Arenguökonoomika kordamisküsimuste vastused (3)

Arenguökonoomika kordamisküsimused
1. Majanduskasv – kitsalt reaaltulude kasv ühe elaniku kohta
Majandusareng – pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ja tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks.
2. Arengukontseptsioonid
1) moderniseerimine – sotsiaalteaduslik kontseptsioon, mis hõlmab ühiskonna majandusliku, sotsiaalse, poliitilise ja kultuurilise infrastruktuuri teisenemist. Moderniseerimisprotsess hõlmab muutusi sellise majandusliku ja poliitilise süsteemis suunas, mis kujunesid välja Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas 18.-19. sajandil.
Maj. aspektid: industrialiseerimine, urbaniseerumine ja tehnoloogilised muutused põllumajanduses.
Sots. aspektid: traditsiooniliste kogukondlike sidemete nõrgenemine, isiksuse arengu ja saavutuste esiletõstmine.
Poliitilised aspektid: võimu ratsionaliseerimine ja bürokraatia kasv.
Kultuurilised aspektid: teadmiste kasvust tulenevate usuliste veendumuste mõju vähenemine.
Moderniseerimisega kaasnevad probleemid arengumaades kaasnevad negatiivsed tendentsid nagu konfliktide ja pingete kasv (kõdusõjad, etniline ja poliitiline represseerimine , tänavarahutuse jne); riikide arengutasemete ebaühtlustumine ning vaesuse kontsentreerumine; ökoloogilised probleemid (vihmametsade hävinemine, viljaka maa söötijätmine, suured energiakulud ).
2) ökoloogiliselt säästev areng – looduskeskkonda säästev majandusareng on inimühiskonna pikaajaline eesmärk. Majanduses koguhüvede maksimeerimist viisil, mis arvestaks ka looduskeskkonna kvaliteedi säilimist.
Eeldused: Majandussüsteem on vaid üks osa globaalsest ökosüsteemist; Majandussüsteemi läbilaskevõimel on biofüüsikalised piirid; Globaalse ökosüsteemi määramatus on suur ja seda on raske kui mitte võimatu vähendada; Teatud protsessid looduses on pöördumatud.
3. Riikide majandusliku arengutaseme mõõtmisel ja võrdlemisel tuleb kõigepealt leida vastused küsimustele: milliste valdkondade arengutaset mõõta, milliste indikaatorite alusel seda teha, kus kulgeb piir rahuldavate ja mitterahuldavate arengutulemuste vahel. Arengut võib mõõta nii üksikute näitajate alusel kui ka mitmete üksiknäitajate baasil konstrueeritud keerukamate koondindeksite abil. Üksiknäitajate kasutamise eeliseks on nende kättesaadavuse ja interpreteerimise lihtsus, koondindeksid seevastu aitavad keerulisi nähtusi mitmekülgsemalt kajastada.
Majanduslikud indikaatorid : Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) ühe elaniku kohta – eeliseks ja puuduseks tema lihtsus, Hinnataseme muutused, Hinnataseme erinevused erinevates riikides, Varimajandus , Vaba aja väärtus, Lõpptoodangu struktuur.
Sotsiaalsed indikaatorid võivad mõõta majandusliku mahajäämuse põhjuseid või tagajärgi. Arengu hindamiseks sobivad rohkem tulemusi mõõtvad indikaatorid, st oluline pole palju toiduaineid toodetakse vaid kas nälgijate hulk väheneb. Üksiktulemusi mõõtvatest kasutatavamad: oodatav eluiga, kirjaoskuste tase, imikute suremus , kirjaoskuse tase. Koondindeksitest: enamkasutatav indeks on inimarenguindeks (oodatav eluiga,; haridus (kirjaoskus+koolis käidud aastate arv); rahuldav elustandard ( reaaltulu in kohta)
