Majandusteooria eksami konspekt (0)

Microsoft Word - Majandusteooria eksam.docx



  SISUKORD  1.  Majandusteooria metodoloogilised alused ................................................................. 2    Majandusteooria mõiste ............................................................................................. 2 
  metoodika ................................................................................................................... 3  6.  Rahvamajanduslik ringkäik. SKP arvestus .............................................................. 4    Tulude ja kulude lihtsustatud ringkäik ....................................................................... 4 
  tulude-kulude täiustatud ringkäik ja tasakaaluseosed ................................................ 6 
  ühiskonnas loodud väärtuste mõõtmine ..................................................................... 6 
  skp arvestamine, lähtudes toodangust ........................................................................ 6 
  SKP arvestamine, lähtudes tuludest ........................................................................... 7 
  SKP arvutamine, lähtudes kuludest ........................................................................... 7 
  nominaalne ja reaalne skp. inflatsioon ....................................................................... 7 
  skp ja majanduslik heaolu .......................................................................................... 8  7.  Kogunõudlus ja kogupakkumine ............................................................................... 9    Kogunõudlus .............................................................................................................. 9 
  kogupakkumine ........................................................................................................ 10 
  kogunõudluse-kogupakkumise tasakaal ................................................................... 11 
  majandusšokid .......................................................................................................... 12 
  Kogunõudluse mõjutamine: eelarvepoliitika ........................................................... 13  8.  Rahaturg ja pangandus ............................................................................................. 14    Raha olemus ja funktsioonid .................................................................................... 14 
  Raha nõudlus ............................................................................................................ 15 
  Pangad kui raha pakkujad ........................................................................................ 17 
  Raha pakkumist mõjutavad tegurid ......................................................................... 18 
  kommertspangandus ................................................................................................ 18 
  keskpank .................................................................................................................. 19  11. majanduskasv ja -areng .............................................................................................. 20  1.  sissejuhatus .............................................................................................................. 20 
2.  Majanduskasv ja selle mõõtmine ............................................................................. 21 
3.  Majanduskasv ja majandustsüklid ........................................................................... 21 
4.  Majanduskasvu allikad ............................................................................................. 23 
5.  Majanduskasv ja tulujaotus ...................................................................................... 24 
6.  Majandusarengu sotsiaalsed aspektid ...................................................................... 25  12. rahvusvaheline majandus ............................................................................................ 26  1.  rahvusvahelise kaubanduse alused ........................................................................... 26 
2.  Riigi maksebilanss ................................................................................................... 26     


  2  MAJANDUSTEOORIA EKSAM  1. MAJANDUSTEOORIA METODOLOOGILISED ALUSED    MAJANDUSTEOORIA MÕISTE  UURIMISOBJEKT JA KÄSITLUSVIIS  Majandusteooria on majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise 
üldiste seaduspärasuste uurimisega.  Mikroökonoomikas vaadeldakse majandusprotsesse üksiksubjekti (majapidamise, ettevõtte) 
tasandil. Makroökonoomikas aga kogu majanduse (riigi) tasandil.   Põhieesmärgiks  majandusprotsesside  olemuse  ja  seaduspärasuste  selgitamine  ning  arengu 
prognoosimine. Vajatakse teoreetilist analüüsi ja empiirilisi uuringuid.  Majandusteoorias peamine eeldus: Majanduses tegutsevad täiesti ratsionaalsed, majanduslikult 
mõtlevad,  sõltumatud,  egoistlikud,  tundetud,  reklaamist  ja  muudest  psühholoogilistest 
mõjuritest mittemõjutatavad inimesed e homo oeconomicus’ed.  ERINEVAD MAJANDUSTEOORIAD  Ei ole olemas ühte, ainuõiget ja üldkehtivat majandusteooriat!  1.  Traditsiooniline (neoklassikaline) mikroökonoomika – eeldab majandussubjektide  täielikku  iseseisvust  ja  sõltumatust,  nende  egoistlikku  tegutsemist  eesmärkide 
saavutamisel ja ratsionaalset käitumist. Konkurents tagab nappide ressursside parima 
kasutamise.  2.  Struktuuriökonoomika – tegeleb turule orienteeritud ettevõtte tegevuse analüüsiga.  Proovitakse selgitada, millistes situatsioonides oleks soodsam konkurentsi soodustada, 
millal võiksid kõne alla tulla mitmed tururegulatsioonid (maksud).   3.  Institutsiooniökonoomika  –  teooria  loomisel  püütakse  arvesse  võtta  erinevaid  regulaatoreid nagu kombed, traditsioonid ja inimloomusele omane koostöövalmidus.  4.  Makroökonoomika – uurib majanduse kui terviku käitumist. Keskendub indiviidide  tegevuste  koosmõju  uurimisele.  Uurimisobjektiks  on  kogunõudlus  ja  -pakkumine 
kaubaturul,  koguprodukti  maht  ja  kasv,  üldine  hinnatase,  tööpuudus,  rahaturg  jne. 
Oluline roll valitsuse poliitikal (eelarve- ja rahapoliitikal).  5.  Riigirahandus – spetsiifilisem, vaatleb majanduse mõjutamise võimalusi riigieelarve  kaudu, analüüsides samas riigieelarve tulude ja kulude struktuuri.  6.  Arenguökonoomika – lähtub üldise tulutaseme hindamisest, seob käsitluse üksikisiku  heaolu mõõtmisega.  7.  Välismajandusteooria  –  riigi  välismajanduslik  tasakaalu  mõju  üksikute  kaupade  turutasakaalu kujunemisele. 


  3  8.  Uus  majandus  –  tähtsamaks  teguriks  on  muutunud  informatsiooni  levi  ja  võrkstruktuurid.  Igas reaalses majandussüsteemis eksisteerib nelja liiki majandussubjekte:  1.  Sisemaised tarbivad subjektid e majapidamised 
2.  Sisemaised tootvad subjektid e ettevõtted 
3.  Riik  
4.  Välismaa    METOODIKA  Mikroökonoomika  •  Lähtepunktiks üksik majandussubjekt. 
•  Keskseks probleemiks valiku- (parima tegustemisalternatiivi valik) ja jaotusprobleem  (nappide ressursside jaotamine parimal võimalikul viisil).  •  Saab kasutada täpseid matemaatilisi seoseid.  Makroökonoomika  •  Analüüsitakse  rahvamajanduslike  agregaatide  vastastikuseis  suhteid  ja  tuletatakse  majanduse üldised seaduspärasused.  •  Vaadeldakse kauba- ja teenuste turgu kui ühtset tervikut.  NB!  Mikro-  ja  makromajanduses  on  kaks  mudelit  sama  uurimisobjekti  teaduslikuks 
käsitlemiseks, mis ei ole vastuolus, vaid täiendavad teineteist!  VÄLJENDUSVIISID  1.  Verbaalne – majandusteooria loomise alus. Enne seoste analüüsimist tuleb defineerida  mõisted.   2.  Graafiline – kahemõõtmelises teljestikus, tavaliselt esitatakse üldkujuna. 
3.  Matemaatiline – hädavajalik siis, kui soovitakse statistilisi andmeid. Majandusnäitajad  tähistatakse sümbolitega.  ABSTRAKTSIOON JA CETERIS PARIBUS PRINTSIIP  Majandusmudel  –  ettekujutus  tegelikest  majandusprotsessides,  mis  on  taandunud  ühe 
konkreetse valdkonna tähtsamatele seostele.  -  Teoreetilised mudelid – mõtteeksperimendid, mis aitavad tegelikkuse aspekte mõista.  Põhinevad oletustel.  -  Ökonomeetrilised mudelid – tuletatud tegelikust majandussituatsioonist. Järeldusi on  võimalik praktikas kontrollida.   


