Jaotatakse vesiniku arvu järgi: Ühealuseline (1 prootoni hape) HCl Kahealuseline H2SO3 Kolmealuseline H3PO4 Nelja aluseline H4SiO4 Jaotus hapniku sisalduse järgi: 1) Happniku sisaldavad H2SO4 2) Happniku mitte sisaldavad HCl Alus ehk hüdrooksiid on aine, mille vesilahuses on ülekaalus hüdrooksiid ioonid. 1 Vees lahustavad alused ehk leelised NaOh 2 Vees mitte lahustuv alus Fe(oh)3 Soolad on liitained, mis koosnevad metalliioonist ja happejääk ioonist. Jaotus: 1 lihtsoolad Na2Co3 2 vesiniksoolad NaHCO3 Kristallhüdraat CaSo4+2H2o Oksiid koosneb kahest elemendist millest üks on hapnik. Jaotus: 1 aluselineoksiid ehk metallioksiid on oksiid millele vastab kindel hüdrooksiid CaO Ca(oh)2 2 Happeline ehk mittemetalli oksiid on oksiid millele vastab kindel hape So2 h2so3 Co2 h2co3 Anfoteerne oksiid on oksiid, mis reageerib nii happe kui alusega. Al2O3 Inerterneoksiid ei reageeri happe, aluse ega veega. CO
) on profülaktiliseks vahendiks kilpnäärme alatalitluse, veresoonte lupjumise jm. ennetamisel. Sool erineb ka jämeduselt. Peenikest soola soovitatakse kasutada igapäevase toiduvalmistamise juures, kuid kala ja liha soolamiseks sobib jäme madalat sorti sool, sest see sisaldab lisaks teisi vahendeid (magneesiumi- ja kaaliumisooli), mis parandavad soola maitseomaduses. Kirjanduse andmetel on gurmaane, kes eelistavad "Ekstra" soolale jämedamat soola. On kahte sorti sooli: 1. Lihtsoolad - need on soolad, kus ei ole vesinikiooni(H+) n. Na2CO3 e. pesusooda 2. Vesiniksoolad - need on soolad, kus on vesinikioon. n. NaHCO3 e. söögisooda Mõned soolad, näiteks kaaliumtsüaniid on inimesele väga mürgised. Kõik soolad on inimesele kahjulikud suures koguses, sest nad vähendavad kehas vett. Elektrijuhtivus Lahustunud soolad ja vedelad soolad on elektrolüüdid ja nad juhivad elektrit. Vesi juhib elektrit ainult seetõttu, et temas on lahustunud soolad
Keemia - SOOLAD Soolad on liitained, mis koosnevad M ioonist ja happe anioonist.erand NH3 SAAMINE: Hape + metall sool + H2(M H-st vasakul) Hape + aluseline oksiid sool + H2O Hape + hüdroksiid sool + H2O Hape + sool sool + hape Hüdroksiid + happeline oksiid sool + H2O Hüdroksiid + sool sool + hüdroksiid Sool + metall sool + metall Sool + sool sool + sool Aluseline oksiid + happeline oksiid sool Metall + mittemetall sool LIIGITUS: vees lahustuvad-K,Na,kõik nitraadid vees lahustumatud soolad-BaSO4,AgCl lihtsoolad-NaCl liitsoolad-NaHPO4
