Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Arenguökonoomika kordamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
arengumaa, arengumaad, majanduskasv, kapital, majandusareng, vaesus, inimareng, tootlikkus, turg, tehnoloogia, eksport, koguprodukt, tööpuudus, haridus, indikaatorid, nõudlus, dualism, majandussektori, rahvamajandus, nind, soodusta, konkurents, sihtriigi, hõive, kontseptsioon, rahvamajanduse, lorenzi, ressursid, migratsioon, valglinnastumine, hajuMAJANDUSARENG-pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. OLULINE: Areng üldisemalt hõlmab lisaks majanduslikule arengule ka kvalitatiivseid ning struktuurseid muutusi ühiskonnas, näiteks: väärtushinnangute ja hoiakute muutumine; mittemateriaalsete vajaduste (turvatunne, õnn) rahuldatus; tehnoloogia areng; ühiskondlike (riiklike) institutsioonide areng; demograafiline areng. 2. Iseloomustage erinevaid arengukontseptsioone. Milles seisnevad moderniseerimise probleemid? Miks on ökoloogiliselt säästva arengu kontseptsioon oluline? MODERNISEERIMINE laia tähendusega sotsiaalteaduslik kontseptsioon, mis hõlmab ühiskonna majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja poliitilise infrastruktuuri teisenemist.
Arenguökonoomika 1. Defineerige majandusareng ja majanduskasv. Miks on oluline eristada majandusarengut ja majanduskasvu? Majanduskasv tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta. Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. Areng üldisemalt hõlmab lisaks majanduslikule arnegule ka kvalitatiivseid ning struktuurseid muutusi
Arenguökonoomika kordamisküsimused · Küsimustele vastamiseks on abiks loenguslaidid ja ÕIS-i õppematerjalide juurde lisatud artiklid ning Eve Partsi õpik Arenguökonoomika. · Kindlasti peab põhjalikumalt läbi vaatama Eest inimarengu aruande ja Eesti majanduse konkurentsivõime aruande. · Töös tuleb 2-3 üldküsimust ja 2-3 küsimust mille puhul peab lähtuma oma referaadis käsitletud riigist. 1. Defineerige majandusareng ja majanduskasv. Miks on oluline eristada majandusarengut ja majanduskasvu? Majanduskasv tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta. Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. Majanduskasv kirjeldab antud hetke majandusnäitajaid, majandusareng on majanduse (ühiskonna) pikemaajaliset muudatuste jada
suhe kogu võrdsuse joone alla jäävasse alasse. Väärtuse varieeruvad 0-1ni. väärtused 0,5-0,7 väga ebavõrdse tulude jaotusega riigis. 0,2-0,35 kõige ühtlasema tulujaotusega riikides. Arengumaade majandusele iseloomulik sissetulekute jaotumise suur ebaühtlus elanikkonna erinevate gruppide lõikes. Selle väljenduseks on ka need näitajad. Arenenud riike iseloomustab Lorenzi kõvera puhul astmeline tõus madalamalt tulutasemelt kõrgemale. 6. Absoluutne vaesus - seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina Suhteline vaesus - erinevate tulugruppide omavaheliseks võrdlemiseks kasutatav termin 7. Inimarengu indeks mõõdab elukvaliteeti, koosneb: pikk ja täisväärtuslik elu (oodatav eluiga); haridus (kirjaoskus+koolis käidud aastate arv); rahuldav elustandard (reaaltulu in kohta). Väärtused 0-1ni
tulusaajate hulk kumulatiivses väljenduses.Vertikaalteljel on näidatud,kui suure osa rahvatulust saab elanikkonna grupp.Gini-indeks- baseerub Lorenzi kõveral.Koefitsendi väärtuseks on geomeetrilise ebavõrdsuse piirkonna suhe kogu võrdsuse joone alla jäävasse alasse.Jaotusmeetod-järjestatakse kõik indiviidid sissetulekute alusel kasvavas järjekorras ja seejärel jaotatakse kogu elanikkond gruppidesse.Levinumad jaotused on kvintiilides ja detsiilides. 6. absoluutne vaesus . seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina. suhteline vaesus - erinevate tulugruppide omavaheliseks võrdlemiseks kasutatav termin 7. Inimarengu indeks on riikide võrdlemisel kasutatav indeks, mis arvestab elanike sissetulekuid,kirjaoskust,haridustaset,keskmist oodatavat eluiga,iivet jm.Inimarengu indeks arvestab riigi saavutusi kolmes inimarengu mõõtmes:1
hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus riik jaotab ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajandus ressursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Segamajandus ressusrsse jaotavad riik, traditsioonid ja turg käsikäes. Ceteris paribus (muudel võrdsetel tingimustel) eeldatakse, et kõik teised muutujad v.a uuritav muutuja on konstantsed.
