Tähtsamate keemiliste ainete valemid NaCl keedusool Na2CO3 pesusooda NaHCO3 söögisooda CaO kustutamata lubi Ca(OH) 2 kustutatud lubi CaCO3 lubjakivi kriit katlakivi CaCO3 * MgCO3 dolomiit CaSO4 * 2H2O kips CuSO4 * 5H2O vaskvitriol Fe3O4 Magnetiit Fe2O3 punane rauamaak NaOH seebikivi KOH vedelseep NH4OH nuuskpiiritus K2CO3 potas n(C6H10O5) tärklis, tselluloos C6H12O6 glükoos, fruktoos C12H22O11 toidusuhkur C2H5OH viinpiiritus CH3OH puupiiritus CH3COOH äädikhape HCOOH sipelghape
2. hape + aluseline oksiid = sool + H2O 3. hape + alus = sool + H2O 4. hape + sool = sool + hape 5. alus happeline oksiid = sool + H2O 6. leelis + sool = sool + alus () 7. sool + metall = sool + metall 8. sool + sool = sool + sool () 9. aluseline oksiid + happeline oksiid = sool 10.metall + mittemetall = sool Soolade rahvapäraseid nimetusi: NaCl - keedusool CaCO3 lubjakivi, marmor, kriit NaHCO3 - söögisooda CaCO3 · MgCO3 -dolomiit Na2CO3 - pesusooda CaSO4 · 2 H2O kips Na2SO4 · 10 H2O - glaubri sool Ca3(PO4)2 fosforiit, apatiit NaNO3 - tsiili salpeeter CaF2 sulapagu KNO3 - india salpeeter CuSO4 · 5H2O vaskvitriol AgNO3 põrgukivi FeSO4 · 7 H2O raudvitriol KMnO4 kaaliumpermanganaat FeS2 püriit KClO3 Berthollet`sool NH4NO3 - salmiaak Metallid Leidumine:
.................................................................7 Ohutus...........................................................................................................8 Kokkuvõte.....................................................................................................9 Kasutatud allikad.........................................................................................10 Sissejuhatus Naatriumkarbonaat ehk kaltsineeritud sooda ehk pesusooda , on anorgaaniline aine , valemiga Na2CO3 . Seda ainet kasutatakse argielus väga laialdaselt ning väga erinevatel aladel. Esineb tahkel kujul , hüdrolüüsi tõttu , on sooda lahus, tugevalt aluseline. Pesusooda on valge kristalne aine, mis esineb pulbrilisel kujul. 2 Saamine Kuni 18
Need on I a & II a rühma elementide ühendid, välja arvatud Be(OH)2, praktiliselt ei lahustu ka Mg(OH)2 ). 2) vees praktiliselt mittelahustuvad hüdroksiidid - kõik ülejäänud. Leeliseid saadakse 3) Alustegapuutume me kokku iga päev. Näiteks kraanivesi on väga nõrgalt aluseline, aga sellegipoolest ALUSELINE. Merevesi on natukene aluselisem, kui kraanivesi ehk siis nõrgalt aluseline. Ka söögisooda ja veri on nõrgalt aluselised. Tugevalt aluselised on pesusooda ja leelise lahused. Leeliseid (täpsemalt naatriumhüdroksiidi) kasutatakse seebi keetmisel. Kustutatudud lubi ehk kaltsiumhüdroksiid kuulub ehitustegevuses kõikide sideainete koostisesse. Tuntuim neist on lubimört. Nt Hiina müür on tehtud lubjamört. 4) Alustegapuutume me kokku iga päev. Näiteks kraanivesi on väga nõrgalt aluseline, aga sellegipoolest ALUSELINE. Merevesi on natukene aluselisem, kui kraanivesi ehk siis nõrgalt aluseline
Vasevitriool CuSO4 Rauarooste Fe2O3 Rauamennik Fe2O3 Ooker Fe2O3 Muumia Fe2O3 Ferriit Fe3O4 Rauatagi Fe3O4 Magnetiit Fe3O4 Rauavatt FeCl3 Rauavitriool FeSO4 Tsemenditolm K2SO4 Kaalisool KCl Bertholletsool KClO3 Kaaliumpermanganaat KMnO4 India salpeeter KNO3 Pesusooda Na2CO3 Keedusool NaCl Söögisooda NaHCO3 Tsiili salpeeter NaNO3 Seebikivi NaOH Glaubrisool Na2SO4 Ammoniaak NH3 Ammooniumkloriid NH4Cl Nuuskpiiritus NH4OH Kristallklaasi lähteaine PbO Kassikuld SnS2 Ooleum SO3-ga rikastatud HSO4
Fe2O3- punane või pruun rauamaak: rootsi punane värv, rooste Fe3O4- rauatagi, magnetiit; Al2O3- boksiit, korund, rubiin, safiir, smirgel, savi põhikoostis SiO2- kvarts: liiva põhikoostis, kasutatakse ehitusel ja klaasi tegemisel CO2- süsihappegaas, CO- vingugaas; N2O- naerugaas: narkoosid Happed: H2SO4- akuhape HNO3- HCL- soolhape, maohape H2CO3- süsihape Soolad: NaCl- keedusool CaCO3- kriit, katlakivi, pärl, paekivi, lubjakivi Na2CO3- pesusooda NaHCO3- söögisooda K, N, P- taimedele vajalikud mikroelemendid CaSO4- kips FeCO3- hepniku eemaldamine AlCl- deodorant
Magnetiit triraudtetraoksiid Lillatera Kaaliumpermanganaat Keedusool Naatriumkloriid Lubjakivi Kaltsiumkarbonaat Lubjavesi Kaltsiumhüdroksiidi vesilahus Raudvitriol Raud II sulfaat Dolomiit Kaltsium-ja magneesiumkarbonaat Kips kaltsiumsulfaat Boksiit Alumiiniumoksiid Katlakivi kaltsiumkarbonaat Kustutatud lubi kaltsiumhüdroksiid Kustutamata lubi kaltsiumoksiid Pesusooda Naatriumkarbonaat Söögisooda Naatriumvesinikkarbonaat Safiir Alumiiniumoksiid Potas Kaaliumkarbonaat Rauatagi Triraudtetraoksiid Karbonaat Süsihappe sool Mõrusool Magneesiumsulfaat Kriit Kaltsiumkarbonaat Glaugrisool Naatriumsulfaat Osoon Trihapnik Lubjapiim Kaltsiumhüdroksiidi piimjas lahus Naurugaas Dilämmastikoksiid Vesinikülihapend Vesinikperoksiid
