Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arenguökonoomika eksam (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas saab majandusarengut mõõta?
  • Mida iseloomustavad SKP ja RKP?
  • Kui majandusarengu indikaatori puudused?
  • Mida iseloomustavad absoluutne ja suhteline vaesus?
  • Mida iseloomustab inimarengu indeks?
  • Mida saab sellest järeldada?
  • Missugused on arengumaade mahajäämuse peamised põhjused?
  • Kuidas selgitavad lineaarsete astmete teooriad majanduse arengut?
  • Kuidas selgitavad struktuurimuutuste mudelid majanduse arengut?
  • Kuidas selgitavad rahvusvahelise sõltuvuse mudelid majanduse arengut?
  • Kuidas selgitavad neoklassikalised mudelid majanduse arengut?
  • Missugune on põllumajanduse roll riigi arengus?
  • Missugust mõju avaldab toiduainete hindade tõus maailmaturul arengumaadele?
  • Milles seisneb geograafiline dualism?
  • Kuidas selgitab Prebischi mudel arengumaade majanduskasvu aeglustumist?
  • Kuidas mõjutab rahvastiku kasv majanduse arengut?
  • Missugused tegurid mõjutavad sündivust?
  • Miks on vajalik valitsusepoolne sekkumine turule?
  • Kuidas lahendab riik välismõjude probleemi?
  • Kuidas mõjutavad keskkonnaprobleemid riikide majanduslikku arengut?
  • Missugused on välisabi osutamise peamised motiivid?
  • Kuidas mõjutab regionaalne integratsioon välisinvesteeringuid?
  • Kuidas suurendab vaba kaubandus heaolu?
  • Kui saaksime vabalt eksportida ja importida?