4. SKP- ehk sisemajanduse koguprodukt on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) toodetud lõpphüviste koguväärtus. Ühelt poolt on SKP kogu sissetulek, mida teenivad majanduse liikmed ja teiselt poolt kogu kulutused ehk kaupade ja teenuste tarbimine.
RKP- aasta jooksul riigi tootmisressurssidega toodetud kaupade ja teenuste kogumaksumus, millele on juurde arvatud ekspordi ja impordi saldo.
SKP kui maj. indikaatori puudused: Riikide rahvaarv on erinev; Hinnataseme muutused; Valuutade ostujõu erinevused; SKP ei arvesta vaba aja väärtust; SKP ei näita, milliseid kaupu ja teenuseid ning millises proportsioonis toodetakse. (vaestes riikides suurendavad esmatarbekaubad heaolu rohkem kui luksuskaubad); SKP ei arvesta negatiivsete välismõjude olemasolu (keskkonna saastatus ); Klimaatilised tingimused võivad mõjutada SKP väärtust (põhjapoolsetes riikides suuremad kulutused kütmisele ja soojadele riietele ei pruugi tähendada rohkem heaolu); SKP ei kajasta varimajanduse osa majanduses
5. Lorenzi kõver – iseloomustab riigi tulujaotust graafiliselt. Horisontaalteljel tulusaajate hulk kumulatiivselt, vertikaalteljel kui suure osa tulust saab antud elanike grupp.
Gini koefitsient – baseerub Lorenzi kõveral. Väärtuseks on geomeetriliselt ebavõrduses piirkonna suhe kogu võrdsuse joone alla jäävasse alasse. Väärtuse varieeruvad 0-1ni. väärtused 0,5-0,7 – väga ebavõrdse tulude jaotusega riigis. 0,2-0,35 – kõige ühtlasema tulujaotusega riikides.
Arengumaade majandusele iseloomulik sissetulekute jaotumise suur ebaühtlus elanikkonna erinevate gruppide lõikes. Selle väljenduseks on ka need näitajad. Arenenud riike iseloomustab Lorenzi kõvera puhul astmeline tõus madalamalt tulutasemelt kõrgemale.
6. Absoluutne vaesus - seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina
Suhteline vaesus - erinevate tulugruppide omavaheliseks võrdlemiseks kasutatav termin
7. Inimarengu indeks – mõõdab elukvaliteeti, koosneb: pikk ja täisväärtuslik elu (oodatav eluiga); haridus (kirjaoskus+koolis käidud aastate arv); rahuldav elustandard (reaaltulu in kohta). Väärtused 0-1ni. Väärtust alla 0,5 on madal, 0,5-0,8 on keskmine ja üle 0,8 on kõrge inimarengu tase. Eesti inimarengu indeks on 0,858, mis näitab, et Eesti kuulub kõrgelt arenenud riikide hulka.(40. kohal) Eesti peamised inimarengu probleemid on madal keskmine eluiga ja suhteliselt madal SKP. Kuid kirjaoskuselt on eestlased maailma mastaabis kindlalt esirinnas
8. Arengumaade sarnasused: madal keskmine tulutase ühe elaniku kohta, põllumajanduse osakaal SKP-s suur; Väliskaubanduse struktuur (nt primaartoodete eksport ); Rahvastiku kasv arengumaades tunduvalt kiirem: sellest tulenevalt erinev rahvastiku struktuur; Urbaniseerumine: 1995. aastal elas linnades 39% arengumaade ja 81% arenenud riikide elanikkonnast. Hetkel toimub arengumaades kiirem linnastumine kui arenenud riikides; Tulude jaotus: arengumaades varad ja sissetulekud jaotunud väga ebavõrdselt; Tehnoloogia : tehnika elaniku kohta. Sõltuvus ja haavatavus: maalilmmajandust juhivad peamiselt arenenud riigid, kellel on ka domineeriv roll rahvusvahelistes institutsioonides. Arengumaade sõnaõigus väike ja see muudab nad haavatavaks; Kultuuriline orientatsioon . Meediakanalite, turismi ja hariduse kaudu surutakse arengumaadele peale tööstusriikide elustiili ja väärtushinnangud, mis võivad vastuollu sattuda kohalike traditsioonidega.