5) SKP arvestus tarbimise meetodil: valem, tähised-komponendid, Eesti SKP 2012. a SKP tähistuseks Y, Y = C + I + G + NX kus: C (consumption) eratarbimine I (investment) investeeringud G (government expenditure) valitsuskulutused NX (net export) puhaseksport (=eksport - import) 6)SKP kasvumäära (GDP growth rate) arvutuskäik ja kasutuseesmärk · SKP kasvumäär (GDP growth rate) ehk SKP reaalkasv ehk majanduse kasvumäär ehk majanduskasv · kasutame reaalset SKP-d (mitte nominaalset SKP-d) · valime kahe huvipakkuva perioodi reaalse SKP suurused (rahalises väärtuses) · arvutame protsentuaalse muutuse valitud suuruste vahel (muutus võib olla nii negatiivne kui positiivne) · tulemuseks saame protsentuaalse muutuse reaalses SKP-s ehk majanduskasvu (ühikuks %) 7) SKP elaniku kohta (GDP per capita) arvutuskäik ja kasutuseesmärk Kui vaadata ainult absoluutseid suuruseid, on raske saada objektiivset pilti erinevate riikide
IV RIIGI MAJANDUSE JÄTKUSUUTLIK ARENG 1. Majandusareng, majanduskasv, struktuurimuutused majanduses. Majandusareng laiemalt on pikaealine protsess, mis hõlmab ka sotsiaalseid aspekte rõhutatakse, et keskmise reaaltulu kasvust peab osa saama võimalikult suus osa ühiskonnast, st arengu käigus peaks vähenema vaesuses elavate inimeste hulk ja tulude jaotamine ei tohiks muutuda ebavõrdsemaks. Struktuurimuutused majanduses mida jõukam/arenenum on riik, seda suurem osa tema
1. Iseloomusta üldjoones agraar-, industriaal- ja infoühiskonda. (Ühiskonna arenguetapid) Agraar- industriaal- infoühiskond Peamine tegevusala Masinatöö. (Tööstus) Teenindus. Alates 20. saj. lõpuosast. põllumajandus Kaasajal - arenenud tööstusriigid Oluliseks muutus info kiirem hankimine ja Tööd peamiselt käsitsi ehk Põhi ja arengumaad ehk Lõuna. Nn. parem töötlemine. Levik kaasajal uustööstusmaad - Kaasajal Põhja-Ameerika, Lääne- Myanmar Singapur,Taiwan, Lõuna-Korea Euroopa, Jaapan. (Kagu-Aasias, endine ( Ida-Aasia), Ladina-Ameerika Vaimne töö. Peamine tootmisüksus Birma) riigid (Brasiilia), Ida-Euroopa maad. uurimis- või teenindusüksus. Olulised
MAJANDUSKASV Majanduskasv on per capita potentsiaalse kogutoodangu suurenemine aja jooksul. Potentsiaalne kogutoodang (täishõive kogutoodang ehk pika perioodi kogutoodang) on toodangumaht, mida antud tehnoloogilise taseme, elanikkonna suuruse ja loomuliku töötuse määra juures on võimalik teatud ajaperioodil toota. Majandusareng on majanduskasv, millega käivad kaasas struktuurimuutused tootmises ja tarbimises ning rahva elatustaseme tõus. Majandusarengu näitajatena kasutatakse mitmesuguseid indekseid, aga ka üksiknäitajaid. 20. sajandil oli keskmise ja kõrge arengutasemega riikidele iseloomulik põllumajanduse osakaalu vähenemine SKP-s, kuid tööstuse ja teeninduse osakaalu suurenemine, linnastumine, elanikkonna juurdekasvu pidurdumine ning eluea pikenemine, esmatarbekaupade osakaalu vähenemine ja
