Taastuvenergia (0)

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR NOORSOOTÖÖ JA TÄIENDUSÕPPE OSAKOND
VEROONIKA MÄTLIK KNT-3
TAASTUVENERGIA VÕIMALUSED EESTIS REFERAAT
JUHENDAJA : ENDA PÄRISMA
TALLINN 2011 SISUKORD 1. TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD .....................................................................................4 1. 1. Päike energiaallikana...................................................................................................... 4 1.2. Tuuleenergia .....................................................................................................................6 1.3. Bioenergia ......................................................................................................................... 7 1.4. Geotermiline energia.......................................................................................................10 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................12
2 SISSEJUHATUS
Käesolev referaat kirjeldab kõiki olemasolevaid, rajamisel ja plaanitavaid taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise võimalusi Eestis - tuule-, hüdro-, päikese- ja biomassi elektrienergia , et määratleda ja teha kindlaks täiendavad taastuvenergia ressursid ning vajadused. Energiat saadakse kahest põhimõttelisest erinevast allikast: taastuvast ja taastumatust. Taastumatud on maakoorega seotud energiavarud , mida saab kasutada vaid üks kord. Taastuvad energiavarud põhinevad päikese kiirgusenergial: tuul, vesi, päike, samuti lainetesse ja biomassi seotud energia. Aastakümnete jooksul on põhilised energiaallikad muutunud, järjest enam suunatakse tähelepanu taastuvatest allikatest elektri tootmisele. Kuigi tootmise omahind võib taastuvenergia puhul tihtipeale olla kõrgem kui taastumatutest allikatest toodetud energial, on vaja leida võimalusi taastuvenergiat tootamiseks, et vähendada keskkonnariske ­ kasvuhoone ilmingute tugevnemine, mulla ja vee hapestumine , tuumareaktoritega kaasnev kiiritusoht, tuumajäätmete lõppladestamine, aegunud tuumajaamade töö lõpetamise raskused, linnade ja tööstuspiirkondade saastumine, teravnev põletuspuidu vajak arengumaades kui ka tulla toime osade fossiilkütuste varude vähenemisega. Öeldakse, et ükski energiatootmise viis ei laabu saasteta, kuid kui on võimalik leida vahendeid ja võimalusi taastuvenergia tootmise arendamiseks Eesti ühiskonnas, siis oleks see positiivne tulevikuväljund hoolivamaks suhtumiseks ümbritsevasse keskkonda.
3 1. TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD
Taastuvate energiaallikate hulka kuuluvad need energia tootmisviisid, mis on võimelised ka praeguse suure energiatarbimise mahu juures ennast (uuesti kasutamiseks) taastootma. Taastuvenergia on energia, mida toodetakse keskkonnasäästlikult. Peamisteks taastuvenergia allikateks on otsene päikeseenergia ja taastuvad energiaallikad: hüdroenergia, tuuleenergia, biomassi energia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia, ookeanide soojusenergia ning maa siseenergia . Taastuva energia tootmine ei ole siiski päris kahjutu , sest selle energia tihedus on väga väike ja nendel enegiaallikatel töötavad tehased võtavad palju ruumi, ehitamiseks kulub palju materjali, mõjutades maastikupilti kui soovitakse toota väga suuri energiakoguseid.
