Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Alternatiivenergia kasutamise tulevik Eestis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
taastuvenergia, tuulepark, elektrijaam, alternatiivenergia, biomass, tuuleenergia, gaas, hüdroelektrijaam, bioenergia, kodulehekülg, hüdroenergia, soojus, tuulik, küsitluse, kütus, biogaas, elektrienergia, megavatt, oskate, jaamad, veski, päikeseenergia, generaator, virtsu, baltic, vastajat, loodete, avamere, jägala, biogaasi, jäätme, biogasEESTLASTE SUHTUMINE TAASTUVENERGIASSE Uurimistöö Koostaja: Klass: Juhendaja: 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Taastuvenergia..................................................................................................................................5 1.1 Päike...........................................................................................................................................5 1.1.1 Päikeseenergia eelised:.......................................................................................................5 1.1.2 Passiivne päikeseenergia.....................................
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD 12 Oliver Kikas ALTERNATIIVSE ENERGIA KASUTAMISE VÕIMALUSED EESTIS Referaat Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS Alternatiivenergia ehk taastuvenergia tänases mõistes, on inimesi ümbritsenud kogu teadaoleva elutegevuse vältel. Alternatiivenergia ümbritseb meid kõiki, vähemal või suuremal määral tunnetame me kõik neid erinevaid jõude: Päikesest kiirgav elektromagnetlaine, veekogude voolavusest tulenevad jõud või erinevate rõhkkondade kokkupõrke tagajärjel tekkinud tuul. Inimesed on väga kavalalt ja otstarbekalt õppinud kõiki neid loodusnähtusid ka oma kasuks rakendama, kuid elektrienergia kasutuselevõtust tingitud tehnoloogia järsk areng on nõudnud
..............................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. SOOJUSENERGIA EHK PÕLEVKIVIST SAADUD ENERGIA........................................4 2. TUUMAENERGIA.................................................................................................................5 3. ALTERNATIIVENERGIA EHK TAASTUV ENERGIA.......................................................6 3.1. Elektrienergia tootmine vee abil ehk hüdroenergia....................................................6 3.2. Elektrienergia tootmine tuule abil ehk tuulenergia....................................................7 3.3. Päikeseenergia............................................................................................................8 ..............................................
Taastuvenergia roll energiamajanduses Anni ja Elis 2013 Taastuvenergia Taastuvenergia on energia, mis toodetakse taastuvatest energiaallikatest. Peamisteks taastuvenergia allikateks on vesi, tuul, päike, tõus-mõõn, maasoojus, prügilaas, heitevee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass. Päikeseenergia Eelised: · Tootmisega ei kaasne ohtlike kasvuhoonegaaside eraldumist keskkonda · Madalad hoolduskulud · Päikeseenergiat saab kasutada kohapeal, ei ole vaja ühendust elektrivõrku · Piiramatu ressurss. Päikest on külluses, see on tasuta ja varud ammendamatud · Keskkonnasäästlik taastuvenergia Puudused: · Küllaltki suur ressursikulu ning kõrge hind · Energiat saab toota ainult päevavalguses,
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus- ja majandusarvestuse õppetool Ä15KÕ TUULEENERGIA JA TUULEPARGID EESTIS essee Koostaja: Kairi Tetlov Juhendaja: Ain Suurkaev, MA MÕDRIKU 2017 Taastuvenergiale üleminek on maailmas suur trend. Taastuvenergia allikaid on mitmeid nagu näiteks päikeseenergia, laineenergia, tuuleenergia. Käesolevas tekstis uuritakse tuuleenergiat ja selle kasutamist Eestis ning sealjuures selle mõju Eesti majandusele. Olemasolevaid tuulegeneraatoreid on Eestis juba märkimisväärne kogus ning arendamisel ja kooskõlastamisel olevaid suuri tuuleparkide projekte menetletakse, mis näitab, et Eestis mõeldakse palju taastuvenergia kasutamise ning potentsiaali peale
...................................................................................4 Hüdroenergia toodang Eestis............................................................................................4 Biokütus.............................................................................................................................4 Päikeseenergia ja Eesti.....................................................................................................5 Alternatiivenergia üldiselt Taastavaist energiaallikaist saadavad energialiigid on tuuleenergia, hüdro- ja laineenergia, biomassienergia, päikeseenergia, geotermiline energia jm. energiaallikad, mis on kõik otseses või kaudses seoses Maale langeva päikesekiirgusega. Ka turvas on aeglaselt taastuv bioloogiline energiaallikas, kuid tema kasutamisel pole siiani laiendatud neid seadustest tulenevaid soodustusi, mis toetavad teiste taastuvate energiaallikate rakendamist
NOORSOOTÖÖ JA TÄIENDUSÕPPE OSAKOND VEROONIKA MÄTLIK KNT-3 TAASTUVENERGIA VÕIMALUSED EESTIS REFERAAT JUHENDAJA: ENDA PÄRISMA TALLINN 2011 SISUKORD 1.TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD.....................................................................................4 1. 1. Päike energiaallikana...................................................................................................... 4 1.2. Tuuleenergia.....................................................................................................................6 1.3.Bioenergia......................................................................................................................... 7 1.4.Geotermiline energia.......................................................................................................10 KOKKUVÕTE....................................................................................................
juunil 1954 NSV Liidus. · Ei eralda kasvuhoonegaase ega pruugi saastada õhku. · Tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed, Kõigile elusorganismidele väga ohtlikud. Tsornobõli tuumaelektrijaam · Tsornobõli tuumaelektrijaam asus Ukrainas Kiievi oblastis Tsornobõli rajoonis. · Aastal 1986 töötas 4 plokki, igaüks võimsusega 1000 MW, ehitati 5. ja 6. plokki. · 26. aprillil 1986 leidis jaama 4. energiaplokis aset Tsornobõli katastroof. Tuuleenergia · Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. · Tuulepark on elektrijaam, milles elektrienergiat toodetakse mitme elektrituuliku abil. · Tuul kujutab endast liikuvat õhku ja tuuleturbiin muundab osa õhu kineetilisest energiast (tuuleenergiast) elektriks. Loodete energia · Loodete energia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb mere taseme muutumisel tõusu ja mõõna ajal.
Elektri tootmine Eestis Elektri ja soojuse tootmine Eesti suurimaks elektri- ja soojusenergia tootjaks on Eesti Energiale kuuluvad Narva elektrijaamad, mis annavad ca 95% Eestis toodetavast elektrienergiast ning varustavad soojusega kogu Narva linna.Narva elektrijaamade tootmisüksused Eesti ja Balti elektrijaam on maailma võimsaimad põlevkivil töötavad elektrijaamad. Mõlemad elektrijaamad toodavad aastas kokku ca 9 TWh elektrit.Põlevkivi tarnitakse Igal aastal Narva elektrijaamadesse raudteed mööda keskmiselt 913 mln tonni põlevkivi. Elektrijaamas läbib põlevkivi erinevad laadimissõlmed, jõudes konveiereid mööda vasarpurustiteni. Kui põlevkivi on purustatud, transporditakse see katla punkritesse. Enne katlasse jõudmist läbib põlevkivi elektrijaamas ligi 950 meetri pikkuse tee
3. Taastuv energia: Taastuv energiaressurss ehk taastuv energiaallikas on energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult või mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus, ilma et selle kogus inimtegevuse mõjul kahaneks. Tuntuimad ja levinuimad Allikad on: Vesi , Tuul, Päike, Laine, Tõus-mõõn, Maasoojus, Prügilagaas, Heitvee puhastamisel eralduv gaas, Biogaas , Biomass 4. Hüdroenergia Hüdroenergia ehk vee-energia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul. Vee abil elektrienergia tootmine on keskkonnasõbralik, sest õhku ei paisku kasvuhoonegaase. hästi väljaarendatud tehnoloogia – jaamad on lihtsad, töökindlad ja pika tööeaga ei raiska ressursse – jaama läbinud vesi jääb endiselt kasutuskõlblikuks miinused: Suured eriinvesteeringud
TUULEENERGIA Referaat Table of Contents SISSEJUHATUS.......................................................................................................................... 3 1.TUULENERGIA AJALOOST.....................................................................................................4 1.1.ÜLDINE TUULEENERGIA AJALUGU....................................................................................4 1.2.EESTI TUULEENERGIA AJALUGU.......................................................................................5 2.TUULEENERGIA EELISED......................................................................................................7 3.TUULEPARKIDE MÕJU KESKKONNALE JA MIINUSED.........................................................9 4.MÕJU INIMKONNALE............................................................................................................ 12 5.TUULEENERGIA HETKESEIS....................
Rekultiveerimine - kaevandus- ja karjääri- alade taastamine põllu- ja metsamaaks Põlevkivi kasutusalad http://lemill.net/content/pieces/polevkivi-kasutusalad/image_large Põlevkivist elektrienergia tootmine- Narva Elektrijaamad AS Eesti soojuselektrijaam Balti soojuselektrijaam Koostootmisjaam-Elektri tootmisel tekkinud soojust kasutatakse majade kütmiseks. http://www.powerplant.ee/ Iru elektrijaam http://www.iruenergia.ee AS Kohtla-Järve soojus Ahtme elektrijaam http://www.kjsoojus.ee Koostootmisjaam · Elektri tootmisel tekkinud soojust kasutatakse majade kütmiseks. Koostootmisjaama skeem Kütteõli e. masuut · Kütteõli ehk masuut on tume viskoosne vedelik, mis jääb järele pärast bensiini eraldamist naftast atmosfäärirõhul destilleerimisel. Kasutatakse katlakütusena, kuid samuti määrdeõlide tootmiseks. 2
Andres Hillep 9.b klass Alternatiivenergia Eestis miks vajalik ja mida peaks muutma Kogus maailmas tarvitatakse tänase päevani ikka veel väga palju taastumatuid energiavarusid nagu näiteks: nafta, maagaas, põlevkivi, pruunsüsi, kivisüsi. Samuti ka turvas, mida loetakse taastumatute energiaallikate hulka kuuluvaks, sest turvast tekib juurde väga aeglaselt ning vähe. Kuna Eestis naftat ei leidu on Eesti energeetika selgrooks olnud
TUULEENERGIA Mirjam Vesi MT-3 Tuuleenergia Tuuleenergia on üks taastuvaist energiaallikaist. Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid. Ajalugu 1887-1888. aasta talvel ehitas Charles F. Brush esimese elektrit tootva tuulegeneraatori. Tuulegeneraatoreid hakati suuremas mahus tootma 1970. aastatel, kui oli naftakriis 1991. alustas tööd esimene avamere tuulepark Esimene tuulegeneraator Elektrituulikute liigid Eristatakse üld- ja eriotstarbelisi tuulegeneraatoreid. Eriotstarbelised tuulegeneraatorid võivad olla kohandatud jahvatamiseks, aku laadimiseks,vee magestamiseks, tõstmiseks või pumpamiseks. Üldotstarbelisi tuulegeneraatoreid kasutatakse tuuleelektrijaamades. Suuri tuulegeneraatoreid paigaldatakse tuuleparkidena. tiibade arvu järgi:ühe-, kahe-, kolme- ja paljutiivalised;
Taastumatud energiaressursid on fossiilkütused, näiteks nafta, maagaas, kivi-ja pruunsüsi, põlevkivi ning turvas, samuti tuumakütu Nafta :Tõhusam kasutamine, eriti transpordi valdkonnas. Kivisüsi: Tootmistehnoloogia arendamine, et vähendada õhusaastet. Tuumaenergia: Arendada avalikku arvamust Vesinik Luua tehnoloogia, mis nõuab vesiniku loomiseks vähem energiat Taastuvenergia: Vaja paremini integreerida olemasolevasse energiavõrgustikku Luua efektiivsemad tootmisprotsessid: biomass, etanool, biodiisel Viimase 20...30 aasta jooksul on inimkond tarvitanud samapalju energiat kui kogu oma eelneva arengu vältel kokku. Suurimad tarbijad: USA, Hiina, India. Nt. USA tarbib 35% kogu maailmas toodetavast energiast, kusjuures suur osa sellest läheb lihtsalt raisku. 1. november, 2007 2 ENERGIAPROBLEEMID MAAILMAS Üle 2/3 elektrienergiast toodetakse soojuselektrijaamades Maailmas tegutseb 443 tuumaelektrijaama, mis kokku toodavad 17% maailma elektrienergiast.
Ei saa salata, et tihti kaunistavad paisjärved maastikku ning on hinnatud suplus- ja kalastuskohana. Elustikule tekitatava kahju kaaluvad need head küljed üles siiski ainult üksikjuhtudel. Eeskuju valest kohast. Võtame miskipärast eeskuju Põhjamaadest, kus hüdroenergia potentsiaal on tohutu suur (Soome, Rootsi, Norra), ja jätame tähelepanuta selles meiega sarnaste riikide kogemuse. Näiteks Taanis rajati viimane hüdroelektrijaam kuuekümnendatel aastatel. Mingil arusaamatul põhjusel on hüdroenergiat Eesti oludes hakatud nimetama "roheliseks". Seda tehes unustatakse, et globaalne ja universaalne moodustuvad tegelikult kohalikke olusid arvestavatest erijuhtudest. Ka Norras toodetakse hüdroenergiat jõgede ökoloogilise kvaliteedi arvel, ent seal korvab seda kaotust osaliseltki oluline hulk odavat elektrit, mida riik nõnda saab. Jõgi ei ole taastuv loodusvara. Jõgi on midagi enamat kui veega täidetud renn
kütuseks.Kivisöe laialdane kasutamise 17. 18. sajandil ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele.Energiavarad (energiaallikad) on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energia tootmiseks. Taastuvad energiaallikad on looduses pidevalt toimuvate protsesside tagajärjel kujunenud energiaallikad, mida on võimalik kasutada kogu aeg või pärast teatud aja möödumist uuesti (tuuleenergia, vee-energia, biomass jm). Taastumatud energiaallikad on loodusvarad, mis moodustuvad looduses ülimalt aeglaselt või ei moodustu praegusel ajal enam üldse (nafta, süsi, põlevkivi jm). Fossiilsed kütused on miljonite aastate jooksul maakoores taimsetest ja loomsetest jäänustest tekkinud põlev orgaaniline aine (nafta, süsi, põlevkivi, turvas). Traditsioonilised energiaallikad on energiaallikad, mille otsene majanduslik kasutamine on praegu tavaline (fossiilsed kütused, küttepuud, tuumaenergia, vee-energia)
Mõisted Energiamajandus tegeleb energiavaade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning kättetoimetamisega tarbijale. Põhieesmärk on toota kaupu ja osutada teenuseid minimaalsete kuludega samas mõjutada keskkonda võimalikult minimaalselt. Taastuvad ja taastumatud energiaallikad Taastumatud energiaressursid on sellised, mille kogus kasutamisel väheneb. See on biomass, mis minevikus on kogunenud ja muutnud vormi, mis on kütusena kasutatav. Nt: nafta, maagaas, turvas. Taastuv energiaallikas on selline, mida saab kasutada lakkamatult. Nt: päikese-, tuule-, vee-energia Alternatiivenergia on üldnimetus energeetilistele ressurssidele, mida saab kasutada fossiilkütuste ja tuumaenergia asemel, ilma süsinikuringet häirimata ja radioaktiivseid jäätmeid tekitamata. Alternatiivenergia on saadud sellistest taastuvatest ressurssidest nagu päike, tuul ja biomass
maismaale ehitatavad, sest merel ei ole tuule kiirust vähendavaid takistusi ning seal on ka loomulikult tugevamad tuuled kui maismaal. Kuid tuulepargi rajamisel merre on ka omad miinused - tingimused merel on karmid, abrasiivsed ning korrodeerivad, suurendades niimoodi ülalpidamiskulutusi võrreldes maismaal olevate tuuleparkidega. Suured meres paiknevad tuulepargid on juba ehitatud Taani, Iirimaale ning Inglismaale. Selle aasta numbrite järgi on maailma suurim merel asuv tuulepark Rødsand'is, kus seitsekümmend 2.3 MW võimsusega tuulegenetaatorit toodavad kokku 156.6MW. Tuuleenergia tootmine: Peaaegu kõik riiklikku elektrivõrku ühendatud tuuleturbiinid koosnevad tiivikutest, mis pöörlevad horisontaalse rootori ümber. Rootor on ühendatud käigukasti ja generaatoriga, mis asuvad masinaruumis. Masinaruumis asuvad elektroonilised komponendid ning masinaruum ise asub torni tipus. Tegemist on nn "horisontaalteljega" masinaga.
Juhani Puukool Juhani Puukooli statsionaarne õpe HUVI JA TEADLIKKUS PÄIKESEENERGIAST EESTI ELANIKE SEAS Uurimistöö Koostaja: Malcolm X Tallinn 2000 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Lähtudes tänapäeva energiamajanduse ja ressurssikorralduse seisukohast, siis kõige aktuaalsemaks teemaks on taastuvenergia kasutamine igapäevase energiavajaduse katmiseks. Alustades Kyoto protokollist ja lõpetades Pariisi konverentsiga, on hakatud aina enam pöörama tähelepanu taastuvenergia arengule selleks, et tulevikus oleks tagatud elektri- ja soojusenergia tootmine mittesaastavast ja taastuvast energiaressurssidest. Võib väita, et päike on piiramatu taastuvenergia ressurss, mille rakendamiseks vajalike tehnoloogiate areng käib käsikäes päikeseenergiajaamade rajamisega
..........................................................................3 Energiakriis hetkel .....................................................................................................................3 Elektrihinna tõus.....................................................................................................................4 Tulevik........................................................................................................................................5 Tuuleenergia............................................................................................................................5 Probleemid .........................................................................................................................5 Mida on probleemide lahendamiseks tehtud?.....................................................................5 Päikese- e. Helioenergia............................................................................................
Referaat TUULEENERGIA Koostasid: Peeter Loomus Rakvere Ametikool 25. 01. 2009 Tuuleenergia Tuuleenergia on üks mitmetest rohelistest energiatootmise liikidest. Juba ammustest aegadest peale on inimene tuuleenergiat enda heaks ära kasutanud tuuleveskite näol. Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid. Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemiliseks energiaks (akupankadesse) või mehaaniliseks energiaks (pumbata vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse). Energia muundamisel läheb aga alati teatud osa kaduma (soojuseks). Disain
................................................................................................ 5 Fotoelektrilised süsteemid. ................................................................................................. 6 Päikesepaneelid.................................................................................................................. 7 Päikeseenergia kaudne kasutus.............................................................................................. 7 Bioenergia........................................................................................................................... 7 Mikrotuulegeneraatorid........................................................................................................ 9 Soojuspumbad................................................................................................................... 10 Kokkuvõte................................................................................................
Kuigi teiste kütustega võrreldes o jäätmekogused väiksed, pole keegi huvitatud nende matmisest oma lähiümbrusesse. Sügavale kaljusse või merepõhja kapseldatuina peidavad nad endas ohtu kümneid tuhandeid aastaid, enne kui lõplikult lagunevad. 6.Alternatiivsed energiaallikad Alternatiivseks ehk roheliseks energiaallikaks loetakse päikese, tuule, biomassi, vee- ja geotermaalenergiat. Nende kasutamisega ei kaasne märkimisväärset keskkonna saastamist. Samas on alternatiivenergia kasutamine veel suhteliselt kallis Päikese- ehk helioenergia Spetsiaalsed päikeseküttesüsteemid ja päikeseenergia muundamine elektriks kuuluvad uue tehnoloogia valdkonda. Päikeseenergia abil toodetakse elektrit, köetakse elumaju ja soojendatakse vett. Päikeseenergia on hajutatud ning selle otsene kasutamine on tehnoloogiliselt keerukas ja vähemalt praegusel ajal veel kallis. Kuid teatud piirkondades
Tuumajaam eeldaks vähemalt kahte looduslikku tingimust: veekogu, millest saaks piisavalt jahutusvett ja tuumajäätmete ladustamiseks sobilikku geoloogiliste riketeta aluspõhja. Neid vajadusi ei ole me võimelised täitma ilma keskkonda oluliselt kahjustamata või kalleid tehnilisi lahendusi rakendamata. Pealegi on praegusaegsete tuumajaamade võimsus Eesti elektrisüsteemi tarbeks liiga suur. Nii jääbki Eestile taastuvatest energiaallikatest üks võimalus- tuuleenergia kasutuselevõtt (Lahtvee 2003). Mõnede tuuleressurssi uurijate väitel saaksime toota poole vajaminevast elektrist tuulegeneraatoritega, mõned arvavad isegi, et tuuleenergia potentsiaal Eestis ulatuks üheksa teravatt-tunnini aastas. Muidugi ei saaks me koheselt üle minna tuuleenergia kasutusele. Tuuleenergia võiks põlevkivi samm-sammult asendama hakata, aga vaid siis, kui riik ja tarbijad seda soovivad. Selleks on vaja kaotada subsiidiumid, mis toimivad energiasektori
Ehitustootluse instituut REFERAAT BIOENERGIA VÕIMALUSED EESTIS Üliõpilane: Lyana Peedo Juhendaja: Prof. Enn Loigu Tallinn, 2012.a. Sissejuhatus Bioenergia on osa taastuvenergiast, mis omakorda on osa koguenergiast. Bioenergia all mõistetakse biomassist toodetud energiat ehk soojust, elektrit ja biokütuseid. (1) Biomass omakorda on bioloogilist päritolu mass ehk kõik, mis on kunagi maa peal päikeseenergia toel kasvanud. Biomass on põllumajanduslikust tootmisest, kaasa arvatud taimsed ja loomsed ained, metsatööstusest ja sellega seotud tootmisest pärit toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev fraktsioon ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunev fraktsioon. (1)
tootja maailmas, seal asub ca 50% kogu maailma päikeseelektrijaamadest. Peegelsüsteemid. Peeglid koondavad päikesekiired kitsasse punkti, kus asub aurugeneraator. Tekkiv aur suunatakse turbiinile, mis käivitab elektrigeneraatori. Tuuleenergia tuuleenergia koguvõimsus Eestis hetkel 269,4 MW Suurim tuuleenergia osatähtsus elektrienergia tootmises on Taanil 21%, Portugalis (18%), Hispaanias (16%). Tuulikud Taanis (meres) Hiina USA Saksamaa Hispaania India Itaalia Prantsusmaa Suurbritannia Kanada Taani Laineenergia vabaneb mere taseme kõikumisel, kui laine tuleb Geotermaalenergia · Geotermaalenergia on maa (geo) sisene soojus (therme).