  4  Mudeli püstitamisel kasutatakse abstraktsiooni: valitakse huvipakkuv valdkond ning lisaks 
sellele ka olulised seosed selles valdkonnas. Mudelid on abstraheeritud kahes mõttes:   1.  reaalsus väljaspool käsitletavat valdkonda. 
2.  mitteolulised seosed valdkonna sees jäävad vaatluselt välja.  NB! Leitud seosed kehtivad vaid muude tingimuste samaks jäädes – ceteris paribus  („ülejäänu 
jääb samaks“).  RESSURSSIDE PIIRATUS JA OPTIMAALSUSPRINTSIIP  Optimaalsusprintsiip  –  erinevate  käitumisvõimaluste  seast  sellise  valimine,  mis  rahuldaks 
vajadusi parimal viisil.  1.  Püüda saavutada maksimaalne tulemus. 
2.  Püüda saavutada fikseeritud tulemus minimaalsete kulude e ressurssidega.  NB! Ei tööta koos!  TASAKAALUKÄSITLUS  Tasakaal  –  süsteemi  rahulik  seisund.  Majandusnähtusi  kirjeldavatel  näitajatel  ei  ole 
muutumistendentsi. Soovitav seisund.  Tasakaalu  peetakse  stabiilseks,  kui  see  taastub  iseseisvalt.  Kui  süsteemiväline  tegur  viib 
süsteemi tasakaalust välja, aga süsteem suudab ise tasakaalu tagasi saavutada.  Turusituatsioon,  kus  nõudlus  ja  pakkumine  väärtuselt  võrdsed,  iseloomustab  bilansiline 
tasakaal.  Situatsioon, kus ühe hüvise kogust või ühe osaleja heaolu ei ole võimalik suurendada, ilma et 
väheneks  mõne  teise  hüvise  toodetav  kogus  või  osaleja  heaolu  nimetatakse  pareto-
efektiivseks tasakaaluseisundiks.  AGREGEERIMINE  Ülevaatlikkuse  tagamiseks  tuleb  ühelaadsed  majandusüksused  agregeerida  sektoriteks  ja 
ühelaadsed transaktsioonid agregaatideks.   6. RAHVAMAJANDUSLIK RINGKÄIK. SKP ARVESTUS    TULUDE JA KULUDE LIHTSUSTATUD RINGKÄIK  Majapidamise all mõeldakse majandussubjekti, mis koosneb üksikisikust või ühise eelarvega 
perest.  Tarbimiskulutused (C) – ostes kaupu ja teenused; teguritulu (Y) = tulu  Tootmistegurid on töö, maa ja kapital. 


  5       
 
 
 
 
 
 
 
 
Valitsus sekkub majandusse suuremal või vähemal määral kõigis riikides. Aidatakse inimesi, 
kes ise endaga toime ei tule.   Toetused  e  tulusiirded  (TR)  on  rahalised  vahendid,  mis  tekivad  tulude  ümberjaotamisel 
riigieelarve kaudu.  Valitsuse  kulutused  (G)  hõlmavad  kulutusi  kaupade  ja  teenuste  ostmiseks  valitsusasutuste 
tarbeks. NT maanteede ülalpidamine, ministeeriumid, politsei jne.  Otsesed maksud (Td) – peamiselt tulumaks.  Kaudsed maksud (Ti) – tubaka- ja alkoholitoodete aktsiismaks. Ettevõte on need toote hinna 
sisse lülitanud ja järelikult maksab selle maksu kinni tarbija.    Säästud  on  osa  sissetulekust,  mida  ei  kulutata  kaupade  ja  teenuste  ostmiseks  ja  mida 
kasutatakse finantsturul kas väärtpaberite või raha näol.  Investeeringud  on  kulutused  seadmetele,  masinatele,  hoonetele  (tootmisvahenditele)  ning 
kaubavarudele.  Investeerimiseks  peetakse  igasugust  kapitali  kasvamist  ühiskonnas.  Suletud 
majanduses saab investeerida ainult nii palju, kui säästetakse.  Finantsturg on turg, kus pankade ja börside vahendusel hoiustatakse raha ja laenatakse seda 
välja.  Majapidamised  Ettevõtted  Kaubaturg  Teguriturg 


  6  Eksport (X) on oma maa kaupade müük välismaale ja import (Z) välismaal toodetud kaupade 
ostmine kodumaiseks kasutamiseks. Ekspordi ja impordi vahet nimetatakse puhasekspordiks 
(NX).      TULUDE-KULUDE TÄIUSTATUD RINGKÄIK JA  TASAKAALUSEOSED  Koguprodukt, kogukulutused ja kogutulu tegurikuludes mõõdetuna võrdsed suurused.  Import on lekke allikas, ekspordi kaudu lisandub raha.    ÜHISKONNAS LOODUD VÄÄRTUSTE MÕÕTMINE  Sisemajanduse koguprodukt (SKP) (GDP – Gross Domestic Product) on mingis riigis kindla 
perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses. 
Lähtub territoriaalsuse printsiibist, mõõdetakse aga riigi geograafilisel territooriumil loodud 
rikkusi .  Rahvamajanduse  koguprodukt (RKP)  (GNP  —  Gross  National  Product)  on  vaatlusaluse 
riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi (tavaliselt aasta) jooksul loodud kaupade ja teenuste 
lõpptarbimise  kogusumma  rahalises  väljenduses.  Aluseks  on  tootmistegurite  omanduse 
põhimõte,  arvestamisel  mõõdetakse  riigi  tootmistegurite  loodud  väärtusi,  kusjuures  pole 
oluline, kas need tegurid asuvad selles riigis või välismaal.    SKP ARVESTAMINE, LÄHTUDES TOODANGUST  SKP  arvestamisel  kasutatakse  ainult  lõpptoodangut.  See  eeldab,  et  tootmisprotsessi  igal 
tasandil tuleb pidada ranget arvestust, milline osa toodangu väärtusest lisandus tegelikult ja 
milline oli varem loodud lisandunud väärtuse osa.  Lõpptoodanguks  nimetatakse  lõpliku  kasutaja  ostetud  valmisprodukti  (võib  esineda  ka 
teenusena).  Vahetoodang  on  ühes  ettevõttes  val-  mistatud  toodang,  mida  kasutatakse  teiste  ettevõtete 
tootmisprot- sessis sisendina.  


  7    SKP ARVESTAMINE, LÄHTUDES TULUDEST  Rahvatulu (RT) on ühiskonna majandussubjektide teenitud kogutulu.   Amortisatsioonikulud on kulud põhivahendite taastamiseks ja remondiks.  SKP saame, kui liidame kõik palgad, rendid, intressid ja kasumid ning lisame veel 
amortisatsiooni ja kaudsed maksud.     SKP ARVUTAMINE, LÄHTUDES KULUDEST  Väärtuselises  väljenduses  on  kõige  suurem  SKP  kuluartikkel  tarbimiskulud. 
Tarbimiskuludeks  (C)  nimetatakse  uue  lõpptoodangu  või  teenuse  hankimiseks  tehtud 
kulutusi. NT uue auto ost läheb SKP arvestusse, aga kasutatud auto ostmiseks tehtud kulutus 
ei lähe.   Teine peamine kulutusteliik on investeeringud.   Valitsus  sekkub  majandusse  suuremal  või  vähemal  määral  kõigis  riikides.  Seetõttu  tuleb 
kolmanda suure kuluartiklina välja tuua valitsuse kulutused.   Neljanda  komponendi  SKP-st  kulude  meetodil  moodustavad  väliskaubandusele  tehtud 
kulutused. SKP mõõtmisel võetakse arvesse ekspordi ja impordi vahe ehk puhaseksport (NX).     NOMINAALNE JA REAALNE SKP. INFLATSIOON  Nominaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust jooksvates hindades.  Reaalne  SKP  aga  võrreldavates  (baasaasta)  hindades.  (Nagu  Henton  ütles,  arvestab 
inflatsiooni).  Reaalse ja nominaalse SKP erinevust väljendab SKP deflaator. Deflaatori näol on sisuliselt 
tegemist hinnaindeksiga, mis mõõdab hindade muutumise tempot ehk inflatsiooni.     Kui deflaatori väärtus on suurem kui 100, on tegemist hinnatõusuga, kui aga sellest väiksem, 
siis hinnalangus.   inflatsiooni määr = deflaator – 100.   


