainete hinnad ei anna põllumajandustootjatele iseenesest suuremat sissetulekut, mille peamiseks põhjuseks on põllumajandustootmise sisendkulude kiire kasv, aga ka järjest suurem erinevus tootmiskulude ja jaehindade vahel.
17. Defineerige majanduslik dualism. Milles seisneb geograafiline dualism?
Majanduslik dualism - olukord, kus tänapäevase ja heal järjel majandussektori kõrval esineb traditsiooniline ja väheefektiivne tootmisviis.
Dualism viitab sellisele majanduslikule ja sotsiaalsele jaotusele ühiskonnas, kus:
– sektorite ja regioonidevahelised erinevused tehnoloogias
– geograafilised arengutasemete erinevused
– hoiakute ja tavade erinevused kohaliku ja imporditud sotsiaalse süsteemi vahel
Geograafilise dualismi korral võivad tööjõu migratsioon, kapitali liikumine ja kaubandus lisaks mahajäänud regioonide arengu pidurdamisele aeglustada ka kogu riigi majanduskasvu.
18. Kuidas selgitab Prebischi mudel arengumaade majanduskasvu aeglustumist?

• Kahe riigi ja kahe kaubaga mudel, kus
  

-arenenud tuumikriigid toodavad ja ekspordivad tööstuskaupu, mille nõudluse sissetuleku elastsus on suurem kui 1
-arengumaad toodaad kaupu, mille nõudluse sissetuleku elastsus on mitteelastne

• juhul kui perifeerias kasvab tulemusena import kiiremini kui eksport, ei saa majandus olla jätkusuutlik, kui ei suudeta katta tekkivat jooksevkonto defitsiiti vajaliku kapitali sissevooluga.
  
• kui vastavat kapitali sissevoolu ei suudeta tagada, peab kohandumine aset leidma läbi majanduskasvu aeglustumise arengumaal
  

19. Kuidas mõjutab rahvastiku kasv majanduse arengut mingis regioonis?
Rahvastiku kiire kasv vähendab heaolu, sest:

• Kasutatakse ära piiratud ja mittetaastuvad ressursid
  
• Tekib surve toiduainete pakkumisele
  
• Linnad hakkavad üle-rahvastuma
  
• Tööpuudus suureneb
  
• Säästumäär väheneb
  
• Kapitali ja tööjõu suhe halveneb
  

Iga uue inimese lisandumine tähendab täiendavat toodangut – eeldusel , et tööjõu piirprodukt on positiivne. Siit järelduvalt peaks rahvastiku kasv majanduskasvu kiirendama . Kuid arengu seisukohalt pole oluline mitte toodangu kogumahu kasv, vaid toodangu kasv ühe inimese kohta. Rahvastiku kasvuga kaasneb keskmise heaolutaseme tõus vaid juhul, kui tööjõu piirprodukt on suurem keskmisest produktist. Rahvastiku kasvu ja majandusarengu negatiivset seost toetab kahaneva piirtootlikkuse reegel.
Rahvaarvu suurenedes kahaneb rahvastiku kindlustatus majanduskasvuks vajalike ressurssidega. See kehtib nii individuaalsete rahvuste kui kogu maailma kohta. Teadlased on püüdnud leida optimaalset rahvaarvu nii Maale kui ka üksikutele riikidele.
Optimaalne rahvaarv on defineeritav rahvastiku suurusena enne seda, kui maailma või riigi elatustase hakkab langema . Optimaalne rahvaarv sõltub eelkõige sellest, milline elatustase lugeda Maa elanikkonnale rahuldavaks – kas Aasia talupoja tase või USA suurfirma direktorite nõukogu liikme elatustase. Liiga kõrge elatustase liiga suure rahvaarvu juures viib ressursside kiire ammendumiseni.
20. Selgitage Eesti näitel, kuidas jagunemine maa ja linnarahvastikuks (ning selles jagunemises toimuvad muutused) mõjutab regionaalset arengut Eestis!
Nii sissetulekute tase kui ka ettevõtlustingimused tõmbavad inimesi ja investeeringuid suurematesse linnadesse - Tallinna, Tartusse ja Pärnusse. Maaelanike madalad sissetulekud ja kinnisvara madalad hinnad ei ole võimaldanud veelgi ulatuslikumat rännet maalt linna. Inimesed on seotud oma eluasemega maal, suutmata hankida samaväärset eluaset linnas. On kujunenud välja ulatuslik igapäevane tööränne maakonnakeskustesse, kohati ka küllalt intensiivne nädalane tööränne kaugematest maakondadest Tallinna. Aktiivsed ja andekad noored, kes eluaseme omandusega ei ole veel seotud, suunduvad linnadesse. Paljud omavalitsused on kaotanud üle viiendiku oma elanikkonnast (vt joonis 1).
Teisalt on juba tööturult lahkunud konkurentsivõimetu vanemaealine ja muukeelne elanikkond, kes on muu seas hüljanud (Tallinnas-Tartus-Pärnus välja rentinud) korterid ja suundunud elama kas esivanemate taludesse või suvilarajoonidesse. Tallinna lähialadel on toimunud ka valglinnastumine uuselamutesse, millega nt Viimsi elanikkond on kasvanud 1990. aastail üle 50%. Analoogsed protsessid toimuvad kõikide suuremate linnade lähialadel.
Regionaalne areng on teinud ringi ümber Eesti. Ehkki majandustegevus koondub jätkuvalt Põhja-Eestisse ja Tallinna piirkonda, võib ometi looduskesksete väärtushinnangute ja paremat elukeskkonda väärtustavate hoiakute toel teatud aja möödudes näha taas kasvuvõimalusi kultuuriliselt ja looduslikult atraktiivses Lõuna-Eestis. Viimase uus, 1970. aastate Lääne- Eestiga võrreldav tõus on tõepärasem, kui jätkuvalt tugevneb Tartu kui ülikoolilinn - teaduse-, meditsiini- ja tehnoloogiakeskus -, millel on Eesti parimad kõrgtehnoloogilise tootmise eelised. Idasuhted ja Peterburist tulev puhkajate voog võivad oluliselt parandada Kirde-Eesti tööhõivet ja majandusarengut. Aga ei pruugi.
Esile võib tuua järgmisi edasist Eesti regionaalset arengut mõjutavaid tegureid:

