Arenguökonoomika (3)

Q: Miks on ökoloogiliselt säästva arengu kontseptsioon oluline?

Vastus leiad õppematerjalist: Arenguökonoomika

Q: Kuidas saab majandusarengut mõõta?

Vastus leiad õppematerjalist: Arenguökonoomika

Q: Mida iseloomustavad SKP ja RKP?

Vastus leiad õppematerjalist: Arenguökonoomika

Q: Mida iseloomustavad absoluutne ja suhteline vaesus?

Vastus leiad õppematerjalist: Arenguökonoomika

Q: Mida iseloomustab inimarengu indeks?

Vastus leiad õppematerjalist: Arenguökonoomika

Q: Missugused on Eesti peamised inimarenguprobleemid?

Vastus leiad õppematerjalist: Arenguökonoomika

Q: Missugused on arengumaade mahajäämuse peamised põhjused?

Vastus leiad õppematerjalist: Arenguökonoomika

Q: Kuidas selgitavad lineaarsete astmete teooriad majanduse arengut?

Vastus leiad õppematerjalist: Arenguökonoomika

Q: Kuidas selgitavad struktuurimuutuste mudelid majanduse arengut?

Vastus leiad õppematerjalist: Arenguökonoomika

Q: Kuidas selgitavad rahvusvahelise sõltuvuse mudelid majanduse arengut?

Vastus leiad õppematerjalist: Arenguökonoomika

Eesti Maaülikool - Majandus - Arenguökonoomika

3 KEHV

Esitatud küsimused

Miks on ökoloogiliselt säästva arengu kontseptsioon oluline?
Kuidas saab majandusarengut mõõta?
Mida iseloomustavad SKP ja RKP?
Mida iseloomustavad absoluutne ja suhteline vaesus?
Mida iseloomustab inimarengu indeks?
Missugused on Eesti peamised inimarenguprobleemid?
Missugused on arengumaade mahajäämuse peamised põhjused?
Kuidas selgitavad lineaarsete astmete teooriad majanduse arengut?
Kuidas selgitavad struktuurimuutuste mudelid majanduse arengut?
Kuidas selgitavad rahvusvahelise sõltuvuse mudelid majanduse arengut?
Kuidas selgitavad neoklassikalised mudelid majanduse arengut?
Missugune on põllumajanduse roll riigi arengus?
Milles seisneb geograafiline dualism?
Kuidas selgitab Prebischi mudel arengumaade majanduskasvu aeglustumist?
Kuidas mõjutab rahvastiku kasv majanduse arengut?
Missugused tegurid mõjutavad sündivust?
Miks on vajalik valitsusepoolne sekkumine turule?
Kuidas lahendab riik välismõjude probleemi?
Kuidas mõjutavad keskkonnaprobleemid riikide majanduslikku arengut?
Miks väidetakse et arengumaade kaubandustingimused on süstemaatiliselt halvenenud?
Missugused on välisabi osutamise peamised motiivid?
Kuidas mõjutab regionaalne integratsioon välisinvesteeringuid?
Kuidas suurendab vaba kaubandus heaolu?
Kui saaksime vabalt eksportida ja importida?

Arenguökonoomika

Defineerige majandusareng ja majanduskasv . Miks on oluline eristada majandusarengut ja majanduskasvu?
Majanduskasv tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta. Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks.
Areng üldisemalt hõlmab lisaks majanduslikule arnegule ka kvalitatiivseid ning struktuurseid muutusi ühiskonnas, näiteks:
- väärtushinnangute ja hoiakute muutumine;
- mittemateriaalsete vajaduste ( turvatunne , õnn) rahuldatus;
- tehnoloogia areng;
- ühiskondlike (riiklike) institutsioonide areng;
- demograafiline areng.

Iseloomustage erinevaid arengukontseptsioone. Milles seisnevad moderniseerimise probleemid? Miks on ökoloogiliselt säästva arengu kontseptsioon oluline?
Moderniseerimine – laia tähendusega sotsiaalteaduslik kontseptsioon, mis hõlmab ühiskonna majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja poliitilise infrastruktuuri teisenemist.
Majanduslikud aspektid: industraliseerimine, urbaniseerumine ja tehnoloogilised muutused põllumajanduses. Moderniseerimisprotsess hõlmab muutusi sellise majandusliku ja poliitilise süsteemi suunas, mis kujunesid välja Lääne_euroopas ja Põhja-Ameerikas 18.-19.sajandil.
Sotsiaalsed aspektid:traditsiooniliste kogukondlike sidemete nõrgenemine, isiksuse arengu ja saavutusete esiletõstmine.
Poliitilised aspektid: võimu ratsionaliseerimine ja bürokraatia kasv.
Kultuurilised aspektid: teadmiste kasvust tulenev usuliste veendumuste mõju vähenemine ühiskonnas.
Moderniseerimise probleemid - Konfliktide ja pingete kasv. Riikide arengutasemete ebaühtlustumine ning vaesuse kontsentreerumine. Ökoloogilised probleemid
Ökoloogiliselt säästlik areng - Tähendab majandusarengu seisukohast koguhüvede maksimeerimist viisil, mis arvestaks lisaks toodetavate kaupade ja teenuste mahule ka looduskeskkonna kvaliteedi säilimist ajas. Majandussüsteem on vaid üks osa globaalsest ökosüsteemist.
Majandussüsteemi läbilaskevõimel on biofüüsikalised piirid. Globaalse ökosüsteemi määramatus on suur ja seda on raske kui mitte võimatu vähendada. Teatud protsessid looduses on pöördumatud.
Ökoloogiliselt säästva arengu kontseptsioon – põhiprobleemideks tagada: 1) inimtegevuse mõõtmete püsimine ökoloogiliselt säästlikes piirides; 2) ressursside ja omandiõiguse õiglane jaotamine nii käesoleva inimgeneratsiooni raames kui ka praeguse ja tulevaste generatsioonide vahel ning inimeste ja teistebioloogiliste liikide vahel; 3) ressursside efektiivne jaotus turu ja teiste jaotusinstrumentide kaudu vastavalt eelnevates punktides defineeritule.
Igasugune tarbimise kasv peab tulenema tootlikkuse, mitte tootmisulatuse kasvust.

Kuidas saab majandusarengut mõõta? Tooge välja peamised majandusarengu indikaatorid .
Arengut võib mõõta nii üksikute näitajate alusel kui ka mitmete üksiknäitajate baasil konstrueeritud keerukamate koondindeksite abil. Üksiknäitajate kasutamise eeliseks on nende kättesaadavuse ja intrepreteerimise lihtsus, koondindeksid seevastu aitavad keerulisi nähtusi mitmekülgsemalt kajastada.
Majandusarengu mõõtmisel jälgitakse majanduslikke indikaatoreid, poliitilisi indikaatoreid, sotsiaalkultuurilisi ja demograafilisi indikaatoreid.
Majanduslikud indikaatorid
- rahvamajanduse koguprodukti näitaja (RKP). Selle näitaja peamiseks eeliseks ning ka puuduseks on tema lihtsus. Samas on arengu seisukohalt palju olulisi tegureid, mis nimetatud indeksis ei kajastu. Mõned neist puudustest on statistilise töötlemise käigus kõrvaldatavad, teised mitte.
Sotsiaalsed indikaatorid:

Sotsiaalsed indikaatorid võivad, sõltuvalt eesmärgist, mõõta majandusliku mahajäämuse põhjuseid või tagajärgi
Arengu hindamiseks sobivad rohkem tulemusi mõõtvad indikaatorid
Enamkasutatav indeks on inimarengu indeks (HDI)

Poliitilised indikaatorid:

Poliitilise vabaduse indeks

Mida iseloomustavad SKP ja RKP? Milles seisnevad sisemajanduse koguprodukti kui majandusarengu indikaatori puudused?
 sisemajanduse koguprodukt (SKP) - riigis aasta jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses.
Rahvamajanduse koguprodukt - (RKP) (inglise keeles Gross National Product - GNP) on antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi (tavaliselt aasta) jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses.
Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) ja sisemajanduse koguprodukt (SKP), puudused:

Riigi rahvaarv – RKP absoluutsed väärtused ei anna objektiivset pilti majanduslikust olukorrast, kuna eri riikide rehvaarv, territoorium , ressursipotensiaal ja sellest tulenevalt kogu majanduslik võimsus on väga erinevad. (kasut 1 el. kohta)
Hinnataseme muutused – hinnatase ei püsi konstantsena.
Riikidevahelised hinnatasemete erinevused – rahandusnäitajad konventeeritakse ühtsesse valuutasse, kasutatakse ametlikke vahetuskursse, mis peegeldavad rahvusvaheliselt kaubeldavate kaupade suhtelisi hindu, kuid ei kajasta mittekaubeldavate kaupade ja teenuste hindade erinevusi
Varimajandus – ametlikul statistikal põhinev RKP ei näita varimajanduse osa inimeste heaolus. Hinnangute kohaselt ulatub varimajanduse osakaal SKP-s arengumaades 30-50%-ni, tööstusriikides on see ligikaudu 2-5%.
Vaba aja väärtus
Lõpptoodangu struktuur- RKP ei näita, milliseid kaupu ja teenuseid ning millises proportsioonis toodetakse. On aga selge, et näiteks toiduainete ning esmatarbekaupade tootmine suurendab vaese riigi elanike heaolu tunduvalt enam kui luksuskaupade või relvade valmistamine.
Negatiivsed välismõjud – RKP ei kajasta tootmistegevuse laienemisega kaasnevat negatiivset mõju looduskeskkonnale, mis vähendab inimese heaolu laiemas (mittemateriaalses) tähenduses. Samuti on tulevase heolu seisukohalt oluline, kas tootmises kasutatakse taastuvaid või taastumatuid ressursse.
Klimaatilised tingimused

Selgitage mida iseloomustavad Lorenzi kõver ja Gini koefitsient ning kuidas nad iseloomustavad riigi majanduslikku arengut?
Lorenzi kõver iseloomustab riigi tulujaotust graafiliselt. Horisontaalteljel on kujutatud tulusaajate hulk kumulatiivses väljenduses. Vertikaalteljel on näidatud, kui suure osa rahvatulust saab antud elanikkonna grupp. Mida rohkem eemaldub Lorenzi kõver diagonaalsest võrdsuse joonest, seda ebavõrdsem on sissetulekute jaotumine.
Sissetulekute jaotuse uuringutes enimkasutatav üksikmõõt suhtelise vaesuse hindamisel on Lorenzi kõveral baseeruv Gini koefitsent . Gini koefitsendi väärtused võivad varieeruda nullist (täielik võrdsus) kuni üheni (täielik ebavõrdsus).

Mida iseloomustavad absoluutne ja suhteline vaesus ?
Absoluutne vaesus – seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina. Absoluutse vaesuspiiri arvutamisel on oluliseks eesmärgiks säilitada seniste absoluutse vaesuse hinnangute järjepidevus, mis võimaldab analüüsida leibkondade heaolu muutusi pikas perspektiivis.
Suhteline vaesus - olukord, kus elamistingimused on alla ühiskonna keskmist elatustaset või üldiselt aktsepteeritud ja soovitud taset. Inimesed võivad kogeda end suhteliselt vaestena ka siis, kui nad ei kannata puuduse all, kuid samas elavad teised inimesed märkimisväärselt jõukamalt. See määratlus ei seosta vaesust ainult füüsiliste vajadustega, vaid ka ühiskonna normide ja ootustega.