Veega reageerimine lubja kustutamine. Ca(OH)2 – kustutatud lubi /lubimört/ lubjavesi Al2O3 – alumiiniumoksiid – Boksiit, korund, safiir, rubiin CaCO3 – kaltsiumkarbonaat – lubjakivi, kriit, paekivi, marmor, munakoore koostises CaSO4• 2H2O – kaltsiumhüdraat ehk/ kaltsiumsulfaat korda 2 vett – kips, ilma veeta põletatud kips NaCl – naatriumkloriid – keedusool NaOH – naatriumhüdroksiid – seebikivi Na2CO3 – naatriumkarbonaat – pesusooda NaHCO3 – naatriumvesinikkarbonaat – söögisooda HCl – vesinikkloriidhape – soolhape/maohape NH4HCO3 – ammooniumvesinikkarbonaat – põdrasarvesool C- süsinik – teemant, grafiit SiO2 – kvarts, liiva põhikomponenet K2CO3 – potas NaNO3 – salpeeter KNO3- musta püssirohu koostisosa, ka väetis Ca3(PO4)2 –fosforiit, apatiit AgNO3 - põrgukivi
CaO kaltsiumoksiid, kustutamata lubi. Veega reageerimine lubja kustutamine. Ca(OH)2 kustutatud lubi /lubimört/ lubjavesi Al2O3 alumiiniumoksiid Boksiit, korund, safiir, rubiin CaCO3 kaltsiumkarbonaat lubjakivi, kriit, paekivi, marmor, munakoore koostises CaSO4· 2H2O kaltsiumhüdraat ehk/ kaltsiumsulfaat korda 2 vett kips, ilma veeta põletatud kips NaCl naatriumkloriid keedusool NaOH naatriumhüdroksiid seebikivi Na2CO3 naatriumkarbonaat pesusooda NaHCO3 naatriumvesinikkarbonaat söögisooda HCl vesinikkloriidhape soolhape/maohape NH4HCO3 ammooniumvesinikkarbonaat põdrasarvesool C- süsinik teemant, grafiit SiO2 kvarts, liiva põhikomponenet K2CO3 potas NaNO3 salpeeter KNO3- musta püssirohu koostisosa, ka väetis Ca3(PO4)2 fosforiit, apatiit AgNO3 põrgukivi H2SO4- akuhape ehk väävelhape.
3. Tugev oksüd. Keemiatööst 2. Õhukoostise regul KOH 3. Vesinikperoks. Tootm 1. Gaas. Ainete kuivat. NaOH-seebikivi 2. Vedela seebi tootm. 1. Tahke seebi valm. 3. Kütuse töötl 2. Laboris 4. Kunstsiidi tootm 3. Kütuse töötl. K2CO3- potas 4. Kustsiidi tootm 1. Klaasi Na2CO2-pesusooda 2. Värvi 1. Klaasi,seebi, pesupulbri tootm 3. Seebitööst. 2. Paberi, tekst. tööst KNO3 NaHCO2-söögisooda 1. Taimeväet. 1. Tulekustutite täidise saam. 2. Püro tehnika valms. 2. Meditsiinis 3. Taigna kergitamisel 4. Vee pehmendamisel NaNO3- naatriumnitraat 1. Lämmastikväetis 2. Lähteaine valm. Na2SO4*10h2O-glaubrisool 1. Tekstiili, paberi, klassitööstus. 2
Happeline oksiid + vesi Omadused: 1. Reageerivad alustega 2. Reageerivad aluseliste oksiididega 3. Reageerivad metallidega Alus – aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone Leelis – tugev alus Aluste saamine: 1. Tugevalt aluseline oksiid + vesi 2. Leelismetall + vesi 3. Vees lahustuv sool + leelis Sool – aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happe anioonidest NaHCO3 Söögisooda Na2CO3 Pesusooda NaCl Keedusool CaCO3 Lubjakivi, paekivi, kriit, pärl Vesiniksool – sisaldab H- Ammooniumsool – sisaldab NH4 – rühma Soolade saamine: 1. Metall + mittemetall 2. Alus + hape 3. Aluseline oksiid + happeline oksiid 4. Sool + sool 5. Sool + hape 6. Sool + leelis 7. Metall + hape 8. Metall + sool 9. Happeline oksiid + leelis 10. Aluseline oksiid + hape
kaltsiumkarbonaat + vesi 2. NaOH naatriumhüdroksiid ehk seebikivi alus tööstustes kasutatakse seda enamsasti tugeva keemilise baasi valmistamiseks. Näiteks paberi, tekstiili ja seebi valmistamikseks ning äravooli puhastamiseks. Keetmisel rasvaga moodustab naatriumhüdroksiid seebi. Naatriumhüdroksiid lagunab ka loomse ja taimse päritoluga kudesid. Na2CO3 naatriumkarbonaat sool Naatriumkarbonaat ehk soda ehk kaltsineeritd soda ehk pesusooda. Kasutatakse argielus laialdaselt. Tahkel kujul esineb ta tavaliselt kristallhüdraadina. Tööstuslikult valmistatakse klaasi koos silikaadi ja kaltsiumkarbonaadiga kuumutakse kõrgel temperatuuril ning jahtutatakse kiiresti, nii tekibki klaas. Võib esineda looduslikult kuivades piirkondades eriti vee aurustumisel. NaHCO3 naatriumvesinikkarbonaat sool See on maavarana lahustunud mineraalveeallikas. Kodudes tuntakse seda söögisoodana. Me kasutame
. leelismuldmetallid. Ca, Sr, Ba. Levikult maakoores. Al Fe Ca Na K Mg. Ühendid Na+O2=Na2O2.. naatriumperoksiid. K+O2=KO2 kaaliumhüperoksiid. CaO kustutamata lubi. CaCO3 lubjakivi, paekivi = Cao+CO2. CaO+H2O=Ca(OH)2. Lubja kustutamine. Vees vähelahustuv tekib lubjapiim veega segamisel, seismisel lubjavesi. NaOH seebikivi. NaHCO3 söögisooda kasutamine.. taignate kergitamine. Tugeva happe neutraliseerimiseks.Na2CO3 sooda kasutamine. tooraine klaasi valmistamisel, argielus. Na2CO3 pesusooda. NaCL keedusool. Tänu pinnale tekkivale õhukesele, kuid tihedale oksiidikihile on alumiinium väga vastupidav õhu ja vee toime suhtes. Al on raua järel üks enam kasutatavaid metalle. Temast valmistatakse mitmesuguseid tarbeesemeid, kerge metalline on ta hinnatud ehituses. Kasutatakse ka erinevates sulamites, vähemaktiivsete metallide aluminotermilisel saamisel nende maakidest. reag. Hapetega, +hea elekti ja soojusjuht. Konsetreeritud väävelhappe toimel al tavatemp. Passiveerub