MAJANDUSKASV Majanduskasv on per capita potentsiaalse kogutoodangu suurenemine aja jooksul. Potentsiaalne kogutoodang (täishõive kogutoodang ehk pika perioodi kogutoodang) on toodangumaht, mida antud tehnoloogilise taseme, elanikkonna suuruse ja loomuliku töötuse määra juures on võimalik teatud ajaperioodil toota. Majandusareng on majanduskasv, millega käivad kaasas struktuurimuutused tootmises ja tarbimises ning rahva elatustaseme tõus. Majandusarengu näitajatena kasutatakse mitmesuguseid indekseid, aga ka üksiknäitajaid. 20. sajandil oli keskmise ja kõrge arengutasemega riikidele iseloomulik põllumajanduse osakaalu vähenemine SKP-s, kuid tööstuse ja teeninduse osakaalu suurenemine, linnastumine, elanikkonna juurdekasvu pidurdumine ning eluea pikenemine, esmatarbekaupade osakaalu vähenemine ja
1) tarbimine 2) investeeringud säästmine 3) valitsuse kulutused 4) netoeksport sisseveetud ja väljaveetud kauba vahe Negatiivne tõus langeb alla paremale Kogunõudluse mõju: 1) tarbimine a) kodumaiste kaupade tarbimise asendaminevälismaistega ja vastupidi b) säästmis kalduvuste muutmine c) tuleviku ootuste muutmine d) muudatused maksustamises 2) Investeeringute mahu muutus a) muudatus intressi määrades b) muudatused ettevõtte maksustamises c) tehnoloogia areng d) kasumi ootuste muutumine 3) Valitsuse kulutuste suurendamine või vähendamine 4) Muudatused ekspordis ja impordis a) muudatused kaubanduspartnerite majanduses b) valuuta kursside muutumine Kogupakkumine (AS) on SKP kogus, mida ettevõtted tahavad toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel ehk siis ettevõtte poolt antud hinnataseme juures pakutud kaupade koguhulk Kogupakkumisekõver seob oma vahel rahvamajanduse kogutoodangu hulga ja üldise hinnataseme
kehtivad vaid teiste tingimuste samaks jäädes ceteris paribus printsiip. 1.6. Mikroökonoomilise teooria empiiriline kontroll on keerulisem, sest lihtsustatud mudel ei vasta tegelikkusele teoorias tehtud eeldused ei ole tegelikkused täiel määral täidetud, andmed on raskesti kättesaadavad. (makroökonoomikas on vajalikud andmed majanduse koondnäitajate kohtastatistikaasutuste abil kerge leida inflatsioon, tööpuudus, majanduskasv jne, mikroökonoomikas eeldatavate seoste kehtivuse konktrollimiseks on vaja koguda andmeid üksikutelt majapidamistelt ja ettevõtetelt vastus ei pruugi inimese ettevaatlikkuse tõttu vastata tegelikkusele ja ei olda valmis andmeid avaldama). 1.7. Väljendusviisid majandusteoorias Verbaalne majandusteooria loomise alus. Enne seoste analüüsimisele asumist tuleb defineerida järgnevad mõisted, mida kasutatakse tavaelus teise tähendusega, kui majandusteoorias, nt turg.
perioodil nõudlus olla elastne, pikemal perioodil mitteelastne) Asjaolu, kui suurt osa oma sissetulekust kauba või teenuse ostmiseks tarbija kulutab. Esmatarbekaupade nõudlus on tavaliselt mitteelastne, luksuskaupade nõudlus elastne. Konkurents hoiab tarbija jaoks hinnad allpool, tagab innovatsiooni ettevõttele, toimub efektiivne tootmisressursside paigutus. Peamiseks majandust reguleerivaks institiutsiooniks on turg! Kapitali kahanemise seaduse tõttu tahab ettevõte alati müüa kallimalt! Ettevõtte roll Tööjõud Tarbeesemed Kapital Tootmisvahendid Maa Teenused Info Saastamine Kõikide ettevõtete eesmärgiks on kasumi maksimeerimine. Maksimaalse kasumi saamisel kasutab ettevõte ressursse kõige optimaalsemalt.