  • Defineerige majandusareng ja majanduskasv . Miks on oluline eristada majandusarengut ja majanduskasvu?
    MAJANDUSKASV- tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta. MAJANDUSARENG-pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. OLULINE: Areng üldisemalt hõlmab lisaks majanduslikule arengule ka kvalitatiivseid ning struktuurseid muutusi ühiskonnas, näiteks:
    väärtushinnangute ja hoiakute muutumine; mittemateriaalsete vajaduste (turvatunne, õnn) rahuldatus; tehnoloogia areng; ühiskondlike (riiklike) institutsioonide areng; demograafiline areng.
  • Iseloomustage erinevaid arengukontseptsioone. Milles seisnevad moderniseerimise probleemid? Miks on ökoloogiliselt säästva arengu kontseptsioon oluline?
    MODERNISEERIMINElaia tähendusega sotsiaalteaduslik kontseptsioon, mis hõlmab ühiskonna majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja poliitilise infrastruktuuri teisenemist.
    Majanduslikud aspektid: industraliseerimine, urbaniseerumine ja tehnoloogilised muutused põllumajanduses. Moderniseerimisprotsess hõlmab muutusi sellise majandusliku ja poliitilise süsteemi suunas, mis kujunesid välja Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas 18.-19.sajandil.
    Sotsiaalsed aspektid:traditsiooniliste kogukondlike sidemete nõrgenemine, isiksuse arengu ja saavutusete esiletõstmine. Poliitilised aspektid: võimu ratsionaliseerimine ja bürokraatia kasv. Kultuurilised aspektid: teadmiste kasvust tulenev usuliste veendumuste mõju vähenemine ühiskonnas.
    MODERNISEERIMISE PROBLEEMID - Konfliktide ja pingete kasv. Riikide arengutasemete ebaühtlustumine ning vaesuse kontsentreerumine. Ökoloogilised probleemid
    Ökoloogiliselt säästlik areng -majandusarengu seisukohast koguhüvede maksimeerimist viisil, mis arvestaks lisaks toodetavate kaupade ja teenuste mahule ka looduskeskkonna kvaliteedi säilimist ajas. Majandussüsteem on vaid üks osa globaalsest ökosüsteemist. Majandussüsteemi läbilaskevõimel on biofüüsikalised piirid. Globaalse ökosüsteemi määramatus on suur ja seda on raske kui mitte võimatu vähendada. Teatud protsessid looduses on pöördumatud.
    Ökoloogiliselt säästva arengu kontseptsioonpõhiprobleemideks tagada: 1) inimtegevuse mõõtmete püsimine ökoloogiliselt säästlikes piirides; 2) ressursside ja omandiõiguse õiglane jaotamine nii käesoleva inimgeneratsiooni raames kui ka praeguse ja tulevaste generatsioonide vahel ning inimeste ja teistebioloogiliste liikide vahel; 3) ressursside efektiivne jaotus turu ja teiste jaotusinstrumentide kaudu vastavalt eelnevates punktides defineeritule. Igasugune tarbimise kasv peab tulenema tootlikkuse, mitte tootmisulatuse kasvust.
  • Kuidas saab majandusarengut mõõta? Tooge välja peamised majandusarengu indikaatorid .
    Arengut võib mõõta nii üksikute näitajate alusel kui ka mitmete üksiknäitajate baasil konstrueeritud keerukamate koondindeksite abil. Üksiknäitajate kasutamise eeliseks on nende kättesaadavuse ja intrepreteerimise lihtsus, koondindeksid seevastu aitavad keerulisi nähtusi mitmekülgsemalt kajastada. Majandusarengu mõõtmisel jälgitakse majanduslikke indikaatoreid, poliitilisi indikaatoreid, sotsiaalkultuurilisi ja demograafilisi indikaatoreid.
    Majanduslikud indikaatorid- rahvamajanduse koguprodukti näitaja (RKP). Selle näitaja peamiseks eeliseks ning ka puuduseks on tema lihtsus. Samas on arengu seisukohalt palju olulisi tegureid, mis nimetatud indeksis ei kajastu. Mõned neist puudustest on statistilise töötlemise käigus kõrvaldatavad, teised mitte.
    Sotsiaalsed indikaatorid: 1)Sotsiaalsed indikaatorid võivad, sõltuvalt eesmärgist, mõõta majandusliku mahajäämuse põhjuseid või tagajärgi. 2)Arengu hindamiseks sobivad rohkem tulemusi mõõtvad indikaatorid. 3)Enamkasutatav indeks on inimarengu indeks (HDI)
    Poliitilised indikaatorid: Poliitilise vabaduse indeks (isiklik julgeolek, õigus seaduse kaitsele, sõnavabadus, poliitiline osalemine, võrdsed võimalused)
  • Mida iseloomustavad SKP ja RKP? Milles seisnevad sisemajanduse koguprodukti kui majandusarengu indikaatori puudused?
    sisemajanduse koguprodukt (SKP) - riigis aasta jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses.
    Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) -on antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi (tavaliselt aasta) jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses.
    Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) ja sisemajanduse koguprodukt (SKP), puudused:
    Riigi rahvaarv – RKP absoluutsed väärtused ei anna objektiivset pilti majanduslikust olukorrast, kuna eri riikide rehvaarv, territoorium , ressursipotensiaal ja sellest tulenevalt kogu majanduslik võimsus on väga erinevad. (kasut 1 el. kohta)
    Hinnataseme muutusedhinnatase ei püsi konstantsena.
    Riikidevahelised hinnatasemete erinevused – rahandusnäitajad konventeeritakse ühtsesse valuutasse, kasutatakse ametlikke vahetuskursse, mis peegeldavad rahvusvaheliselt kaubeldavate kaupade suhtelisi hindu, kuid ei kajasta mittekaubeldavate kaupade ja teenuste hindade erinevusi.
    Varimajandus – ametlikul statistikal põhinev RKP ei näita varimajanduse osa inimeste heaolus. Hinnangute kohaselt ulatub varimajanduse osakaal SKP-s arengumaades 30-50%-ni, tööstusriikides on see ligikaudu 2-5%.
    Lõpptoodangu struktuur- RKP ei näita, milliseid kaupu ja teenuseid ning millises proportsioonis toodetakse. On aga selge, et näiteks toiduainete ning esmatarbekaupade tootmine suurendab vaese riigi elanike heaolu tunduvalt enam kui luksuskaupade või relvade valmistamine.
    Negatiivsed välismõjud – RKP ei kajasta tootmistegevuse laienemisega kaasnevat negatiivset mõju looduskeskkonnale, mis vähendab inimese heaolu laiemas (mittemateriaalses) tähenduses. Samuti on tulevase heolu seisukohalt oluline, kas tootmises kasutatakse taastuvaid või taastumatuid ressursse.
  • Selgitage mida iseloomustavad Lorenzi kõver ja Gini koefitsient ning kuidas nad iseloomustavad riigi majanduslikku arengut?
    Lorenzi kõver iseloomustab riigi tulujaotust graafiliselt. Horisontaalteljel on kujutatud tulusaajate hulk kumulatiivses väljenduses. Vertikaalteljel on näidatud, kui suure osa rahvatulust saab antud elanikkonna grupp. Mida rohkem eemaldub Lorenzi kõver diagonaalsest võrdsuse joonest, seda ebavõrdsem on sissetulekute jaotumine.
    Sissetulekute jaotuse uuringutes enimkasutatav üksikmõõt suhtelise vaesuse hindamisel on Lorenzi kõveral baseeruv Gini koefitsient. Gini koefitsendi väärtused võivad varieeruda nullist (täielik võrdsus) kuni üheni (täielik ebavõrdsus).
  • Mida iseloomustavad absoluutne ja suhteline vaesus ?
    Absoluutne vaesus – seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina. Absoluutse vaesuspiiri arvutamisel on oluliseks eesmärgiks säilitada seniste absoluutse vaesuse hinnangute järjepidevus, mis võimaldab analüüsida leibkondade heaolu muutusi pikas perspektiivis.
    Suhteline vaesus - olukord, kus elamistingimused on alla ühiskonna keskmist elatustaset või üldiselt aktsepteeritud ja soovitud taset. Inimesed võivad kogeda end suhteliselt vaestena ka siis, kui nad ei kannata puuduse all, kuid samas elavad teised inimesed märkimisväärselt jõukamalt. See määratlus ei seosta vaesust ainult füüsiliste vajadustega, vaid ka ühiskonna normide ja ootustega.
  • Mida iseloomustab inimarengu indeks? Missugune on Eesti inimarenguindeks ning mida saab sellest järeldada? Missugused on Eesti peamised inimarenguprobleemid?
    Inimarengu indeks- riikide võrdlemisel kasutatav statistiline näitaja, mis võtab arvesse kolme tegurit: oodatav eluiga, haridus ja elatustase. Eesmärk on hinnata ja võrrelda inimeste valikuvabadust. Inimarengu taseme mõõtmine indeksi abil on andnud võimaluse riike kõrvutada ja nende arengut hinnata. Väga kõrge inimarengu indeks (>0,79), Kõrge (0,69-0,78), Keskmine (0,52-0,68), Madal (
  • Vasakule Paremale
    Arenguökonoomika eksam #1 Arenguökonoomika eksam #2 Arenguökonoomika eksam #3 Arenguökonoomika eksam #4 Arenguökonoomika eksam #5 Arenguökonoomika eksam #6 Arenguökonoomika eksam #7 Arenguökonoomika eksam #8 Arenguökonoomika eksam #9 Arenguökonoomika eksam #10 Arenguökonoomika eksam #11
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2019-02-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor HhannaS Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Arenguökonoomika
    11
    doc