levinum leelismetall. Metallilist naatriumi saadakse tänapäeval naatriumkloriidi elektrolüüsil. Eraldi metallina kasutatakse naatriumi teiste metallide saamisel nende sooladest ja metallide puhastamiseks. Palju laiem on naatriumiühendite kasutus. Kõige tuntum naatriumiühend on naatriumkloriid, tavaline keedusool, mis leiab laialdast kasutust inimeste igapäevaelus. Naatriumhüdroksiidi ehk seebikivi kasutatakse seebi valmistamisel. Naatriumkarbonaat ehk pesusooda on samuti üks igapäevaelus tuntud aine, mida kasutatakse pesupulbris. Naatriumvesinikkarbonaat ehk söögisooda on kasutusel saiatoodete valmistamisel. Naatriumi avastamine Naatriumiühendid on tuntud antiikajast, kuid esimest korda eraldas naatriumi lihtainena Sir Humphry Davy aastal 1807. Davy avastas elemendi elektrolüüsimeetodiga. Et Davy kasutatud lähteainet nimetati tol ajal kaustiliseks soodaks, siis nimetas ta soodast eraldatud
youtube.com/watch?v=EK9XRFbQY0o Naatriumi kasutamine Metallilist naatriumi saadakse tänapäeval naatriumkloriidi elektrolüüsil Eraldi metallina kasutatakse naatriumi teiste metallide saamisel nende sooladest ja metallide puhastamiseks Palju laiem on naatriumiühendite kasutus: 1)Naatriumkloriid, tavaline keedusool, mis leiab laialdast kasutust inimeste igapäevaelus 2)Naatriumhüdroksiidi ehk seebikivi kasutatakse seebi valmistamisel 3)Naatriumkarbonaat ehk pesusooda on samuti üks igapäevaelus tuntud aine, mida kasutatakse pesupulbris 4)Naatriumvesinikkarbonaat ehk söögisooda on kasutusel saiatoodete valmistamisel Naatrium organismis Naatriumi leidub peaaegu kõikides toitudes, kuid enim sisaldab seda sool Suurimateks naatriumi allikateks on keedusool, puljongipulber, valmistoidud, konservid, soolatud ja suitsutatud tooted, juust, leib, lihasaadused, oliivid, kartulikrõpsud Naatriumi on vaja:
plahvatusohtlike segusid. Aine on keskkonnaohtlik. Aine aurustub lahusest, põhjustades ümbruskonna saastumist. 25% ammoniaakvesi on tugevatoimeline lämmastikväetis, mis mahavalgununa kahjustab taimestikku ning veekogusse sattununa mürgitab sealset elukeskkonda Vedelikust eraldunud ammoniaagi plahvatuse tagajärjel tekkinud tulekahju kustutamiseks kautada vett, vahtu, süsihappegaasi või lämmastikku aine on vedelik, selge, värvitu, lõhn terav ja ärritav.naatriumkarbonaat ehk pesusooda Aine ei ole tule ega plahvatusohtlik.reageerib ägedalt hapetega Võib olla kahjulik sissehingamisel: Auru sissehingamine vôib pôhjustada hingamisteede ärritust ja põletust, valu kurgus, köha, raskenenud hingamist, kopsukahjustusi. Võib olla kahjulik allaneelamisel põhjustades seedetrakti ärritust. Tulekustutuseks või aine lahjendamiseks kasutatud vesi võib kahjustada keskkonda. Kuumenemisel eraldub süsihappegaas.aine on vedelik, läbipaistev või kergelt hägune, lõhnatu
2NaOH+CO2 >Na2CO3+H2O *CO2 ei põle ja ei soodusta põlemist. Karbonaadid mittelahustuvad karbonaadid lagunevad kuumutamisel, on ühendid, mis sisaldavad CO3-iooni, reageerivad hapetega, mille tulemusena eraldub CO2 Kaltsiumkarbonaat CaCO3 (paekivi, kriit, marmor) CaCO3 > CaO+CO2 Dolomiit MgCO3*CaCO3 kerge töödelda: MgCO3*CaCO3>MgO+CaO+2CO2 Kaltsiumvesinikkarbonaat: Ca(HCO3)2 Kuumutamisel: Ca(HCO3)2 > CaCO3+H2O+CO2 Söögisooda(NaHCO3+HCl) ja pesusooda (Na2CO3*10H2O) NaHCO3+HCl>NaCl+H2O+CO2 (uus sool+H2O+CO2 tekivad alati) Metaan CH4 (soogaas) Füüsikalised omadused: värvitu,lõhnatu,vees lahustumatu,õhust 2x kergem,toatemperatuuril gaas,keemistemp.-161kraadi , plahvatusohtlik, kergelt narkootilise toimega Keemilised omadused: *põleb CH4+2O2>CO2+2H2O täieliku põlemise saadused on süsiniku ja vesiniku ühenditel CO2 ja H2O *laguneb kuumutamisel CH4>C+2H2 (tahm) 2CH4>C2H2+3H2 Kasutamine: küttegaasina, lahustite tootmiseks (kloroform)
4) Hape + sool =sool+hape 5) Alus+happeline oksiid =sool+H2O 6) Alus+sool =sool+alus 7) Sool+metall =sool+metall 8) Sool+sool =sool+sool 9) Alusel.oksiid+happel.oksiid =sool 10) Metall + mittemetall =sool Soolade rahvapäraseid nimetusi · NaCl - keedusool · CaCO3 lubjakivi, marmor, kriit · NaHCO3 - söögisooda · CaCO3 · MgCO3 -dolomiit · Na2CO3 - pesusooda · CaSO4 · 2 H2O kips · Na2SO4 · 10 H2O - glaubri sool · Ca3(PO4)2 fosforiit, apatiit · NaNO3 - tsiili salpeeter · KNO3 - india salpeeter · AgNO3 põrgukivi · FeSO4 · 7H2O raudvitriol · CuSO4 · 5H2O vaskvitriol · FeS2 püriit · KMnO4 kaaliumpermanganaat · KClO3 Berthollet`sool · NH4NO3 salmiaak · CaF2 sulapagu
Leelismullad: Looduses ainult ühenditena. Leelismuldmetallid: 2. rühma elemendid on liiga reaktiivsed, et looduses puhtal kujul esineda. · Berüllium esineb enamasti berüllina 3BeO·Al2O3·6SiO2, mille erimiks on Cr3+ lisanditest roheline kalliskivi smaragd. · Magneesiumi leidub merevees ja dolomiidis CaCO3·MgCO3. · Kaltsium esineb samuti põhiliselt CaCO3-na kui lubjakivi, kaltsiit ja kriit. Tuntumad ühendid: Leelismetallid: NaCl-keedusool, kasutatakse toidulisandina Na2CO3-pesusooda, kasutatakse pesu pesemisel, klaasi ja paberi tootmisel NaHCO3-söögisooda, kasutatakse Küpsetamisel, laguneb: 2NaHCO3 =t° Na2CO3 + H2O + CO2 NaOH-seebikivi, NaOH + rasv = seep Leelismuldmetallid: CaO - kaltsiumoksiid ehk kustutamata lubi, kasutatakse gaaside või vedelike kuivatamiseks Ca(OH)2 - kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi (lubjapiim, lubjavesi), kasutatakse ehitusmaterjalide valmistamisel: tema segu liiva ja veega lubimört on heade