• koondavatena: primaarsektori töökohtade pöördumatu kadu, maapiirkondades paiknevate (väike)tööstuste ja teenindusettevõtete sulgemine, kõrge töötus maapiirkondades ja väikekeskustes, ränne suurkeskustesse, välisränne suurkeskustesse;
  
• hajutavatena: maa ja kinnisvara hindade kasv ning liikluse ja saasteolukorra halvenemine suurkeskustes, valglinnastumine, tööstuse ja töökohtade haju(ta)mine suurtest linnadest, puhkemajandus ja puhkuseaja osakaalu tõus elulaadis, elanike mobiilsuse kasv, rohelise elulaadi väärtustamine, töö- ja elukohtade paigutumine looduslikult ja kultuuriliselt meeldivatesse kohtadesse ;
  
• nii koondavate kui hajutavatena on elukoha-eelistuse väärtushinnangud, kus koondavateks on peamiselt sundvalikutest tulenevad üldised hoiakud, nt töökoht linnas, hajutavateks aga puhke -eelistustest ja hobidest tulenevad valikud .
  

Jätkuvalt suuri muutusi võib lähituleviku areng tingida keskustest ja teedest kaugele jäävas maa-asustuses ja suurlinnade lähialadel. Endised majandikeskused on nõrgenenud, enamik töökohti kadunud. Teeninduse ja haldusstruktuuri ratsionaliseerimisega on kadunud ja kadumas hulk väiksemaid teenindusasutusi (pangakontorid, sidejaoskonnad , koolid jm). See protsess jätkub. Samas võimendub valglinnastumine, nagu see 1990. aastate teisel poolel ja eriti aastail 2001-2002 on juba toimunud. Seda juhul, kui majanduskasv ulatub üle 5% aastas ja elamuehitusse suundub odav raha. Valglinnastumine jätkub ennekõike Suur-Tallinnas, Suur-Tartus ja Suur-Pärnus. Suurimaiks probleempiirkondadeks võivad järgmiseks kümnendiks kujuneda mõned Tallinna ja Ida-Virumaa siselinnalised alad.
21. Missugused tegurid mõjutavad sündivust?
Rahvastiku säilimiseks vajalik sündivus on 2,1 last ühe naise kohta. Arenenud riikides on sündivus täna 1,6 last ühe naise kohta.

• Haridus
  

Haridus parandab karjääri võimalusi. Haritud naised tahavad, et ka nende lapsed oleksid haritud. Haridus ja tööhõive lükkavad edasi abielu ja aega, mis vajalik laste kasvatamiseks. Haridus suurendab sõltumatust ja sotsiaalset staatust.