1. 1. Päike energiaallikana
Päikese optiline kiirgus on maal toimuvate füüsikaliste, bioloogiliste, keemiliste ja paljude teiste protsesside peamine energiaallikas . Isegi õli on miljonite aastatega taimestikku ja loomastikku salvestunud päikeseenergia. Ka hüdroelektrijaama turbiine ringi ajav vesi teeb oma ringkäiku tänu päikesele. Ainukeseks päikesest sõltumatuks energiavormiks võib pidada aatomienergiat. Otsese päikeseenergia ehk päikesesoojuse ja -elektrienergia panus maailma energiavajadusse on praegu veel väga väike - vaid promille murdosa . Praktikas on päikeseenergia ammendamatu loodusvara . Arvatakse, et õli jätkub 40-150 aastaks, aga Päike särab veel 5 miljardit aastat. Päikeseenergia konkurentsivõime tõuseb pidevalt. Uued tehnoloogiad on alandanud selle energialiigi tootmiskulusid võrreldes 80-ndate aastate algusega 25%. Lisaks sellele väärtustatakse üha enam saastevaba energiatootmist; päikeseenergia ei saasta õhku CO2-ga, seega ei soodusta kasvuhooneefekti. Fossiilse energia hind tõuseb tulevikus tunduvalt tänu igasugustele saastemaksudele ja ka sellele, et antud energialiigi varud on lõppemas. Päikese kiirgusenergia maapinnale jõudev koguvõimsus on ülisuur. Selle kasutamiseks vajaliku ehitised soovitakse rajada katustele või seintele , nii saab koguda energiat laial pinnal, mis on selle madala tiheduse tõttu vajalik ja täiendavaid rajatisi vältivana keskkonnale kahjutu. Päikeseenergia kogumine võib olla passiivne või aktiivne. Passiivse kogumise korral projekteeritakse maja, et see neelab võimalikult palju päikesekiirgust või lihtsamaks viisiks on
4 koguda päikese soojusenergiat. Kõige levinumaks soojakoguriks peetakse kasvuhoonet ja klaasiga kaetud verandaid, samuti tuuakse välja soojust neelavaid põrandamaterjale. Aktiivse päikeseenergia kogumist käsitletakse kas soojuse või elektrina. Soojusena seotakse päikeseenergia erilistes kogujates, mille pind on tume ja annab kuumenedes päikesesoojuse anumas olevale vedelikule. Päikeseenergia muudetakse elektrienergiaks päikesepaneelides, kus kõige kasutavam toimeaine on maakore tavaline element räni. Samuti on katsetamisel mitmed uued energiat tugevalt neelavad materjalid. Päikesepaneelide süsteeme peetakse juba üsna tõhusateks ja ka toodavad energiat soodsalt, samuti pognoositakse hinna alanemist sellise tasemeni, et päikeseenergia saaks võistelda teiste energia tootmisviisidega. Arvatakse, et üks põhjus, miks päikeseenergiat nii vähe kasutatakse, on teadusuuringute nappus osades riikides, kuigi Jaapanis , Saksamaal ja USA-s arenevad teadusuuringud suure kiiruse ja tõhususega. Näitena on Saksamaal lähiaastatel katsetatud päiekeseenergia tootmist kahe tuhande individuaalelumajaga. Igas majas on päikeseelektrisüsteem, mis on ühendatud elektrivõrku, mis toimib päikeseenergia hoidlana: kui maja toodab elektrit rohkem kui vajab, siis üleliigne elekter müüakse üldvõrku kui ka lisaenergiavajaduse korral saadakse energiat üldvõrgust. Eesti päikeseenergia tootmise vajaduse hindamine toimib eelkõige läbi Eestimaa ilmastikuolude analüüsi. Vihmased päevad moodustavad umbes pool (160-190) kogu aasta päevade hulgast, päikeselised päevad omakorda osa vihmavabadest päevadest. Samuti on talvel, kui kõige rohkem elektrit tarbitakse, päevad väga lühikesed, seega on väike ka võimalik elektri toodang päikesepaneelidega. Siiski, suvisel perioodil võivad päikesepaneelid Eestis toota elektrit enamuse ajast. Seega tuleks ühtlasi analüüsida toodetud elektri hinda. Räni- pooljuht päikesepatarei 1 MW võimsust maksab 2,1 MEUR (33 miljonit kr). Sellise hinna juures kujuneb toodetud 1kWh hinnaks 4,68 kr. See tähendab, et 1 MWh omahind on 300 EUR. Kõrge toodangu hinna põhjustab kõrge võimsusühiku erimaksumus. Päikesepaneelide tootmishinna vähendamiseks arendatakse üle maailma uusi madalama tootmishinnaga päikesepaneele. Näiteks on USA firma Nanosolar välja arendanud uued vask- indium paneelid , mis lubaduste järgi hakkavad maksma 0,64 MEUR/MW (10 miljonit kr./MW), tootmiskulud on neil väidetavalt veel kolm korda väiksemad. Ka sellise hinna puhul oleks toodangu omahind Eestis 100 EUR/MWh, mis ületab ikkagi märgatavalt tuuleelektri hinda 62,6 EUR/MWh. Ja kuna praegu on Nanosolar paneelide toodangumahud üsna väiksed ja toodetakse eelnevate kokkulepete alusel, siis Eestil sellise hinnaga paneele veel osta ei ole võimalik.