  8  Tarbijahinnaindeks näitab tüüpilise majapidamise kaupade ja teenuste ostukorvi keskmine 
hinna muutust.      SKP JA MAJANDUSLIK HEAOLU  SKP ja RKP näitajaid kasutatakse sageli riigi arengu- ning heaolutaseme iseloomustamiseks 
ning rahvusvaheliste võrdluste tegemiseks.   Puhas  majanduslik  heaolu  ―  hõlmab  lisaks  SKP-le  veel  inimeste  vaba  aja  väärtust  ja 
turuvälisest majandustegevusest saadud tulu. Sellest on lahutatud nn negatiivsed välismõjud, 
nagu keskkonna reostus, ühiskondlik ebastabiilsus jne.   SKP kui arenguindikaatori puudused ja seosed tegeliku heaolutasemega:  •  SKP ei arvesta, et riikide rahvaarv on erinev. Kasutatakse SKP ühe elaniku kohta. 
•  Hinnataseme muutused. Ajaliste võrdluste tegemisel ei saa kasutada nominaalset SKP- d, sest hinnatase ei püsi konstant- sena. Kasutatakse deflaatorit.  •  Valuutade  ostujõu  erinevused.  Rahvusvaheliste  võrdluste  tegemiseks  tuleb  riikide  rahandusnäitajad teisendada ühtsesse valuutasse. Kasutatakse ostujõu pariteeti (PPP ― 
Purchasing  Power  Parity)  näol  on  tegemist  tingliku  vahetuskursiga,  mis  võrdsustab 
erinevate valuutade ostujõu.   •  SKP ei arvesta vaba aja väärtust.  
•  Lõpptoodangu  struktuur.  SKP  ei  näita,  milliseid  kaupu  ja  teenuseid  ning  millises  proportsioonis toodetakse   •  Negatiivsed välismõjud. Tänapäeva arenenud ühiskonnale on iseloomulikud teravad  keskkonnaprobleemid. Ei tea, millise hinnaga (loodusreostuse mõttes) on järjekordsed 
tonnid naftat, kivisütt vms toodetud  •  Klimaatilised  tingimused.  Maa  külmemates  piirkondades  tuleb  teha  suuremaid  kulutusi kütmisele ja soojadele riietele kui soojades maades.   •  Ametlikul statistikal põhinev kajasta SKP varimajanduse osa inimeste heaolus. Kui ei  arvestata, siis  -  SKP tase on alahinnatud, kuna suur hulk tegelikult toodetud kaupu ja teenuseid  puudub arvestusest  -  SKP  kasvutempo  ei  peegelda  tegelikkust  (ametliku  majan-  duse  ja  varimajanduse kasvutempod erinevad)  -  SKP  struktuur  ei  peegelda  tegelikkust  ei  tootmise  ega  lõpp-  tarbimise  seisukohast, samuti on alahinnatud erasektori osa.      


  9    7. KOGUNÕUDLUS JA KOGUPAKKUMINE    KOGUNÕUDLUS  Kogunõudlus  (AD)  on  majapidamiste,  ettevõtete,  valitsuse  ja  välissektori  poolt  erinevatel 
hinnatasemetel  osta  soovitud  kaupade  ja  teenuste  koguväärtus.  Elemendiks  tarbimine  (C), 
investeeringud (I), valitsuse kulutused (G) ja puhas eksport (NX=X-IM).  AD = C + I + G + (X – IM)  Eratarbimiskulutused sõltuvad indiviidide tulude suurusest.  Investeerimiskulutused  käsitletakse  tavaliselt  sõltumatutena  tegelikust  tulutasemest. 
Koosnevad  peamiselt  uute  kapitalikaupade  soetamise  kulutustest,  uusehitusest  ning 
akumuleerunud  kaubavarudest.  Keeruline  prognoosida.  Majanduskasvu  seisukohalt  on 
olulised puhasinvesteeringud, mis näitavad majanduse kapitalivaru reaalset suurenemist.  Valitsussektori  kulutused  sõltuvad  tema  funktsioonidest  ja  käsutada  olevatest  eelarve 
vahenditest, mis saadakse maksudest.  NB! Kogunõudlus on hinnatasemega vastupidi seotud! Majandusteadlased seletavad:  •  Rikkuse efekt (ehk nn Pigou efekt) — hindade kasvades sissetuleku ostujõud väheneb 
seega tarbimine ja kogunõudlus vähenevad samuti.   •  Intressimäära mõju — hindade kasvades suureneb ka intressimäär, mis motiveerib 
majapidamisi rohkem säästma ja vähem tarbima ning ettevõtteid vähem investeerima; 
tagajärjeks on kogunõudluse vähenemine.   •  Välismaiste  ostude  mõju  —  kodumaise  hinnataseme  tõustes  hakatakse  tarbima 
suhteliselt  odavamaid  importkaupu,  samas  ekspordivõimalused  halvenevad. 
Tagajärjeks on puhasekspordi ja kogunõudluse vähenemine.     Mis tahes kogunõudluse elemendi kasv nihutab kogunõudluse kõverat paremale, kahanemine 
aga vasakule. 


  10    Kogunõudlust mõjutavad tegurid:  Tarbijate käitumise muutumine:  1.  Kodumaiste kaupade tarbimiselt välismaistele ümberorienteerimine ja vastupidi. 
2.  Säästmiskalduvuste muutumine. 
3.  Tulevikuootuste muutused. 
4.  Maksustamise muutused.  Investeeringute mahu muutumine:  1.  Intressimäära muutused. 
2.  Tulevase perioodi kasumiootuste muutused. 
3.  Ettevõtluse maksustamise muutused. 
4.  Tehnoloogia areng.  Valitsuse kulutuste suurendamine või vähendamine  Muutused puhasekspordis:  1.  Muutused väliskaubanduspartnerite majanduses. 
2.  Valuutakursside muutumine.  Poliitiliste tegurite hulka kuuluvad raha- ja eelarvepoliitilised meetmed, mida riik rakendab 
enamasti kindla eesmärgi saavutamiseks.   Välised  tegurid  ei  ole  otseselt  majanduslike  meetmetega  mõjutatavad.  NT  rahvastiku 
juurdekasv suurendab tarbimisnõudlust.    KOGUPAKKUMINE  Kogupakkumine (AS) on majandussubjektide valmidus müüa sõltuvalt hinnatasemest mingi 
kindel hulk lõpptoodangut. Maht kujuneb eraettevõtete ja avaliku sektori ettevõtete 
tootmismahu summana.   KOGUPAKKUMINE KLASSIKALISE MAJANDUSTEOORIA 
KÄSITLUSES  Käsitleb  majandust  pikal  perioodil,  mille  puhul  tootmismaht  tasakaalustub  tasemel,  kus 
tootmisressursid on täielikult hõivatud. Pikaajaline kogupakkumise graafik (ASLR — long-
run aggregate supply) kujutatav vertikaalse sirgena. Tootmismaht sõltub kapitali ja töö- jõu 
kogumahust  ja  tootlikkusest  ning  olemasolevast  tehnoloogiast,  mis  kokku  määravad 
potentsiaalse tootmismahu. 


  11  Potentsiaalne  tootmismaht  (Q*)  kujutab  endast  tootmismahtu  ressursside  maksimaalse 
rakendatuse korral e tootmistaset tootmisvõimaluste piiril. Suurus oleneb tööjõu pakkumisest 
ja töö tootlikkusest, kapitali akumulatsioonist ja tehnoloogilisest arengutasemest.  KOGUPAKKUMISE LÜHIPERIOODI MUDEL (KEYNES)  Lühiperioodi  kogupakkumise  kõver  (ASSR  —  short-  run  aggregate  supply),  mille  puhul 
majandus toimib ressursside alahõive ja tööpuuduse tingimustes. Keynesi käsitluse kohaselt ei 
mõjuta hinnataset isegi toodangu mahu suurenemine.  Põhjused:  1.  Tööpuuduse oludes puudub töötajatel võime tingida palku ülespoole. 
2.  Ressursside alahõive korral on olemas vabad tootmisvõimsused. 
3.  Hindade muutmine on ettevõtte jaoks seotud sageli ka suurte kuludega. 
4.  Tööturule  seavad  piiranguid  mitmesugused  riigipoolsed  regulatsioonid  ning  ametiühingute tegevus.  Kogupakkumise  kõver  on  kujutatav  horisontaalse  sirgena.  Kogupakkumise  maht  on 
lühiajaliselt hinnatasemest täielikult sõltumatu.  Põhiseisukoht: tasakaaluseisundis sõltub toodangu maht eeskätt kogunõudlusest.  Keynes peab tootmisressursside alakoormatuse peapõhjuseks ebapiisavat kogunõudlust.    KOGUNÕUDLUSE-KOGUPAKKUMISE TASAKAAL  LÜHI- JA PIKAAJALINE TASAKAAL  Kui  käsitletakse  kogupakkumist-kogunõudlust  lühiperioodil,  siis  vaadeldakse  seda 
horisontaalse  sirgena  ehk  Keynesi  kogupakkumise  mudelina.  Pika  perioodi 
majandusprotsesse selgitab paremini aga vertikaalne, klassikalisele majandusteooriale omane 
kogupakkumise graafik – tekib kombineeritud kogupakkumiskõver.  Kogupakkumise  seos  hinnatasemega  on  periooditi  erinev  ning  on  erinev  majanduse 
lühiperioodil  ja  pikal  perioodil.  Lühiperioodil  on  hinnad  jäigad,  kogupakkumise  kõver 
horisontaalne  sirge  ning  kogunõudluse  muutus  toob  kaasa  ka  toodangu  ja  tulude  mahu 
muutused.   TASAKAAL, POTENTSIAALNE TOOTMISMAHT JA SKP LÕHED  Kogunõudluse ja -pakkumise tasakaalu kujunemisel on 3 võimalust – tasakaal saabub kas:  1.  Täishõive tingimustes (tegelik SKP=potentsiaalne tootmismaht Q*).  2.  Allpool täishõivet (tegelik SKP < Q*). 