Arengumaad asuvad: kunagised koloniaalmaad. Asuvad peamiselt Aafrikas. Klimaatiliselt ja geograafiliselt ebasoodne asukoht majanduslikuks arenguks. Samuti ka Aasias, mis praegu on üks kiiremini arenevaid kohti.
9. Mahajäämuse peamised põhjused: majanduskasv on olnud riikide üks tähtsamaid majandusarengu eesmärke. Kasvu taotlemise peapõhjuseks on rahvastiku kasv: me soovime elada sama hästi või paremini kui varem, kuid iga juurdesündiv inimene kahandab meie tarbimist, kui tootmismaht jääb endiseks. Majanduslik kasv sõltub riigis kasutada olevatest ressurssidest. Ressursid omakorda määravad iga riigi ja maailma majanduse loomulikud piirid. Ressursside efektiivsem kasutamine võimaldab küll majanduskasvu kestust pikendada kuid piire täielikult kõrvaldada ei ole võimalik.
Ebapiisav varustatus tootmisteguritega: Looduslikud ressursid (tähtsamateks põllumajanduslik maa ja energiakandjad); Inimressursid (tähtis rahvastiku hulk ja struktuur ning tööjõu kvaliteet. Arengumaades ülerahvastatus, soodustab vaesuse levikut); Kapital (suurendab töö tootlikkust); Tehnoloogia; Arengu astmelisus; Dualistlik majandusstruktuur; Rahvusvaheline kaubandus
10. lineaarsete astemete teooriad – uurivad pikaajalisi muutusi majanduses
Rostow kasvustaadiumite teooria – viis majandusarengu staadiumit:
1) traditsiooniline ehk turueelne ühiskond (arengumaad) 2) vähearenenud ühiskond 3) äratõuke ehk kiirendusturu ühiskond (peavad olema täidetud kolm tingimust: tootlike investeeringute osa rahvatulus vähemalt 10%, ühe või mitme olulise tööstusharu kasv, vastava poliitilise, sotsiaalse ja institutsionaalse raamistiku olemasolu) 4) varajane tarbimisühiskond 5) küps tarbimisühiskond
Harrod- Domari kasvumudel
Majanduskasvu lihtsustatud mudel: ΔY/Y=s/k
Majanduskasv = rahvamajanduse säästumäär/kapitali tootlikkus
Selleks et kasvada peab rahvamajandus säästma ja investeerima teatud osa koguproduktist, mis rohkem säästetakse ja investeeritakse, seda kiiremini kasvab majandus. Majanduskasvu üheks olulisemaks allikaks on seega rahvamajanduse säästumäära suurendamine .
11. Struktuurimuutuste mudelid:
Lewise kahesektoriline jääktöö mudel: Arengumaa majandus koosneb kahest sektorist: 1)Traditsiooniline
ja ülerahvastatud agraarsektor, kus tööjõu piirtootlikkus on võrdne nulliga. 2)Kaasaegne kõrge tootlikkusega industriaalsektor
Mudel selgitab tööjõu liikumist ühest sektorist teise ning sellest tulenevaid muutuseid tööhõives ja koguproduktis.
Chenery arengumustrite teooria Riigi arengul on sisemaine ja rahvusvaheline külg: Sisemaised arengut soodustavad tegurid on nt ressursside kasutamise efektiivsus ja valitsuse poliitika. Rahvusvahelised majandusarengut soodustava tegurid on nt juurdepääs väliskapitalile, tehnoloogiale ja rahvusvahelistele kaubaturgudele. Arengumaade vahelised erinevused tulenevad mõlematest teguritest aga arengumaade ja arenenud riikide vahelised erinevused tulenevad valdavalt rahvusvahelistest teguritest.