ettevalmistamisel). · Arenguindikaatoritena kasutatavad näitajad: üksikindikaatorid (näiteks - laste surevus); majandusnäitajad (rahvatulu, seesmine kogutoodang, kaalutud kasvuindeksid, tulude jaotumine); kompleksnäitajad e. sotsiaalsed indikaatorid(majandusindikaatorid + rahva heaolu näitajad jm.). · Majanduslik kasv- · Inimarengu indeks- Inimarengu indeks võeti kasutusele ÜRO Arenguprogrammi (UNDP) raames 1990. aastal. Inimareng on abstraktne muutuja, mida ei saa otseselt vaadelda ja mõõta. UNDP on välja arendanud mõõtmiskontseptsiooni, mis koosneb kolmest tasandist: abstraktne muutuja, mis on peamiseks huvikriteeriumiks, kuid mida otseselt ei saa vaadelda ega mõõta; antud abstraktse muutuja defineerimiseks kasutatavad mõõtmed (dimensioonid), mis indekseerivad saavutatud edu taseme abstraktse muutuja seisukohast, kuid mida ei saa samuti otseselt mõõta;
Määravaks see ressurss, mis on selle ettevõtte tootmise juures kõige olulisem Tooraine /hulk, riknevus/ · maagirikastuskombinaat · suhkrutööstus · alumiiniumitööstus energiamahukas metallurgia · raskemasinaehitus tööjõud /hulk, kvaliteet/ · palju odavat tekstiili- ja õmblustööstus, jalatsitööstus · palju - elektroonikatööstus tarbija · toiduainetööstus koostöö teiste ettevõtetega teadusmahukus · kõrgtehnoloogilised masinad kapital 3 39. Riikide arengutaset iseloomustavad näitajad, võrdle riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsi erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu indeks 0, 0,944
Määravaks see ressurss, mis on selle ettevõtte tootmise juures kõige olulisem Tooraine /hulk, riknevus/ · maagirikastuskombinaat · suhkrutööstus · alumiiniumitööstus energiamahukas metallurgia · raskemasinaehitus tööjõud /hulk, kvaliteet/ · palju odavat tekstiili- ja õmblustööstus, jalatsitööstus · palju - elektroonikatööstus tarbija · toiduainetööstus koostöö teiste ettevõtetega teadusmahukus · kõrgtehnoloogilised masinad kapital 3 39. Riikide arengutaset iseloomustavad näitajad, võrdle riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsi erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu indeks 0, 0,944
välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides. Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, Internetiühendusi kodudes, Mõju: Arenenud maadele: Investeerida võimalik ükskõik millisesse maailma nurka,; Transpordi- ja kommunikatsioonivõimaluste areng teeb suhtlemise lihtsamaks ja kiiremaks; Rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate toodete turuletulekut. Arengumaad: Rahvusvahelised firmad ei investeeri ebastabiilsetesse piirkondadesse ning nende mahajäämus suureneb veelgi. Suureneb migratsioon ja koos sellega konfliktid erinevate kultuuride vahel. Arengumaade loodusvarade odav müük ja laastamine, keskkonna saastamine.* a) iseseisev industrialiseerumine- üleminek uuele tootmissüsteemile toimub loomuliku arengu käigus, riik on sellest huvitatud b) sõltuvindustrialiseerumine- üleminek on teise riigi poolt peale
Arengulõhe Joonis iseloomustab piiri arengumaade ja tööstusriikide vahel ning neis esinevat arengulõhet. Sinisel alal asuvad riigid on tööstusriigid ja punasel arengumaad. Põhja poolsel alal asuvad alad on Põhja-Ameerika, Lääne-Euroopa, Austraalia ja Jaapan. Need on rikkamad ja arenenumad piirkonnad. Lõuna poolsel alal on Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Aasia ning need on vaesemad ja vähem arenenud alad. Termin "arengumaa" võeti kasutusele ÜRO poolt peale Teist Maailmasõda, kui endised koloniaalriigid hakkasid üles ehitama iseseisvaid riike. Arengumaade üldjoonteks võib pidada
Globaliseerumine Globaliseerumine on kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide tihenemine, tänu kaasaegsetele sidepidamisvõimalustele ja transpordivahenditele. Globaliseerumist võib mõõta neljas võtmevaldkonnas: (nii arvutatakse ka globaliseerumise indeksit) · Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne). · Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, interneti ühendusi kodudes, serverite arv jne. · Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekanded jne. · Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides. 2003. aastal avaldatud andmete põhjal maailma globaliseerunumad riigid Iirimaa, Sveits ja Rootsi.