Kui karedust on võimalik kõrvaldada vee kuumutamisel, siis on see mööduv karedus ning kui ka vee kuumutamisel see ei kao, siis on jääv karedus. d. Siirdemetallid – metallid, mis kuuluvad B-rühma. e. P-metallid – metallid, millel on viimasena täitunud p-orbitaal. f. Leelis – hüdroksiid, vees hästi lahustuv tugev alus. 2. Valemid ja kasutusalad. a. Söögisooda - NaHCO3, toidutööstus, meditsiin ja keemialaborid. b. Pesusooda – Na2CO3, pesupulber. c. Seebikivi – NaOH, seebi valmistamine. d. Keedusool – NaCl., meditsiin, seebi- ja teiste pesuainete tootmine. e. Kips - CaSO4 · 2H2O, ehitus ja meditsiin. f. Glaubrisool – Na2SO4 · 10H2O, meditsiin. g. Kustutatud lubi – Ca(OH)2, metallurgia h. Kustutamata lubi – CaO, gaaside ja vedelike kuivatamine. i. Marmor – CaCO3, ehitus. j. Vaskvitriol - CuSO4·5H2O, taimekahjurite tõrje. k
rohkem siiski tööstustarbijale - joogi (õlle) tööstusele. Kuidas likvideerida vee karedust? Keetmine, mispuhul CaCO3 ladestub katlakivina (vaid karbonaatne karedus). Destilleerimine (soolade eraldamine) Ioonivahetus (kasutatakse ioniite nagu Na- või H-kationiite; Ca ja Mg ioonid asendatakse Na+ või H+ ioonidega; orgaanilised polümeerid). Veepehmendajad (ained, mis reageerivad Ca ja Mg sooladega, tekitades seebiga mittereageerivaid ühendeid; pesusooda e Na2CO3 kui kodune veepehmendaja). Pehme vee plussid ja miinused Loomatervishoiu seisukohalt on suure karedusega vesi loomadele ohutu, see tähendab, et selle kasutamine ei tekita organismis kahjustusi.Liiga pehme vee kasutamine loomade joogiveena pole organismile soodne, sest see sisaldab vähe mineraalaineid ja mikroelemente. Pehme vesi sobib hästi majapidamistöödeks, söötade keetmiseks ja loomade puhastamiseks. Samas on arvatud, et liiga pehme vesi soodustab südame-
Metallilist naatriumi saadakse tänapäeval naatriumkloriidi elektrolüüsil. Eraldi metallina kasutatakse naatriumi teiste metallide saamisel nende sooladest ja metallide puhastamiseks. Palju laiem on naatriumiühendite kasutus. Kõige tuntum naatriumiühend on naatriumkloriid, tavaline keedusool, mis leiab laialdast kasutust inimeste igapäevaelus. Naatriumhüdroksiidi e. seebikivi kasutatakse seebi valmistamisel. Naatriumkarbonaat e. pesusooda on samuti üks igapäevaelus tuntud aine, mida kasutatakse pesupulbris. Naatriumvesinikkarbonaat ehk söögisooda on kasutusel saiatoodete valmistamisel.
keetes või sellele soodat , lupja või naatriumhüdroksiidi lisades. Vee pehmendamine 2 Keetmine, mispuhul CaCO3 ladestub katlakivina (vaid karbonaatne ehk mööduv karedus). Destilleerimine (soolade eraldamine) Ioonivahetus (kasutatakse ioniite nagu Na- või H-kationiite; Ca ja Mg ioonid asendatakse Na+ või H+ ioonidega; orgaanilised polümeerid). Veepehmendajad (ained, mis reageerivad Ca ja Mg sooladega, tekitades seebiga mittereageerivaid ühendeid; pesusooda e Na2CO3 kui kodune veepehmendaja). Vee kareduse mõju organismile Ca on organismile enim vajaminev mineraal sellest sõltuvad paljud elutähtsad funktsioonid: närviimpulsside ülekanne, lihaste kokkutõmbed, immuunsus, vere hüübimine. Ca on põhikomponent luudes luude vastupidavus, elastsus, tugevus. Ei ole tõestatud, et karedus põhjustaks terviseprobleeme.
tegevuse aktiveerimisel. 7. KASUTAMINE NAATRIUM: (Metallilist naatriumi saadakse tänapäeval naatriumkloriidi elektrolüüsil) (Eraldi metallina kasutatakse naatriumi teiste metallide saamisel nende sooladest ja metallide puhastamiseks) 1. naatriumkloriid, tavaline keedusool, mis leiab laialdast kasutust inimeste igapäevaelus. 2. Naatriumhüdroksiidi ehk seebikivi kasutatakse seebi valmistamisel. 3. Naatriumkarbonaat ehk pesusooda on samuti üks igapäevaelus tuntud aine, mida kasutatakse pesupulbris. 4. Naatriumvesinikkarbonaat ehk söögisooda on kasutusel saiatoodete valmistamisel. 5. Naatriumiühendeid kasutatakse klaasi, paberi, tekstiili ja metallitööstuses. 6. Uuritakse naatriumi kasutuselvõttu võimalusi akuelemendina liitiumi asemel. KAALIUM: 1. väetised 2. Kaaliumkarbonaadist tehakse klaasi 3. Kaaliumhüdroksiidist tehakse puhastusvahendeid ja vedelseepi 4
leelismetall. Metallilist naatriumi saadakse tänapäeval naatriumkloriidi elektrolüüsil. · Eraldi metallina kasutatakse naatriumi teiste metallide saamisel nende sooladest ning metallide puhastamiseks. · Palju laiem on naatriumiühendite kasutus. · Kõige tuntum naatriumiühend on naatriumkloriid, tavaline keedusool, mis leiab laialdast kasutust inimeste igapäevaelus. · Naatriumhüdroksiidi e. seebikivi kasutatakse seebi valmistamisel. · Naatriumkarbonaat e. pesusooda on samuti üks igapäevaelus tuntud aine, mida kasutatakse pesupulbris. · Naatriumvesinikkarbonaat e. söögisooda on kasutusel saiatoodete valmistamisel. Naatriumhüdrooksiid: · Naatriumhüdroksiid ehk Seebikivi keemiline valem on NaOH. · Naatriumhüdroksiidi esineb : Naatriumhüdroksiid lahusena, graanulitena Seebikivina , kaustilise soodana , leelisena. · Füüsikalistest ja keemilistest omadustest tingitud ohtlikkus: Aine ei ole tule ega plahvatusohtlik.