• Religioon
  
• Elatustase
  

22. Missugused on peamised siirdeajaga kaasnenud muutused Baltimaades?
Siirdeajaga kaasnenud muutused Baltimaades:

• 1990.aastatel suurenes Baltikumis surmade ja väljarännete arv, sama kui sündide ja sisserännete arv suurenen
  
• toimus suurim rahvastiku muutus peale II maailmasõda
  
• lõppes ligi 50 aastat kestnud sisseränne Nõukogude Liidu erinevatest osadest
  
• muutustest tingitud probleemid tõttu otsustati laste saamine edasi lükata või üldse lapsi mitte saada
  
• paremate elutingimuste ja kõrgema turvatunde otsingul otsustasid paljud inimesed Baltikumist välja rännata
  
• siirdeaja üheks tõsisemaks eripäraks oli kõrge stressi, depressiooni ja alkoholismi tase
  

Inimarengu seisukohalt saab Balti riikides eristada kolme perioodi:

uue ühiskonnakorralduse institutsionaalsete aluste rajamine ja majanduse väljarabelemine sotsialistliku plaanimajanduse lagunemise järgsest sügavast kriisist. See areng võttis kõige vähem aega Eestis, kus esimese nelja aastaga viidi ellu radikaalsed majandusreformid ja loodi keskkond turumajanduslikuks arenguks. Sotsiaalsete reformidega nii ruttu ei läinud. Oli küll algust tehtud ravi- ja pensionikindlustuse süsteemide rajamisega, kuid kiiresti vaesunud rahva sotsiaalse kaitse tõhus süsteem jäi loomata

teine periood algas 1997. aastal, mil Eesti sai esialgse kutse ühinemiskõnelusteks Euroopa Liiduga ning ka Läti ja Leedu said sellest oma liitumisettevalmistuseks väga suurt innustust. Samuti NATO liikmesuse väljavaade aitasid kaasa poliitilise konsensuse kujunemisele, mis toetas poliitilist ja majanduslikku reformipoliitikat, kuid milles siirdeajal teravnenud inimarengu probleemid (sündivuse langus, sotsiaalse ebavõrdsuse kiire süvenemine, kasvanud usaldamatus poliitiliste institutsioonide vastu) ei kuulunud prioriteetsete väljakutsete hulka. Majanduse liberaliseerimisega kaasnenud ühiskonna lõhestumine „võitjateks” ja „kaotajateks” muutis sajandi lõpuks valdavaks ootuse, et riik tegeleks sotsiaalsete küsimustega tõhusamalt. Ennast teistest Balti riikidest majandusarengus lahti rebinud Eesti avalikus debatis tõusid samuti esile seni marginaalseks peetud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse teemad.