Ressursid või tootmistegurid-on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste (kaupade ja teenuste) valmistamiseks. Inimressurss ehk töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks:füüsiline jõud;teadmised;oskused;ettevõtlikkus Loodusressurss ehk maa hõlmab kõiki loodulikke ressursse mida võib kaupade ja teenuste tootmiseks kasutada:haritav maa;maavarad;matsad;veeressursid;kliima Mittelooduslik toodetud ressurss ehk kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud vahendeid, mis on loodud varasema majandustegevuse käigus:tootmisvahendid;tootmishooned;masinad;seadmed;materjalid Finantskapital- Finantskapital ei kujuta endast klassikalise majandusteooria kohaselt majandusressurssi Postivistlik ja normatiivne analüüs Positivistliku majandusanalüüsiga on tegemist, kui majandusteadlased kirjeldavad
GDP) mõõdab riigi majandusterritooriumil asuvate majandusagentide (residentide ja mitteresidentide) majandustegevuse lõppresultaati teatud ajaperioodil. EHK mõõdetakse lõpptoodangut (mis on valmistatud riigi majandusterritooriumil) mingil ajaperioodil (aasta või kvartal) SKP - residentide toodetud lisandväärtuste summa kogurahvamajanduse ulatuses, millele on lisatud neto-tootemaksud Riigi majandusterritoorium on riigi poolt hallatav geograafiline territoorium, kus isikud, kaubad ja kapital võivad vabalt liikuda. Sealhulgas riigi õhuruum, territoriaalveed ning rahvusvahelistes vetes asuv mandrilava ja riigi territoriaalsed enklaavid. Riigi resident on institutsioon, millel on riigis majanduslikke huvisid Majanduslik huvi - majanduslik seotus riigi majandusterritooriumiga vähemalt ühe aasta või pikema aja jooksul Resident võib olla nii juriidiline kui ka füüsiline isik (ettevõte/firma või kodumajapidamine)
Nimetage vähemalt kolm rahvusvahelist firmat. Miks muutub osa suurettevõtteid rahvusvahelisteks? Miks valitsevad autotootmises rahvusvahelised firmad? Nimeta kolm põhjust, miks eelistavad rahvusvahelised ettevõtted oma tütarettevõtteid rajada arengumaadesse. Tooge üks poolt ja vastuargument järgmistele väidetele. a. Rahvusvaheliste firmade tegevuse tulemusena tänapäeva majandus globaliseerub. b. Arengumaad võidavad, kui rahvusvaheline firma nende riigis tegevust alustab. Rahvusvaheline keemiaettevõte otsustas rajada tütarfirma Indiasse Nagpuri linna lähistele. Analüüsige, millist kasu ja millist kahju võib tekitada selline tegevus piirkonnale, kuhu firma rajatakse. Prognoositav kasu: Probleemid, mis võivad tekkida: 43. teab peamisi majandusorganisatsioone (WTO, Maailmapank, EL, NAFTA, ASEAN, OPEC) nende
vastu. Poliitika mõjutab riikide väliskaubandust tunduvalt suuremal määral kui sisekaubandust Rahvusvahelises kaubanduses osalemise eelised on: 1) saada kasumit, 2) saada kaupu, mida ise ei toodeta, 3) saada kaupa odavamalt kui ise tootes, saada võimalus paigutada rahvuslikud ressursid vähemtootlikest majandusharudest harudesse, kus tootlikkus (efektiivsus) on kõrgem. Tollimaks on aktsiisimaks importkaupadele. Fiskaalne tollimaks kehtestatakse tavaliselt neile kaupadele, mida antud maal ei toodeta eesmärgiga saada tulu keskvalitsuse eelarvesse, nad on suhteliselt madalad. Protektsionistlik e. kaitsetollimaks kehtestatakse sisemaise tootja kaitseks väliskonkurendi eest, ta pidurdab importi. Keelustav tollimaks on nii kõrge, et ta katkestab impordi täielikult. Tollimaksu tagajärjed:
vastu. Poliitika mõjutab riikide väliskaubandust tunduvalt suuremal määral kui sisekaubandust Rahvusvahelises kaubanduses osalemise eelised on: 1) saada kasumit, 2) saada kaupu, mida ise ei toodeta, 3) saada kaupa odavamalt kui ise tootes, saada võimalus paigutada rahvuslikud ressursid vähemtootlikest majandusharudest harudesse, kus tootlikkus (efektiivsus) on kõrgem. Tollimaks on aktsiisimaks importkaupadele. Fiskaalne tollimaks kehtestatakse tavaliselt neile kaupadele, mida antud maal ei toodeta eesmärgiga saada tulu keskvalitsuse eelarvesse, nad on suhteliselt madalad. Protektsionistlik e. kaitsetollimaks kehtestatakse sisemaise tootja kaitseks väliskonkurendi eest, ta pidurdab importi. Keelustav tollimaks on nii kõrge, et ta katkestab impordi täielikult. Tollimaksu tagajärjed:
1. Mis on majanduse põhiprobleem? Valitseb nappus. Maj. peab sellele andma vastuse kuidas nappivate ressursside tingimustes saab tarbija maksimeerida rahulolu ja ettevõtted kasumist 2. Mis on majanduse põhiküsimused? · mida toota - neid kaupu mida tarbija tahab ja mille eest ta on nõus maksma. Alati võib toota toidukaupu, esmatarbekaupu. Vananev rahvastik- ravimid, abivahendid, med. teenused · kuidas toota - otsustab tootja valib ressursid ja tehnoloogia. Kui tööjõud on odavam kui tehnika on mõttekas kasut. Odavat tööjõudu · kellel toota - kellele kogu sisemajanduse koguprodukt ära jagada kas välismaine tarbija või sisetarbija, eraisik või ettevõte, kellele toode on mõeldud · millal toota - hooajalisus jõulukuuse müük 3. Ressursside ja tootmisfaktorite mõiste Ressursid on töö- inimeste võimed, maa- maismaa, maavarad, flora, fauna, õhuruum, territoriaalveed
1.Nimetage majanduse kolm arenguetappi. 1) ressursipõhine – majanduskasv lähtub eelkõige tootmissisendite arvukuses 2) investeeringupõhine – edasiviivaks jõuks investeeringud uutesse tehnoloogiatesse 3) teadmistepõhine – saab määravaks panustamine inimkapitali ja haridusse 3.Mis on formaalne haridus? Õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust kontrollib. 4.Mis on mitteformaalne haridus? Organiseeritud õppetegevust, mis toimub kindlate
................................. 19 LOENG 17 TÖÖTURG JA TÖÖPUUDUS.................................................................19 LOENG 9 SISSEJUHATUS MAKROÖKONOOMIKASSE Kaasaegse majandusteaduse isaks loetakse Adam Smith'i. Tema majandusteadust tänapäeval tuntakse makroökonoomika nime all. A. Smith (klassikaline majandusteooria) 1.Parim majanduskeskkond inimeste omakasu ja turujõudude vastastikune mõju. Tänapäeval peetakse edasiviivaks jõuks puudust. Puudus ei ole vaesus. Puudus suunab tarbimisele!! 2. Inimesed saavad toodangut tootes kasumit. 3. Konkurents hoiab hinnad tootmiskuludele lähedal. 4. Riik ei sekku majandusse. Uusklassitsistlik majandusteooria: 1. Turumehhanism on piisavalt tugev, et saada üle välistest vapustustest ja viia majandus kiiresti üldisesse tasakaalu. Tasakaalu korral võrdub nõudlus pakkumisega ja muutusi pole vaja 2. Majanduses on alati olemas asendusvõimalused, mille tulemusena saab tarbija alati asendada puuduv kaup teisega
Plaanimajanduselt turumajandusele üleminek algas Eestis 90. aastate algul, eriti laiaulatuslikud ja järjekindlad reformid käivitusid pärast 1992. aasta rahareformi. Majanduse ümberkorraldamisele suunatud abinõude tulemusena on Eestis tänaseks loodud funktsioneeriv turumajandus. Edukalt läbiviidud reformide tulemusena oli Eesti 1997. aasta lõpuks jõudnud maailma kiiremini arenevate riikide hulka, kus lisaks kiirele majanduskasvule (1997. aastal küündis majanduskasv 10,6 protsendini) iseloomustasid arengut inflatsioonitempo aeglustumine ning valitsussektori ülejääk. Tunnustusavalduseks Eesti senistele saavutustele on Euroopa Nõukogu otsus kaasata Eesti Euroopa Liidu laienemiskõneluste esimesse vooru. Tingituna peamiselt väliskeskkonna muutustest sisenes Eesti 1998. aasta lõpus esimest korda pärast taasiseseisvumist tsüklilise majandusarengu langusfaasi. 1999. aasta südasuveks ei olnud
Iga teooria kehtib vaid tehtud eeldustel. Ei ole olemas ühte, ainuõiget ja üldkehtivat majandusteooriat. Traditsiooniline (neoklassikaline) mikroökonoomika eeldab majandussubjektide täielikku iseseisvust ja sõltumatust, nende egoistlikku tegutsemist oma eesmärkide saavutamisel ja ratsionaalset käitumist. Saab näidata, et kui riigi poolt on loodud vajalikud seadusandlikud raamid, osutub sellistel eeldustel põhiliseks majanduselu reguleerivaks institutsiooniks turg ja regulaatoriks konkurents. Ühtlasi tagab konkurents nappide ressursside parima (tehnilise efektiivsuse mõttes) kasutamise. Küsimustele, milline peaks olema optimaalne ressursijaotus ja kuidas seda tagada, otsibki vastust struktuuriökonoomika (industrial economics). Struktuuriökonoomika tegeleb turule orienteeritud ettevõtte tegevuse analüüsiga (organisatsioon ja turustrateegia). Analüüsi tulemusena võib selguda, et riik peab turuprotsessi mingil viisil sekkuma.
1) Friktsionaalse e. siirdetöötuse korral on osa töökohti teatud aja jooksul täitmata, kuna nii potentsiaalsed töövõtjad kui tööandjad vajavad aega turu-uuringuteks. See ei kesta kaua ja tulemuseks on tööturu parem informeeritus, palga+ hõive efektiivsem jaotus. 2) Struktuurset töötust põhjustab majanduse struktuurimuutustest tingitud vabade töökohtade mittevastavus tööjõu pakkumisele. Tööjõu nõudluse muutumise ja tehnoloogia täiustamise tõttu võivad teatud piirkonnad vajada kas rohkem või vähem mingite kindlate oskustega töötajaid. (vältimiseks oluline tööturgu mitte seadusandlikult üle reguleerida) 3) Tsükliline töötus ilmneb majanduslanguste või kriiside ajal koos kogutoodangu vähenemisega. Majanduslikud seisakud või langused on tänapäeva majanduses tavalised. Esineb tsüklilist tööpuudust kõigis arenenud maades. 4) Hooajaline (sesoonne) töötus
HÕIVATUTE ÜLEKAAL JA TEHNOLOOGILINE MASSIKULTUUR. Kujunes 20. sajandi viimaseks veerandiks, lisaks eelpoolmainitule eristas seda kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Suurim muutus oli teenindussektoris hõivatute osatähtsuse kiire kasv hankiva ja töötleva tööstuse arvel. Kui tööstusühiskonnas tähtsustati tööstustootmist ja tootmisvõimsust, siis postindustriaalse ühiskonna juures teaduse ja tehnoloogia osatähtsust majanduses. Tööstustööliste asemel vajati haritud spetsialiste. Kujunes keskklass kõrge kvalifikatsiooni ning kindla ja suhteliselt kõrge sissetulekuga inimesed, kes töötavad ametnikena büroodes ja pankades, pakuvad haridus-, tervishoiu- ja nõustamisteenuseid. Ühiskonna juhtimine muutus, varem koordineeris riik ainult poliitikat ja õiguskorda, nüüd ka majanduse arengut.
Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, Internetiühendusi kodudes, Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekandeid jne Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides. Mõisted: agraar-, industriaal- ja infoühiskond, arengumaa ja kõrgelt arenenud riik, geograafiline tööjaotus, rahvusvaheline firma, globaliseerumine, SKT, inimarengu indeks, majanduse struktuur, primaarne, sekundaarne ja tertsiaarne sektor; RAHVASTIK JA ASUSTUS 8. analüüsib maailma rahvaarvu kasvu, selgitab selle põhjusi ja selle tagajärgi; miljard
annaabi.ee 