  12  3.  Ülevalpool täishõivet (tegelik SKP > Q*).  Tegeliku (jooksva) ja potentsiaalse tootmismahu erinevust nimetatakse SKP lõheks.   SKP positiivne lõhe – tegelik reaalne SKP on madalam kui potentsiaalne tootmismaht. Tekib 
siis,  kui  tarbijad  või  investeerijad  peavad  hinnataset  liiga  kõrgeks  ja  kulutavad  vähem. 
Tulemusena tekib tööpuudus. Võimalikud lahendused:  1.  Alandada palgataset, mille tagajärjel tootmiskulud alanevad, kogupakkumine suureneb,  üldine hinnatase alaneb ving tootmismaht kasvab. Tegelt ei saa töötada, sest  -  Eksisteerivad ametiühingud ja miinimumpalga seadused 
-  Psühholoogiline tõrge (madal palk kaotab motivatsiooni) 
-  Kui ettevõte alandab palka, on oht, et töötajad lahkuvad 
2.  Suurendada kogunõudlust (soodsad laenud)    SKP negatiivne lõhe – tegelik reaalne SKP on kõrgem kui potentsiaalne tootmismaht Q*.    -  Inflatsiooniline SKP lõhe – põhjuseks on raha liigsest pakkumisest tingitud inflatsioon 
-  Majanduse ülekuumenemine – põhjuseks liiga suur nõudlus  Tekib liiga madala hinnataseme korral, mis paneb inimesed rohkem kulutama.        MAJANDUSŠOKID  Kogunõudluse-kogupakkumise muutused tingivad majanduse ebastabiilsuse: majanduskasv ja 
-langus vahelduvad periooditi.  


  13  Välistest  teguritest  tulenevaid  tugevaid  makroökonoomilist  tasakaalu  mõjutavaid  protsesse 
nimetatakse vastavalt mõjutatavale agregaadile kas nõudlus- või pakkumisšokkideks (šokk 
tähendab majanduses järsku, välistingimustest tulenevat muutust, mille tulemusena on häiritud 
makroökonoomiline tasakaal).  Mõjutavad  oluliselt  majanduslikku  heaolu.  NT  negatiivsed  šokid  suurendavad  sageli  järsult 
tööpuudust  ja/või  inflatsiooni.  Leevendamiseks  kasutavad  valitused  stabiliseerimispoliitikaid,  mis  pehmendavad  kõrgest  tööpuudusest  või  hinnatasemest 
tulenevaid sotsiaalseid probleeme ja vastuolusid.  KOGUNÕUDLUSE MUUTUS NÕUDLUSŠOKI MÕJUL  Nõudlusšoki omapära see, et palkade ja hindade tõus võib toimuda nõudluse kasvu tagajärjel 
väga järsku ning majandus- subjektid ei jõua piisavalt kiiresti muutunud oludega kohaneda.   Kogunõudlus-kogupakkumine tasakaalustub vahemikus, kus kogupakkumise kõver on tõusev.   KOGUPAKKUMISE MUUTUS PAKKUMISŠOKI TULEMUSEL  Pakkumisšokk  tuleneb  eelkõige  ettevõtete  tootmiskulude  kiirest  kasvust,  mis  mõjutab 
kogupakkumist  ja  hindu.  Kuna  on  otsene  mõju  hinnatasemele,  nimetatakse  sageli 
hinnašokkideks.   Mõjutavad tegurid:  1.  Palgatase – palgatõus nihutab kogupakkumiskõvera vasakule. 
2.  Tootmisisendite  kallinemine  põhjustab  samuti  kogupakkumiskõvera  vasakule  liikumist.  3.  Valuutakursi muutus – rahvusvaluuta väärtuse vähenemine nihutab kogupakkumise  kõvera vasakule, kuna importseadmed, -tooraine jms muutuvad kodumaisele tootjale 
kallimaks.  4.  Tehnoloogia  areng  suurendab  tootlikkust,  ning  kui  palgad  kasvavad  tootlikkusest  aeglasemalt, nihkub kogupakkumiskõver paremale.  5.  Tootmistegurite pakkumise (kapital, töö) kasv alandab tegurite hinda, tootmiskulud  alanevad ning kogupakkumise kõver nihkub paremale.   Pakkumisšokk võib olla ka vastupidise mõjuga. Tootmiskulude kiire ja oluline vähenemine 
võib  põhjustada  tootmismahu  hüppelist  kasvu  ja  ületootmist,  sest  kogunõudlus  ei  suuda 
suurenenud tootmismahtu piisavalt kiiresti absorbeerida.     KOGUNÕUDLUSE MÕJUTAMINE: EELARVEPOLIITIKA  Eelarvepoliitika on maksusüsteemi ja valitsussektori kulude kujundamine, mille eesmärgiks 
on eelkõige täishõive saavutamine ja koguprodukti mitteinflatsiooniline kasv.  


  14  Valitsussektor püüab tema käsutuses olevate vahenditega suurendada kogukulutusi — näiteks 
maksumäärade  alandamine  suurendab  tarbijate  ostuaktiivsust  ja  teiselt  poolt  muudab 
investeeringud tasuvamaks.   Eelarvepoliitika kasutamisel majanduse mõjutamiseks on suurim probleem tegelikult selles, et 
vaidlused maksumäärade ning valitsuse kulutuse suuruse ja struktuuri ümber on poliitilised. 
Need  aktiviseeruvad  valimiste-eelsel  perioodil  ja  on  sageli  suunatud  valijatele,  eesmärgiks 
partei populaarsuse suurendamine, mitte majanduse tegelik paremaks muutmine.   8. RAHATURG JA PANGANDUS    RAHA OLEMUS JA FUNKTSIOONID  Raha  on  asjades  sisalduva  kasulikkuse  mõõtmise  ning  selle  alusel  toimuva  vahetuse 
abivahend. Vahetatav kõigi teiste kaupade vastu, likviidseim vara.  RAHA FUNKTSIOONID  1.  Raha kui vahetusvahend e kui maksete teostamise vahend. Tuleneb soovist kokku  hoida bartermajandusele omaste tehingukulude arvel ning tõsta üldist majanduslikku 
efektiivsust.  Kaupraha – kariloomad, teokarbid, pärlid jne. Hiljem väärismetallid – kuld, hõbe. Hinnalised, 
sest suhteliselt piiratud ressursid, kergesti jaotatavad, füüsiliselt vastupidavad.  Asendusid sümbolrahaga – kas paber või mingi odav metall, mis on valitsuse poolt kuulutatud 
täitma raha funktsiooni. Seaduslik maksevahend (valitsuse poolt määratud).  Arenenud  maailmas  toimuvad  enamikud  tehingud  deposiitrahaga  e  pankadesse  hoiustele 
paigutatud raha vahendusel. Algselt oli tšekk, nüüd pangakaardid.  2.  Raha kui arvestusühik. Mingi kaup või teenus on täpselt niipalju väärt, kuipalju saab  teda turul vahetada teiste kaupade vastu. Kõikide kaupade kasulikkust mõõdetakse ühe 
mõõdupuuga. Raha nominaalse suuruse määrab keskpank.  3.  Raha  kui  väärtuse  säilitamise  vahend.  Inimesele  on  omane  tung  säästa  ja  koguda  rikkust, mis võib esineda mitmel moel, nt erinevate varadena (kunst).  Puudusteks  inflatsioon  (väärtus  võib  langeda);  raha  ei  kasva,  kui  on  kodus  seinal 
(alternatiivkulu).  RAHA DEFINEERIMINE  KITSAMAS  TÄHENDUSES  –  ringlevad  paberrahad  ja  mündid,  mis  täidavad  kõike  kolme 
funktsiooni.  Samuti  nõude-  ja  tähtajalised  hoiused.  Seda  nimetatakse  raha  esimeseks 
agregaadiks ehk raha pakkumiseks (M1) M1 = sularaha ringluses + nõudehoiused. 


  15  LAIEMAS  TÄHENDUSES  –  lisaks  tulevad  juurde,  mitmed  tähtajalised  ja  säästuhoiused, 
valuutahoiused, väärtpaberid. Üldine tunnusjoon on see, et neid saab pärisrahaks muuta teatud 
protseduuri läbides.  Nimetatakse asendusrahaks ehk surrogaatrahaks (M2).  INFLATSIOON JA SELLE TAGAJÄRJED  Inflatsioon  on  üldine  hinnataseme  muutus  protsentides,  mis  viib  ühiskonna  kahjudele  ning 
ressursside ümberjaotusele. Rahaväärtuse langus. Normaalne inflatsioon jääb alla 5% aastas 
ja mõjud majandusele on tagasihoidlikud. Hüperinflatsioon ulatub üle 1000% ja va majandus 
variseb kokku ja tuleks kehtestada uus raha.  1.  Äraarvatud inflatsioon – täielikult prognoositud. Toob kaasa:  -  Raha hoidmise alternatiivkulu tõus. Inimesed hoiavad vähem raha pangas 
-  Menüükulu. Vajadus vahetada kogu aeg hinnasilte, seadistada ümber masinaid  jne  -  Maksutuludena riigieelarvesse laekuva raha reaalväärtuse langus.   2.  Ootamatu inflatsioon – prognoosimatu, majandussubjektid ei oska või ei jõua ennast  kaitsta.  -  Ümberjaotav efekt, s.t et rikkust jaotatakse laenuandjate ja -võtjate vahel ümber.  (intress väheneb).  -  Turusignaalide moonutamine – firmade tulemid näivad tegelikest suurematena,  mis võib kaasa tuua ebaproduktiivsed investeeringud.    RAHA NÕUDLUS  RAHA KUI ARVESTUSÜHIKU JA VAHETUSVAHENDI 
FUNKTSIOONIST TULENEV NÕUDLUS      Kogu  rahanõudluse  käsitlus  on  suuresti  üles  ehitatud  küsimusele,  kas  hoida  rikkust 
väärtpaberite või sularahana.   


  16  Raha hoidmise 3 motiivi:  1.  Tehingu – majapidamiste vajadus sooritada aeg-ajalt majanduslikke tehinguid. Hoitava  raha hulk sõltub ceteris paribus tehingute hulgast  2.  Ettevaatus  –  majapidamiste  valmisolek  ebaregulaarseteks  ja  ettenägematuteks  tehinguteks.  Sõltub  sissetulekust,  võimalusest  vahetada  vähemlikviidses  vormis 
hoitavat raha likviidsema raha vastu, saamata jäänud intressitulu suurusest.  3.  Spekulatiiv – soov hoida raha tulu saamise eesmärgil. Sõltub intressimäärast.  Mida suurem on tulu, seda suurem on rahanõudlus. Mida kõrgem intressimäär, seda väiksem 
on rahanõudlus.  RAHA  KUI  RIKKUSE  AKUMULATSIOONI  VAHENDI  FUNKTSOONIST 
TULENEV NÕUDLUS  Varimajanduse ulatus – sularaha kaitseb omaniku anonüümsust.  Majanduse  dollariseerumise  aste  -  Mitmetes  kõrge  inflatsiooniga  riikides  hoitakse  raha 
mingis  konventeeritavas  üldtunnustatud  valuutas  (nt  USA  dollarites),  eelistatakse 
kodumaistele väärtpaberitele. Sellisel juhul aktsepteerivad sageli ka kohalikud kaubandus- ja 
teenindusasutused  kas  ametlikult  või  mitteametlikult  dollari  kasutamist.  Venemaa,  Lõuna-
Ameerika  RAHA RINGLUSKIIRUS   Raha  ringluskiirus  on  kordade  arv,  mida  rahaühik  käibib  mingi  peerioodi  (aasta)  jooksul. 
Mida kiiremini ringleb, seda suuremat tulu hulka saab ta teenindada.   1.  Maksete  laekumise  sagedus  ning  maksete  teostamise  ja  pangaülekannete  laekumise efektiivsus. Maksekaardid ja internet on suurendanud raha käibekiirust.  2.  Intressimäär. Mida kõrgem on intressimäär, seda rohkem paigutavad inimesed raha  panka ja siis suureneb ringluskiirus.  3.  Oodatud  inflatsioon.  Ühelt  poolt  teiseneb  kiire  inflatsioon  kõrgemaks  intressiks,  teisalt püüavad inimesed rahast kiiremini lahti saada.  4.  Elatustase. Madala elatustasemega riigis seisab palju vaba raha, sest püsikaupu ei jõuta  osta. Ringluskiirus aeglane.  5.  Institutsionaalsed tegurid. Mida arenenumad on pangad ja finantsturg seda suurem  on raha ringluskiirus.  RAHATURU GRAAFILINE KIRJELDAMINE JA TASAKAAL  Kvantitatiivse rahateooria kohaselt on rahapakkumiskõver vertikaalne (täiesti mitteelastne 
intressimäära suhtes). Rahapakkumine ei sõltu intressimäärast kui raha pakkumisena käsitleda 
ainult baasraha pakkumist või tegemist on fikseeritud vahetuskursiga 


  17    Rahaagregaadi M1 korral on pakkumiskõver elastne (intressimäära tõustes raha pakkumine 
suureneb ja vastupidi).    Rahanõudluse kõver ehk likviidsuseelistuste kõver (L) näitab majandussubjektide nõutavat 
reaalse raha hulka erinevate intressimäärade korral      PANGAD KUI RAHA PAKKUJAD  PANGAD KUI RAHA PAKKUMISE SUURENDAJAD, RAHA VÕIMENDID  Suure osa kogu raha pakkumisest moodustab kommertspankades nõudehoiustel asuv raha.  Kommertspank saab raha luua kahel tingimusel:  1.  Pangad laenavad lisareservid laenusoovijatele välja 
2.  Pangast laenu võtja kasutab saadud raha kaupade või teenuste ostmiseks, tasudes nende  eest ülekandega.  Reservivõimendi = hoiuste võimendi 


  18  Kui laenusaajad võtavad osa laenust sularahana pangast välja, väheneb deposiitraha loomise  allikas — panga reserv.     RAHA PAKKUMIST MÕJUTAVAD TEGURID  RAHABAAS JA RAHA PAKKUMINE  Kontroll  on  antud  enamasti  keskpangale,  mis  saab  mõjutada  nii  kommertspankade 
sularahareservi kui ka erasektori käes ringleva raha hulka.   Raha pakkumine sõltub:  1.  Pankade soovitud sularahareservi määr – mida väiksem on keskpanga kehtestatud  kohustusliku reservi määr, seda suurem on raha pakkumine  2.  Erasektori soov hoida sularaha – mida rohkem sularaha erasektori, seda väiksem on  pankade laenureserv ja raha pakkumine  3.  Intressimäär  –  kõrgem  intressimäär  suurendab  tähtajalistelt  hoiustelt  teenitud  tulu  ning alandab seega sularaha ja deposiidi suhet  4.  Raha juurdevool välismaalt 
5.  Riigieelarve defitsiidi olemasolu    KOMMERTSPANGANDUS  Funktsioonid:  1.  Klientide raha hoiustamine 
2.  Laenuandmine ja investeerimine 
3.  Maksete teostamine  Lisaks on finantseerimisasutused (laenu- ja hoiuühistud jne).  Kommertspangandus tegutseb osareservipangandusena. Täites kahte põhilist funktsiooni – 
raha hoiustamine ja laenude andmine – peab pank leidma optimaalse tasakaalu väljalaenatavate 
ressursside ja pangas hoitava reservi vahel.   Pank  on  kasumit  taotlev  üksus  nagu  kõik  teisedki  ettevõtted,  seega  peab  ta  teenima  oma 
omanikele  kasumit  raha  välja  laenates  ja  säilitama  usaldusväärsuse  klientide  ees,  hoides 
piisavalt  reserve  nende  nõuete  täitmiseks.  Kasum  tekib  sellest,  et  võtab  väljalaenatavatelt 
summadelt suuremat intressi võrreldes hoiustajatele makstava intressiga.  Klientide  usaldusväärsuse  hindamine  ning  maksevõimeliste  klientide  väljasõelumine 
moodustab  suure  osa  eduka  panganduse  alustest  ning  on  üheks  kahest  suuremast  riskist, 
millega  pank  kokku  puutub.  Teine  suurem  risk  on  seotud  võimalusega  jätta  rahuldamata 
hoiustajate  nõudmised  sularaha  väljavõtmiseks  või  pangaülekannete  tegemiseks.  Liigne 
laenuandmine võib pangale saatuslikuks saada.  


  19  Keskpank  kehtestab  kohustusliku  reservimäära  ehk  kohustuslikult  pangas  hoitava 
sularahareservi suhte hoiustesse, mis asub keskpangas nõudehoiusena. Eestis (13%).  Kui pank ei suuda lühiajaliselt rahuldada oma klientide sularahanõudmisi, peab ta kas võtma 
laenu teistelt kommertspankadelt või laenata keskpangalt.  Pankade  usaldusväärsuse  mõõtmiseks  kasutatakse  likviidsuskriteeriumit  ja  kapitali 
adekvaatsuse (panga omavahendite ja tema riskantsete aktivate suhe) näitajat.     KESKPANK  FUNKTSIOONID  1.  Kodumaise raha emiteerimine.  -  Tehniline emisioon – pangatähtede trükkimine, transport ja hoiustamine 
-  Kodumaise rahakursi juhtimine ja selle määramine 
-  Riiklike rahatagavarade (keskpanga reservide) juhtimine  2.  Laenuandmine kommertspankadele 
3.  Otsene rahapoliitika 
4.  Pangandusjärelvalve 
5.  Valitsusele laenu andmine  VIIMANE LAENUANDJA KOMMERTSPANKADELE  Kui pank on makseraskustes, siis keskpank annab talle laenu. Intressimäära, millega antakse 
pankadele laenu, nimetatakse diskontomääraks e. baasintressimääraks, (ida madalam määr, 
seda rohkem laenatakse).   RAHAPOLIITIKA  Range rahapoliitika tähendab raha pakkumise suhtelist vähendamist võrreldes SKP kasvuga. 
Muude  tingimuste  samaks  jäädes  on  selle  tagajärjeks  intressimäära  tõus,  investeeringute 
vähenemine ja majanduskasvu aeglustumine.   Ekspansiivne rahapoliitika tähendab raha pakkumise suhte- list suurendamist, võrreldes SKP 
kasvuga. Raha pakkumise suurendamiseks võib keskpank raha juurde trükkida, obligatsioone 
müüa, laenata jne. Selle tagajärjel intressimäär alaneb, investeeringud suurenevad ja toimub 
majanduse üldine elavnemine.   KESKPANK KUI RIIGIPANK  Keskpank võib olla rohkem või vähem seotud valitsusega.   1.  Valitsusele raha laenamine (suhtutakse negatiivselt, sest siis kaotab pank oma poliitilise  sõltumatuse). Mõnes riigis antakse valitsusele laenu vaid erandkorras, teistel juhtudel 
võib see toimuda automaatselt.  


  20  2.  Valitsuse esindamine rahvusvahelistes finantstehingutes.  
3.  Valitsuse arvelduste toimumine läbi keskpanga arvelduskeskuse.   Keskpanga sõltumatuse valitsusest määrab see, missugused on keskpanga suhted riigieelarvega 
ja  valitsuse  esindatus  keskpanga  nõukogus.  Keskpanga  poliitiline  sõltumatus  tuleneb  ka 
asjaolust, kui pikaks ajaks määratakse keskpanga president. Mida pikem on see aeg, seda 
sõltumatum on keskpank (Eestis 5 a ja vallandatakse ainult kohtuotsusega)   11. MAJANDUSKASV JA -ARENG  1.  SISSEJUHATUS  Majanduskasv tähistab reaaltulu (reaalne SKP) suurenemist ühe elaniku kohta.  Majandusareng on pikaajaline protsess, mille käigus suureneb reaaltulu ühe elaniku kohta, 
samal  ajal  kui  absoluutse  vaesuse  piirist  allpool  elavate  inimeste  arv  ei  kasva  ning  tulude 
jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks.  Ühiskonna üldine areng hõlmab lisaks majandusarengule ka kvalitatiivseid ning struktuurseid 
muutusi  ühiskonnas,  NT  väärtushinnangute  ja  hoiakute  muutumine,  mittemateriaalsete 
vajaduste rahuldatus, tehnoloogia areng, ühiskondlike institutsioonide areng, demograafiline 
areng jne.   1990. aastatel tõusis esile jätkusuutliku arengu kontseptsioon, mille kohaselt areng 
peab  rahuldab  inimkonna  praeguseid  vaja-  dusi,  kahjustamata  seejuures  tulevaste 
põlvkondade võimalusi oma vajadusi rahuldada.   ARENGUINDIKAATORITE VALIK JA ÜLDISED TUNNUSED  Riikide majandusarengu mõõtmisel ja võrdlemisel tuleb kõigepealt leida vastused järgmistele 
küsimusele:  -  Milliste valdkondade arengutaset mõõta?  
-  Milliste indikaatorite alusel seda teha?  
-  Kus kulgeb piir rahuldavate ja mitterahuldavate arengutulemuste vahel?   Arenguindikaatorite kasutamisvõimalused kajastuvad nende neljas põhifunktsioonis:   1.  Informatiivsus. Arenguindikaatoreid saab kasutada riigi elatustaseme kirjeldamisel ja  rahvusvaheliste võrdluste tegemisel.   2.  Normatiivsus. Iga arenguindikaator põhineb teatud kindlal arengukontseptsioonil ning  sisaldab sellele omaseid väärtusi, eesmärke ja norme.  


  21  3.  Hinnangulisus.  Indikaatorid  baseeruvad  eesmärke  ja  standardeid  sisaldavatel  normatiivsetel  kontseptsioonidel,  mis  võimaldavad  hetkeolukorda  võrrelda 
soovitavaga.   4.  Otsustusfunktsiooni  täidavad  arenguindikaatorid  juhul,  kui  neid  kasutatakse  poliitiliste plaanide ettevalmistamisel.   2.  MAJANDUSKASV JA SELLE MÕÕTMINE  MAJANDUSKASVU INDIKAATORID  Põhjus, miks riigid taotlevad majanduskasvu poole, on rahvastiku kasv.  Riikide  majandusliku  arengutaseme  hindamisel  kasutatakse  kõige  sagedamini 
rahvamajanduse koguprodukti (RKP) näitajat. Eeliseks tema lihtsus.  Arengu seisukohalt on oluline ka RKP kasvutempo. Reaalne majanduskasv ilmneb vaid siis, 
kui RKP kasvutempo ületab rahvastiku kasvutempot – kõige tõesama pildi riigi arengust 
annab RKP kasv ühe elaniku kohta.  Mõnikord  kasutatakse  ka  juurdekasvutempot,  mis  näitab  lisandunud  osa  suhet  näitaja 
esialgsesse väärtusesse.  Et võrrelda eri riike, tuleb rahalised majandusnäitajad teisendada ühte valuutasse - Ostujõu 
pariteet! (tinglik vahetuskurss, mis võrdsustab erinevate valuutade ostujõudu).  Pigem vaadata pikaajalist perioodi.  EKSPONENTSIAALNE KASV JA TULUKONVERGENTS  Ka  väiksed  erinevused  kasvutempodes  viivad  suurte  erinevusteni  tulutasemes,  eriti  kui  on 
tegemist eksponentsiaalse kasvuga (kasvumäär on fikseeritud).  Tulukonvergents – sissetulekute erinevuse vähenemine rikaste ja vaeste riikide vahel. 
Toimub ainult siis, kui arenenud riikide ja arengumaade tulude suhe ühe elaniku kohta on 
väiksem nende kasvutempode pöördsuhtest.  3.  MAJANDUSKASV JA MAJANDUSTSÜKLID  Majandustsüklid  e  äritsüklid  on  oluliste  makromajanduslike  näitajate  sünkroonsed,  kuid 
ajutised  kõrvalkalded  nende  trendist.  Iseloomustab  aktiivsuse  kasv  üheaegselt  mitmetes 
valdkondades,  millele  järgneb  kokkutõmbumise  periood.  Tsüklid  on  korduvad,  aga  mitte 
kindlalt fikseeritud!  Koosneb kahest faasist – tõusust ja langusest, mida eraldavad teineteisest tsükli hari ja põhi. 
Võtmeteguriks on langusfaas.   


  22  Langusfaasis toimuvad protsessid:  1.  Eratarbimine väheneb 
2.  Ettevõtete kaubavarud suurenevad 
3.  Tootmine väheneb 
4.  SKP väheneb 
5.  Vallandatakse töölisi  Langusfaasi  lõpus  jõuab  majandus  tsükli  põhja,  pärast  mida  algab  tõusufaas,  kus  samad 
protsessid toimuvad vastupidi. See järel jõutakse tsükli harjani ja kõik algab otsast peale.    Pikaajaline  ja  sügav  langus  on  depressioon.  NT  ülemaailmne  majanduslangus  1930.aastate 
alguses.  Majandusnäitajaid võib jaotada kolme gruppi:  Samasuunalised  Vastassuunalised  Tugev seos tsükliga  Nõrk seos tsükliga   
 
  -  Valmistoodangu varud 
-  Tootmisisendite varud 
-  Tööpuudus 
-  pankrotid  -  Kogutoodang 
-  Sektorite  toodang  -  Ärikasumi  rahaagregaadid  -  Raha  käibekiirus  -  Lühiajalised  intressimäärad  -  Hinnatase  -  Mittekestvuskaupade  toodang  -  Põllumajanduse  ja  loodusressursside 
toodang  -  Põllumajandussaaduste  ja  loodusressursside  hinnad  -  Pikaajalised  intressimäärad    Äritsüklite aluseks olevaid šokid:  1.  Pakkumisšokid  –  tehnoloogia  areng,  kliimatingimuste  muutumine,  looduskatastroofid,  uued  ressursside  leiukohad  ja  sellega  kaasnevad  toorainehindade 
muutused maailmaturul.  2.  Poliitilised šokid – tekivad makromajanduspoliitiliste otsuste tagajärjel ja mõjutavad  enamasti nõudluse poolt. 


  23  3.  Nõudlusšokid – erasektori investeerimis- ja tarbimisotsuste muutused, mis põhinevad  tulevikuootuste muutustel.  4.  MAJANDUSKASVU ALLIKAD  Majanduskasv ilmneb, kui:  1.  Õpitakse olemasolevaid ressursse täielikumalt ära kasutama 
2.  Toimub tootmisressursside koguse ja/või kvaliteedi kasv.  LOODUSRESSURSID  Riigi  kasutuses  olevaid  loodusressursse  on  peetud  esmaseks  kasvuteguriks,  kuna  suletud 
majanduses sõltuvad tootmisvõimalused otseselt olemasoleva tooraine kogusest ja struktuurist.  Tänapäeval on riigi tootmisvõimaluste piirid avaramad, sest:  1.  Tehnoloogia areng võimaldab olemasolevaid loodusressursse efektiivsemalt kasutada 
2.  Transpordi areng võimaldab ressursse mujalt sisse tuua 
3.  Paljudele loodusressurssidele on leitud sünteetilised asendajad 
4.  Rahvusvahelise  kaubanduse  areng  võimaldab  spetsialiseeruda  ressurssidega  tagatud  toodangule ning vahetada seda teistes riikides toodetavate hüvitiste vastu.  Inimeste  seisukohalt  on  olulisimaks  ressurssiks  põllumajanduslik  maa  ning  energiakandjad. 
Praegu  domineerivad  taastumatud  energiakandjad  (nafta,  kivisüsi,  gaas),  kuid  aina  rohkem 
minnakse üle taastuvatele energiaallikatele (hüdro-, päikse-, tulle- ja biomassi energia).  INIMRESSURSID  Inimesed määravad ära, mida ja kui palju suudetakse toota.  Inimressursina käsitletakse nii inimeste hulka kui kvaliteeti. Oluline on rahvastiku vanuseline 
struktuur, eriti töövõimelise elanikkonna osakaal.  Rahvastiku  struktuur  sõltub  suures  osas  riigi  arengutasemest  –  kõrge  sündivusega 
arengumaades on laste ja noorte osakaal suur.  Kvaliteedi  määravad  ära  inimeste  tervislik  seisund,  haridustase  ja  oskused,  ettevõtlikkus, 
innovaatilisus, töötahe.  Investeeringud  inimkapitali  tähendabki  inimeste  töövõime  ja  -oskuste  parandamist  läbi 
haridus- ja tervishoiusüsteemi. Tihedalt seotud tehnoloogia arenguga.  KAPITAL  Kapitali akumulatsiooni aluseks on investeeringud, mille finantseerimisallikad on:  1.  Siseallikad – erasektori vabatahtlikud säästud ning maksupoliitika ja inflatsiooni abil  mobiliseeritavad riiklikud säästud 


  24  2.  Välisallikad  –  välisabi  ja  -laenud  ning  välisinvesteeringud,  samuti  rahvusvahelise  kaubanduse vahendusel saadavad ressursid.  Investeeringud  füüsilisse  kapitali  on  vajalik,  aga  mitte  piisav  tingimus  majanduskavu 
tegemisel.  Püsiva  ja  kiire  kasvu  jaoks  on  olulised  ka  investeeringud  inimkapitali, 
tehnoloogilised uuendused ning adekvaatne majanduspoliitika.  TEHNOLOOGIA  Tehnoloogia  näitab  hüviste  valmistamise  viisi  ja  selle  mõju  majanduskasvule  realiseerub 
tavaliselt uute, tootlikumate masinate, seadmete ja tootmisviiside kaudu.  Arengut on üsna raske prognoosida.  Omab  ka  negatiivseid  mõjusid,  näiteks  tööpuuduse  kasv,  kuna  masinad  teevad  üha  rohkem 
tööd inimese eest.  5.  MAJANDUSKASV JA TULUJAOTUS  Jaotusmeetodi  kasutamisel  järjestatakse  kõik  indiviidid  sissetulekute  alusel  kasvavas 
järjekorras ja seejärel jaotatakse kogu elanikkond gruppideks.  Lorenzi kõver iseloomustab riigi tulujaotus graafiliselt. Horisontaalteljel on tulusaajate hulk, 
vertikaalteljel on näidatud, kui suure osa rahvatulust saab elanikkonna grupp. Mida rohkem 
eemaldub  kõver  diagonaalsest  võrdsuse  joones  AC,  seda  ebavõrdsem  on  sissetulekute 
jaotumine.   Arenenud  riike  iseloomustab  astmeline  tõus  madalalt  tuluastmelt  kõrgemale,  vaesemates 
maades eksisteerib terav kontrast väga suurte tuludega väikesearvulise eliidi ja arvuka vaeste 
klassi vahel.    Gini  koefitsiendi  väärtuseks  on  geomeetriliselt  ebavõrdsuse  piirkonna  suhe  kogu  võrdsuse 
joone alla jäävasse alasse (kolmnurk ABC). Väga ebavõrdse tulujaotusega riikides kõigub Gini 
koefitsient vahemikus 0,50 kuni 0,70 ja kõige ühtlasema tulujaotusega riikides vahemikus 0,20 
kuni 0,35.  


  25  KASVU JA TULUJAOTUSE SEOSED  Väidetakse, et tulujaotuse ebavõrdsus on seotud riigi üldise arengu- ja tulutasemega.   Majanduskasvu mõju tulujaotusele oleneb muu hulgas ka sellest, et missuguste vahenditega 
kasv on saavutatud, millised majandussektorid said prioriteedi jne. On täheldatud, et tulujaotus 
muutub ebavõrdsemaks riigi tootmisstruktuuri muutudes.  6.  MAJANDUSARENGU SOTSIAALSED ASPEKTID  VAESUS: PROBLEEMI OLEMUS JA LAHENDUS  Maailmamajanduse globaliseerudes on lõhe vaeste ja rikaste vahel suurenenud ― mitte ainult 
riikide, vaid ka inimeste tasandil.   C.  Oppenheim:  „Vaesus  tähendab  puudust  nii  materiaalses,  sotsiaalses  kui  emotsionaalses 
plaanis. See tähendab keskmisest väiksemaid kulutusi toidule, eluasemele ja riietele. Eelkõige 
hävitab  vaesus  võimalused  oma  tuleviku  ülesehitamiseks  ja  elumuutusteks.  See  röövib 
võimaluse  elada  ilma  haigusteta,  piisava  haridusega,  turvalises  kodus  ning  pika 
pensionipõlvega.”   Absoluutne  vaesus  seostub  inimeste  põhivajaduste  rahuldamatusega  ja  suhteline  vaesus 
viitab  tulude  ebaühtlasele  jaotumisele  vaeste  riikide  elanike  vahel  ja  rahvusvahelistele 
elustandardi erinevustele.  Erinevad  dimensioonid:  ühike  eluiga,  kirjaoskamatus,  arstiabi  kättesaamatus,  kõrvalejäetus 
otsuste tegemisel jne.  Vähendamiseks  on  erinevaid  võimalusi,  mis  sõltuvad  riigi  üldisest  arengutasemest  ja 
peamistest  arenguprobleemidest.  Keskmise  tulutasemega  maades  (Ladina-Ameerika)  oleks 
lahenduseks  tulujaotuse  parandamine,  vaesemates  riikides  (Aaf-  rika,  Lõuna-Aasia) 
majanduskasvu  kiirendamine  ning  ülerahvastatud  riikides  elanikkonna  kasvutempo 
alandamine.   TULUDE ÜMBERJAOTAMINE PÕHIVAJADUSTE RAHULDAMISEKS  Üks  võimalus  suunata  tootmismahu  kasvust  saadavad  täiendavad  tulud  vaestele  on  tulude 
ümberjaotamine.  -  Ümberjaotamine  pärast  kasumi  tekkimist  –  tulude  ümberjaotamine  jõukamatel  vaesematele kas maksusüsteemi vahendusel või muude poliitiliste meetmetega.  -  Ümberjaotamine  enne  kasumi  tekkimist  –  prioriteediks  anda  vaestele  võimalused  endale  ise  elatist  teenida.  Toimub  kas  tootmisvahendite,  eelkõige  maaomandi 
ümberjaotamine ning uute töökohtade loomine 


  26  Põhivajadused on Rahvusvahelise Tööorgnisatsiooni (ILO) poolt defineeritud kui perekonna 
minimaalsed nõudmised eratarbimi- seks (toit, peavari ja riietus) ning esmatähtsad avalikud 
teenused  (puhas  joogivesi,  sanitaartingimused,  ühiskondlik  transport,  ter-  vishoiu-  ja 
haridusasutused).   Põhivajaduste rahuldatuse määrab toodangu hulga ja struktuuri vastavus nõudlusele. Oluliseks 
teguriks riigi sotsiaalmajanduslik süsteem. Rahuldatus on riikides erinev.  12. RAHVUSVAHELINE MAJANDUS  1.  RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE ALUSED  Väliskaubanduse  põhjuseks  on  tootmisressursside  ebaühtlane  jaotus  maailmariikide  vahel, 
mida väliskaubandus saab leevendada.  Merkantilism  on  15-17.sajandil  levinud  käsitlus,  mille  põhitähelepanu  oli  suunatud 
aktiivsetele väliskaubandussuhetele ja riigi konkurentsivõimele välisturgudel.  Absoluutse  eelise  teooria  lükkas  18.sajandil  merkantilismi  ümber.  Selle  kohaselt  on 
rahvusvahelise  kaubanduse  abil  võimalik  jõuda  kõrgemale  heaolutasemele,  kui  riigid 
spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, mille osas neil on absoluutne eelis.  Suhtelise eelise teooria 19.sajandil näitas, et heaolu kasv on võimalik ka juhul, kui riigil ei ole 
absoluutset eelist. Riik peaks sellisel juhul spetsialiseeruma selle kauba tootmisele, mille osas 
on tema mahajäämus teistest riikidest väikseim.  Arengumaade ja tööstusriikide vahelist kaubavahetust kirjeldab küllalt hästi suhtelise eelise 
teooria  edasiarendus,  mida  tuntakse  Heckscheri-Ohlini  teooria  nime  all.  Riik  ekspordib 
kaupu,  mille  tootmisel  kasutatakse  antud  riigis  külluslikult  leiduvaid  toomistegureid  ning 
impordib kaupu, mille toomine nõuab riigi suhteliselt vähese ja seetõttu kalli teguri intensiivset 
kasutamist.  2.  RIIGI MAKSEBILANSS  MÕISTE JA KOOSTAMINE  Maksebilanss  on  statistiline  aruanne,  mis  summeerib  konkreetse  riigi  pool  teatud  perioodi 
jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Perioodiks tavaliselt kuu, kvartal, 
aastal  Ülesanded:  1.  Kirjeldab välismajandustegevusest saadava tulu kujunemist 
2.  Näitab välismaiste finantseerimisallikate struktuuri 
3.  Aitab hinnata ja võrrelda riigi laenu- ja võlasuhteid teiste riikidega 
4.  Aitab selgitada välisvaluutareservide muutumise põhjusi. 


  27  Koostamiseks vajalike andmete kogumise süsteemid:  1.  Küsitlused – põhineb infol, mis on kogutud statistiliste küsitlusvormid ja uuringute abil  (Austraalia, UK, USA, Kanada)  2.  Rahavood – põhineb residentsete pankade kaudu sooritavate rahvusvaheliste maksete  kogumisel (enamik mandri-Euroopa riigid)  3.  Administratiivne  –  kasutab  infoallikana  erinevate  ametkondade  poolt  eelnevalt  kogutud andmeid  4.  Kombineeritud  –  kujutab  eelkirjeldatud  võimaluste  sünteesi  (Eesti,  Läti,  Leedu,  Rootsi, Tšehhi)  Koostatakse tekkepõhisel arvestuspõhimõttel – kõik tehingud kajastatakse nende toimumise 
hetkel sõltumata sellest, kas raha on tegelikult laekunud või makstud. Tehingud kajastatakse 
turuhindades.  Kasutatakse  kahekordse  kirjendamise  süsteemi  –  iga  tehingut  kajastatakse 
kahe võrdse väärtusega kirjega (kreedit on suurenemine, deebet on ressursside kasutamine).  EESTI MAKSEBILANSI STRUKTUUR  Koosneb jooksevkontost, kapitali- ja finantskontost ning reservidest.  Jooksevkonto kajastab kaupade, teenuste ja tulude eksporti ja importi ning jooksevülekandeid.  -  Väliskaubandusbilanss kajastab kaupade eksporti ja importi. Kaubad võetakse arvele  siis, kui nad lähevad riigi sisekäibesse.  -  Teenuste  bilanss  –  kajastab  residentide  poolt  mitteresidentidele  müüdud  ja  neilt  ostetud teenuseid. NT transpordi-, ehitus-, turismiteenused jne.  -  Tulude bilanss – näitab tootmistegurite kasutamisega ja kasutada andmisega seotud  tulusid mis jagunevad  •  Tööjõu netotulu – makstud ja saadud palgad ilma maksudeta  •  Otse-,  portfelli-  ja  muudelt  investeerinutelt  saadavad  investeerimistulud  – 
intressid, dividendid jm.  -  Ülekannete bilanss   •  Valitsusülekanded  –  kajastavad  Eestile  välisriikide  poolt  antavat  välisabi  ja 
tema  poolt  tasutavad  rahvusvaheliste  organisatsioonide  liitumis-  ja 
liikmemakse.  •  Eraülekanded – üle ühe aasta Eestis olnud võõrtööliste rahaülekanded koju ja 
mitteresidentidest töötajate kulutused Eestis  -  Kapitalikonto  –  kajastab  põhiliselt  põhivaraga  seotud  kapitaliülekandeid,  võlgade  andeksandmist, intellektuaalomandi soetamist ja müüki  -  Finantskonto – kajastuvad rahvusvahelised investeeringud  •  Otseinvesteeringud – kaasneb investori oluline osalus  •  Portfelliinvesteeringud – väärtpaberiinvesteeringud  •  Muud investeeringud – kõik ülejäänud  Reservid kajastavad riigi keskpanga reservide muutust. Reservide olulisemad alajaotused on 
rahaline kuld, välisvaluuta. 


  28  MAKSEBILANSI DEFITSIIT JA ÜLEJÄÄK  Maksebilansi defitsiit tähendab, et vastav riik sõltub kaubavahetuses teiste riikide krediitidest. 
Allikaks on enamasti kaubandusbilansi puudujääk.   Maksebilansi  ülejääk  tähendab,  et  riigi  maksevõime  rahvusvahelistes  majandussuhetes 
suureneb, mis iseenesest on positiivne. Teisalt näitab ülejääk, et tarbimise ja investeerimise 
tase jääb riigis tootmise tasemest maha.