Mõisted (0)

1. Majanduskasv tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta.
Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess,mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta,samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpoolelavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks.
2. Arengukontseptsioonid:
Moderniseerimine -hõlmab ühiskonna majandusliku,sotsiaalse,kultuurilise ja poliitilise infrastruktuuri.Probleemid-konfliktide ja pingete kasv,riikide arengutasemete ebaühtlustumine ning vaesuse kontsentreerumine,ökoloogilised probleemid.
Ökoloogiliselt säästlik areng-tähendab majandusarengu seisukohast koguhüvede maksimeerimist viisil,mis arvestaks lisaks toodetavate kaupade ja teenuste mahule ka looduskeskkonna kvaliteedi säilimist ajas.Majandussüsteem on vaid üks osa globaalsest ökosüsteemist.Majandussüsteemil läbilaskevõimel on biofüüsikalised piirid.Globaalse ökosüsteemi määramatus on suur ja seda on raske kui mitte võimatu vähendada.Teatud protsessid looduses on pöördumatud.
3. Majandusarengu mõõtmine:
Majanduslikud indikaatorid - rahvamajanduse koguprodukt ja sisemajanduse koguprodukt (riigi rahvaarv,hinnataseme muutused, riikidevahelised hinnatasemete erinevused, varimajandus ,vaba aja väärtus,lõpp toodangu struktuur,negatiivsed välismõjud,klimaatilised tingimused).
Sotsiaalkultuurilised ja demograafilised indikaatorid-sotsiaalsed indikaatorid võivad,sõltuvalt eesmärgist,mõõta majandusliku mahajäämuse põhjuseid/tagajärgi.Arengu hindamiseks sobivad rohkem tulemusi mõõtvad indikaatorid.Enamkasutatav indeks on inimarenguindeks.
Poliitilised indikaatorid-poliitilise vabaduse indeks (isiklik julgeolek,õigus seaduse kaitsele,sõnavabadus,poliitiline osalemine,võrdsed võimalused).
4. SKP- ehk sisemajanduse koguprodukt on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) toodetud lõpphüviste koguväärtus. Ühelt poolt on SKP kogu sissetulek, mida teenivad majanduse liikmed ja teiselt poolt kogu kulutused ehk kaupade ja teenuste tarbimine. RKP-ehk rahvamajanduse kogutoodang on majanduses teatud ajaperioodil toodetud lõpphüvise summa, millele on juurde arvatud ekspordi ja SKP kui maj. indikaatori puudused:1.Riikide rahvaarv on erinev 2.Hinnataseme muutused 3.Valuutade ostujõu erinevused 4.SKP ei arvesta vaba aja väärtust 5.SKP ei näita, milliseid kaupu ja teenuseid ning millises proportsioonis toodetakse. (vaestes riikides suurendavad esmatarbekaubad heaolu rohkem kui luksuskaubad) 6.SKP ei arvesta negatiivsete välismõjude olemasolu (keskkonna saastatus ). 7.Klimaatilised tingimused võivad mõjutada SKP väärtust (põhjapoolsetes riikides suuremad kulutused kütmisele ja soojadele riietele ei pruugi tähendada rohkem heaolu) 8.SKP ei kajasta varimajanduse osa majanduses.
5. Lorenzi kõver-iseloomustab riigi tulujaotust graafiliselt.Horisentaalteljel on kujutatud tulusaajate hulk kumulatiivses väljenduses.Vertikaalteljel on näidatud,kui suure osa rahvatulust saab elanikkonna grupp. Gini -indeks- baseerub Lorenzi kõveral.Koefitsendi väärtuseks on geomeetrilise ebavõrdsuse piirkonna suhe kogu võrdsuse joone alla jäävasse alasse.Jaotusmeetod-järjestatakse kõik indiviidid sissetulekute alusel kasvavas järjekorras ja seejärel jaotatakse kogu elanikkond gruppidesse.Levinumad jaotused on kvintiilides ja detsiilides.