Mida iseloomustab inimarengu indeks? Missugune on Eesti inimarenguindeks ning mida saab sellest järeldada? Missugused on Eesti peamised inimarenguprobleemid?
ÜRO poolt on inimareng defineeritud kui protsess, mis suurendab inimeste valikuvõimalusi nii majanduslikus, poliitilises, sotsiaalses kui ka kultuurilises mõttes.Inimarengu indeks (HDI) mõõdab elukvaliteeti oodatava eluea , haridustaseme ja materiaalse elatustaseme alusel.
Inimarengu indeksi (HDI) eesmärk on hinnata ja võrrelda inimeste valikuvabadust. Inimarengu taseme mõõtmine indeksi abil on andnud võimaluse riike kõrvutada ja nende arengut hinnata. Inimarengu indeksi käsitlemisel tuleb arvestada, et tegemist on väga üldise näitajaga, mis koosneb kolmest komponendist ning mille üks komponent (sisemajanduse kogutoodang SKT ühe elaniku kohta võrreldavates hindades) võib suhteliselt kiiresti muutuda, teised komponendid (keskmine oodatav eluiga sünnihetkel ja täiskasvanute kirjaoskus pluss kooliskäimise võimalused) on reeglina inertsemad. Kõiki inimarengu olulisi tahke on võimatu mõõta, ent pakutud lihtne inimarengu ühendnäitaja juhib tähelepanu seotud probleemidele, mida ei kajasta traditsioonilised näitajad.
Aastal 2007 langes Eesti inimarengu indeksi järgi moodustatud pingereas eelmise aastaga võrreldes neli kohta, asudes 44. kohal.
Inimarenguprobleemid:
Tervisenäitajad ehk keskmine eluiga (78. kohal maailmas)

Tooge välja arengumaade sarnasused? Missugustes Maa piirkondades asuvad arengumaad ja miks?
Arengumaade ühisjooned: kultuurilised vastuolud, suhteline vaesus, põllumajanduse suur osakaal SKP-s, primaartoodete eksport , rahvastiku kasv, urbaniseerumine, tulude ebavõrdne jaotus, tehnoloogia madal areng, sõltuvus teistest riikidest, kultuuriline orientatsioon .

Missugused on arengumaade mahajäämuse peamised põhjused?
1)Ebapiisav varustatus tootmisteguritega;2) arengu astmelisus; 3)dualistlik majandusstruktuur;
4)rahvusvaheline kaubandus
Olulisimateks tootmisteguriteks on loodusressursid , inim-ja füüsiline kapital ning tehnoloogia.
Looduslikud ressursid – põllumajanduslik maa ja energiakandjad.
Inimressursid – inimresursside analüüsimisel omab tähtsust eelkõige rahvastiku hulk ja struktuur ning tööjõu kvaliteet.
Kapital – võrreldes teiste kasvuteguritega on kapitalipanuse korrelatsioon majanduskasvuga kõige tugevam tema abil saavutatavat majanduskasvu nimetetakse ekstensiivseks kasvuks.
Tehnoloogia – mõju arengule on otseselt raske mõõta, seetõttu näidatakse seda teistest teguritest ülejääva kasvuosana ehk üldise tootlikkuse kasvuna.
Astmeteooria põhiseisukohad:

areng toimub teatud etappide kaupa, mis erinevad üksteisest majanduslike muutuste allikate ja mudelite poolest;

arenguastmed läbitakse kindlas spetsiifilises järjekorras, see tähendab iga järgmine etapp nõuab kõigi eelnevate läbimist.
Majandusliku dualismi all mõeldakse olukorda, kus tänapäevase ja heal järjel majandussektori kõrval esineb traditsiooniline ja väheefektiivne tootmisviis . Duaalse majanduse kontseptsioonil põhinevad struktuurimuutuste teooriad. Need pööravad tähelepanu mehhanismile, millega saab muuta arengumaade majanduse struktuuri ja minna üle valdavalt põllumajandusele spetsialiseeritud majanduselt kaasaegsele linnastunud ja mitmekesise tööstuse ning teenindussfääriga majandusele. Arthur Lewise teoreetiline kahesektoriline jääktöö mudel; Hollis Chenery empiirilisele analüüsile toetuv arengumustrite teooria).

Kuidas selgitavad lineaarsete astmete teooriad majanduse arengut?
Harrod-Domari kasvumudel
– Majanduskasvuks on vaja, et rahvamajandus säästaks ja investeeriks teatud osa koguproduktist
– Majandus kasvab seda kiiremini, mida rohkem säästetakse ja investeeritakse
– Majanduskasvu üheks olulisemaks allikaks on seega rahvamajanduse säästumäära suurendamine
Rostow’ kasvustaadiumite teooria
• Viis kasvustaadiumit
– Traditsiooniline ehk turueelne ühiskond
– Vähearenenud ühiskond
– Äratõuke ehk kiirendusturu ühiskond
• Tootlike investeeringute osa rahvatulus vähemalt 10%
• Ühe või mitme olulise tööstusharu kiire kasv
• Vastava poliitilise, sotsiaalse ja institutsionaalse raamistiku olemasolu
– Varajane tarbimisühiskond
– Küps tarbimisühiskond

Kuidas selgitavad struktuurimuutuste mudelid majanduse arengut?
Lewise kahesektoriline jääktöö mudel
– Arengumaa majandus koosneb kahest sektorist
• Traditsiooniline ja ülerahvastatud agraarsektor, kus tööjõu piirtootlikkus on võrdne nulliga
• Kaasaegne kõrge tootlikkusega industriaalsektor

Mudel selgitab tööjõu liikumist ühest sektorist teise ning sellest tingitud muutuseid tööhõives ja koguproduktis