kristalsed,vees vähe lahustuvad Sidrunhape-leidub apelsinides ja sidrunites, valge kristalne aine, meeldiva hapu maitsega Oblikhape-oblikates, rabarberis,jänesekapsas, suuremas koguses natuke mürgine Karboksüülhapped reageerivad alustega andes sooli: Hape+ alus= sool+ vesi ( H2O) Süsihape( H2CO3) · tekib: tekib süsinikdioksiidi lahustumisel vees · väga nõrk hape · laguneb kergesti CO2-ks ja veeks · moodustab püsivaid sooli (karbonaate) süsiniksoolad: 1) pesusooda- Na2Co3 2) söögisooda-NaHCo3 3) kaltsiumkarbonaat- CaCo3 Sahhariidid(süsivesikud) · koosnevad: süsinikust, vesinikust, hapnikust Suhkrud-väiksema molekuliga sahhariidid, lahustuvad hästi vees. Kõik suhkrud on valged kristalsed ained.Suure kontsentratsiooniga lahuseid nim. Siirupiteks,sahhariide võib liigitada ka alkoholide hulk, samuti on suhkrud veesõbralikud ained. Glükoos(C6H1206) · leidub:paljudes taimedes,eriti palju nt viinamarjades
ning nende mitmesuguste ühendite tootmisel.(Nt.: NaOH, HCl, jpt.) Naatriumkloriidi leidub looduses suurtes hulkades nii lahustunult merevees ja soolajärvedes kui ka tahke mineraali kivisoolana. Igapäevaelus kasutatakse keedusoola kõige enam toiduainete säilitamiseks ja maitsestamiseks. Ta kuulub loomsetele organismidele eluliselt vajalike ühendite hulka. Liigne soola kasutamine toitudes mõjub tervisele kahjulikult. Na2CO3 sool ; naatriumkarbonaat ehk sooda Tuntakse ka pesusooda nime all. Sooda on tugeva, peseva ja söövitava toimega. Tööstuses kasutatakse soodat lähteainena paljude toodete (nt.: klaasi ja mitmete pesuvahendite) valmistamisel. NaHCO3 sool ; naatriumvesinikkarbonaat ehk söögisooda Kasutatakse küpsetuspulbrite koostises koos nõrkade hapetega.(Nt.: sidrunihappega) Söögisooda reageerimisel happega eraldub gaasiline süsinikoksiid, mis kergitab küpsevat tainast. Kõik need ühedid on väetised: KCl - sool ; kaaliumkloriid
2. Nimetused, valemid, kasutamine 1) Kustutamata lubi – CaO ; niiskuse imamiseks 2) Kustutatud lubi – Ca(OH)2 ; + liiv ja vesi - lubimört 3) Lubjavesi - Ca(OH)2 lahus ; muldade lupjamisel, taimekaitsevahend 4) Peroksiid – oksiid, milles hapniku o-a on -1 ; kasutatakse kosmoses 2Na 2O2 + CO2 -> 2Na2CO3 + O2 5) Seebikivi – NaOH ; 6) Keedusool – NaCl ; maitsestamiseks, talvel teedel 7) Pesusooda – Na2CO3 * 10H2O ; pesupulber, klaasi tootmine 8) Söögisooda – NaHCO3 ; kergitusaine 9) Kips – CaSO4 * 2H2O ; meditsiinis, ehituses 10) Lubjakivi – CaCO3 ; ehituses 11) Katlakivi – CaCO3↓ ; 12) Boksiit – Al2o3 ; alumiiniumi tootmine 13) Korund ehk smirgel - Al2O3 ; lihvimispuru 14) Teemant – C ; ehetes 15) Pliiläik – PbS ; plii saamine 16) Tinakivi – SnO2 ; tina saamine
5) reguleerib vee hulka organismis. 2. Leelis- ja leelismuldmetallide tähtsamate ühendite triviaalnimetused ja kasutamine Keedusool NaCl toidu maitsestamine, sälitamine toidu valmistamine, tööpindade Söögisooda NaHCO3 puhastaja, halva lõhna vähendaja Pesusooda Na2CO3 klaasi valmistamine, pesu pesemine Seebikivi NaOH seebi valmistamine Glaubrisool Na2SO4·10H2O kõhulahtisti Mördi ja krohvisegu kuivamise kiirendamiseks, klaasi tootmine,
Al(OH)3- Alumiiniumhüdroksiid Leelised- 1a rühm. Reageerivad veega Leelismuldmetallid- Lahustuvad vees (BA(OH)2 jne Nõrgad alused- Ei lahustu vees. Tuntumad alused: NaOH- Seebikivi Ca(OH)2- Kustutatud lubi 17. Soolad Tekivad vahetusreaktsioonil happe ja aluse vahel. Cl- kloriid PO4- fosfaat CO3- Nitraat F- Fluoriid S- Sulfiid SO4- Sulfaat SO3- Sulfit I - jodiid Br- Bromiid Tuntumad soolad: NaCl- Keedusool Na2CO3- Pesusooda NaHCO3- Söögisooda 18. Metallid Hallikad, tavatingimustes tahked (VA. Elavhõbe) Raud- tööriistad jms. suht levinud. Alumiinium- joogipurgid. Väga levinud
Metallilist naatriumi saadakse tänapäeval naatriumkloriidi elektrolüüsil. Eraldi metallina kasutatakse naatriumi teiste metallide saamisel nende sooladest ning metallide puhastamiseks. Palju laiem on naatriumiühendite kasutus. Kõige tuntum naatriumiühend on naatriumkloriid, tavaline keedusool, mis leiab laialdast kasutust inimeste igapäevaelus. Naatriumhüdroksiidi e. seebikivi kasutatakse seebi valmistamisel. Naatriumkarbonaat e. pesusooda on samuti üks igapäevaelus tuntud aine, mida kasutatakse pesupulbris. Naatriumvesinikkarbonaat e. söögisooda on kasutusel saiatoodete valmistamisel.Naatrium leidub organismidest.Välimuselt on naatrium hõbevalge metall. Naatrium on pehme, teda saab noaga lõigata. Naatriumi tihedus on 0,97 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 98 Celsiust. Ta on keemiliselt väga aktiivne, mistõttu hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest. Naatrium reageerib paljude lihtainete, vee ja hapetega
PH = -log [H+] PH-d saab määrata ainult lahjade lahuste puhul. Mida väiksem on vesinikioonide kontsentratsioon seda kõrgem on PH. PH skaala on 0 - 14. Piirkonda 6,5 - 7,5 loetakse normaalseks. Alla selle on happeline, üle selle aluseline. PH-d määratakse indikaatoriga või PH-meetriga PH-meeter on elektrooniline mõõteriist. Õunamahla PH on 3,5 - 4 Neutraalse PH-ga on ntx veri, sülg ja piim. PH-ga 9 on söögisooda lahus PH-ga 10 on lubjavesi PH-ga 12 on pesusooda lahus PH-ga 14 on naatriumhüdroksiidi lahus, kus on 0,1mol/l. Happelises keskkonnas on lahuses vesinikioonid. HCl = H + + Cl- . Aluselises keskkonnas on lahuses hüdroksiidioonid. NaOH = Na + + OH- . Neutraalses nad puuduvad. H+ + OH- = H2O Soolalahuse pH Ei pruugi alati olla neutraalne, sest toimub reaktsioon, mida nim. hüdrolüüsiks. Hüdrolüüs on soolas olevate ioonide ja vee molekulide vahel toimuv reaktsioon, mille tulemusena muutub soolalahuse PH nautraalsest erinevaks.