6. absoluutne vaesus –. seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina. suhteline vaesus - erinevate tulugruppide omavaheliseks võrdlemiseks kasutatav termin
7. Inimarengu indeks on riikide võrdlemisel kasutatav indeks, mis arvestab elanike sissetulekuid,kirjaoskust,haridustaset,keskmist oodatavat eluiga,iivet jm.Inimarengu indeks arvestab riigi saavutusi kolmes inimarengu mõõtmes:1.pikk ja tervislik elu,mida mõõdetakse oodatava eluea järgi 2.haridustase, mida mõõdetakse täiskasvanute kirjaoskuse järgi 3. elustandard, mida mõõdetakse sisemajanduse kogutoodangu (SKT) suurusega isiku kohta Ameerika dollarites (USD). EESTI Inimarengu indeks on 0,858, mis näitab , et Eesti kuulub kõrgelt arenenud riikide hulka.(40. kohal.)Eesti peamised inimarengu probleemid on madal keskmine eluiga ja suhteliselt madal SKP. Kuid kirjaoskuselt on eestlased maailma mastaabis kindlalt esirinnas
8.Arengumaade sarnasused: 1.suhteline vaesus 2.PM suur osakaal 3.Primaartoodete eksport ( tooraine ) 4. Linnastumine suur 5.Enamus neile vajalikust kaubast peavad nad importima. Seega on teistest riikidest sõltuvuses 6.hariduse halb kättesaadavus 7.koloniaalminevik 8.Elanike kehv tervis 9.Majanduslik ja poliitiline ebastabiilsus 10.Kõrge töötus 11.Kõrge välisvõlg.Arengumaade asukoht- olnud kunagi koloniaalmaad. Asuvad peamiselt Aafrikas. Klimaatiliselt ja geograafiliselt ebasoodne asukoht majanduslikuks arenguks.
9.Arengumaade mahajäämuse põhjused:1)Ebapiisav varustatus tootmistegurtitega(töö, maa, kapital ,vastava kvalifikatsiooniga tööjõud)2) Arengu astmelisus( Viitab teooriale ,mis üritab ära seletada majandusarengu etappe midagi vahele jätmata.Tootlik investeerimine üle10%- äratõukeühiskond-varajane tarbimisühiskond- küps tarbimisühiskond. Arengumaad on maha jäänud,sest pole neid etappe läbinud.3)Dualistlik majandusstruktuur.4) Rahvusvaheline kaubandus-Arengumaad impordivad toorainet ja ekspordivad lõpptoodet.
10. Lineaarsete astmete teooria mõju majandusarengule- Lineaarsete astmete teooria:
Selgelt eristatavad ajasegmendid, mis erinevad üksteisest majanduslike muutuste allikate ja olemuse poolest. Nimetatud ajamomentide kindel järgnevuse nii , et ükski hilisem etapp ei saa alata enne kõigi eelnevate järjestikust läbimist. Järjestikku läbitavad etapid on osa laiemast protsessist , mis teoreetiliselt võib olla nii areng kui taandareng . Rostow kasvustaadiumite teooria selgitab maj arengut: 5 staadiumit.1) Traditsiooniline ehk turueelne ühiskond 2) vähearenenud ühiskond 3) äratõuke ehk kiirendusturu ühiskond 4) Varajane tarbimisühiskond 5) Küps tarbimisühiskond. Harrod- Domari kasvumudel selgitab maj. arengut: Valem:majanduskasv= rahvamajanduse säästumäär/kapitali tootlikkus . 1) Majanduskasvuks on vaja , et rahvamajandus säästaks ja investeeriks teatud osa koguproduktist 2)Majandus kasvab seda kiiremini , mida rohkem säästetakse ja investeeritakse.3) Majanduskasvu üheks olulisemaks allikaks on seega rahvamajanduse säästumäära suurendamine .
11.Struktuurimuutuste teooria mudelid selgitavad maj. arengut:Lewise kahesektoriline jääktöö mudel iseloomustab: Arengumaa majandus koosneb kahest sektorist: Traditsiooniline ja ülerahvastatud agraarsektor, kus tööjõu piirtootlikkus on võrdne nulliga. Kaasaegne kõrge tootlikkusega industriaalsektor.*Mudel selgitab tööjõu liikumist ühest sektorist teise ning sellest tingitud muutuseid tööhõives ja koguproduktis.Chenery arengumustrite teooria: Riigi arengul on sisemaine ja rahvusvaheline külg-1)sisemaised arengut sooodustavad tegurid on näiteks resursside kasutamise efektiivsus ja valitsuse poliitika2) Rahvuvahelised majandusarengut soodustavad tegurid on näiteks juurdepääs väliskapitalile, tehnoloogiale ja rahvusvahelistele kaubaturgudele.Arengumaadevahelised erinevused tulenevad mõlematest teguritest aga arengumaade ja arenenud riikide vahelised erinevused tulenevad valdavalt rahvusvahelistest teguritest.
12.Rahvusvahelise sõltuvuse mudelid selgitavad majanduse arengut:1)Neokoloniaalse sõltuvuse teooria: Arenenud riigid moodustavad maailmamajanduse tuumiku ning arengumaad on perifeeriaks. Teooria pooldajad näevad arengumaade alaarengu peasüüdlasena arenenud riike,kelle majanduspoliitika ei soodusta arengumaade majanduskasvu.Ebaõige paradigma teooria: Arengumaade alaarengu peamiseks põhjuseks on rahvusvaheliste nõuandjate ebasobivad ja väärad soovitused majanduse arenguteede valimisel.
13.Neoklassikalise mudelid selgitavad majanduse arengut Uusklassikaline lähenemine. Arengumaade mahajäämuse peamiseks põhjuseks on valest hinnapoliitikast ning riigi liigsest sekkumisest tingitud ressursside ebaefektiivsest paigutusest. Vabaturu teooria – vaid turg on efektiivne ressursside paigutaja Ühiskondliku valiku teooria – poliitikud , ametnikud, üksikindiviidid ja riik tervikuna lähtuvad vaid omakasust, mille tulemuseks on ressursside vale paigutus ning inimvabaduste piiramine. Seega, mida väiksem on valitsussektor, seda parem.Turusõbralik lähenemine – arengumaade turgudel on palju häireid, mille kõrvaldamisel on oluline roll valitsuse turusõbralikul käitumise.Neoklassikaline lähenemine-Rahvuslike turgude liberaliseerimine suurendab nii sise- kui välisinvesteeringuid ning kiirendab seega kapitali akumulatsiooni.Kogutoodangu kasvu tingib tööjõu hulga ja kvaliteedi kasv,mis toimub rahvastiku juurdekasvu ja haridustaseme tõusu kaudu.Kapitali hulga kasv säästude ja investeeringute suurenedes. Tehnoloogia areng.
14.Põllumajanduse roll arengus-põllumajandus peab suutma varustada toiduga tööjõudu väljaspool põllumajandussektorit (toodang).Tööjõud tööstussektorisse ja teistesse harudesse peab tulema põllumajandusest.Põllumajandus on edasise tööstuse arenguks oluline kapitali akumuleerija ( tootmistegurid ).Esmane nõudlus tööstuskaupadele tekib just pm.sektorites (turg).Riigi varajases arengustaadiumis on peamiseks valuuta allikaks pm toodangu eksport (valuuta).
15. Piirangud-Põllumajandusliku maa hulk on piiratud (tootlikkus peab kasvama).Tootlikkuse kasvu piiravad:geograafilised tegurid(kliima, mullaviljakus ),maa ja tööjõu suhe,linnade eelistamine,kõlvatu konkurents ,küla kogukondade struktuur,tootmise organiseerimine ja ebaefektiivsed omandisuhted.
16. Majanduslik dualism -on olukord,kus tänapäevase ja heal järjel majandussektori kõrval esineb traditsiooniline ja väheefektiivne tootmisviis .Dualism viitab sellele majanduslikule ja sotsiaalsele jaotusele ühiskonnas,kus eksisteerivad sektorite ja regioonidevahelised erinevused tehnoloogias ,eksisteerivad geograafilised arengutasemete erinevused,eksisteerivad hoiakute ja tavade erinevused kohaliku ja imporditud sotsiaalse süsteemi vahel.Geograafiline dualismi-korral võivad tööjõu migratsioon ,kapitali liikumine ja kaubandus lisaks mahajäänud regioonide arengu pidurdamisele aeglustada ka kogu riigi majanduskasvu.
17. Prebishi mudel-kahe riigi ja kahe kaubaga mudel,kus arenenud tuumikriigid toodavad ja ekspordivad tööstuskaupu mille nõudluse sissetuleku elastsus on suurem kui 1.Arengumaad toodavad kaupu mille nõudluse sissetuleku elastsus on mitteelastne.Juhul kui perifeerias kasvab tulemusena import kiiremini kui eksport ei saa majandus olla jätkusuutlik,kui ei suudeta katta tekkivat jooksevkonto defitsiiti vajaliku kapitali sissevooluga.Kui vastavalt kapitali sissevoolu ei suudeta tagada,peab kohandumine aset leidma läbi majanduskasvu aeglustumise arengumaal.
18. Rahvastiku kasvu mõju majandusarengule-vähendab heaolu sest, kasutatakse ära piiratud ja mittetaastuvad ressursid ,tekib surve toiduainete pakkumisele,linnad hakkavad üle-rahvastuma,tööpuudus suureneb,säästumäär väheneb,kapitali ja tööjõu suhe halveneb.Tänase kasvukiiruse juures kahekordistub rahvastik iga 65 aasta jooksul.Rahvastiku kasvu ja majandusarengu negatiivset seost toetab kahaneva piirtootlikkuse reegel.Kuna mitmed tootmistegurid nagu maa ja kodumaine kapital on (lühiajaliselt) fikseeritud,siis tööjõu kui muutuvteguri kasvades tema piirtootlikkus väheneb.Piisavalt suure languse korral,kui piirprodukt langeb keskmisest produktist madalamale tasemele,hakkab ta tulutase ühe elaniku kohta alanema.See analüüs ei võta arvesse tehnoloogia arengu ja mastaabisäästuefeki mõju,mis mõlemad aitavad suurendada tööjõu tootlikkust ja kiirendavad seeläbi majanduskasvu.
19. Sündivust mõjutavad tegurid- Rahvastiku säilimiseks vajalik sündimus on 2,1 last ühe naise kohta.Arenenud riikides on sündivus tänapäeval 1,6 last naise kohta.
20. Valitsusepoolne sekkumine turule- kuna turg ei ole suuteline rahuldama paljusid sotsiaalseid vajadusi mis tekivad ühikonna ja majanduse arengu käigus ning turu toimimise tulemusena on tulud ühiskonnas jaotunud ebaefektiivselt ,tekitades vastuolusid ühiskonnas.Valitsus tahab tagada konkurentsi turul,soodustada majandusarengut,tulude ümberjaotust lisaks sellele tegeleb ka riigikaitse ja avaliku korraga,tervishoiu,hariduse ja kultuuri edendamisega jm valdkondadega kus vaid nõudmise ja pakkumise tulemusena ei jõutaks ühiskonnale soovitava tulemuseni.
21.Keskkonna probleemide mõjud majandusearengule-on vaesus ja rahvastiku juurdekasv(kiire rahvastiku suurenemine),loodusressursside ammendumine (õhk,vesi,taimed,loomad, maavarad ,põllukultuurid,looduslik mitmekesisus , esteetilised väärtused), saastumine (happevihmad,mis mõjuvad kahjustavalt mullale,veele ja inimesele;osooniaugud atmosfääri ülemistes kihtides;liigne osoonisisaldus atmosfääri madalamates kihtides; kasvuhoonegaasid ,mis takistavad soojusenergia tagasipeegeldumist atmosfääri).
22. Avatud majanduse arengustrateegia -suhtelist eelist kasutades maksimeeritakse tulusid väliskaubandusest.Soodustatakse välisinvesteeringuid.Konkurents tööjõuturul,mis hoiab kulutused tööjõule madalal.Liberaalne kaubanduspoliitika .Vahetuskursi poliiika,mis tagaks ekspordi konkurentsivõime. Riigipoolne sekkumine turgudele on viidud miiinimumi.Siseriiklik majanduspoliitika peab toetama väljapoole suunatud arengut.
23.Arengumaade kaubandustingimused halvenenud- primaartooteid eksportivate riikide kaubandustingimused on süstemaatiliselt halvenenud,mistõttu arengumaad peavad eksportima üha suuremas mahus oma primaartooteid,et saada tööstusriikidest vastu vajalikke tööstuskaupu.Arengumaade suhteline eelseisund on ebastabiilne ja muutub kiiresti.
24.Välisabi taotlemine ja kasutamine on osa välismajanduspoliitikast ning tuleneb majanduse vajadustest ja arengu nõuetest. Põhjused:1)majanduse stabiliseerimine ja liberaliseerimine 2)demokraatlikule ühiskonnakorraldusele ja majanduse tururegulatsioonile vastavate institutsioonide kujundamine3)majanduse struktuuri muutmine. Neil eesmärkidel antakse: 1) finantssüsteemi tugevdamisele suunatud abi, sealhulgas: maksebilansi toetuseks ; ekspordikrediidiks,võla vähendamiseks,Kesk-Euroopa toodangu kolmandatesse riikidesse eksportimise finantseerimiseks,kaubanduspiirangute likvideerimiseks 2) abi struktuurimuudatuste tegemiseks majanduses:hariduse,keskkonna ja infrastruktuuri ( energeetika , transport, telekommunikatsioonid) probleemide lahendamiseks riigi-, regionaal- ja kohalikul tasandil 3) abi institutsioonide rajamiseks:poliitiliste institutsioonide kujundamiseks(riigivalitsemiskorralduse parandamine, parteide arengu ja demokraatlike reformide toetamine),majandusinstitutsioonide ja -süsteemide väljaarendamiseks (sh. kapitaliturg , säästude liikvelepanemine, erastamine ),sotsiaalsete institutsioonide arendamiseks , mis tegeleksid tööpuuduse, sotsiaalkindlustuse, tervise ja elamumajanduse probleemidega 4) abi maailmamajanduse (negatiivsete) vapustuste mõju leevendamiseks 5) kriisiabi (vastavalt valitsuse taotlusele). 6. Eesti taotleb ja kasutab abi,majandus- ja sotsiaalprobleemide lahendamiseks, millega seotud kulutusi ei saa vahendite vähesuse tõttu katta riigi (omavalitsuse) eelarvest, kuid mis on lahendatavad välisabi- või koostööprojektidena ja milleks eelkõige on vaja leida vahendeid välisabist,doneerijatega sõlmitud lepingutes fikseeritud prioriteetsete arengusuundade toetamiseks.
25. Peamised poliitilised põhjused regionaalsete ühenduste loomiseks-regionaalne integratsioon suurendab liikmesriikide julgeolekut ja mõjujõudu rahvusvahelistel läbirääkimistel.Majanduslikult integreerunud regioondes on tulemusena vähem sisemisi konflikte.Integratsiooniga kaasnenud positiivsed mõjud julgeoleku ja poliitilise stabiilsuse suurenemisele.
26.Majandusliku koostöö vormid-Vabakaubanduspiirkond on koostöövorm, mille raames liikmesriigid kõrvaldavad omavahelise kaubavahetuse tõkked, ent säilitavad need igaüks eraldi kaubavahetuses kolmandate riikidega (Euroopa Vabakaubanduspiirkond ( EFTA );Põhja –Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon (NAFTA)).Ühisturg erineb kahest eelmisest selle poolest, et lubatud on ka liikmesriikide vaheline tootmistegurite vaba liikumine (Euroopa Liidu võib tuua ühisturu näitena, sest lisaks tolliliidule on Euroopa Liidus vabastatud ka tööjõu ja kapitali liikumine).Majandusühendus on koostöö vorm,mille raames liikmesriigid ühtlustavad oma majanduspoliitikad, sealhulgas monetaar -,fiskaal- ja sotsiaalpoliitika ning tootmistegurite liikumisega seotud probleemid (Euroopa Liit on saamas selliseks ühenduseks).Poliitiline ühendus on koostöö vorm,mille raames osalevatest riikidest moodustub sisuliselt üks riik.Moodustatakse ühine valitsus ning valitakse ühine parlament ning muud vajalikud institutsioonid , mida on vaja iseseisva riigi toimimiseks (kahe Saksamaa ühinemine 1990. aastal).Tolliliit iseloomustab koostöövormi, kus lisaks omavaheliste kaubandustõkete kõrvaldamisele, töötavad liikmesriigid välja ühised tollieeskirjad kolmandatest riikidest imporditavate kaupade osas (Kesk-Ameerika Ühisturg (CACM);Kariibi Ühendus (CARICOM)).Positiivne-Kaubanduse loomise all mõistetakse kaubanduse mahu kasvu,mis suurendab heaolu.Negatiivne-kaubanduse ümbersuunamise all mõistetakse seda osa kaubandusest,mis suunatakse ümber efektiivsemalt tootjalt vähemefektiivsele partnerriigile, tuues kaasa heaolu vähenemise.