rohkem kui üks vesinikiooni. Näide: H2SO4; H3PO4 Hapnikusisalduse järgi Hapnikusisaldavad happed näide: HNO3; H3PO4; H2SO4 Hapniku mitte sisaldavad happed näide: HCI; HF Alused Koosnevad metalliioonist ja OH ioonist Jagunevad: Leelisteks ehk vees lahustuvateks alusteks(IA ja IIA metallide OH-d) Nõrgad ehk vees lahustumatud alused. Soolad Koosnevad metalliioonist ja happejääkioonist Lihtsoolad: Na2CO3; Na2CI; Na2SO4 Vesiniksoolad: NaHCO3; NaHCI Kristallsoolad: CuSO4*5H20(vaskvitriol) FeSO4*7H2O(raudvitriol) Oksiidid Liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on kindlasti hapnik (O2) Happelised oksiidid- mittemetalli oksiidid Aluselised oksiidid- metalli oksiidid Amfoteersed oksiidid- reageerivad nii hapete kui ka alustega (ZnO; Al2O3; Cr2O3) Neutraalsed oksiidid- ei reageeri millegagi(CO; NO; N2O)
3) amforteersed oks. - reageerib hapete ja alustega. saamine : *lihtainete vaheline reaktsioon * hüdroksiidide ja soolade lagundamine kuumutamisel Alus - on aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone. OM.- *sööbiv toime, *reageerimine hapetega, *reageerimine happeliste oksiididega. Hüdroksiid - on mitte- molaarne kristalne aine. Leelis - vees lahustuv tugev alus. Sool - kristalsed ained, mis koosnevad aluse katioonidest ja happe anioonidest. 1) lihtsoolad Na2CO3 2) vesiniksoolad NaHCO3 3) hüdr.soolad MgClOH OM. - * reageerib leelistega, *hapetega, *metallidega, *sooladega saamine: metall+mittemet.=sool alus+hape=sool+vesi oksiid+hape=sool+vesi aluseline oks.+happeline oks.=sool sool+leelis=alus+sool sool+metall=uus sool + vähem akt. metall sool+leelis=uus sool+uus alus sool+hape=uus sool+nõrgem hape sool+sool=uus sool+uus sool alus+sool=sool+alus alus+happeline oksiid=sool+vesi Happed on ained, mis annavad vesilahusesse vesinikioone
3. Oksiidide, hüdroksiidide ja soolade (sh vesiniksoolade) valemite ja nimetuste koostamine 4. Anorgaaniliste ainete liigitamine põhiklassidesse 5. Oksiidide liigitamine keemiliste omaduste põhjal (happelisteks, aluselisteks, amfoteerseteks ja neutraalseteks oksiidideks) 6. Hapete liigitamine (tugevuse, prootonite arvu ja hapniku sisalduse järgi) 7. Hüdroksiidide liigitamine lahustuvuse (tugevuse) järgi 8. Soolade liigitamine lihtsoolad, vesiniksoolad, kristallhüdraadid 9. Võrrandite koostamine oksiidide, hapete, aluste ja soolade keemiliste omaduste ning saamise kohta, arvestades reaktsioonide toimumise tingimusi · metall + hapnik (aluseline) oksiid · mittemetall + hapnik (happeline) oksiid · metall + mittemetall sool · aluseline oksiid + vesi leelis · happeline oksiid + vesi hapnikhape · happeline oksiid + aluseline oksiid sool · hape + metallsool + H2
AlO - LEELISED ·HNO - lämmastikhape ·NaPO-naatriumfos alumiiniumoksiid KOH Liigid : ·NaNO - naatriumni ·B-rühmametallid ·Lahustumatud lahused ·vesiniku aatomite arvu järgi : (muutuva o.-a.) . Mg(OH) -üheprootonilised (1H) Liigid: Cu-vask -vask(2)oksiid (n.HCL) ·Lihtsoolad metall CuO vask(1)oksiid -kaheprootonilised (2H) (n. happejääk (n.CaCO HS) ·Liitsoolad vesiniks NB! Tugevad happed: HCl , [n.Ca(HCO) -kaltsi HNO , HSO(hapete vesinikkarbonaat] kuningas) NB!Muutuva o.-a. metallid.
Ca(OH) 2+CO2 -> CaCO3+H2O 6)Alus+sool CuSO4+NaOH -> Na2SO4+Cu(OH) 2 7)Sool+metall CuSO4+Fe -> FeSO4+Cu 8)Sool+sool CuSO4+BaCl2 -> CuCl+BaSO4 9)Alusel.oksiid+happel.oksiid CaO+CO2 -> CaCO3 10)Metall + mittemetall Na+Cl -> NaCl Liigitus: 1)Lihtsoolad: NaCl; Na2SO4 2)Vesiniksoolad: NaHCO3; NaH2PO4 3)Hüdroksiidsoolad: CaOHCl 4)Kaksiksoolad: KAl(SO4) 2*12H2O Keemilised omadused: 1)Reageerivad endast tugevama happega CaCO3+2HCl -> CaCl2+H2CO3CO2; H2O 2)Vees lahustuvad soolad reageerivad leelistega CuSO4+NaOH -> Na2SO4+Cu(OH) 2 3) Vees lahustuvad soolad reageerivad metallidega aktiivsusrea
(aluseid liigitatakse: 1. leelised (vees hästi lahustuvad tugevad alused), 2. nõrgad alused , mis enamasti vees ei lahustu) Leelis (IA ja IIA rühma metallide hüdroksiid) = tugevalt aluseline oksiid + vesi Hüdroksiid (välja arvatud leelismetalli hüdroksiid) ---- oksiid + vesi NEUTRALISATSIOONIREAKTSIOON: HAPE + ALUS = SOOL + VESI SOOL- tahke kristalne aine, mis koosneb metalli ja happejääkioonist. (soolasid liigitatakse koostise järgi: 1. lihtsoolad, 2. vesiniksoolad, 3. hüdroksiidsoolad, 4. kaksiksoolad (seal on kaks metalli). Oksiidide, hapete ja soolade keemilised omadused. Aluseline oksiid + hape = sool ja vesi Aluseline oksiid + vesi = hüdroksiid (leelis) Aluseline oksiid + happeline oksiid = sool Happeline oksiid + alus = sool ja vesi Happeline oksiid + vesi = hape (SiO ei reageeri veega) Happeline oksiid + aluseline oksiid = sool Hape + metall = sool ja vesinik Hape + aluseline oksiid = sool ja vesi Hape + alus = sool ja vesi
lahustuvad ja saadustest üks lahustumatu) NaCl + AgNO3 AgCl + NaNO3 Soolade saamine 1. hape + metall sool + H2 2. hape + aluseline oksiid sool + H2O 3. hape + alus sool + H2O 4. hape + sool sool + hape 5. alus + happeline oksiid sool + H2O 6. alus + sool sool + alus 7. sool + metall sool + metall 8. sool + sool uus sool + uus sool 9. aluseline oksiid + happeline oksiid sool 10. metall + mittemetall sool Soolade liigitamine: lihtsoolad, liitsoolad, vesiniksoolad, hüdroksiidsoolad Dissotsiatsioonivõrrandid (näitavad, millised ioonid on elektrolüüdi lahuses Näited: K2CO3 2K+ + CO3 2- Vesiniksoolad dissotseeruvad kationiks ja vesinikku sisaldavakd happeaniooniks. NaHSO4 Na+ + HSO4- Soolade hüdrolüüs on soola reaktsioon veega, mille tulemusena võib tekkida kas happeline või aluseline keskkond. Hüdrolüüs on neutralisatsioonireaktsiooni pöördreaktsioon, mille
omadusi (osata lõpetada reaktsioonivõrrandeid). 5. Teada hapete 3 liigitust. · · · 6. Teada hapete keemilisi omadusi (osata lõpetada reakstioonivõrrandeid, kasutada pingerida). 7. Teada aluste liigutust lahustuvuse järgi. · Vees lahustuvad alused e. Leelised · Vees lahustumatud alused 8. Teada aluste keemilisi omadusi (osata lõpetada reaktsioonivõrrandeid). 9. Teada soolade liigitust. · Lihtsoolad metall + happejääk (K2SO4) · Vesiniksoolad metall + vesinikku sisaldav happejääk (NaHSO4) · Hüdroksiidsoolad metall + OH + happejääk (Cu2(OH)2CO3) · Kaksiksool kaks metalli + happejääk (KAl(SO4)2) 10. Teada soolade keemilisi omadusi (osata lõpetada reaktsioonivõrrandeid, kastada pingerida). 11. Osata kirjutada reaktsioonivõrrandeid oksiidide, aluste, hapete ja soolade saamise kohta. 12
SOOLAD Soolad koosnevad metallioonist ja happejääkioonist Soolade liigitus lahustuvuse järgi · Vees lahustuvad soolad: Kõik K, Na- soolad, kõik nitraadid ( vt. lahustuvuse tabelit) · Vees lahustumatud soolad: BaSO4; AgCl jt.(vt. lahustuvuse tabelit) Soolade liigitus koostise järgi · Lihtsoolad: NaCl; Na2SO4 Na3PO4 = 3Na+ + PO4-3 · Vesiniksoolad NaHPO4 = 2Na+ + HPO4-2 NaH2PO4 = Na+ + H2PO4- Anna nimetus sooladele: · LiCl Al2(SO4)3 · Na2SO3 BaCl2 · FeSO4 Na2SiO3 · KBr Fe2(SO4)3 · Na3PO4 AgNO3 · CuSO4 CrCl3 · NaF Na2S · AlI3 CaCO3 · Ba(NO3)2 Mg3(PO4)2 · Ca(H2PO4)2 CaHPO4 Soolade keemilised omadused
3. sool+hape=sool+hape (peab tekkima sade või nõrk hape) Oksiidid liigitamine: 1. metallioksiidid ja mittemetallioksiidid 2. aluselised/happelised 3. amfoteersed/neutraalsed (NO,CO,N2O) Hapete liigitamine: 1. tugevad,keskmised,nõrgad 2. üheprootonilised/mitmeprootonilised 3. hapnikku sisaldavad/hapnikku mitte sisaldavad Aluste liigitamine: 1. leelised/alused 2. amfoteersed Soolade liigitamine: 1. vees lahustuvad/lahustumatud 2. lihtsoolad/vesniksoolad di,tri,tetra,penta,heksa,hepta,okta,nona,deka
4) Happeline oksiid + alus = sool + H2O 5) Happeline oksiid + H2O = hape Liigitus: 1. Happed 1) Tugevuse järgi: tugevad ja nõrgad Tugevad - H2SO4 , HNO3 , HI , HBr, HCl ; Nõrgad – kõik teised, H2CO3 - (kõige nõrgem) 2) Hapniku sisalduse järgi: hapnikhapped ja hapnikuta happed 3) Vesinikuaatomite järgi: üheprootonilised, kaheprootonilised, kolme- ja enamaprootonilised 2. Soolad 1) Lihtsoolad 2) Liitsoolad Vesiniksoolad Hüdroksiidsoolad Kaksiksoolad 3. Alused 1) Vees lahustuvuse järgi: vees hästilahustuvad ehk leelised ja vees mittelahustuvad 2) Hüdroksiidrühmade arvu järgi: ühehappelised, kahehappelised, kolmehappelised 4. Oksiidid 1) Metallioksiidid: aluselised ja amfoteersed 2) Mittemetallioksiidid: happelised
Elektrolüüdid 1. Mõisted: Mitteelektrolüüt- aine, mis ei juhi elektrit, kuna nad ei jagune ioonideks (lihtained, org- ained, oksiidid) Elektrolüüt- on aine, mis vesilahustes ja sulatatud olekus jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks (happed, aluised ja soolad) Lihtsoolad dissotseeruvad 1 astmes nt NaCl Nõrk elektrolüüdid- on ained, mis vesilahuses dissotseeruvad osaliselt ning seetõttu juhivad elektrit halvasti Lihtaine- aine, mis koosneb ühe keemilise elemendi aatomitest Tugev elektrolüüt- dissotseerub lahustumisel täielikult näiteks CaCl Happed- ained, mis eraldavad lahusesse vesinikioone Soolad- on ained, mis eraldavad lahusesse happeanioone ja metallikatioone
HPO4(laeng 2-) <--> H(laeng+) + PO4(laeng 3-) 4.) H2S2O5 <--> H(laeng+) + HS2O5(laeng-) HS2O5(laeng-) <--> H(laeng+) + S2O5(laeng 2-) (2) Aluste dissotsatsioonid. 1.) NaOH --> OH(laeng-) + Na(laeng+) 2.) Mg(OH)2 --> OH(laeng-) + MgOH(laeng+) MgOH(laeng+) --> OH(laeng-) + Mg(laeng 2+) Ammoniaakhüdraat: NH3 korda H20 <--> NH4(laeng+) + OH(laeng-) ehk nuuskpiiritus. (3) Soolade dissotsatsioon. -Lihtsoolad (ühes astmes). 1.) NaCl --> Na(laeng+) + Cl(laeng-) 2.) K2SO4 --> 2K(laeng+) + SO4(laeng 2-) 3.) Fe2(SO3)3 --> 2Fe(laeng 3+) + 3SO3(laeng 2-) -Vesiniksoolad (astmeliselt). 1.) MgOHBr --> MgOH(laeng+) + Br(laeng-) MgOH(laeng+) --> OH(laeng-) + Mg(laeng 2+) 2.) (CaOH)2CO3 --> 2CaOH(laeng+) + CO3(laeng 2-) CaOH(laeng+) <--> OH(laeng-) + Ca(laeng 2+) Vee dissotsatsioon
2Mg + O2 tekib 2Mg - Reag. halogeenidega: hinevad energiliselt mood. vastavaid halogeniide: Ca + Cl2 tekib CaCl2 (kaltsiumkloriid) Sr + Br2 tekib SrBr2 (strontsiumbromiid) - Reag. veega: Leelismuldmetallid (Ca, Sr, Ba, Ra) reageerivad veega juba toatemperatuuril (Be ja Mg soojendamisel): Sr + 2H2O tekib H2 + Sr(OH)2 (strontsiumhdroksiid) -Reag. hapetega: 2.rhma elemendid paiknevad metallide pingerea algul ning reag. seeprast hapetega aktiivselt: Ca + 2HCl tekib CaCl2 + H2 Tekivad lihtsoolad, milles LMM-de o.-a. alati II. Lahustumine vib olla aeglane juhul, kui reageerimisel tekivad rasklahustuvad soolad Be + H2SO4 tekib BeSO4 + H2 2. LMM: LOETLEDA, KUIDAS MUUTUB NENDE KEEM.AKTIIVSUS RHMA PIIRES JA NENDE ELEKTRONKONFIGURATSIOON JA O.-A. HENDITES. Liikumisel rhmas suunas Be-Mg-Ca-Sr-Ba-Ra vib theldada jrgmisi trende: aatommass suureneb, vheneb keemis-ja sulamistemp, suureneb met.tihedus, vheneb kvadus, hendites on elementide o.a. hesugune II, keemiline aktiivsus suureneb.
fraktsioondestillatsioonil). Vaba metall redutseeritakse leelismetallidega,saadakse fluoriühendite elektrolüüsil jt meetoditega. Elemendi, ühendite kasutusalad · kondensaatorid · vaakumtoru hõõgniidid · lõikeriistad, raketid · prilliraamid, proteesid · kaamera läätsed Biotoime Tantaal ei ole biometall,ühendid on suhteliselt vähemürgised. Ühendid Soolad.Tantaali puhul on tuntud ka mõned hapete lihtsoolad,nt värvusetu kristalne tantaal sulfaat ja tantaal fosfaat ,kuid iseloomulikumad on oksiidsoolad..Tantaal moodustab ka liitsooli. Tantaali tüüpiline oksüdatsiooniaste on V,kuid esineb ka madalamaid väärtusi,peamiselt IV halogeniidides.On tuntud ka oksohalogeniidid ning segahalogeniidid. Tantalaadid on soolad,kus TA esineb aniooni koostises.Eristatakse peamiselt järgmisi hüpoteetiliste tantaalhapete sooli:metatantalaadid TaO-3,ortotantalaadid TaO,ditantalaadid Ta
Brønsted: Ained, mis loovutavad prootoneid (OH) Brønsted: aineosakesed, mis seovad (p+ = H+) prootoneid Liigitus Üheprotoonsed: HCl , HNO3 ...... Leelised vees lahustuvad hüdroksiidid Mitmeprootonilised: H2SO4 , H3PO4 .... Ia ja enamus IIa rühma metallidest Lihtsoolad : NaCl, K2SO4 , (NH4)3PO4 annavad leeliseid nemad on ka tugevad Vesiniksoolad NaHCO3 , Ca(HCO3)2, KH2PO4 alused Hüdroksiidsoolad Cu2CO3(OH)2 e CuCO3*Cu(OH)2
Soolad Soolad koosnevad tavaliselt metalli katioonist ja happeanioonist. Soolad on liitained, milles metalliioonid on seotud happejääkioonidega. Soolad on ioonsed ühendid, mis koosnevad (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest. Liigitus 1. Tavasoolad (lihtsoolad) : NaCl, FeSO4, CuCO3, Na3PO4 ... 2. Vesiniksoolad happe vesinikioonid asenduvad täielikult või osaliselt metalliiooniga Cu(HCO3)2 vask(II)vesinikkarbonaat NaH2PO4 naatriumdivesinikfosfaat Na2HPO4 naatriumvesinikfosfaat 3. Hüdroksiidsoolad aluse hüdroksiidioonid asenduvad täielikult või osaliselt metalliga
(IA rühma ja IIA rühma alates kaltsiumist) hüdroksiidid, näiteks NaOH, KOH, Ba(OH)2, Ca(OH)2 b. Vees praktiliselt lahustumatud hüdroksiidid (nõrgad alused) enamuste metallide hüdroksiidid. 5. Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad katioonidest ja anioonidest (näiteks:Na2SO4). a. Lihtsoolad ( KCl, Na2CO3- pesusooda, AgNO3) b. Vesiniksoolad sisaldavad happeaniooni koostises vesinikku (näiteks NaHSO4).Soolade hüdrolüüsiks nimetatakse soola ja vee vahelist vahetusreaktsiooni. 2. Elektrolüüt on aine, mille elektrijuhtivus põhineb ioonide vabal liikumisel. Kõige tüüpilisem elektrolüüt on ioonne lahus, kuid elektrolüüt võib olla ka tahke või vedel aine, näiteks metall.
H2SO#'H20+S03 CuSO, + 2NaOH = Cu(OHh1 + . metall+sool 8. Ieelis+sool Fe(OE1),- Fez03+3H20 Na:S04 . sool+sool IO. metall+mit JAGUNE I. Aluselised oksiidid, mis reageerides . O- sisaldavad happed HIP04, HN02 . Leelised—vees lahustuvad alused KOH, . Lihtsoolad NaS04 -naatriumsulfaa MINE hapetega annavad soolaja vcc. CaO, Cuo .O- mittesisaldavad happed HCI, Hl, H2S NaOH, . Vesiniksoolad . Happelised Oksiidid, mis reageerides . Vesiniku aatomite arvu jargi: 1- Vees lahustumatud alused — kOik KHSOa- kaaliumvesiniksulfaa alustega annavad soola ja veeC02, SC)) alusclised happed HCI, 2-aluselised ülejEinud hüdroksiidid
Mitmehüdroksiidsete aluste dissotsatsioon: + - Mg(OH)2 Mg OH + OH I järk + 2+ - MgOH Mg + OH II järk 2+ - Summarselt Mg(OH)2 Mg + 2OH Ammoniaakhüdraat dissotseerub nõrga alusena: + - NH3*H2O NH4 + OH 3) SOOLADE DISSOTSATSIOON Lihtsoolad dissotseeruvad positiivseteks metalliioonideks ja negatiivseteks happejääkioonideks. + - + 2- NaCl Na + Cl K2CO3 2K + CO3 Vesiniksoolad dissotseeruvad astmeliselt: + - NaHSO4 Na + HSO4 I järk - + 2- HSO4 H + SO4 II järk Vesiniksoolad dissotseeruvad praktiliselt I astmes.
+ - Mg(OH)2 Mg OH + OH I järk + 2+ - MgOH Mg + OH II järk 2+ - Summarselt Mg(OH)2 Mg + 2OH Ammoniaakhüdraat dissotseerub nõrga alusena: + - NH3*H2O NH4 + OH 3) SOOLADE DISSOTSATSIOON Lihtsoolad dissotseeruvad positiivseteks metalliioonideks ja negatiivseteks happejääkioonideks. + - + 2- NaCl Na + Cl K2CO3 2K + CO3 Vesiniksoolad dissotseeruvad astmeliselt: + - NaHSO4 Na + HSO4 I järk - + 2-
Sõnaga "sool" seostub sul kindlasti toidu valmistamisel kasutatav keedusool. Keemias tähistab sool aga kindlat liiki aineid. Soolad on enamasti tahked ained, mis on oma nime saanud mõnede soolade soolase maitse järgi. Siiski ei ole see kõikide soolade omadus. Soolad võivad olla väga erineva värvusega. 1. Mis on sool Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca 2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti sooli: 1. Lihtsoolad - need on soolad, kus ei ole vesinikiooni(H+) n. Na2CO3 e. Pesusooda 2.Vesiniksoolad - need on soolad, kus on vesinikioon. n. NaHCO3 e. Söögisooda. 2. Soolade omadused 2.1. Soolade keemilised omadused 1. Metall+ sool sool + vähem aktiivne metall (nõrgem metall) Reageerivad ainult lahustuvad soolad. Teist metalli ei tõrju välja K Na Ca Ba, kuna reageerivad veega moodustades leeliseid. Fe + CuSO4 FeSO4 + Cu 2. Sool+ hape nõrgem hape + sool (vesiniksool)
kurgus, köha, raskenenud hingamist, kopsukahjustusi. Võib olla kahjulik allaneelamisel põhjustades seedetrakti ärritust. Tulekustutuseks või aine lahjendamiseks kasutatud vesi võib kahjustada keskkonda. Kuumenemisel eraldub süsihappegaas.aine on vedelik, läbipaistev või kergelt hägune, lõhnatu.lahustub vees, vältida kuumust Naatriumvesinikkarbonaat ehk söögisooda on kasutusel saiatoodete valmistamisel 1. Lihtsoolad - need on soolad, kus ei ole vesinikiooni(H+) n. Na2CO3 e. pesusooda 2. Vesiniksoolad - need on soolad, kus on vesinikioon. n. NaHCO3 e. söögisooda CaSO4 · 2H2O ehk kips - kasutatakse luude fikseerimisel .
oksüdeerija(kaaliumdikromaadi) abil. KHT-d võib kasutada ka bioloogilisele tegevusele mürgiste orgaaniliste ainete määramiseks vees. KHT arv on alati suurem vastava veeproovi BHT arvust. Happed- on liitained, mis koosnevad ühest või mitmest vesiniku ioonist ja happejäägist: Jagatakse kahte rühma: hapnikuga happed (H2SO3) ja hapnikuta happed.(HCl) Soolad- on liitained, mis koosnevad metalli ioonist ja happejäägist. Tekib happe ja aluse reageerimisel.Näiteks NaCl. Jagatakse: lihtsoolad (NaCl); vesiniksoolad (NaHCO3); Hüdroksiid soolad (Mg(OH)Cl) ja Liitsoolad. ALUS elektrolüüt, mille dissotsiatsioonil lähevad lahusesse hüdroksiidioonid (üldisemas tähenduses on alus prootoneid siduv keemiline ühend). On lihtaine, Koosneb metallioonist ja hüdroksiidiooni(de)st Alused- (OH) liigitus: vees lahustuvad e leelismetallid (KOH, NaOH) ja vees mittelahustuvad.(Fe(OH)2) Tugevuse järgi Leelised on tugevad (LiOH) ; Vees mitte
5. Anorgaaniliste põhiaineklasside mõiste, valmid ja nimetamine, erinevad liigitamisvõimalused, füüsikalised ja keemilised omadused, kasutamine ning konkreetsed näited tuntumatest/igapäevaelus kasutatavatest ainetest Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest ja happeanioonidest ehk happejäägist. NaCl naatriumkloriid Na2SO4 naatriumsulfaat Soolade liigitamine Lihtsoolad KCl NaCl keedusool Na2CO3 (pesu) sooda KNO3 kaaliumnitraat Vesiniksoolad NaHCO3 söögisooda KH2PO4 kaaliumdivesinikfosfaat Hüdroksiid soolad Cu2(OH)2CO3 Mg(OH)Cl Liitsoolad KAl(SO4)2 * 12H2O AlK(SO4)2*12H2O Soolade keemilised omadused 1. sool + metall = UUS SOOL + UUS METALL Ba + CuCl2 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 Li + FeCl3 2NaOH + CuSO4 = Cu(OH)2 + Na2SO4
N: H2 + Cl2 = 2HCl 6. vastavate soolade reageerimisel tugevama happega N: FeS + H2SO4 = FeSO4 + H2S Soolad Soolad koosnevad metallioonist ja happejääkioonist Liigitus: Lahustuvuse järgi Vees lahustuvad Vees lahustumatud Kõik N, Na- soola vt. lahustuvuse tabelit Kõik nitraadid BaSO4; AgCl jt. Koostise järgi Lihtsoolad Vesiniksoolad NaCl; Na2SO4 NaHPO4 = 2Na+ + HPO4-2 Na3PO4 = 3Na+ + PO4-3 NaH2PO4 = Na+ + H2PO4- Keemilised omadused: 1. sool + LEELIS = uus sool + uus alus (vees lahustuvad) 2. sool + HAPE = uus sool + nõrgem hape 3. sool + SOOL = uus sool + uus sool (vees lahustuvad) 4. sool + METALL = uus sool + vähemaktiivne metall (vees lahust.) ERAND! Väga aktiivsed metallid reageerivad eelistatult soola vesilahuses oleva veega, andes
Koosnevad positiivsest katioonist ja negatiivsest anioonist. kaltsium hüdrooksiid Ca2+ (OH) 2 Aluseid jaotatakse lahustuvuse järgi. KOH, LiOH, NHOH, Ba(OH)2 NaOH seebikivi Lahustumatud hüdrooksiidid Mg(OH)2, Mn(OH)2 Soolad On liitained mis koosnevad metallist ja happe anioonist. Alumiinium sulfaat Al2(SO4)3 Kaltsiumkloriid CaCl2 ll<< Magneesium fosfaat Mg3(PO4)2 Soolasid jaotatakse: Lihtsoolad, Vesinik soolad (valemis on sees ka happe vesinik) Magneesium vesinik fosfaat MGHPO4 Page 1 Naatrium di vesinik fosfaat NAHPO4 Soolasid jaotatakse lahustuvuse järgi. Lahustumatud: FeSO3, KORDAMINE KONTROLL TÖÖKS 1)Arvuta aine massi % väärtus. Aine massi % arvutamine. 2)Sõnastada mõisted ja tuua näiteid. Oksiid Aluseline oksiid Happeline oksiid Amfoteerne oksiid Hape(d) Alus
amfoteersed hüdroksiidid Zn(OH)2 + KOH = KZn(OH)3 Cr(OH)3 + KOH = KCr(OH)4 Al(OH)3 + KOH = KAl(OH)4 või K3Al(OH)6 kaaliumheksahüdroksiidaluminaat Saamine: 2Na + 2H2O = 2NaOH = H2 Li2O + H2O = 2LiOH CuSO4 + 2NaOH = Cu(OH)2 + Na2SO4 6. SOOLAD SOOL ühend, mis koosneb metallioonidest ning happeanioonidest. Tekib happe ja aluse reageerimisel. 1. Liigitus 1.1 Lihtsoolad KCl NaCl- keedusool Na2CO3- (pesu) sooda KNO3- kaaliumnitraat 1.2 Vesiniksoolad NaHCO3- söögisooda 10 KH2PO4- kaaliumdivesinikfosfaat 1.3 Hüdroksiid soolad Cu2(OH)2CO3 Mg(OH)Cl 1.4 Liitsoolad KAl(SO4)2 * 12H2O AlK(SO4)2*12H2O KCr(SO4)2*12H2O Struktuurvlemid HON=O
Tekivad vees lahustuvad tugevad alused (leelised), neist kõige aluselisem Ra(OH) 2. Leelistega reageerib 2. rühma metallidest vaid Be: Be + 2NaOH + 2H2O → Na2Be(OH)4 + H2 naatriumtetra- hüdrokso- berüllaat (2-) Aktiivsete metallidena reageerivad üldiselt energiliselt hapetega; tekivad lihtsoolad, milles LMM-de o.-a. alati II. Lahustumine võib olla aeglane juhul, kui - reageerimisel tekivad rasklahustuvad soolad (blokeerivad happe juurdepääsu): Mg puhul H3PO4, HF - reageerimisel metalli pind passiveerub (tekib tihe oksiidikiht): Be + HNO3 või H2SO4 2.3.3. Metallide kasutamine Be - legeeriv lisand Cu-sulamites - berülliumpronksid väga sitked, paindumiskindlad sulamid (üle 50% Be-toodangust)
annaabi.ee 