    Arenguökonoomika

    Arenguökonoomika 1. Defineerige majandusareng ja majanduskasv. Miks on oluline eristada majandusarengut ja majanduskasvu? Majanduskasv tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta. Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. Areng üldisemalt hõlmab lisaks majanduslikule arnegule ka kvalitatiivseid ning struktuurseid muutusi ühiskonnas, näiteks: - väärtushinnangute ja hoiakute muutumine; - mittemateriaalsete vajaduste (turvatunne, õnn) rahuldatus; - tehnoloogia areng; - ühiskondlike (riiklike) institutsioonide areng; - demograafiline areng. 2. Iseloomustage erinevaid arengukontseptsioone. Milles seisnevad moderniseerimise probleemid? Miks on ökoloogiliselt säästva arengu kontseptsioon oluline? Moderniseerimine ­ laia tähendusega sotsiaalteadu

    Arenguökonoomika
    Arenguökonoomika kordamisküsimused
    7
    doc

    Arenguökonoomika kordamisküsimused

    Arenguökonoomika kordamisküsimused · Küsimustele vastamiseks on abiks loenguslaidid ja ÕIS-i õppematerjalide juurde lisatud artiklid ning Eve Partsi õpik Arenguökonoomika. · Kindlasti peab põhjalikumalt läbi vaatama Eest inimarengu aruande ja Eesti majanduse konkurentsivõime aruande. · Töös tuleb 2-3 üldküsimust ja 2-3 küsimust mille puhul peab lähtuma oma referaadis käsitletud riigist. 1. Defineerige majandusareng ja majanduskasv. Miks on oluline eristada majandusarengut ja majanduskasvu? Majanduskasv tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta. Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv

    Ökoloogia
    Arenguökonoomika kordamisküsimuste vastused
    6
    docx

    Arenguökonoomika kordamisküsimuste vastused

    Arenguökonoomika kordamisküsimused 1. Majanduskasv ­ kitsalt reaaltulude kasv ühe elaniku kohta Majandusareng ­ pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ja tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. 2. Arengukontseptsioonid 1) moderniseerimine ­ sotsiaalteaduslik kontseptsioon, mis hõlmab ühiskonna majandusliku, sotsiaalse, poliitilise ja kultuurilise infrastruktuuri teisenemist. Moderniseerimisprotsess hõlmab muutusi sellise majandusliku ja poliitilise süsteemis suunas, mis kujunesid välja Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas 18.-19. sajandil. Maj. aspektid: industrialiseerimine, urbaniseerumine ja tehnoloogilised muutused põllumajanduses. Sots. aspektid: traditsiooniliste kogukondlike sidemete nõrgenemine, isiksuse arengu ja saavutuste esiletõstmine. Poliitilised aspektid: võimu ratsionaliseerimine ja bürokraatia kasv. Kultuurilised aspektid: teadmist