kolmas periood Eesti, Läti ja Leedu arengus algas meie maade saamisega Euroopa Liidu liikmeteks 1. maist 2004. Euroopa Liitu astumisega kaasnenud üldise heaolu kasvu ja peagi järgnenud majanduslanguse perioodi võib ühelt poolt pidada siirdeaja lõpule jõudmiseks, teisalt aga iseloomustada kui uuel teelahkmel olekut, uute põhimõtteliste valikute aega. Perioodi algust iseloomustab kõigis Balti riikides tugev majanduskasv, kümne protsendini ja sellest ülegi ulatuv SKT suurenemine 2005. aasta kevadest 2007. aasta sügiseni. Seda alaperioodi võib nimetada heaolu kasvu ja ühiskondliku rikkuse rahuliku kogumise ajaks, mil põhimõttelisi muutusi ei kavandatudki, vaid nauditi saabunud edu vilju . Siirdeaja lõppu jõudmist tähistas rahva rahulolu tõus ning materiaal-se heaolu kasv ka seni kehvemas olukorras olnud rühmade, sealhulgas venekeelse vähemuse seas.
23. Selgitage töömigratsiooni peamisi põhjuseid ja tagajärgi?
Põhjused:
Peamisteks põhjuseks on palgaerinevused päritolumaa ja sihtriigi vahel. Lisaks sellele on olulisteks teguriteks indiviidi migratsiooniotsuse langetamisel tööpuuduse tase ja töökohtade hulk kodumaal, vakantsete töökohtade olemasolu sihtriigis, reisikulud, elamiskulud sihtriigis, seaduslikud piirangud ja bürokraatia ning inimese isiklik valmidus võõras riigis tööd teha. Seoses Euroopa Liidu ja Schengeni ruumi laienemisega Ida- ja Kesk-Euroopasse on neis riikides märgatavalt kasvanud välismaal tööle asunud inimeste hulk.
Tagajärjed:
Töömigratsiooni tagajärjed võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed. Positiivsete poolele kuuluvad tööpuuduse vähenemine päritolumaal, töökogemuse omandamine, välismaiste ärikontaktide loomine ja pereliikmetele raha saatmine . Lisaks selle tasakaalustub tööjõu nõudlus ja pakkumine lähte- ja sihtriigi vahel.
Negatiivsed tagajärjed võivad olla strukturaalne tööpuudus, ajude äravool ehk haritud töötajate lahkumine välismaale, ajude raiskamine ehk olukord, kus kõrgemalt haritud tööjõud lahkub majanduslikult arenenumasse riiki ning töötavad seal madalamat kvalifikatsiooni nõudvatel ametitel, kuna see võimaldab neile paremat palka.
Sihtriikide jaoks on ohuks kontrollimatu odava tööjõu sissevool, mis soodustab palkade alanemist. Teiseks probleemiks sihtriikidele on nii nimetatud heaolu ränne, kus immigrandid lõikavad kasu sihtriigi sotsiaalhoolekande süsteemist.
24. Miks on vajalik valitsusepoolne sekkumine turule? Miks on välismõjude ja ühishüviste puhul vajalik valitsuse sekkumine turule?
Kui turg tagab kõikide kaupade ja teenuste soovitava pakkumise ühiskonna seisukohalt, ei ole valitsusepoolne sekkumine vajalik. Kui turg ei jõua ühiskonna silmis soovitud tulemusteni, peab valitsus sekkuma ja juhtima turu toimimist soovitud suunas. Tänapäeva ühiskonnas ei suuda turg tagada kõigi ühiskonna eluks vajalike hüviste pakkumist soovitavas koguses.
Turu vaba toimimine tähendab ka seda, et nõrgemad jäävad tugevamatele alla, mille tulemus võib väljenduda tänaval elavates kodututes ja vaeste inimeste suures osakaalus. Suured erinevused inimeste elatustasemes vähendavad aga kogu ühiskonna heaolu. Isegi kui turumajandus oleks täielikult efektiivne, on siiski vaja valitsusepoolset sekkumist turule, et vähendada ebavõrdsust ühiskonnas ja tagada selline sissetulekute jaotus, mis tooks kaasa kõigi ühiskonna liikmete elatustaseme tõusu.
Kõigi turul osalejate eesmärgiks on isikliku heaolu maksimeerimine . Olles maksimeerinud oma isikliku heaolu ei tähenda see veel, et tulemus ka ühiskonna seisukohast vastuvõetav oleks. Põhjuseks on turu puudulik toimimine. Turu puudulikkuseks nimetatakse turu piiratud funktsioneerimist heaolumajanduse põhimõtetest lähtudes.
Üldistatult saab välja tuua kolm omavahel seotud aspekti turu puuduliku toimimise kohta:
• Tootmisressursside ebaefektiivne kasutamine. Selle põhjuseks on mittetäielik konkurents turul.
• Turg ei ole suuteline rahuldama paljusid sotsiaalseid vajadusi, mis tekivad ühiskonna ja majanduse arengu käigus.
• Turu toimimise tulemusena on tulud ühiskonnas jaotunud ebaefektiivselt, tekitades vastuolusid ühiskonnas.
25. Kuidas mõjutavad keskkonnaprobleemid riikide majanduslikku arengut?

• Vaesus ja rahvastiku juurdekasv
  
• Loodusressursside ammendumine
  

- Loodusvarad
-Õhk, vesi, taimed, loomad, maavarad
-Põllukultuurid
-Looduslik mitmekesisus ehk biodiversiteet
-Esteetilised väärtused

• Bioloogiline mitmekesisus
  

-Tagab tulevikuressursside olemasolu (uued ravimid)
- Looduslikus ringkäigus on igal liigil oma eesmärk
-Geneetiline mitmekesisus tagab parema kohanemisvõime keskkonnatingimuste
muutumisel

• Saastumine
  

-Happevihmad, mis mõjuvad kahjustavalt mullale, veele ja inimeste tervisele
- Osooniaugud atmosfääri ülemistes kihtides
-Liigne osoonisisaldus atmosfääri madalamates kihtides
- Kasvuhoonegaasid , mis takistavad soojusenergia tagasipeegeldumist atmosfääri
26. Iseloomustage avatud majanduse arengustrateegiat.

• suhtelist eelist kasutades maksimeeritakse tulusid väliskaubandusest
  
• soodustatakse välisinvesteeringuid
  
• konkurents tööjõuturul, mis hoiab kulutused tööjõule madalad
  
• liberaalne kaubanduspoliitika
  
• vahetuskursipoliitika, mis tagaks ekspordi konkurentsivõime
  
• riigipoolne sekkumine turgudele on viidud miinimumini
  
• siseriiklik majanduspoliitika peab toetama väljapoole suunatud arengut
  

27. Miks väidetakse, et arengumaade kaubandustingimused on süstemaatiliselt halvenenud?
Primaartooteid eksportivate riikide kaubandustingimused on süstemaatiliselt halvenenud, mistõttu arengumaad peavad eksportima üha suuremas mahus oma primaartooteid, et saada tööstusriikidest vastu vajalikke tööstuskaupu.
28. Kuidas suurendab vaba kaubandus heaolu? Missugused muutused jaotuses leiavad aset, kui saaksime vabalt eksportida ja importida?
Vaba kaubandus toob endaga kaasa positiivse tulemuse.Vaba kaubandusega paratamatult kaasnevad ka kaotused, ent summaarne võit on suurem kui kaotus.Kui võitjad kompenseeriksid kaotajatele nende kaotuse, saavutatakse kõrgem heaolu tase kui ilma vaba kaubanduseta.Impordiga konkureerivad ettevõtjad on sunnitud tootmist vähendama, sest ei suuda konkureerida madalama hinna juures.Tarbijad võidavad madalamatest hindadest.Eksportivas harus hakkab tootmine kasvama.Luuakse uusi töökohti ja sissetulekuid.Vaba kaubandus toob kaasa potentsiaalse eksportkauba hinna
tõusu kodumaisele tarbijale.Töölised ja kapital peavad hakkama liikuma ühest
tööstusharust teise.
30. Vaadake Eesti Panga majandusprognoosi aastateks 2012 – 2014. Tooge välja, missugused on peamised järeldused Eesti majanduse lähiaja arengute kohta. Andke omapoolne hinnang nende prognooside usaldusväärsusele!
Eesti majanduse prognoosi põhistsenaarium tugineb eeldusele, et euroala võlakriis edaspidi ei süvene ning et kriisi lahendamiseks võetud meetmed tagavad euroala majanduse taastumise alates 2013. aasta keskpaigast. Põhistsenaariumi järgi kiireneb Eesti majanduskasv 2013. aasta esimeses pooles ning saavutab tasakaalulise kasvukiiruse 2014. aastal.
2010. aasta alguse madalseisuga võrreldes on hõivatute arv 2012. aasta lõpuks hoogsalt suurenenud ning jõudnud buumieelsele tasemele . Ettevaates hõive kasv küll pidurdub, kuid edeneb siiski mõõdukalt ühes majandusaktiivsuse suurenemisega. Tööpuudus samal ajal kahaneb, kuid varasemast aeglasemalt. Prognoosi järgi püsib tööpuuduse määr alla 10%.
Inflatsioon püsib ettevaates langustrendil, kuigi selle aeglustumist võivad ohustada palgatõususurve ning oodatust kõrgem naftahind. 2013. aastal mõjutab inflatsiooni ning Eesti majandust tervikuna energiakulude kasv, mis tuleneb eeskätt elektrienergia hinnatõusust.
Palgakulu tootlikkusest kiirem kasv ning selle aeglane reageerimine majanduskonjunktuuri muutustele võimendab hõive kahanemist ning tööpuuduse suurenemist äritsükli jooksul. Tagajärjeks on majanduskasvu suurem hüplikkus, mida täheldati ka viimase kriisi ajal. Seega tuleks edaspidi pöörata tähelepanu majanduspoliitika võimalustele vähendada majanduskasvu hüplikkust.
Prognoosi kohaselt jõuab valitsemissektori eelarve 2014. aastaks nominaalse tasakaalu lähedale. Valitsemissektori võlg on prognoosiperioodi lõpus suurem kui 10% SKPst, peamiselt seoses Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi kaudu antava abi ja Eesti Energia aktsiakapitali suurendamisega.