mustust ja takistavad mustuse uuesti kinnitumist pinnale. Looduslikud - seebid Universaalset puhastusainet mis kõrvaldaks Sünteetilised valmistatakse naftajääkidest igasuguse mustuse, ei ole olemas. leelisedannavad puhastusvõime fosfaadid, silikaadid, pesusooda, ammoniaak jne tõstavad pH üle 7 tugevdavad tensiidide mõju parandavad õli ja rasvase mustuse eemaldamist pehmendavad vett Looduslikud tensiidid
saamises p 7) 2. Reageerivad hapetega tekib uus sool ja uus hape (Vt. saamises p 3) 3. Reageerivad alustega (leelistega) tekib uus sool ja uus alus (Vt. saamises p 6) 4. Reageerivad sooladega tekib kaks uut soola (Vt. saamises p 8) 5. Karbonaadid lagunevad kuumutamisel oksiidideks MgCO3 à MgO + CO2 Rahvapärased nimetused NaCl keedusool NaHCO3 söögisooda Na2CO3 pesusooda CaCO3 lubjakivi, marmor, kriit, paas, paekivi CaCO 3 MgCO3 dolomiit AgNO3 põrgukivi CaSO4 2H2O kips KmnO4 kaaliumpermanganaat FeS2 püriit Ca3(PO4)2 fosforiit CuSO4 5H2O vaskvitriol FeSO4 7H2O raudvitriol
(IA rühma ja IIA rühma alates kaltsiumist) hüdroksiidid, näiteks NaOH, KOH, Ba(OH)2, Ca(OH)2 b. Vees praktiliselt lahustumatud hüdroksiidid (nõrgad alused) enamuste metallide hüdroksiidid. 5. Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad katioonidest ja anioonidest (näiteks:Na2SO4). a. Lihtsoolad ( KCl, Na2CO3- pesusooda, AgNO3) b. Vesiniksoolad sisaldavad happeaniooni koostises vesinikku (näiteks NaHSO4).Soolade hüdrolüüsiks nimetatakse soola ja vee vahelist vahetusreaktsiooni. 2. Elektrolüüt on aine, mille elektrijuhtivus põhineb ioonide vabal liikumisel. Kõige tüüpilisem elektrolüüt on ioonne lahus, kuid elektrolüüt võib olla ka tahke või vedel aine, näiteks metall.
* valge, kristalne, hügroskoopne(rõskuv, niiskuv), vees hästi lahustuv tahke aine. * tehakse samuti seepi, kuid nn. "rohelist" ja tavatingimustes vedelat. * leiab rakendust elektrolüüdina leelisakudes, absorbendina CO2, SO2 ja H2S eraldamisel ning gaaside (nt. NH3, N2O) kuivatamisel. NaCl naatriumkloriid Rahvapärane nimetus: keedusool. * valge, iooniliste sidemetega kristalne aine. * vees hästi lahustuv., Na2CO3 naatriumkarbonaat Rahvapärane nimetus: sooda/ pesusooda. *valge, vees hästi lahustuv, vesilahuses aluseline NaHCO3 naatriumvesinikkarbonaat Rahvapärane nimetus: söögisooda. * valge, vees hästi lahustuv tahke aine * kasutatakse küpsetuspulbrite koostisainena (kergitab taigent) * on sobilik tugeva happe sattumise korral kätele selle neutraliseerimiseks, sest hüdrolüüsi tulemusena on saadus nõrgalt aluseline. Na2So4 naatriumsulfaat Rahvapärane nimetus: glaubrisool * värvusetu, vees hästi lahustuv, kristalne tahke aine.