    Arenguökonoomika
    Mõisted
    5
    doc

    Mõisted

    1. Majanduskasv tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta. Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess,mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta,samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpoolelavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. 2. Arengukontseptsioonid: Moderniseerimine-hõlmab ühiskonna majandusliku,sotsiaalse,kultuurilise ja poliitilise infrastruktuuri.Probleemid-konfliktide ja pingete kasv,riikide arengutasemete ebaühtlustumine ning vaesuse kontsentreerumine,ökoloogilised probleemid. Ökoloogiliselt säästlik areng-tähendab majandusarengu seisukohast koguhüvede maksimeerimist viisil,mis arvestaks lisaks toodetavate kaupade ja teenuste mahule ka looduskeskkonna kvaliteedi säilimist ajas.Majandussüsteem on vaid üks osa globaalsest ökosüsteemist.Majandussüsteemil läbilaskevõimel on biofüüsikalised piirid.Globaalse ökosüsteemi määramatus on suur ja seda on raske kui mitte võimatu vähe

    Arenguökonoomika
    Arenguökonoomika kordamine
    12
    docx

    Arenguökonoomika kordamine

    Arenguökonoomika kordamisküsimused 1. Defineerige majandusareng ja majanduskasv. Miks on oluline eristada majandusarengut ja majanduskasvu? Majanduskasv tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta. Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. Areng üldisemalt hõlmab lisaks majanduslikule arnegule ka kvalitatiivseid ning struktuurseid muutusi ühiskonnas, näiteks: - väärtushinnangute ja hoiakute muutumine; - mittemateriaalsete vajaduste (turvatunne, õnn) rahuldatus; - tehnoloogia areng; - ühiskondlike (riiklike) institutsioonide areng; - demograafiline areng. 2. Iseloomustage erinevaid arengukontseptsioone. Milles seisnevad moderniseerimise probleemid? Miks on ökoloogiliselt säästva arengu kontseptsioon oluline? Moderniseerimine Laia tähendusega sotsiaalteaduslik kontse

    Arenguökonoomika
    Riigi majanduse jätkusuutlik areng-Intergratsioon
    6
    doc

    Riigi majanduse jätkusuutlik areng. Intergratsioon.

    IV RIIGI MAJANDUSE JÄTKUSUUTLIK ARENG 1. Majandusareng, majanduskasv, struktuurimuutused majanduses. Majandusareng laiemalt on pikaealine protsess, mis hõlmab ka sotsiaalseid aspekte ­ rõhutatakse, et keskmise reaaltulu kasvust peab osa saama võimalikult suus osa ühiskonnast, st arengu käigus peaks vähenema vaesuses elavate inimeste hulk ja tulude jaotamine ei tohiks muutuda ebavõrdsemaks. Struktuurimuutused majanduses ­ mida jõukam/arenenum on riik, seda suurem osa tema kogutoodangust moodustavad teenused, samal ajal kui tööstus- ja põllumajandustoodangu osakaal väheneb. Analoogilised muutused toimuvad ka tööhõives. Aluseks on tootmise rektsiooni muutunud nõudlus. Sissetulekute kasvades väheneb tarbimiskorvis esmatarbekaupade osatähtsus, nõudluse suhteline vähenemise alandab nende hinda ning vähendab esmatarbekaupade tootmise kasulikkust. Majanduskasv, mis tähendab lihtsustatut reaaltulu (reaalse SKP) suurenemist ühe elaniku kohta. Täpsemalt on majandusk

    Majandus
    Mikro- ja makroökonoomika eksamiks valmistumine
    16
    pdf

    Mikro- ja makroökonoomika eksamiks valmistumine

    1. Põhimõisted Mikroökonoomika- Mikroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majapidamiste ja firmade individuaalsete valikute mõjureid ja tagajärgi. Makroökonoomika- Makroökonoomika on majanduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste agrekaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid ­ kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine ­ uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu ­ teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus ­ riik jaotab ressurss

    Mikro- ja makroökonoomia
    Sissejuhatus majandusteooria eksami konspekt
    28
    pdf

    Sissejuhatus majandusteooria eksami konspekt

    Majandusarengu sotsiaalsed aspektid ...................................................................... 25 12. rahvusvaheline majandus............................................................................................ 26 1. rahvusvahelise kaubanduse alused ........................................................................... 26 2. Riigi maksebilanss ................................................................................................... 26 MAJANDUSTEOORIA EKSAM 1. MAJANDUSTEOORIA METODOLOOGILISED ALUSED MAJANDUSTEOORIA MÕISTE UURIMISOBJEKT JA KÄSITLUSVIIS Majandusteooria on majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Mikroökonoomikas vaadeldakse majandusprotsesse üksiksubjekti (majapidamise, ettevõtte) tasandil. Makroökonoomikas aga kogu majanduse (riigi) tasandil.

    Sissejuhatus majandusteooriasse




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun