11 - - - - 1938 - 7,62 ² - 10 051 (32% ) - - -: RE Eesti Põlevkivi Viru Elektrivõrgud TÜ Jõhvi Piim Viru Joogid AS . 2 . . - . , . 1895 https://www.youtube.com/watch?v=8wAz_BbvbuY&t=55s !
11 - - - - 1938 - 7,62 ² - 10 051 (32% ) - - -: RE Eesti Põlevkivi Viru Elektrivõrgud TÜ Jõhvi Piim Viru Joogid AS . 2 . . - . , . 1895 https://www.youtube.com/watch?v=8wAz_BbvbuY&t=55s !
2 2 Hetkeseis 2.1 Tegevusala VKG peamiseks tegevusalaks on põlevkiviõli ning soojus- ja elektrienergia tootmine. Kontsern on Eesti suurim põlevkiviõli ja -kemikaalide tootja. VKG katab kogu põlevkiviahela alates selle kaevandamisest ja ümbertöötamisest kuni peenkemikaalide turustamiseni. Ettevõtte tütarettevõtted on VKG Oil AS, VKG Kaevandused OÜ, VKG Transport AS, VKG Energia OÜ, VKG Soojus AS, Viru RMT OÜ, VKG Elektrivõrgud OÜ, VKG Elektriehitus AS, VKG Plokk OÜ. 2.2 Tarbijad VKG Grupp ulatub Narvast Sillamäeni. Ettevõtte teeninduspiirkond, kuhu kuuluvad Narva, Narva-Jõesuu ja Sillamäe linn, Vaivara vald ning Kohtla-Järve linna Viivikonna linnaosa, asub Ida-Virumaal. Eratarbijate ja väikeettevõtete vajaduste rahuldamise kõrval on täita oluline roll Narvas ja Sillamäel asuvate suurtööstuste varustamisel elektriga. 2.3 Tuleviku plaanid
Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika instituut Laboratoorne töö 2 aines Elektrivõrgud Reaktiivvõimsuse kompenseerimine Õppejõud: Jaanus Ojangu Üliõpilased: Erik Tammesson 050442 Kaisa Kaasik 050841 Tallinn 2008 EESMÄRK Uurida reaktiivvõimsuste kompenseerimist lihtsas elektrivõrgus Un = 110 kV Variant 2B 1) Lähteskeem 2) Liini parameetrid: Liini pikkus, l, [km] 120
Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika instituut Laboratoorne töö 2 aines Elektrivõrgud Elektriliini püsiseisundi arvutamine Õppejõud: Jaanus Ojangu Üliõpilased: Erik Tammesson 050442 Kaisa Kaasik 050841 Tallinn 2008 EESMÄRK Lihtsa elektrivõrgu püsiseisundi arvutamine vahelduvvoolumudelil. TÖÖ KÄIK 1. Lähteskeem on järgmine (antakse töö ajal): Un = 110 kV U1 = 100 kV Variant 2B 2. Liini parameetrid
ELEKTRIVÕRGUD Laboratoorne töö nr 2 Reaktiivvõimsuse kompenseerimine Juhendaja Üliõpilased Tallinn 2 Töö eesmärk Uurida reaktiivvõimsuste kompenseerimist lihtsas võrgus. Töö käik Joonis 1. Lähteskeem Joonis 2. Aseskeem Joonis 3. Mudelskeem 3 Liini parameetrid Liini pikkus l = 100 km 1 km aktiivtakistus r = 0,31 Ω/km 1 km reaktiivtakistus x = 0,41 Ω/km 1 km mahtuvuslik reaktiivjuhtivus b = 2,8 * 10-6 S/km Mõõtetulemused Tabel 1. Mõõtetulemused 4 Graafikud Liini pinge sõltuvus kompensaatori reaktiivvõimsusest 115 110 105 ...
ELEKTRIVÕRGUD Laboratoorne töö nr 1 Elektriliini püsiseisundi arvutamine Juhendaja Üliõpilased Tallinn 2014 2 Töö eesmärk Lihtsa elektrivõrgu püsiseisundi arvutamine vahelduvvoolumudelil. Töö käik Joonis 1. Lähteskeem Joonis 2. Aseskeem Joonis 3. Mudelskeem 3 Liini parameetrid Liini pikkus l = 100 km 1 km aktiivtakistus r = 0,31 Ω/km 1 km reaktiivtakistus x = 0,41 Ω/km 1 km mahtuvuslik reaktiivjuhtivus b = 2,8 * 10-6 S/km Mõõtetulemused Tabel 1. Mõõtetulemused 4 Graafikud Liinipinge sõltuvus aktiiv- ja reaktiivvõimsusest 115 110 105 U...
vastava rühmaliini kaitsme või kaitselülitiga. Kodus olevad elektritarvitid on kohtkindlad (näiteks laelamp, elektripliit, pesumasin jms.), mis asuvad samas kohas ning nende ümberpaigutamine nõuab juhtmete lahtiühendamist ja teisaldatavad (näiteks raadio, tolmuimeja, kohvimasin jms.), mida saab ühendusjuhtme otsas oleva pistiku abil ühendada suvalise pistikupesa ehk seinakontaktiga. Kõik elektrivõrgud kokku moodustavad ühtse elektrijaotusvõrgu, mis on ühendatud elektrijaamades olevate vooluallikatega Kõik kohtkindlad ja teisaldatavad elektritarvitid on ühendatud elektrijaotusvõrku rööbiti. kõrgepinge liinid Kodune elektrivõrk Hoonete ja ruumidesisene elektrivõrk koosneb juhtmestikust, harukarpidest, lülititest, pistiku ja lambipesadest. Suuremas osas
11. Millega mõõdetakse elektrivoolu võimsust? Elektrivoolu võimsust mõõdetakse otseselt vattmeetriga. 12. Kuidas mõõdetakse elektrivoolu tööd? Elektrivoolu tööd mõõdetakse kaudsel meetodil, kasutades voltmeetrit, ampermeetit ning kella 13. Milleks on vajalik nulljuhe? Nulljuhe on vajalik selleks, et maandada elektripinge. 14. Mis moodustavad elektrijaotusvõrgu? Elektrijaotusvõrgu moodustavad korterite, majade jm. elektrivõrgud kokku. 15. Mis on kaitsmed ja milleks neid vaja? Kaitse on jadamisi elektritarvititega ühendatud vooluvõrgu osa, need katkestavad voolu, kui voolutugevus juhtmetes ületab lubatud väärtuse. 16. Millest tehakse kaitsmed? Kaitsmed tehakse portselanist või metallist. 17. Mis on elektrivoolu töö ühik? Elektrivoolu töö ühik on 1 vatt (1W) 18. Milline on hõõglambi ehitus? Hõõglamp koosneb klaaskolbist, hõõgniidist, tugitraadist, sokkelist, lambi
kokkupuute kõrgepingeliiniga. 3.Halva isolatsiooniga elektrijuhtmed Isolatsioon kaitseb juhtmeid kokkupuute eest teineteisega ja kokkupuutest inimesega. Puudulik isolatsioon on sageli vanadel elektrijuhtmetel ja elektriseadmetel. 4.Maandamata elektriseadmed ja süsteemid - Puudulik maandus on kõige sagedasem eeskirjade rikkumine. Kui seade pole korralikult maandatud, siis on oht, et üleliigne pinge ei eemaldu maasse ja seadme osad võivad minna pinge alla. 5.Ülekoormatud elektrivõrgud - Ülekoormatud elektrisüsteem on ohtlik, juhtmed kuumenevad, kuna tekib tugev soojus. 6.Ülekoormatud elektrisüsteem on üks peamisi tulekahjude põhjustajaid!! 7. Vale isikukaitsevahendite kasutamine. Vee ja märgade tingimuste olemasolu NB! Kui töötaja töökoht või riietus on märg, siis kõik elektriohud suurenevad.
Raudteeinfrastruktuur ehk raudteetaristu koosneb maatükiga püsivalt ühendatud rööbasteede võrgustikust ja nende juurde kuuluvatest rajatistest (hooned, erinevad raudteerajatised) ning tehniliste süsteemide seadmetest. Tehnilised seadmed on kontaktvõrgud, turvangu-, side-, valgustus- ja energiaseadmed ning tehnorajatised. Tehnilisteks seadmete hulka kuuluvad pöörmete juhtimisseadmed, semaforid, foorid, tõkkepuud, elektrivõrgud, sidesüsteemid, automaatsed pidurdussüsteemid jms. Raudteerajatised on sillad, viaduktid, estakaadid, tunnelid, tugiseinad, truubid, süvendid, ülekäigu- ja ülesõidukohad, oote- ja laadimisplatvormid, teekaitseobjektid jpm. Tee tähtsamad osad on muldkeha ja pealisehitised (rööpad, pöörmed, liiprid ning ballast). Kasutusel on erinevate rööpmelaiustega rööbasteid. Standardrööpmelise (normaal-) raudtee rööbaste vahekaugus on 1435 mm (Eestis oli kasutusel 1941-1945)
Puithoonetes on tulekahju risk suur seega on juhtmestiku paigaldamine lubatud ainult metallkanalites ning kõik teised osad(harukarbid jne)peavad olema tehtud metallist. Elektrilöögid: Kuna pinged üle 48v võivad põhjustada inimest läbides eluohtliku elektrivoolu,mis kujutab ohtu südamerütmile,kuid,et seda ei juhtuks kasutatakse selle jaoks igasugu erinevaid meetmeid: · madalpinge(vajadusel väikepinge) · elektriline isolatsioonile · eraldustrafoga eraldatud elektrivõrgud · puutekaitse · Maandamine · isikukaitsevahendid · elektritöödeks sobivad töö-ja mõõteriistad Maandamine Maandamisel peetakse sihilikuline avatud metallosade elektriline kontakt maandusseadmega.Vähem tehismaanduse takistus väheneb ka puutepinget isolatsiooni riknemise korral. Kui õnnetus peaks siiski juhtuma: · Lülita vool välja! Kutsu kiirabi! Kiirabi oodates · Kui kannatanu hingab, kuid on teadvuseta, vii ta külili asendisse
aastail, selle kümnendi algul ühines Internetiga ka Eesti.. Üha enam inimeste- ja firmadevahelisest suhtlusest, mis ei nõua just esemete materiaalset edasitoimetamist, kolib üle Internetti. Internet muutub maailmas üha igapäevasemaks kanaliks, peagi on ta sama levinud nagu elekter.Andmete ülekandeks kasutab Internet erilisi kanaleid, aga ka tavalisi telefoni- ja mobiilsidevõrke, raatio- ja satelliitsidekanaleid ning kohe-kohe tulevad andmesideks kasutusele ka kaabeltelevisiooni- jaisegi elektrivõrgud. Igal pool, kuhu on elektrooniliselt võimalik ligi pääseda (aga see tähendab nii kogu maakera kui ka maailmaruumi), võib peagi kasutada ka Internetti. Interneti teenused: Elektronpost - võimaldab edastada sõnumeid ja koos nendega faile. Veebi- osaks on iga elektroonilisel kujul oleva informatsiooni hulk, milles üksikud dokumendid on identifitseeritavad ja lingitavad URI-de abil. Selle info edastamiseks kasutatakse Internetti
ELEKTRIVÕRGUD Laboratoorne töö nr 3 Juhendaja Üliõpilased Tallinn 2 Sisukord 1Töö eesmärk ja lähteandmed....................................................3 2Töö käik..................................................................................3 2.1Normaalrežiim...............................................................................................................................3 2.2Eesti-Paide väljas..........................................................................................................................4 2.3Eesti-Paide ja Eesti-Püssi väljas....................................................................................................5 2.4Estlink 1.........................................................
Elektrienergiat tootvaid, muundavaid, jaotavaid või tarbivaid seadmeid, näiteks generaatorid koos abi- ja hooldusseadmetega, alajaamu, elektriliine jm. nimetatakse elektriseadmeiks. Elektriseadmed jaotatakse: 1. Valgustusseadmed tehisvalguse s.o. inimsilmaga nähtava, aga samuti ultravioletse ja infrapunase elektromagnetkiirguse tekitamiseks. 2. Jõuseadmed masinate, tööpinkide jm. valmistoodangu saamiseks, kasutatavate seadmete käitamiseks. 3. Elektrivõrgud energia ülekandmiseks ja jaotamiseks jaamadest tarbijatele. Paiknevuse alusel jaotatakse (sise e. ruumides asuvaid) kinnisteks seadmeteks ja väljaspool ruume ja hooneid s.o. lageda taeva all asuvaid lahtisteks seadmeteks. Asukoha järgi jaotatakse elektriseadmeid paikseteks ja teisaldatavateks. Seadmeid, milles elektrienergia muundub mehaaniliseks, soojus- või mõneks muuks energialiigiks, nimetatakse elektritarbijaiks. Elektritarbijad on näiteks elektrimootorid,
ELEKTRIVÕRGUD Laboratoorne töö nr 4 Juhendaja Üliõpilased Tallinn 2 Töö eesmärk ja lähteandmed Töö eesmärgiks on koostada 9 sõlmega elektrivõrk, arvutada selle maksumus. Teisena tuleb seda võrku optimeerida, kusjuures peab võrk vastama kriteeriumile n-1, mille juures peavad pinged normi piiridesse jääma. Kolmanda variandina tuleb luua võrk, kus ei pea kehtima n-1 kriteerium ning mis maksaks võimalikult vähe. Tabel 1. Alajaamade tabel Tabel 2. Liinide maksumused 3x2x400 3x3x400 3x3x600 mm2 mm2 mm2 0,1 M€/km 0,15 M€/km 0,2 M€/km Tabel 3. Trafode hinnad 400 MVA 250 MVA 100 MVA 2 M€/km 1,5 M€/km 1 M€/km Tabel 4. Lülitusseadmete ja kompensaatorite hinnad Lülitusseadmed Kompensaator 110 kV 330 kV 0,...
4.1. Elektrilöögi tagajärjed: · Surmav elektrilöök · Elektrisokk elektrivool läheb läbi keha · Põletused · Kukkumised 4.2. Elektrilisteks ohuteguriteks võivad olla: · Halvad elektrijuhtmed · Seadmete katmata elektrilised osad · Kõrgepingeliinid · Halva isolatsiooniga elektrijuhtmed · Maandamata elektriseadmed ja süsteemid · Ülekoormatud elektrivõrgud 4.3. Ennetusmeetmed: · Väldi niiskeid ja märgasid töötingimusi · Väldi kõrgepingeliine · Kasuta sobivaid juhtmeid ja ühendusi 5.Müra 6.Vibratsioon 7.Keemilised ohutegurid V Töötaja õigused 1.Töötajal on õigus: · Nõuda vastavaid töötingimusi · Saada teavet ohuteguritest, riskianalüüsi tulemustest, rakendavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjatele.
võrguettevõtjad jäävad ka avatud elektriturul loomulikku monopoolsesse seisundisse ehk nende omandis, valduses või opereerimisel on taristu, mida teisel isikul ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid millele juurdepääsuta ei ole võimalik turul tegutseda. · Tõhusa Euroopa elektri siseturu saavutamiseks on seetõttu oluline tagada, et võrguettevõtjate elektrivõrgud oleksid võrdselt kättesaadavad ja kasutatavad kõigi turuosaliste poolt. **** Tarbija saab võimaluse valida endale meelepärase paketi ja saab seetõttu oma hinda mõjutada elektripaketi valikuga. **** Andres Tropp, Eesti Energia regulaatorsuhete juht 14.02.2013 Nädalavahetusel saadet Olukorrast Riigis kuulates jäi kõrva Kalle Muuli tõdemus, et ta ei suuda leida ühtegi arukat põhjendust Eesti elektrituru avamisele. Elektriturg on nüüd avatud, aga muutunud pole midagi
Kaardid - mõõtkavas 1:10 000 (siit tuleb plaani üleminek kaardile) – 1:1 000 000 ) - suur moonutus Plaanil - mõõtkava 1:1 - 1:10 000 - väike moonutus - peale kantakse väiksed detailid Eesti põhikaart on topograafiline kaart (internetiversioonis on see tehtud 1:10 000, sinna on kantud teed, piirid, elektrivõrgud jne asjad. Või siis 1:20 000. Põhikaart on viirutatud ära kordinaatidega. Eesti baaskaart oli mõõtkavas 1:50 000 , viimased uuendused olid 1990 ndate lõpus, pärast seda ei ole kaarti uuendatud. Baaskaardilt on võimalik saada meil kõik nn baasinfo, mida vaja. Baaskaart on jaotatud 25x25 km suurusteks tükkidesk, mis on kantud kaardile. 8. Leppemärgid. Milleks neid vaja on? Leppemärke kasutatakse maastikuobjektide, reljeefide jne kasutamiseks kaardil,
5. Riikliku statistika üldkorralduse 1.Kapitali väärtuse muutumine ajas. 6.Tasuvusaja meetod. 1.Energia statistika põhimõisted. põhimõtted. Primaarenergia Estis. Kapitali (raha) tegelikku väärtust ajahetkel, Tasuvusajaks nimetatakse aega, mis kulub Riiklikus statistikas on rahvusvaheliselt mil arvutust teostatakse, nimetatakse tema esialgsest raha väljavoost selle katmiseni Primaarenergia on naturaalsest allikast tunnustatud meetodiks tõenäosuslik nüüdis- ehk diskonteeritud väärtuseks ning sissevooga. Kuna see kriteerium mõõdab kui saadud energia, mida tarbitakse teisteks valikuuring. Tõenäosuslike valikuuringute vastavate tulevikus teostatavate maksete k...
Kolhoosikorra ajal, aastatel 1956-1957, toodi Meegomäele elekter, mis tähendas külarahva elus suurt muutust. Saadi lahti petrooleumilampidest, ka valgus oli õlilambi omast palju võimsam. (Eesti rahva ajalugu, 1996). Muutused Meegomäel 2000ndatel aastatel Praeguseks on möödas üle 400 aasta sellest, kui Meegomäele hakkas küla tekkima. Vanal Meegomäe kaardil 1684. Aastast on näidatud, et esimene elanik oli Hint Rautzep. (Eesti Kirjandusmuuseumi materjalid). 2001. aastal tulid elektrivõrgud külarahva soovidele vastu ja endise õhuliini asemel ehitati uus maa-alune liin, mis tagab elektrivoolu stabiilsuse: seda ei mõjuta tuuled ega liinile langevad puud. Teine suur muutus oli endiste talusüdamete andmine Võru linna elanikele suvilakruntideks. Paljud suvilad on ümber ehitatud elumajadeks. Praegune Meegomäe elanikkond pole enam nii kompaktne nagu ajal, kui külas oli kuus-seitse talu 60-70 elanikuga. Praegu on Meegomäe 600-700 elanikuga suur asula
..55% nimikoormusest. lühisvoolude termilisele ja dünaamilisele toimele. Kui tarbijad paiknevad toiteallikast üle 10. km. siis kasutatakse pinget 35...220 kV. Kolmefaasilised elektrivõrgud isoleeritud (maandamata) neutraaliga: Ühefaasilise lühise korral pinge lühistatud faasi ja maa vahel muutub nulliks. Tervete faaside pinge kasvab maa suhtes 3 korda ning muutuvad liinipinge suuruseks. 20
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT Projekt õppeaines Elektrivõrgud Elektrivõrgu planeerimine Õppejõud: Jaanus Ojangu Tudengid: Kaisa Kaasik 050841 Erik Tammesson 050442 Tallinn 2008 Sisukord Sisukord .................................................................................................................................2 Töö käik ....................................................................
Tartu ülikool Referaat Eesti loodusgeograafias Pakri poolsaar Juhendaja : Arvo Järvet Koostajad :Demis Voss, Villu Lukk Tartu 2003 Sissejuhatuseks Poolsada aastat on Pakri poolsaare läänerannikul asuv Paldiski linn eestlaste kõrvus kõlanud kui terra incognita - tundmatu maa.1939. aastal sõlmitud Molotov – Ribbentropi pakti tõttu said Paldiski linn ja Pakri poolsaar kinnise ala staatuse. Eesti Vabariigile kuulub Pakri poolsaar taas 1995. aastast, kui anti üle viimane Nõukogude Liidu sõjaväeobjekt – aatomiallveelaevnike õppekeskus. Esimesed tõendid inimasustusest pärinevad juba rauaajast.Teada on kivikirst ja tarandkalmeid Leetse ja Pakre külast. Hilisema Pakri poolsaare...
elektriseadmetest : elektrijaamadest, ülekandeliinidest, alajaamadest ja tarbijast. Elektrienergiat tootvaid, muundavaid, jaotavaid või tarbivaid seadmeid nim elektriseadmeteks. Elektriseadmed jaotatakse : 1. Valgustusseadmed tehisvalguse s.o. inimsilmaga nähtava, aga samuti ultravioletse ja infrapunase elektromagnetkiirguse tekitamiseks. 2. Jõuseadmed masinate, tööpinkide jm valmistoodangu saamiseks, kasutatavate seadmete käitamiseks. 3. Elektrivõrgud energia ülekandmiseks ja jaotamiseks jaamadest tarbijatele. Paiknevuse alusel jaotatakse kinnisteks ja lahtisteks seadmeteks (siseruumides / väljas). Asukoha järgi paikseteks ja teisaldavateks. Seadmeid, milles elektrienergia muundub meh, soojus- või mõneks muuks energia liigiks, nim elektritarbijaks Valmistajatehas toodab lindil nimireziimil töötavaid voolutarbijaid. Tarbija nimipinge ja võrgupinge peavad olema võrdsed. NIMIPINGED
muutmise või hävitamise eest. 18. Dokumentide registreerimise kord- Kui dokument ei vasta olulisematele vorminõuetele, tuleb saatjaga ühendust võtta ja siis märgitakse puuduvad andmed. Saabunud kirja esimese lehe vabale pinnale tehakse registreerimisel saabumismärge, mis koosneb järgnevast: 1.asutuse nimetus (võib ka struktuuri üksus olla 2.saabumis kuupäev 3.registri indeks N: Põhja elektrivõrgud [1] Haldusosakond [str. üksus] Saabunud 22.03.2008 [2] Nr 1-3/77 [3] Esmased andmed dokumendi kohta kantakse registrisse saabumise päeval. Dokumendi registreerimisel märgitud registri indeks koosneb: jrk nr registris; sarja tähisest dokumendi loetelu järgi. Nt 2-7/73 (2-7 on sarja tähis... ning 73 on registri jrk nr) Dokumendiregistrisse
SISSEJUHATUS Teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb elektrienergia tootmise, muundamise, jaotamise ja tarbimise küsimustega, nimetatakse elektro- tehnikaks. Elektrotehnika on teadus elektriliste nähtuste tehnilisest rakenda- misest. Tänapäeval ei ole ühtki eluala, milline ei ole seotud ühe noorima teaduse ja tehnika ala elektrotehnikaga. Elektrotehnika areng algas üle saja aasta tagasi esimesest traat telegrafist ja esimestest algelistest elektrimasinatest, kuigi üksikuid elektrilisi nähtusi tunti juba Vanas - Kreekas. Kaasaegse elektrotehnika sünniajaks on 18. sajandi lõpuaastad ja 19. sajandi algus. Tänapäeva elektrotehnika hõlmab elektrienergia tootmise küsimusi, tema jaotamist ja peamiselt muundamist teisteks energia liikideks. Sai võimalikuks elektrikeevitus, elektrolüüs, kõrgete tempera- tuuride saamine, karastamine kõrgsagedusvooluga, samuti telefoni ja raadioside. ...
põhiliste elementide – elektriliinide ja alajaamade − projekteerimise alus- te tundmaõppimine. Kursus koosneb viiest suhteliselt iseseisvast osast. I osa. Sissejuhatus. Käsitletakse mõningaid planeerimise ja projektee- rimise üldküsimusi. II osa. Elektrivõrkude projekteerimine. III osa. Elektriliinide projekteerimise alused. IV osa. Alajaamade projekteerimise alused. V osa. Projekteerimisettevõtete üldine projekteerimise tehnoloogia Kursuse eeldusaineteks on: AES 3045 Elektrivõrgud AEK 3025 Alajaamad AES 3621 Elektrisüsteemi siirdeprotsessid I Väga soovitav on ka järgmiste kursuste kuulamine: AES 3180 Kõrgepingetehnika erikursus AES 3622 Elektrisüsteemi siirdeprotsessid II Kursus on tihedalt seotud ainetega AES3491 Elektrivõrkude arengu planeerimine AES 3640 Elektrijaotustehnika ja on neile täienduseks. ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi
taastuvatel loodusressurssidel põhinevad energiatootmise vahendid. Moodsatel tuulemastidel saab peaaegu iga turbiini osa taaskasutada. Tuulepargid võtavad enda alla väikese osa maapinnast, ümbritsevat ala saab kasutada põllumajandusmaana. (Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni kodulehekülg 24.03.2013) Head alad tuuleturbiinidele on tihti kaugel linnadest, kus peamiselt elektrit vajatakse. Samuti on ääremaadel nõrgemad elektrivõrgud, mis ei võimalda suurte tuuleparkide liitumist. Tuuleenergia kasutamise suurimaks puuduseks on tuule hootisus, mis tähendab, et tuul ei pruugi alati puhuda, kui elektrit vaja on. Seega on tuuleenergia kõikumiste tasakaalustamiseks vaja muid energiaallikaid, näiteks hüdropumpjaamu või kiiresti käivituvaid gaasigeneraatoreid. (Balti Keskkonnafoorum kodulehekülg 24.03.2013) 2.1.2. Tuuleenergia tuleviku Eestis
põllumajanduse tähtsust. Kokkuvõttes on Ida-Virumaa oma majanduslikult tähtsuselt teisel kohal Eestis. Ida-Virumaa ja Kunda piirkonna suuremad ettevõtted Töötajaid Käive milj. EEK Märkusi 2002 2004 2006 2007 Narva Elektrijaamad 1770 3402 3594 AS Eesti Põlevkivi AS 3377 1741 1735 1894 2470 VKG Elektrivõrgud 65 191 167 Narva Narva Soojusvõrk AS 39 145 Sillamäe SEJ AS 222 73 Kohtla-Järve Soojus 91 77 Viru Keemia Grupp 1370 575 714 1504 1787 Kohtla-Järve AS Nitrofert 471 627 834 973 Kohtla-Järve
Ehitiste renoveerimine 1. Mis on konstruktsiooni kandepiirseisund ja kuidas seda kontrollida enne hoone renoveerimist? Kandepiirseisund on seisund, mille ületamisega kaasnevad konstruktsiooni kahjustused või purunemine. Kontrollitakse katusekonstruktsioon, torustike jne läbiviigukohad, ülemise korruse lagi, liitekohad, niisked ruumid, hallitus, torude liitekohad, vee läbijooks, seinte alaosad, hoonealuse maa niiskuse olukord, drenaaž, pinnasevesi, vihm, täitepinnas, keldrid (esimene korrus), põrandaalune ruum, uksed, aknad, väliskonstruktsioonid. 2. Teraskonstruktsioonide avariide põhjusi Lumi ja selle läbimõtlemata puhastamine, ladestumised tööstustolmust, konstr tegeliku massi - kõrvalekalded, dünaamika (ka resonants), temperatuuri mõjutused; - ülekoormamine, või ka surutud vööde mittevastav sidumine; - habras purunemine. Habras purunemine materjali külmarabanduse või pingekondensa...
3 faas: uurimused laboris pisteliste proovide alusel. 4 faas: koostatakse renoveerimise projekt ja eelarve. 7. Hoonete ja ehitiste seisundi uuring. Uurimisseadmed. Materjalide kahjustuste uurimise seadmed. Seisundi uuring: uuritakse konstruktsioonide kandevõimet (tugevus ja stabiilsus), kasutatavuse osas kontrollitakse läbivajumisi, vibratsioonide suurust, pragusid, viimistluse seisundit. Soojapidavust, heliisolatsiooni, sanitaarvõrke, küttesüsteeme, ventilatsioone, elektrivõrgud, kanalisatsioon, seadmed, eriehitised (tornid, mastid, sillad). 8. Eriehitiste (tornid, mastid, sillad) tehnilise seisundi uurimine Siin võivad iga ehituse puhul olla omaette eri probleemid, kuid ikkagi peamised on samad mis hoonetegi puhul. Ülevaatuse käigus tuleb eelnimetatud asjaolud üle vaadata, vajaduse korral teha: - mõõtmisi konstruktsiooni geomeetria osas; - konstruktsiooni avamisi ja vundamentide lahtikaevamisi;
KONTROLLKÜSIMUSED 1. Sissejuhatus. 1. Elektrotehnika olemus. Mida nimetatakse elektrotehnikaks? 2. Mida nimetatakse energeetikaks? 3. Mida nimetatakse energiasüsteemiks? 4. Mida nimetatakse elektrisüsteemiks? 5. Milliseid seadmeid nimetatakse elektriseadmeiks? 6. Millised seadmed on valgustusseadmed? Tuua näiteid. 7. Millised seadmed on jõusedmed? Tuua näiteid. 8. Millised seadmed on elektrivõrgud? 9. Millised seadmeid nimetatakse elektritarbijaiks? 10.Kuidas jaotatakse elektriseadmeid pinge järgi? Pingete suurused? 11. Milline peab olema tarbija nimipinge ja võrgupinge millesse nad lülitatakse? 12. Milline peab olema tarbija nimipinge ja võrgupinge millesse nad lülitatakse? 2.Füüsikalised põhimõisted (põhikooli füüsikakursusest). 1. Mida nimetatakse mateeriaks? 2. Molekul. Kuidas on molekulid omavahel seotud? 3. Millest oleneb aine temperatuur? 4
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektroenergeetika instituut ALAJAAMAD AEK3025 5,0 AP 6 4-1-1 E K (eeldusaine AES3045 "Elektrivõrgud") TALLINN 2008 Loengukursus AEK 3025 ii Rein Oidram _____________________________________________________________________ SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Alajaama struktuur ja side elektrivõrguga 2.1. Alajaama põhitüübid 2.2. Alajaamade talitlustingimused 2.3. Elektrijaamade sidumine elektrivõrguga. 3. Alajaama põhiseadmed 3.1. Trafo ja autotrafo 3.1.1. Trafode ja autotrafode kasutamine elektrisüsteemis 3.1.2. Trafo soojuslik talitlus 3.1.3. Trafo isolatsiooni kulumine ja koormusvõime 3.1.4. Trafole lubatavad ülekoormused 3.1.5. Elektrivõrgu neutraali ühendamine maaga 3.1.5.1. Isoleeritud neutraaliga elektrivõrk ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektroenergeetika instituut ALAJAAMAD II AEK3025 5,0 AP 6 4-1-1 E K (eeldusaine AES3045 "Elektrivõrgud") TALLINN Loengukursus AEK 3025 ii Rein Oidram _____________________________________________________________________ 2009 ______________________________________________________________________ TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 iii Rein Oidram _____________________________________________________________________ SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Alajaama struktuur ja side elektrivõrguga 2.1. Alajaama põhitüübid ja seadmete üldiseloomustus 2.2. Alajaamade talitlustingimused 2.3. Elektrijaamade sidumine elektrivõrguga. 3. Alajaama põhiseadmed ...
Teeninduses on tähtsamad jaekaubandus ja äriteenused. Esimesest sektorist on tähtsamad metsa- ja naftatööstus. Haritavat maad on 5,2% territooriumist ja peamised põllumajandussaadused on nisu, oder, raps, tubakas, puu- ja köögivili ning piimatooted. Kanada on maailma suurim tsingi- ja uraanitootja (1/3 maailma toodangust). Tööstustoodangust on ülekaalus transpordivahendid, kemikaalid, maavarad, toidukaubad, puidu- ja paberitooted, kalatooted, nafta ja maagaas. Kanada ja USA riiklikud elektrivõrgud on ühendatud ja Kanada on üks väheseid arenenud riike, kes ekspordib energiat (maailmas energiatootmise mahult 5. kohal). Maagaasivaru on 1,6 triljonit m3 ja naftavaru 24,4 miljardit tonni. Kanada on väga tihedates sidemetes USAga, kuhu eksporditakse suur osa naftast ja põllumajandussaadustest. SKT elaniku kohta on 32 850 USD, teenindus annab sellest 69%, tööstus 29% ja põllumajandus 2%. (2005.a.). Uus-Meremaa Uus-Meremaa on riik Okeaanias Vaikse ookeani edelaosas
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efekt...
pidurdusseadmete kõrge hind. Populaarseim pidurdusviis on dünaamiline pidurdus, mille korral pidurdusenergia muundatakse soojuseks pidurdustakistis. Kuigi dünaamiline pidurdus pole kõige tõhusam pidurdusviis, kasutatakse tänapäeval pidurdustakisteid kõige sagedamini. Alalisvoolupidurduse korral muundatakse koormuse kineetiline energia mootoris soojuseks, järelikult on tegemist kõige lihtsama pidurdusviisiga. 2.7. Filtrid Elektromagnetiline ühildatavus. Paljud elektrivõrgud on hästi juhitavad ning säilitavad oma parameetrid lubatavate hälvete piires, kuid samal ajal võivad need olla tundlikud häiringute suhtes. Häiringud võivad esile kutsuda rikketalitluse, põhjustades sellega kogu süsteemi avariitalitluse. Elektrisüsteemi kahjustusi põhjustavad alati kohalike võrkude rikketalitlused, nt liigpinge-ja liigvooluimpulsid, magnettormid jne. Lubamatute voolude ja pingete esinemist elektroonikaseadmetes nimetatakse häiringuteks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