Metallilist naatriumi saadakse tänapäeval naatriumkloriidi elektrolüüsil.Eraldi metallina kasutatakse naatriumi teiste metallide saamisel nende sooladest ning metallide puhastamiseks. Palju laiem on naatriumiühendite kasutus. Kõige tuntum naatriumiühend on naatriumkloriid, tavaline keedusool, mis leiab laialdast kasutust inimeste igapäevaelus. Naatriumhüdroksiidi e. seebikivi kasutatakse seebi valmistamisel. Naatriumkarbonaat e. 5 pesusooda on samuti üks igapäevaelus tuntud aine, mida kasutatakse pesupulbris. Naatriumvesinikkarbonaat e. söögisooda on kasutusel saiatoodete valmistamisel. Naatriumi leidub peaaegu kõikides toiduainetes, kuid kõige enam sisaldab seda sool. Suur osa meie igapäevasest soolatarbimisest on varjatud iseloomuga. Uuringud on näidanud, et arenenud maades saadakse 12% naatriumit töötlemata toiduainetest nagu näiteks kartul ja köögiviljad
Keemias tähistab sool aga kindlat liiki aineid. Soolad on enamasti tahked ained, mis on oma nime saanud mõnede soolade soolase maitse järgi. Siiski ei ole see kõikide soolade omadus. Soolad võivad olla väga erineva värvusega. 1. Mis on sool Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca 2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti sooli: 1. Lihtsoolad - need on soolad, kus ei ole vesinikiooni(H+) n. Na2CO3 e. Pesusooda 2.Vesiniksoolad - need on soolad, kus on vesinikioon. n. NaHCO3 e. Söögisooda. 2. Soolade omadused 2.1. Soolade keemilised omadused 1. Metall+ sool sool + vähem aktiivne metall (nõrgem metall) Reageerivad ainult lahustuvad soolad. Teist metalli ei tõrju välja K Na Ca Ba, kuna reageerivad veega moodustades leeliseid. Fe + CuSO4 FeSO4 + Cu 2. Sool+ hape nõrgem hape + sool (vesiniksool) Toimub ka lahustumatu soola korral. Ca3(PO4)2 + 3 H2SO4 3 CaSO4 + 2 H3PO4
78) sublimeerumine-tahke aine muutumine gaasiliseks ilma vahepealse vedela olekuta 79) happevihm-vihm, mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. 80) seebikivi-keemiline ühend valemiga NaOH. 81) Akuhape- H2SO4, kasutatakse igasugustes akudes 82) kustutamata lubi-keemiline sööbiv aine valemiga CaO 83) kustutatud lubi-keemiline ühend valemiga Ca(OH)2, värvitu kristall või valge pulber 84) keedusool-eluks vajalik aine, NaCl 85) sooda-NaHCO3, karastusjookides 86) pesusooda-Na2CO3, kasutatakse laialdaselt, klaasi valmistamisel 87) soolhape-HCl, maohape 88) paekivi-karbonaatkivimi rahvapärane nimetus 89) lubjakivi-valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim CaCO3 90) kips-üks sulfaatsetest vett sisaldav mineraalidest.CaSO4·2H2 91) boksiit-Al2O3, on settekivim, mis koosneb peamiselt alumiiniumoksiidist ja alumiiniumhüdroksiidist 92) magnetiit-on rauda sisaldav oksiidne maakmineraal. Fe3O4
pehmendajatega(Na3PO4) ja ioniitidega. Ioonikihist vee läbijuhtimisel vahetuvad vee karedust põhjustavad ioonid ioniidi koostisesse kuuluvate ioonide vastu ning need ei tekita vee karedust. Keskkonnaprobleemide tagajärjed Mannerjää sulamine Veetaseme tõus Kliimamuutus maismaal Loodusvööndite nihkumine Soodsam keskkond haigustekitajatele Ilmastikuanomaaliate sagenemine TUNTUMAD AINED Söögisool-NaCl Pesusooda-Na2CO3 Söögisooda-NaHCO3 Kips-CaSO4 Lubjakivi/paekivi-CaCO3 Kustutamata lubi-CaO Boksiit-Al2O3 Magnetiit-Fe2O3 Salpeetrid-KNO3, NaNO3, NH4NO3 Torusiil-NaOH Akuhape-H2SO4 Rauaplekkide eemaldaja-H3PO4
Neutralisatsioonireaktsioon happe ja aluse vaheline reaktsioon, kus saadustena tekivad sool ja vesi. (Hape + Alus Sool + Vesi) Lahuse pH väljendab vesinikioonide sisaldust lahuses. Happeline lahus ülekaalus vesinikioonid, pH<7 . nt tomatimahl, sidrunimahl, lahjendatud äädikhappe lahus Neutraalne lahus sisaldab H + ja OH -- ioone võrdselt, pH=7 (6-8) nt vesi, keedusool, veri Aluseline lahus ülekaalus hüdroksiidioonid, pH>7 nt söögisooda-, pesusooda- ja leelise lahus pH määramiseks kasutatakse universaalindikaatoreid, täpsemaks mõõtmiseks kasutatakse pH-meetreid. Sool kristalne aine, mis koosneb metalli katioonidest ja happe anioonidest. Soolade valemid ja nimetused! Na3PO4 naatriumfosfaat; AlCl3 alumiiniumkloriid; FeSO4 raud(II)sulfaat; CuCl2 vask(II)kloriid NaCl Naatriumkloriid ehk keedusool püsiv aine, keemiliselt väheaktiivne, kõrge sulamistemperatuuriga; lähteaineks naatriumi, kloori ja nende
lupjumise jm. ennetamisel. Sool erineb ka jämeduselt. Peenikest soola soovitatakse kasutada igapäevase toiduvalmistamise juures, kuid kala ja liha soolamiseks sobib jäme madalat sorti sool, sest see sisaldab lisaks teisi vahendeid (magneesiumi- ja kaaliumisooli), mis parandavad soola maitseomaduses. Kirjanduse andmetel on gurmaane, kes eelistavad "Ekstra" soolale jämedamat soola. On kahte sorti sooli: 1. Lihtsoolad - need on soolad, kus ei ole vesinikiooni(H+) n. Na2CO3 e. pesusooda 2. Vesiniksoolad - need on soolad, kus on vesinikioon. n. NaHCO3 e. söögisooda Mõned soolad, näiteks kaaliumtsüaniid on inimesele väga mürgised. Kõik soolad on inimesele kahjulikud suures koguses, sest nad vähendavad kehas vett. Elektrijuhtivus Lahustunud soolad ja vedelad soolad on elektrolüüdid ja nad juhivad elektrit. Vesi juhib elektrit ainult seetõttu, et temas on lahustunud soolad. Destilleeritud ehk täiesti sooladeta vesi elektrit ei juhi. Olek
Lase pastal kuivada ja harja siis pulber ära. Sooda aitab eemaldada plekke ka riietelt. Selleks tee mõnest teelusikatäiest soodast ja vähesest veest pasta, hõõru see plekile ja lase rõivaesemel enne pesu kuni tund aega pastaga seista. Juhul, kui te ei ole rahul kaubanduses leiduvate pesupesemisevahenditega, võib teha pesupulbrit ise. Eesmalt võtta pesuseep (185g) ja riivida. Kui seep riivitud, lisada juurde pesusooda (250g) ja booraks (220g). Segada korralikult läbi ja hoida õhukindlalt suletud purgis. Kokku saab pesta sellega 120 pesukorda. Igale pesukorrale lisada 1-2 sl pesuvahendit, vastavalt pesu määrduvusele. Pesu pestud, pesul on meeldiv keemiavaba puhas lõhn, võib kasutada pulbris aroom õli. Pesu on pehme, mis tähendab seda, et pesuloputusvahendit vaja ei ole. Soovi korral võib teha selle kas pulbrina või vedelal kujul geelina, kuidas rohkem meeldib. See on väga soodne puhastusvahend
2. Raputatakse tugevast perest töömesilasi juurde. 3. Lisatakse kaanetatud hauet tugevast perest. Tarude puhastamine ja desinfitseerimine, perede ümber tõstmine Perede ümbertõstmine toimub apr. III, mai I dek. Temperatuur +18…20°C. . Pere tõstetakse sama värvi puhtasse desinfitseeritud tarusse keskpäeval. Kärjed tõstetakse puhtasse tarru koos mesilastega samas järjekorras, kui nad paiknesid vanas tarus. Vana taru tehakse kuuma pesusooda lahusega (0,5%) märjaks, seejärel kaabitakse konkspeitliga puhtaks. Siis pestakse taru üle puhta veega. Kuivanud taru seinad lastakse üle leeklambi või gaasipõleti leegiga. Desinfitseerida võib ka kuuma auruga. Mesilasperede pesaruumi laiendamine Eesti 22-raamilises lamavtarus alustatakse sellega mai keskel. Laiendamiseks on õige aeg, kui haue on eelviimases kärjes. Kui hauet on rohkem kui 6 raamil, võib 1 kärje asetada pesa keskele
gaasiga.Potase tootmiseks kasutatakse ka päevalilletuhka (mis sisaldab kuni 50% K2CO3 ), suhkrutööstuse jätteid ja villa töötlemisel saadavaid jätteid. 7 Soodad Naatriumi ja karbonaadi ühenditest tekivad pesu-ja söögisooda. Pesusoodat nimetatakse naatriumkarbonaadiks ja tema keemiline valem on Na 2CO3. See on vees hästi lahustuv värvuseta hügroskoopne ning kristalne aine. Pesusooda sulamistemperatuur on 853°C ning tiheduseks 2,533 mg/cm3. Looduses leidub teda soolajärvede vees ning kohati isegi lademina. Tööstuslikult saadakse pesusoodat ammoniaaki ja süsinikdioksiidi naatriumkloriidi või naatriumsulfaadi küllastunud lahusesesse juhtides. Teda kasutatakse klaasi, värvipigmentide, seebi ja pesemisainete tootmisel, naatriumiühendite valmistamisel, naftasaaduste puhastamisel, boksiidi töötlemisel (alumiiniumi saamiseks), pesu pesemisel ning
elektrolüüdis elektroodide pinnal elektrivoolu toimel. KATIOON (+) liiguvad katoodile( - ), ANIOONID ( - ) liiguvad anoodile (+) sulatatud elektrolüüdi korral redutseeruvad katoodil metalliioonid ja anoodil oksüdeeruvad anioonid. Kivimeid, mis sisaldavad tootmisväärses koguses metalide looduslikke ühendeid, nimetatakse maakideks. Tähtsamate metalliühendite ja mineraalide triviaalnimetusi NaCl- keedusool, Na2CO3- pesusooda, NaHCO3- söögisooda, CaO-kustutamata ehk põletatud lubi, Ca(OH)2- kustutatud lubi, CaCO3- lubjakivi(paas), kriit, marmor, CaCO3*MgCO3- dolomiit, Ca3(PO4)2- fosforiit, CaSO4*2H2O- kips, CuSO4*5H2O- vaskvitriol, Fe3O4-magnetiit. Sulam- on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel saadud materjal. Tähtsamad sulamid: malm (Fe + üle 2% C), teras ( Fe+ alla 2% C), eriterased (Fe + legeerivad lisandid), messing ehk valgevask( Cu + Zn), pronks( Cu+ Sn),
pesta lahustiga. · Kõrguses töötamisel kasutada kaitsevööd, mille nöör siduda hoone või jäigalt kinnitatud konstruktsiooni külge. PÄRAST TÖÖD. · Korrastada töökoht. · Enne söömist tuleb käed hoolikalt pesta pesemisvahendi, harja ja sooja veega. · Pärast pliiühendeid sisaldavate värvidega värvimist tuleb käed eelnevalt puhastada pesusooda 1% lahusega, seejärel pesta seebiga või alisariinseebiga. Seejärel pesta nägu sooja vee ja seebiga, loputada suu ja pesta hambaid. Võimalusel pesta end dusi all.
· nuuskpiiritus lahustab rasva ja poonimisvaha jääke, muudab klaaspinnad läikivaks (1 2 sl liitri vee kohta); · söögisooda puhastab nii keemiliselt (lahustab rasva) kui mehaaniliselt (küürib), eemaldab lõhnu, poleerib, eemaldab pindadelt plekke; · booraks valgendab, desodoreerib, kaitseb hallituse eest, eemaldab plekke; · kartuli- või maistärklis puhastab ja desodoreerib vaipkatteid; · ketsup puhastab vaske; · naturaalne pesusooda eemaldab rasva ja desinfitseerib; · sidrunimahl pleegitab; eemaldab plekke alumiiniumilt ja portselanilt; · peenike sool puhastab pindu mehaaniliselt; eriti tõhus on segatult söögisoodaga; · äädikas (5%) muudab aknad ja metallpinnad läikivaks, eemaldab hallitust ja kopitanud lõhnu, plekke, rasva, puhastab kohvimasina lubjajääkidest. Puhasta pihustiga pudelisse valatud nõrga äädikalahusega (1 l vett, 1 dl 5% äädikat) köögi kõiki tööpindu ja
paekivi ja kriit, nende ühendite tekkel on oluline roll CO2. Vee kareduse eemaldamine Keetmine, mispuhul CaCO3 ladestub katlakivina (vaid karbonaatne karedus). Destilleerimine (soolade eraldamine) Ioonivahetus (kasutatakse ioniite nagu Na või Hkationiite; Ca ja Mg ioonid asendatakse Na+ või H+ ioonidega; orgaanilised polümeerid). Veepehmendajad (ained, mis reageerivad Ca ja Mg sooladega, tekitades seebiga mittereageerivaid ühendeid; pesusooda e Na2CO3 kui kodune veepehmendaja). 11. Keemilised vooluallikad Keemilised vooluallikad on vooluallikad, millega saadakse elektrivoolu redoksreaktsioonide kulgemisel vabaneva energia arvel. Elektrienergia saamiseks kulutatakse elektrokeemiliselt aktiivseid aineid aineid, mis astuvad redoksreaktsioonidesse elektroodidel, liites või loovutades seejuures elektrone. Põhimõtteliselt võiks keemilise vooluallikana kasutada igasugust redokssüsteemi,
on aktiivsed redutseerijad. · Laboris kasutatakse naatriumi ja kaltsiumi, vahel ka liitiumi ja kaaliumi. Keemiatööstuses kasutatakse enamasti naatriumi, seda kasutatakse suhteliselt aktiivsemate metallide saamiseks nende ühenditest. Naatrium lambid- naatiumi aurudega täidetud lambid(tänavavalgustus) Liitiumpatareid. · Ühendid: CaO- kustutamata lubi, Ca(OH) -kustutatud lubi, NaOH-seebikivi, Na CO -pesusooda, NaHCO -söögisooda, NaCl-keedusool, Na SO -elektrolüüdina , CaSo +2/0.5 H O- märg/kuiv kips, Ca (PO ) -väetis, HNO -ilutulestikes p-Metallid · Kõik metallidele omased tunnused. P-metallid on õhu ja vee suhtes vastupidavad metallid. Alumiinium reageerib kergesti leeliste ja hapetega, teised p-metallid nii kergesti ei reageeri. Tina ja plii on madala sulamis temperatuuriga. Plii on mürgine.
annaabi.ee 