Geograafia: Energiamajandus 1) Energiamajandus Majandusharu, mis tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, salvestamise, transportimise, kauplemise, turustamise ja müügiga. 2) Taastuvad energialiigid Peamisteks taastuvenergia allikateks on otsene päikeseenergia ning taastuvad energiaallikad: hüdroenergia, tuuleenergia, biomassi energia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia, ookeanide soojusenergia ning maa siseenergia. Mittetaastuvad energialiigid - Ressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Taastumatute energiaallikate hulka kuuluvad järgmised fossiilkütuse liigid: põlevkivi, maagaas, turvas, kivisüsi, pruunsüsi ja nafta. Taastumatute energiaallikate kasutamise probleemid: Varud, mis on kujunenud miljonite aastate
ressursimahuka tootmisega suurettevõtted, mille kokkukukkumise tõttu on statistiliselt Eesti seni oma keskkonnamõjusid vähendanud poole võrra. Nii on Eesti saanud oma ülejäänud kvoodi müüa maha riikidele, kel on Kyoto protokolliga nõutud heitkoguste vähendamisega probleeme olnud. (Europa.eu, 2012) Sammu võrra edasi mindi Euroopa Liidu kliima- ja energiapaketiga, millega võeti siht 2020. aastaks vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 20% võrra ning tõsta taastuvenergia osakaal 20%-ni primaarenergia lõpptarbimisest. Eesti on eesmärgiks võtnud 2020 aastaks jõuda 25% taastuvenergia osakaaluni. (Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020, 2008). Olulist mõju on avaldanud ka Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud Euroopa Liidu kolmas elektri ja maagaasi siseturu pakett, mille alusel on Eesti pidanud energia suurtootjatest eraldama neile seni kuulunud põhivõrgu. Elektrienergia puhul oli tegevus
TUULEENERGIA- liikuvate õhuosakeste ehk tuule kineetiline energia HÜDROENERGIA- ehk vee-energia, raskusjõul langeva (voolava) vee mehaaniline energia LOODETE ENERGIA- mehaaniline energia, mis tekib Kuu ja Päikese gravitatsiooni põhjustatud maailmamere taseme muutustest GEOTERMILINE ENERGIA- ehk maapõue energia, maa sees olevatest kuumades kivimites ja nendega kokku puutunud põhjavees salvestunud soojusenergia BIOMASSI ENERGIA- ehk bioenergia, taimede loomade ja mikroobide elutegevuse tulemusena tekkinud orgaanilises aines (biomassis) sisalduv keemiline energia ENERGIAKRIIS- üleilmselt olulise energeetilise tooraine (nafta, maagaasi) järsk hinna tõus regionaalsel või maailmaturul, mis on tingitud kas majanduslikest ebakõladest, geopoliitilisest motiividest või looduslikest põhjustest KYÕTO PROTOKOLL- rahvusvaheline keskkonnakaitseleping millega liitunud riigid võtsid endale kohustuse hoida oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid
Viljandi Gümnaasium Tanel Säde 11. Majandus Energiaressursid Referaat Viljandi 2012 Sisukord Tiitelleht.............................................................................1 Sisukord.............................................................................2 Energiaressursid üldiselt..................................................3 Nafta ja sellega kaasnevad probleemid...........................3.1 Päikese- ja tuuleenergia....................................................4 Päikeseenergia....................................................................4.1 Tuuleenergia........................................................................4.2 Hüdroenergia ehk vee-energia............................................5 Puit ja selle kasutus...............................................................5.1 Teistest fossiilsetest kütustest...................................................5.2
eksportides saab elektrit välja vedada kaudselt nende toodete ,,koosseisus". Niimoodi on elektrieksportijatena maailmaturule tulnud näiteks Norra, Island ja mitmed arengumaad. Küige rohkem hüdroenergiat toodetakse USA-s ja Kanadas. Kokku ennavad need kaks riiki ligi neljandiku maailma veejõujaamade elektritoodangust. Maailma võimsaim hüdroelektrijaam asub Lõuna-Ameerikas, Parana jõel Brasiilia ja Paruguay piiril. Kiiresti on vee-energia kasutus kasvanud Hiinas (teine maailma võimsaim elektrijaam Kolme Kuru hüdroelektrijaam). Euroopas toodetakse suurem osa vee-energiast Skandinaaviamaades, Islandil, Alpi riikides (Prants., Itaalia, Sveits, Austria) ja Venemaal. Siberi vee-energia võimsusest on valdav osa veel kasutamata. Sealt veetakse elekter välja kaudsedlt tööstustoodetena, peamiselt Venemaa teistesse piirkondadesse. Tuumaenergia Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju, kui hüdroelektrijaamad
....................................................................3 Eestis...........................................................................................................................3 Üldiselt Hüdroelektrijaama tööst................................................................................................ 3 Hüdroelektrijaamad Eestis.......................................................................................................... 4 Linnamäe hüdroelektrijaam........................................................................................ 5 Hüdroelektrijaamade kasutamise suurendamise võimalused......................................................6 Hüdroenergia plussid.................................................................................................................. 8 Hüdroenergia miinused ..............................................................................................................9 Kasutatud allikad:.......
annaabi.ee 