Chenery arengumustrite teooria
– Riigi arengul on sisemaine ja rahvusvaheline külg
– Arengumaadevahelised erinevused tulenevad mõlematest teguritest
– Arengumaade ja arenenud riikide vahelised erinevused tulenevad valdavalt rahvusvahelistest teguritest

Kuidas selgitavad rahvusvahelise sõltuvuse mudelid majanduse arengut?
Neokoloniaalse sõltuvuse teooria
– Arenenud riigid moodustavad maailmamajanduse tuumiku ning arengumaad on perifeeriaks
– Teooria pooldajad näevad arengumaade alaarengu peasüüdlasena arenenud riike, kelle majanduspoliitika ei soodusta arengumaade majanduskasvu
Ebaõige paradigma teooria
– Arengumaade alaarengu peamiseks põhjuseks on rahvusvaheliste nõuandjate ebasobivad ja väärad soovitused majanduse arenguteede valimisel

Kuidas selgitavad neoklassikalised mudelid majanduse arengut?
Uusklassikaline lähenemine

Arengumaade mahajäämuse peamiseks põhjuseks on valest hinnapoliitikast ning riigi liigsest sekkumisest tingitudressursside ebaefektiivne paigutus .

Neoklassikaline kasvuteooria
– Rahvuslike turgude liberaliseerimine suurendab nii sise- kui välisinvesteeringuid ning kiirendab seega kapitali akumulatsiooni
– Kogutoodangu kasvu tingib:
• Tööjõu hulga ja kvaliteedi kasv, mis toimub rahvastiku juurdekasvu ja haridustaseme tõusu kaudu
• Kapitali hulga kasv säästude ja investeeringute suurenedes
• Tehnoloogia areng

Missugune on põllumajanduse roll riigi arengus?
• Toodang
– Põllumajandus peab suutma varustada toiduga tööjõudu väljaspool põllumajandussektorit.
• Tootmistegurid
– Tööjõud tööstussektorisse ja teistesse harudesse peab tulema põllumajandusest.
– Põllumajandus on edasise tööstuse arenguks oluline kapitali akumuleerija.
• Turg
– Esmane nõudlus tööstuskaupadele tekib just põllumajandussektoris.
• Valuuta
– Riigi varajases arengustaadiumis on peamiseks valuuta allikaks põllumajandus toodangu eksport.

Missugused tegurid piiravad põllumajanduse arengut ja kuidas saaks neid piiranguid vältida?
Põllumajandusliku maa hulk on piiratud

Seega peab tootlikkus kasvama

Tootlikkuse kasvu piiravad:

Geograafilised tegurid (kliima, mullaviljakus )
Maa ja tööjõu suhe
Linnade eelistamine
Kõlvatu konkurents
Külakogukondade struktuur
Tootmise organiseerimine ja ebaefektiivsed omandisuhted

Põllumajanduse kaasajastamine

Uued tootmise sisendid
- Traditsioonilised sisendid on väga madala tootlikkusega
- Madal produktiivsus on seotud eelkõige vähese uurimistöö ja madala haridusega
“Roheline revolutsioon ”
- Uute ja produktiivsemate taimesortide juurutamine
Biotehnoloogia ja geneetiliselt muundatud toiduained

Defineerige majanduslik dualism . Milles seisneb geograafiline dualism?
• Majanduslik dualism: tänapäevase ja heal järjel majandussektori kõrval esineb traditsiooniline ja väheefektiivne tootmisviis.
– sektorite ja regioonidevahelised erinevused tehnoloogias
– geograafilised arengutasemete erinevused
– hoiakute ja tavade erinevused kohaliku ja imporditud sotsiaalse süsteemi vahel
• Gunnar Myrdal
– majanduslik ja sotsiaalne areng võivad viia tasakaalust eemale
– majandusteooria väide, et tasakaalu puudumisel liigutakse tasakaalu suunas on seega vale
• Geograafilise dualismi korral võivad tööjõu migratsioon, kapitali liikumine ja kaubandus lisaks mahajäänud regioonide arengu pidurdamisele aeglustada ka kogu riigi majanduskasvu.

Kuidas selgitab Prebischi mudel arengumaade majanduskasvu aeglustumist?
• Kahe riigi ja kahe kaubaga mudel, kus
– Arenenud tuumikriigid toodavad ja ekspordivad tööstuskaupu mille nõudluse sissetuleku elastsus on suurem kui 1
– Arengumaad toodavad kaupu mille nõudluse sissetuleku elastsus on mitteelastne
• Juhul kui perifeerias kasvab tulemusena import kiiremini kui eksport ei saa majandus olla jätkusuutlik, kui ei suudeta katta tekkivat jooksevkonto defitsiiti vajaliku kapitali sissevooluga.
• Kui vastavat kapitali sissevoolu ei suudeta tagada, peab kohandumine aset leidma läbi majanduskasvu aeglustumise arengumaal.

Kuidas mõjutab rahvastiku kasv majanduse arengut?
Rahvastiku kiire kasv vähendab heaolu, sest:

Kasutatakse ära piiratud ja mittetaastuvad ressursid
Tekib surve toiduainete pakkumisele
Linnad hakkavad üle-rahvastuma
Tööpuudus suureneb
Säästumäär väheneb
Kapitali ja tööjõu suhe halveneb

Rahvastiku kasvutempo ja majanduse areng
Iga uue inimese lisandumine tähendab ka täiendavat toodangut – eeldusel, et tööjõu piirprodukt on positiivne.