12. Rahvusvahelise sõltuvuse mudelid:
Neokoloniaalse sõltuvuse teooria Arenenud riigid moodustavad maailmamajanduse tuumiku ning arengumaad on perifeeriaks. Teooria pooldajad näevad arengumaade alaarengu peasüüdlasena arenenud riike, kelle majanduspoliitika ei soodusta arengumaade majanduskasvu.
Ebaõige paradigma teooria: Arengumaade alaarengu peamiseks põhjuseks on rahvasvaheliste nõuandjate ebaõiged ja väärad soovitused majanduse arenguteede valimisel.
13. Neoklassikalised mudelid:
Uusklassikaline lähenemine: arengumaade mahajäämuse põhjuseks on valest hinnapoliitikast ning riigi liigsest sekkumisest tingitud ressursside ebaefektiivne paigutus . Vabaturu teooria: vaid turg on efektiivne ressursside paigutaja . Ühiskondliku valiku teooria: poliitikud , ametnikud, üksikindiviidid ja riik tervikuna lähtuvad vaid omakasust, mille tulemuseks on ressursside vale paigutus ning inimvabaduste piiramine. Seega mida väiksem on valitsussektor, seda parem. Turusõbralik lähenemine: arengumaade turgudel on palju häireid mille kõrvaldamisel on oluline roll valitsuse turusõbralikul käitumisel.
Neoklassikaline kasvuteooria: Rahvusvaheliste turgude liberaliseerimine suurendab nii sise kui välisinvesteeringuid ning kiirendab seega kapitali akumulatsiooni. Kogutoodangu kasvu tingib: tööjõu hulga ja kvaliteedi kasv, mis toimub rahvastiku juurdekasvu ja haridustaseme tõusu kaudu; kapitali hulga kasv säästude ja investeeringute suurenedes, tehnoloogia areng.
14. Põllumajanduse roll riigi arengus:
Toodang: pm peab suutma varustada toiduga tööjõudu väljaspool pm sektorit.
Tootmistegurid : tööjõud tööstussektorisse ja teistesse harudesse peab tulema põllumajandusest. Põllumajandus on edasise tööstuse arenguks oluline kapitali akumuleerija.
Turg: esmane nõudlus tööstuskaupadele tekib just põllumajandussektoris.
Valuuta : riigi varajases arengustaadiumis on peamiseks valuuta allikaks põllumajandustoodangu eksport
15. Põllumajanduse arengut piirab:
Põllumajandusliku maa hulk on piiratud: Seega peab tootlikkus kasvama. Tootlikkuse kasvu piiravad: Geograafilised tegurid (kliima, mullaviljakus ); Maa ja tööjõu suhe; Linnade eelistamine; Kõlvatu konkurents ; Külakogukondade struktuur; Tootmise organiseerimine ja ebeefektiivsed omandisuhted
16. Majanduslik dualism –on olukord, kus tänapäevase ja heal järjel majandussektori kõrval esineb traditsiooniline ja väheefektiivne tootmisviis . Dualism viitab sellisele majanduslikule ja sotsiaalsele jaotusele ühiskonnas, kus:
- eksisteerivad sektorite ja regioonidevahelised erinevused tehnoloogias
- eksisteerivad geograafilised arengutasemete erinevused
- eksisteerivad hoiakute ja tavade erinevused kohaliku ja imporditud sotsiaalse süsteemi vahel.
Geograafiline dualism–selle korral võiivad tööjõu migratsioon, kapitali liikumine ja kaubandus lisaks mahajäänud regioonide arengu pidurdamisele aeglustada ka kogu riigi majanduskasvu.
17. Prebischi mudel –
Kahe riigi ja kahe kaubaga mudel, kus