27.Välisinvesteeringud-Regionaalne integratsioon paigutab kohaliku tööstuse ümber liikmesriikide vaheliselt.Suur siseturg loob eeldused ka sellise tööstuse ümberpaiknemiseks, mis asus väljaspool regionaalset ühendust. Otseinvesteeringud ja tootmise viimine sihtturule asendab kaupade liikumise kapitali liikumisega.Välisinvesteeringute positiivsed mõjud-Kapitali sissevool aitab sihtriigil tasakaalustada maksebilanssi.Välisinvesteeringud loovad uusi töökohti,aidates lahendada tööhõiveprobleeme.Välisinvesteeringud toetavad majanduse
kasvu ja arenemist.Tootmise ülekandumisel ühest riigist teise liiguvad sihtriiki ka uued tehnoloogiad ,juhtimis- ja tootmisoskused.Välisinvesteeringute negatiivsed mõjud-Kaubanduspiirangute vältimiseks tehtavad välisinvesteeringud võivad tuua kaasa ka
negatiivseid mõjusid.Kui tootmine sihtriigis on kallim kui oli tootmine päritoluriigis, toob tootmise ülekandumine sihtriiki kaasa reaalse sissetuleku vähenemise.Tulemusena läheb tootmine kohapeal maksma rohkem kui oleks olnud impordi hind koos kõikide maksudega.
28.Vaba kaubandus toob endaga kaasa positiivse tulemuse.Vaba kaubandusega paratamatult kaasnevad ka kaotused, ent summaarne võit on suurem kui kaotus.Kui võitjad kompenseeriksid kaotajatele nende kaotuse, saavutatakse kõrgem heaolu tase kui ilma vaba kaubanduseta.Impordiga konkureerivad ettevõtjad on sunnitud tootmist vähendama, sest ei suuda konkureerida madalama hinna juures.Tarbijad võidavad madalamatest hindadest.Eksportivas harus hakkab tootmine kasvama. Luuakse uusi töökohti ja sissetulekuid.Vaba kaubandus toob kaasa potentsiaalse eksportkauba hinna
tõusu kodumaisele tarbijale.Töölised ja kapital peavad hakkama liikuma ühest
tööstusharust teise
29.Inimeste vabaliikumine Euroopas-Vaba kaubandus toob endaga kaasa positiivse tulemuse.Vaba kaubandusega paratamatult kaasnevad ka kaotused, ent summaarne võit on suurem kui kaotus.Kui võitjad kompenseeriksid kaotajatele nende kaotuse,saavutatakse kõrgem heaolu tase kui ilma vaba kaubanduseta.Impordiga konkureerivad ettevõtjad on sunnitud tootmist vähendama, sest ei suuda konkureerida madalama hinna juures.Tarbijad võidavad madalamatest hindadest.Eksportivas harus hakkab tootmine kasvama.Luuakse uusi töökohti ja sissetulekuid.Vaba kaubandus toob kaasa potentsiaalse eksportkauba hinna
tõusu kodumaisele tarbijale.Töölised ja kapital peavad hakkama liikuma ühest tööstusharust teise.