Siit järelduvalt peaks rahvastiku kasv majanduskasvu kiirendama .
Arengu seisukohalt pole oluline aga mitte toodangu kogumahu kasv, vaid toodangu kasv ühe inimese kohta.
Rahvastiku kasvuga kaasneb keskmise heaolutaseme tõus vaid juhul, kui tööjõu piirprodukt on suurem keskmisest produktist.
Rahvastiku kasvu ja majandusarengu negatiivset seost toetab kahaneva piirtootlikkuse reegel.
Kuna mitmed tootmistegurid, nagu maa ja kodumaine kapital on (lühiajaliselt) fikseeritud, siis tööjõu kui muutuvteguri kasvades tema piirtootlikkus väheneb.
Piisavalt suure languse korral, kui piirprodukt langeb keskmisest produktist madalamale tasemele , hakkab ka tulutase ühe elaniku kohta alanema.
See analüüs ei võta aga arvesse tehnoloogia arengu ja mastaabisäästuefekti mõju, mis mõlemad aitavad suurendada tööjõu tootlikkust ja kiirendavad seeläbi majanduskasvu.

Rahvaarvu suurenedes kahaneb rahvastiku kindlustatus majanduskasvuks vajalike ressurssidega. See kehtib nii individuaalsete rahvuste kui kogu maailma kohta. Teadlased on püüdnud leida optimaalset rahvaarvu nii Maale kui ka üksikutele riikidele. Optimaalne rahvaarv on defineeritav rahvastiku suurusena enne seda, kui maailma või riigi elatustase hakkab langema . Optimaalne rahvaarv sõltub eelkõige sellest, milline elatustase lugeda Maa elanikkonnale rahuldavaks – kas Aasia talupoja tase või USA suurfirma direktorite nõukogu liikme elatustase. Liiga kõrge elatustase liiga suure rahvaarvu juures viib ressursside kiire ammendumiseni.

Missugused tegurid mõjutavad sündivust?
Sündivust mõjutavad tegurid
Rahvastiku säilimiseks vajalik sündivus on 2,1 last ühe naise kohta. Arenenud riikides on sündivus täna 1,6 last ühe naise kohta.

Haridus

Haridus parandab karjääri võimalusi. Haritud naised tahavad, et ka nende lapsed oleksid haritud. Haridus ja tööhõive lükkavad edasi abielu ja aega, mis vajalik laste kasvatamiseks. Haridus suurendab sõltumatust ja sotsiaalset staatust.

Religioon
Elatustase

Miks on vajalik valitsusepoolne sekkumine turule? Miks on välismõjude ja ühishüviste puhul vajalik valitsuse sekkumine turule?
Kui turg tagab kõikide kaupade ja teenuste soovitava pakkumise ühiskonna seisukohalt, ei ole valitsusepoolne sekkumine vajalik. Kui turg ei jõua ühiskonna silmis soovitud tulemusteni, peab valitsus sekkuma ja juhtima turu toimimist soovitud suunas. Tänapäeva ühiskonnas ei suuda turg tagada kõigi ühiskonna eluks vajalike hüviste pakkumist soovitavas koguses.
Turu vaba toimimine tähendab ka seda, et nõrgemad jäävad tugevamatele alla, mille tulemus võib väljenduda tänaval elavates kodututes ja vaeste inimeste suures osakaalus. Suured erinevused inimeste elatustasemes vähendavad aga kogu ühiskonna heaolu. Isegi kui turumajandus oleks täielikult efektiivne, on siiski vaja valitsusepoolset sekkumist turule, et vähendada ebavõrdsust ühiskonnas ja tagada selline sissetulekute jaotus, mis tooks kaasa kõigi ühiskonna liikmete elatustaseme tõusu.
Kõigi turul osalejate eesmärgiks on isikliku heaolu maksimeerimine . Olles maksimeerinud oma isikliku heaolu ei tähenda see veel, et tulemus ka ühiskonna seisukohast vastuvõetav oleks. Põhjuseks on turu puudulik toimimine. Turu puudulikkuseks nimetatakse turu piiratud funktsioneerimist heaolumajanduse põhimõtetest lähtudes.
Üldistatult saab välja tuua kolm omavahel seotud aspekti turu puuduliku toimimise kohta:
• Tootmisressursside ebaefektiivne kasutamine. Selle põhjuseks on mittetäielik konkurents turul.
• Turg ei ole suuteline rahuldama paljusid sotsiaalseid vajadusi, mis tekivad ühiskonna ja majanduse arengu käigus.
• Turu toimimise tulemusena on tulud ühiskonnas jaotunud ebaefektiivselt, tekitades vastuolusid ühiskonnas.
Kuidas lahendab riik välismõjude probleemi?

Valitsus saab kehtestada trahve
Valitsus saab doteerida kulutusi negatiivsete välismõjude vähendamiseks
Valitsus saab kehtestada regulatsiooni ühe grupi poolt teisele avaldatavate välismõjude piiramiseks
Valitsus saab defineerida seadusandluse kaudu omandiõigused, mis hoiaks ära negatiivsete välismõjude tekkimise.

Kuidas mõjutavad keskkonnaprobleemid riikide majanduslikku arengut?
Keskkonnaprobleemid maailmas

Vaesus ja rahvastiku juurdekasv
Loodusressursside ammendumine
Saastumine

Loodusvarade ammendumine

Loodusvarad
Õhk, vesi, taimed, loomad, maavarad
Põllukultuurid
Looduslik mitmekesisus ehk biodiversiteet
Esteetilised väärtused

Bioloogiline mitmekesisus

Tagab tulevikuressursside olemasolu (uued ravimid )
Looduslikus ringkäigus on igal liigil oma eesmärk
Geneetiline mitmekesisus tagab parema kohanemisvõime keskkonnatingimuste
muutumisel

Saastumine

Happevihmad, mis mõjuvad kahjustavalt mullale, veele ja inimeste tervisele
Osooniaugud atmosfääri ülemistes kihtides
Liigne osoonisisaldus atmosfääri madalamates kihtides
Kasvuhoonegaasid, mis takistavad soojusenergia tagasipeegeldumist atmosfääri

Iseloomustage avatud majanduse arengustrateegiat.
• Suhtelist eelist kasutades maksimeeritakse tulusid väliskaubandusest
• Soodustatakse välisinvesteeringuid
• Konkurents tööjõuturul, mis hoiab kulutused tööjõule madalad
• Liberaalne kaubanduspoliitika
• Vahetuskursipoliitika, mis tagaks ekspordi konkurentsivõime
• Riigipoolne sekkumine turgudele on viidud miinimumini
• Siseriiklik majanduspoliitika peab toetama väljapoole suunatud arengut

Miks väidetakse, et arengumaade kaubandustingimused on süstemaatiliselt halvenenud?
Primaartooteid eksportivate riikide kaubandustingimused on süstemaatiliselt halvenenud, mistõttu arengumaad peavad eksportima üha suuremas mahus oma primaartooteid, et saada tööstusriikidest vastu vajalikke tööstuskaupu.

Missugused on välisabi osutamise peamised motiivid?

Potentsiaalse ekspordituru suurendamine
Põllumajandusülejääkide realiseerimine
Varjatud majanduslike ja poliitiliste eesmärkide saavutamine sihtriigis
Arengumaade poliitilise stabiilsuse suurendamine

Selgita, missugused on peamised poliitilised põhjused regionaalsete ühenduste loomiseks?

Regionaalne integratsioon suurendab liikmesriikide julgeolekut ja mõjujõudu rahvusvahelistel läbirääkimistel.
Majanduslikult integreerunud regioonides on tulemusena vähem sisemisi konflikte.
Integratsiooniga kaasnenud positiivsed mõjud julgeoleku ja poliitilise stabiilsuse suurenemisele

Iseloomusta erinevaid majandusliku koostöö vorme ja too näiteid. Iseloomusta tolliliidu loomisega positiivseid ja negatiivseid efekte .
Majandusliku koostöö vormid

Vabakaubanduspiirkond

Vabakaubanduspiirkond on koostöövorm, mille raames liikmesriigid kõrvaldavad omavahelise kaubavahetuse tõkked, ent säilitavad need igaüks eraldi kaubavahetuses kolmandate riikidega

Euroopa Vabakaubanduspiirkond ( EFTA )
Põhja -Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon ( NAFTA )

Tolliliit

Tolliliit iseloomustab koostöövormi, kus lisaks omavaheliste kaubandustõkete kõrvaldamisele, töötavad liikmesriigid välja ühised tollieeskirjad kolmandatest riikidest imporditavate kaupade osas

Kesk-Ameerika Ühisturg (CACM)
Kariibi Ühendus (CARICOM)

Ühisturg

Ühisturg erineb kahest eelmisest selle poolest, et lubatud on ka liikmesriikide vaheline tootmistegurite vaba liikumine.

Euroopa Liidu võib tuua ühisturu näitena, sest lisaks tolliliidule on Euroopa Liidus vabastatud ka tööjõu ja kapitali liikumine

Majandusühendus

Majandusühendus on koostöö vorm, mille raames liikmesriigid ühtlustavad oma majanduspoliitikad, sealhulgas monetaar -, fiskaal- ja sotsiaalpoliitika ning tootmistegurite liikumisega seotud probleemid.

Euroopa Liit on saamas selliseks ühenduseks

Poliitiline ühendus

Poliitiline ühendus on koostöö vorm, mille raames osalevatest riikidest moodustub sisuliselt üks riik. Moodustatakse ühine valitsus ning valitakse ühine parlament ning muud vajalikud institutsioonid , mida on vaja iseseisva riigi toimimiseks.

Kahe Saksamaa ühinemine 1990. aastal

Tolliliidu majanduslik mõju

Kaubanduse loomise all mõistetakse kaubanduse mahu kasvu, mis suurendab heaolu
Kaubanduse ümbersuunamise all mõistetakse seda osa kaubandusest, mis suunatakse ümber efektiivsemalt tootjalt vähemefektiivsele partnerriigile, tuues kaasa heaolu vähenemise

Tolliliidu loomise dünaamiline mõju

Suuremast konkurentsist tingitud tootmise efektiivsuse kasv
Turu laienemisega kaasnev mastaabiefekt
Välisinvestorite huvi suurenemine regiooni investeerimiseks
Standardite ja tehniliste normide ühtlustumine
Tolliformaalsustega seotud kulutuste vähenemine

Kuidas mõjutab regionaalne integratsioon välisinvesteeringuid? Too välja välisinvesteeringute peamised positiivsed ja negatiivsed mõjud?
Välisinvesteeringud

Regionaalne integratsioon paigutab kohaliku tööstuse ümber liikmesriikide vaheliselt
Suur siseturg loob eeldused ka sellise tööstuse ümberpaiknemiseks, mis asus väljaspool regionaalset ühendust
Otseinvesteeringud ja tootmise viimine sihtturule asendab kaupade liikumise kapitali liikumisega

Välisinvesteeringute positiivsed mõjud

Kapitali sissevool aitab sihtriigil tasakaalustada maksebilanssi
Välisinvesteeringud loovad uusi töökohti, aidates lahendada tööhõiveprobleeme
Välisinvesteeringud toetavad majanduse kasvu ja arenemist
Tootmise ülekandumisel ühest riigist teise liiguvad sihtriiki ka uued tehnoloogiad , juhtimis- ja tootmisoskused

Välisinvesteeringute negatiivsed mõjud
Kaubanduspiirangute vältimiseks tehtavad välisinvesteeringud võivad tuua kaasa ka negatiivseid mõjusid