• Arenenud tuumikriigid toodavad ja ekspordivad tööstuskaupu, mille nõudluse sissetuleku elastsus on suurem kui 1
  
• Arengumaad toodavad kaupu mille nõudluse sissetuleku elastsus on mitteelastne
  

Juhul kui perifeerias kasvab tulemusena import kiiremini kui eksport ei saa majandus olla jätkusuutlik, kui ei suudeta katta tekkivat jooksevkonto defitsiiti vajaliku kapitali sissevooluga.

• Kui vastavat kapitali sissevoolu ei suudeta tagada, peab kohandumine aset leidma läbi majanduskasvu aeglustumise arengumaal.
  

18. Rahvastiku kasv mõjutab majanduse arengut:
Majanduslikku arengut mõjutavad kolm rahvastiku aspekti:

• Absoluutne rahvaarv
  
• Rahvastiku kasvutempo
  
• Rahvastiku vanuseline struktuur
  

• Rahvastiku kasvu ja majandusarengu negatiivset seost toetab kahaneva piirtootlikkuse reegel.
• Kuna mitmed tootmistegurid, nagu maa ja kodumaine kapital on (lühiajaliselt) fikseeritud, siis tööjõu kui muutuvteguri kasvades tema piirtootlikkus väheneb.
• Piisavalt suure languse korral, kui piirprodukt langeb keskmisest produktist madalamale tasemele, hakkab ka tulutase ühe elaniku kohta alanema.
– See analüüs ei võta aga arvesse tehnoloogia arengu ja mastaabisäästuefekti mõju, mis mõlemad aitavad suurendada tööjõu tootlikkust ja kiirendavad seeläbi majanduskasvu.
19. Sündivust mõjutavad: Rahvastiku säilimiseks vajalik sündimus on 2,1 last ühe naise kohta.Arenenud riikides on sündivus tänapäeval 1,6 last naise kohta.
1) naiste haridus
• Haridus parandab karjääri võimalusi
• Haritud naised tahavad, et ka nende lapsed oleksid haritud
• Haridus ja tööhõive lükkavad edasi abielu ja aega, mis vajalik laste kasvatamiseks
• Haridus suurendab sõltumatust ja sotsiaalset staatust
2)
20. Valitsusepoolne sekkumine turule- kuna turg ei ole suuteline rahuldama paljusid sotsiaalseid vajadusi mis tekivad ühikonna ja majanduse arengu käigus ning turu toimimise tulemusena on tulud ühiskonnas jaotunud ebaefektiivselt ,tekitades vastuolusid ühiskonnas.Valitsus tahab tagada konkurentsi turul,soodustada majandusarengut,tulude ümberjaotust lisaks sellele tegeleb ka riigikaitse ja avaliku korraga,tervishoiu,hariduse ja kultuuri edendamisega jm valdkondadega kus vaid nõudmise ja pakkumise tulemusena ei jõutaks ühiskonnale soovitava tulemuseni.
21. Keskkonnaprobleemid maailmas
• Vaesus ja rahvastiku juurdekasv
• Loodusressursside ammendumine
• Saastumine
22. Avatud majanduse strateegia – väljapoole suunatud, seostatakse rahvusvahelise kaubandusega
Suhtelist eelist kasutades maksimeeritakse tulusid väliskaubandusest: arengu algetabpil võib see tähendada primaartoodete, toiduainete, maavarade ja muu tooraine eksporti.
• Soodustatakse välisinvesteeringuid: rv ettevõtetele tagatakse stabiilne majanduslik, juriidiline ja poliitiline tegutsemiskeskkond. Kasumite väljavedu sihtriigist ei piirata, maksud hoitakse võimalikult madalal.
• Konkurents tööjõuturul, mis hoiab kulutused tööjõule madalad:
• Liberaalne kaubanduspoliitika
• Vahetuskursipoliitika, mis tagaks ekspordi konkurentsivõime
• Riigipoolne sekkumine turgudele on viidud miinimumini
• Siseriiklik majanduspoliitika peab toetama väljapoole suunatud arengut
23. Arengumaade kaubandustingimused
• Primaartooteid eksportivate riikide kaubandustingimused on süstemaatiliselt halvenenud, mistõttu arengumaad peavad eksportima üha suuremas mahus oma primaartooteid, et saada tööstusriikidest vastu vajalikke tööstuskaupu.
24. Välisabi osutamise motiivid:

• Ressursse loovutav riik saab abi andmise kaudu suurendada potentsiaalset eksporditurgu ning pääseb ligi odavatele tooraineallikatele
  
• Arenenud riigi saavad arengumaadesse realiseerida oma põllumajandusülejäägi, säilitades seeläbi farmeritele tööhõive ja sissetulekud
  
• Doonori eesmärgiks võib olla subjektiivne „hea onu“ maine saavutamine sihtmaal, mis võimaldab saavutada varjatud majanduslikke ja poliitilisi sihte.
  
• Arenguabi suurendab arengumaade poliitilist stabiilsust (sihtmaa elanike rahuldamata nõudluse katmise kaudu), mis tõstab kohaliku valitsuse prestiiži.
  

Laiemalt võib doonorite motiivid jaotada poliitilisteks ja majanduslikeks.
25. Regionaalsete ühenduste loomise peamised poliitilised põhjused:
Peamised poliitilised põhjused regionaalsete ühenduste loomiseks-regionaalne integratsioon suurendab liikmesriikide julgeolekut ja mõjujõudu rahvusvahelistel läbirääkimistel.Majanduslikult integreerunud regioondes on tulemusena vähem sisemisi konflikte.Integratsiooniga kaasnenud positiivsed mõjud julgeoleku ja poliitilise stabiilsuse suurenemisele.
26. Isel erinevaid majandusliku koostöö vorme ja too näiteid. Isel tolliliidu loomisega positiivseid ja negatiivseid efekte .
Majandusliku koostöö vormid- Vabakaubanduspiirkond on koostöövorm, mille raames liikmesriigid kõrvaldavad omavahelise kaubavahetuse tõkked, ent säilitavad need igaüks eraldi kaubavahetuses kolmandate riikidega (Euroopa Vabakaubanduspiirkond ( EFTA );Põhja –Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon ( NAFTA )).Ühisturg erineb kahest eelmisest selle poolest, et lubatud on ka liikmesriikide vaheline tootmistegurite vaba liikumine (Euroopa Liidu võib tuua ühisturu näitena, sest lisaks tolliliidule on Euroopa Liidus vabastatud ka tööjõu ja kapitali liikumine).Majandusühendus on koostöö vorm,mille raames liikmesriigid ühtlustavad oma majanduspoliitikad, sealhulgas monetaar -,fiskaal- ja sotsiaalpoliitika ning tootmistegurite liikumisega seotud probleemid (Euroopa Liit on saamas selliseks ühenduseks).Poliitiline ühendus on koostöö vorm,mille raames osalevatest riikidest moodustub sisuliselt üks riik.Moodustatakse ühine valitsus ning valitakse ühine parlament ning muud vajalikud institutsioonid , mida on vaja iseseisva riigi toimimiseks (kahe Saksamaa ühinemine 1990. aastal).Tolliliit iseloomustab koostöövormi, kus lisaks omavaheliste kaubandustõkete kõrvaldamisele, töötavad liikmesriigid välja ühised tollieeskirjad kolmandatest riikidest imporditavate kaupade osas (Kesk-Ameerika Ühisturg (CACM);Kariibi Ühendus (CARICOM)).Positiivne-Kaubanduse loomise all mõistetakse kaubanduse mahu kasvu,mis suurendab heaolu.Negatiivne-kaubanduse ümbersuunamise all mõistetakse seda osa kaubandusest,mis suunatakse ümber efektiivsemalt tootjalt vähemefektiivsele partnerriigile, tuues kaasa heaolu vähenemise.
27. Kuidas mõjutab regionaalne integratsioon välisinvesteeringuid? Too välja välisinvesteeringute peamised positiivsed ja
negatiivsed mõjud?
Välisinvesteeringud-Regionaalne integratsioon paigutab kohaliku tööstuse ümber liikmesriikide vaheliselt.Suur siseturg loob eeldused ka sellise tööstuse ümberpaiknemiseks, mis asus väljaspool regionaalset ühendust. Otseinvesteeringud ja tootmise viimine sihtturule asendab kaupade liikumise kapitali liikumisega.Välisinvesteeringute positiivsed mõjud-Kapitali sissevool aitab sihtriigil tasakaalustada maksebilanssi.Välisinvesteeringud loovad uusi töökohti,aidates lahendada tööhõiveprobleeme.Välisinvesteeringud toetavad majanduse
kasvu ja arenemist.Tootmise ülekandumisel ühest riigist teise liiguvad sihtriiki ka uued tehnoloogiad ,juhtimis- ja tootmisoskused.Välisinvesteeringute negatiivsed mõjud-Kaubanduspiirangute vältimiseks tehtavad välisinvesteeringud võivad tuua kaasa ka
negatiivseid mõjusid.Kui tootmine sihtriigis on kallim kui oli tootmine päritoluriigis, toob tootmise ülekandumine sihtriiki kaasa reaalse sissetuleku vähenemise.Tulemusena läheb tootmine kohapeal maksma rohkem kui oleks olnud impordi hind koos kõikide maksudega.
28. Kuidas suurendab vaba kaubandus heaolu? Missugused muutused jaotuses leiavad aset, kui saaksime vabalt eksportida ja
importida? Vaba kaubandus toob endaga kaasa positiivse tulemuse.Vaba kaubandusega paratamatult kaasnevad ka kaotused, ent summaarne võit on suurem kui kaotus.Kui võitjad kompenseeriksid kaotajatele nende kaotuse, saavutatakse kõrgem heaolu tase kui ilma vaba kaubanduseta.Impordiga konkureerivad ettevõtjad on sunnitud tootmist vähendama, sest ei suuda konkureerida madalama hinna juures.Tarbijad võidavad madalamatest hindadest.Eksportivas harus hakkab tootmine kasvama. Luuakse uusi töökohti ja sissetulekuid.Vaba kaubandus toob kaasa potentsiaalse eksportkauba hinna
tõusu kodumaisele tarbijale.Töölised ja kapital peavad hakkama liikuma ühest
tööstusharust teise
29. Selgita, kuidas saavad olla tööjõu vaba liikumine ja rahvusvaheline kaubandus teineteist asendavad protsessid? Inimeste vabaliikumine Euroopas-Vaba kaubandus toob endaga kaasa positiivse tulemuse.Vaba kaubandusega paratamatult kaasnevad ka kaotused, ent summaarne võit on suurem kui kaotus.Kui võitjad kompenseeriksid kaotajatele nende kaotuse,saavutatakse kõrgem heaolu tase kui ilma vaba kaubanduseta.Impordiga konkureerivad ettevõtjad on sunnitud tootmist vähendama, sest ei suuda konkureerida madalama hinna juures.Tarbijad võidavad madalamatest hindadest.Eksportivas harus hakkab tootmine kasvama.Luuakse uusi töökohti ja sissetulekuid.Vaba kaubandus toob kaasa potentsiaalse eksportkauba hinna
tõusu kodumaisele tarbijale.Töölised ja kapital peavad hakkama liikuma ühest tööstusharust teise.