Kui tootmine sihtriigis on kallim kui oli tootmine päritoluriigis, toob tootmise ülekandumine sihtriiki kaasa reaalse sissetuleku vähenemise
Tulemusena läheb tootmine kohapeal maksma rohkem kui oleks olnud impordi hind koos kõikide maksudega

Kuidas suurendab vaba kaubandus heaolu? Missugused muutused jaotuses leiavad aset, kui saaksime vabalt eksportida ja importida?
Ühisturgude puhul tuuakse tihti välja niinimetatud „neli vabadust“, mis iseloomustavad kõiki ühisturu loomiseks sõlmitud kokkulepetest tulenevaid vabadusi:
• Kaupade vaba liikumine – tulemusena on ühisturg sarnane ühe riigi siseturule, kus ei ole oluline, missuguses regioonis on kaubad toodetud. Lepitakse kokku ühistes normides ja partnerriikide vaheliselt ei tehta seejärel enam mingisuguseid piiranguid kaupade liikumiseks.
• Teenuste vaba liikumine – ühisturu liikmesriikide ettevõtjatel on sellisel juhul õigus pakkuda oma teenuseid kõigis liikmesriikides või asutada oma ettevõte ükskõik millises liikmesriigis.
• Isikute vaba liikumine – kõigi liikmesriikide kodanikud on ühtlasi ka ühisturu kodanikud ning võivad asuda elama või töötama ükskõik missugusesse liikmesriiki.
• Kapitali vaba liikumine – investeeringute tegemisel või raha laenamisel ei tehta vahet oma ja partnerriigi investoritel ja laenajatel.

Selgita, kuidas saavad olla tööjõu vaba liikumine ja rahvusvaheline kaubandus teineteist asendavad protsessid?
Tööjõu vaba liikumine avaldab mõju nii töölise päritolumaale kui sihtriigile. Kui lähtuda vaid sellest, et riigid erinevad kapitali ja tööjõu suhte poolest, siis suurendab tööjõu vaba liikumine üldist heaolu. Riigis, kust tööjõud lahkub , muutub tööjõud napimaks tootmisteguriks ning palgatase hakkab tõusma nii nendel töölistel, kes lahkuvad kui ka nendel, kes koju jäävad. Riigid, kust töötajad lahkuvad, tööandjad küll kaotavad , aga summaarne heaolu suureneb, sest koos tööandjate kaotustega võidavad töölised rohkem heaolu juurde. Sarnaselt arutledes on võit kaotusest suurem ka sihtriigis. Lisandunud tööjõud suurendab tööjõu hulka suhteliselt võrreldes kapitaliga ning hakkab seda odavamaks muutma . Kohalikud töölised küll kaotavad nüüd palga languse tõttu, aga tööandjad võidavad, sest tööjõud on nüüd odavam. Seega võidavad tööandjad nii tänu kohalike tööliste palga langusele kui lisandunud töölistele. Odavam tööjõud võimaldab rohkem toota ja tulu saada. Vaatamata sellele, et on ka kaotajaid, on summaarne heaolu suurenenud.
Nii kapital, tööjõud kui ka tehnoloogia ületavad riigipiire. Oletame, et meil on tegemist tisleriga, kes toodab mööblit riigis A, mis on tuntud oma mööblitööstuse poolest. Sellisel juhul saab näiteks riik B osta mööblit riigist A ja meil on tegemist rahvusvahelise kaubandusega. Kui aga riigi A tisler tuleb riiki B oma mööblit tootma , siis võimaldab see riigi B tarbijatel seda mööblit osta ilma, et oleks tegemist rahvusvahelise kaubandusega. Töölise kui tootmisteguri liikumine ühest riigist teise asendas rahvusvahelise kaubavahetuse. Seega võib tootmistegurite liikumist ja rahvusvahelist kaubandust pidada teineteise asendajaks.
10

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 183 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-02-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

183 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

anneki Õppematerjali autor

Arenguökonoomika kordamisküsimuste vastused.

majanduskasv majandusarend absoluutne vaesus suhteline vaesus inimarengu indeks arengumaade mahajäämuse peamised põhjused

Sarnased õppematerjalid

doc

Arenguökonoomika eksam

1. Defineerige majandusareng ja majanduskasv. Miks on oluline eristada majandusarengut ja majanduskasvu? MAJANDUSKASV- tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta. MAJANDUSARENG-pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. OLULINE: Areng üldisemalt hõlmab lisaks majanduslikule arengule ka kvalitatiivseid ning struktuurseid muutusi ühiskonnas, näiteks: väärtushinnangute ja hoiakute muutumine; mittemateriaalsete vajaduste (turvatunne, õnn) rahuldatus; tehnoloogia areng; ühiskondlike (riiklike) institutsioonide areng; demograafiline areng. 2. Iseloomustage erinevaid arengukontseptsioone. Milles seisnevad moderniseerimise probleemid? Miks on ökoloogiliselt säästva arengu kontseptsioon oluline? MODERNISEERIMINE laia tähendusega sotsiaalteaduslik kontseptsioon, mis hõlmab ühiskon

Arenguökonoomika

doc

Arenguökonoomika kordamisküsimused

Arenguökonoomika kordamisküsimused · Küsimustele vastamiseks on abiks loenguslaidid ja ÕIS-i õppematerjalide juurde lisatud artiklid ning Eve Partsi õpik Arenguökonoomika. · Kindlasti peab põhjalikumalt läbi vaatama Eest inimarengu aruande ja Eesti majanduse konkurentsivõime aruande. · Töös tuleb 2-3 üldküsimust ja 2-3 küsimust mille puhul peab lähtuma oma referaadis käsitletud riigist. 1. Defineerige majandusareng ja majanduskasv. Miks on oluline eristada majandusarengut ja majanduskasvu? Majanduskasv tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta. Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv

Ökoloogia

docx

Arenguökonoomika kordamisküsimuste vastused

Arenguökonoomika kordamisküsimused 1. Majanduskasv kitsalt reaaltulude kasv ühe elaniku kohta Majandusareng pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ja tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. 2. Arengukontseptsioonid 1) moderniseerimine sotsiaalteaduslik kontseptsioon, mis hõlmab ühiskonna majandusliku, sotsiaalse, poliitilise ja kultuurilise infrastruktuuri teisenemist. Moderniseerimisprotsess hõlmab muutusi sellise majandusliku ja poliitilise süsteemis suunas, mis kujunesid välja Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas 18.-19. sajandil. Maj. aspektid: industrialiseerimine, urbaniseerumine ja tehnoloogilised muutused põllumajanduses. Sots. aspektid: traditsiooniliste kogukondlike sidemete nõrgenemine, isiksuse arengu ja saavutuste esiletõstmine. Poliitilised aspektid: võimu ratsionaliseerimine ja bürokraatia kasv. Kultuurilised aspektid: teadmist

Arenguökonoomika

docx

Arenguökonoomika kordamine

Arenguökonoomika kordamisküsimused 1. Defineerige majandusareng ja majanduskasv. Miks on oluline eristada majandusarengut ja majanduskasvu? Majanduskasv tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta. Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. Areng üldisemalt hõlmab lisaks majanduslikule arnegule ka kvalitatiivseid ning struktuurseid muutusi ühiskonnas, näiteks: - väärtushinnangute ja hoiakute muutumine; - mittemateriaalsete vajaduste (turvatunne, õnn) rahuldatus; - tehnoloogia areng; - ühiskondlike (riiklike) institutsioonide areng; - demograafiline areng. 2. Iseloomustage erinevaid arengukontseptsioone. Milles seisnevad moderniseerimise probleemid? Miks on ökoloogiliselt säästva arengu kontseptsioon oluline? Moderniseerimine Laia tähendusega sotsiaalteaduslik kontse

Arenguökonoomika

doc

Mõisted

1. Majanduskasv tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta. Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess,mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta,samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpoolelavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. 2. Arengukontseptsioonid: Moderniseerimine-hõlmab ühiskonna majandusliku,sotsiaalse,kultuurilise ja poliitilise infrastruktuuri.Probleemid-konfliktide ja pingete kasv,riikide arengutasemete ebaühtlustumine ning vaesuse kontsentreerumine,ökoloogilised probleemid. Ökoloogiliselt säästlik areng-tähendab majandusarengu seisukohast koguhüvede maksimeerimist viisil,mis arvestaks lisaks toodetavate kaupade ja teenuste mahule ka looduskeskkonna kvaliteedi säilimist ajas.Majandussüsteem on vaid üks osa globaalsest ökosüsteemist.Majandussüsteemil läbilaskevõimel on biofüüsikalised piirid.Globaalse ökosüsteemi määramatus on suur ja seda on raske kui mitte võimatu vähe

Arenguökonoomika

doc

Riigi majanduse jätkusuutlik areng. Intergratsioon.

IV RIIGI MAJANDUSE JÄTKUSUUTLIK ARENG 1. Majandusareng, majanduskasv, struktuurimuutused majanduses. Majandusareng laiemalt on pikaealine protsess, mis hõlmab ka sotsiaalseid aspekte rõhutatakse, et keskmise reaaltulu kasvust peab osa saama võimalikult suus osa ühiskonnast, st arengu käigus peaks vähenema vaesuses elavate inimeste hulk ja tulude jaotamine ei tohiks muutuda ebavõrdsemaks. Struktuurimuutused majanduses mida jõukam/arenenum on riik, seda suurem osa tema kogutoodangust moodustavad teenused, samal ajal kui tööstus- ja põllumajandustoodangu osakaal väheneb. Analoogilised muutused toimuvad ka tööhõives. Aluseks on tootmise rektsiooni muutunud nõudlus. Sissetulekute kasvades väheneb tarbimiskorvis esmatarbekaupade osatähtsus, nõudluse suhteline vähenemise alandab nende hinda ning vähendab esmatarbekaupade tootmise kasulikkust. Majanduskasv, mis tähendab lihtsustatut reaaltulu (reaalse SKP) suurenemist ühe elaniku kohta. Täpsemalt on majandusk

Majandus

pdf

Mikro- ja makroökonoomika eksamiks valmistumine

1. Põhimõisted Mikroökonoomika- Mikroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majapidamiste ja firmade individuaalsete valikute mõjureid ja tagajärgi. Makroökonoomika- Makroökonoomika on majanduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste agrekaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus riik jaotab ressurss

Mikro- ja makroökonoomia

pdf

Sissejuhatus majandusteooria eksami konspekt

Keskendub indiviidide tegevuste koosmõju uurimisele. Uurimisobjektiks on kogunõudlus ja -pakkumine kaubaturul, koguprodukti maht ja kasv, üldine hinnatase, tööpuudus, rahaturg jne. Oluline roll valitsuse poliitikal (eelarve- ja rahapoliitikal). 5. Riigirahandus – spetsiifilisem, vaatleb majanduse mõjutamise võimalusi riigieelarve kaudu, analüüsides samas riigieelarve tulude ja kulude struktuuri. 6. Arenguökonoomika – lähtub üldise tulutaseme hindamisest, seob käsitluse üksikisiku heaolu mõõtmisega. 7. Välismajandusteooria – riigi välismajanduslik tasakaalu mõju üksikute kaupade turutasakaalu kujunemisele. 2 8. Uus majandus – tähtsamaks teguriks on muutunud informatsiooni levi ja võrkstruktuurid. Igas reaalses majandussüsteemis eksisteerib nelja liiki majandussubjekte:

Sissejuhatus majandusteooriasse

Rohkem sarnaseid