5 Eelnevat arvesse võttes ei ole päikeseenergiast elektri suurel skaalal tootmine Eesti tingimustes praegusel hetkel veel konkurentsivõimeline ja antud töös seda täiendavate tootmisvõimsuste välja pakkumisel ei kasutata.
1.2. Tuuleenergia
Tuuleenergia on päikese jõul liikuma pandud õhk. Tuuleenergia püütakse tuuleveskites: tuul pöörab veskitiibu ning liikumisenergia muudetakse elektriks. Tuuleenergia kogumine tasub mereannikul kui ka mägistel aladel. Minevikulood aga pajatavad lugusid tuuleveskitest, mis tuule jõuga veskikivisid ringi ajasid ja vilja jahvatasid kui ka sajad ajaloolised ümbermaailmareisid tehti purjelaevadega, mis ka tuulelt liikumiseks jõudu said. Tuuleenergia rakendamine on maailmas viimase 10 aasta jooksul kiiresti suurenenud. Asi sai hoo sisse 80-ndate alguses. Aastatel 1981-1991 Taanis ja USA-s Californias oli 90 % kogu maailma tuuleelektrijaamadest. Iga aastaga kasvab antud energialiigi panus 30 % ja samas hind on 5 aastaga langenud 20-30 %. Kuna tuuleenergia tootmiskulud langevad pidevalt ja ta ei saasta keskkonda, on see energialiik üks kiiremini arenevaid ja huvipakkuvamaid alternatiivseid energiavorme. Euroopas on tuuleenergia rakendamisel juhtivmaaks Taani, kus valitsus toetab vastavaid uurimustöid ning on rohkearvulised tuuleturbiinide tootjad. Tuulikute võimsus on kogu aeg suurenenud, neid Taanis ca 2000 ja nende abil saadav energia katab 2% maa energiatoodangust. Tuuleenergeetikas tuuakse välja, et tuuleenergiat on mõtet toota ja arendada neis piirkondades, kus aasta keskmine tuulekiirus 10 meetri kõrgusel on enam kui 5 m/s. Eesti saarte rannikualadel on keskmine tuulekiirus 5-6 m/s, seega arvatakse, et Eesti saared tuuleenergia tootmiseks sobiv piirkond. Hetkeseisuga on tuuleenergia kõige rohkem elektri tootmiseks kasutatud taastuvenergia ressurss Eestis. Samuti on Eestis veel piisavalt maad mandrituuleparkide rajamiseks, aga ka mereterritooriume meretuuleparkide rajamiseks. Tuulikute rajamisele Eestis seab piiri ette võrgu läbilaskevõime ja kompensatsiooni -võimsuste olemasolu, st. nende puudumine. Ilma kompensatsioonivõimsusi rajamata lubab põhivõrk Eestis rajada kuni 750 MW tuulevõimsusi, millele vastavas mahus on ka juba tuuleparkide liitumistaotlusi sõlmitud, seega võiks ilma kompensatsioonivõimsusteta rajada lisaks praegu olemasolevale, ehitatavale ja Eesti Energia poolt lähiajal plaanitavale 200 MW-le veel täiendavalt 550 MW tuuleparke. Tuleb aga arvestada asjaoluga, et elektrit on võimalik importida ainult sel juhul, kui seda kuskil üle jääb. Tuulevõimsuste äkiliste muutuste
6 kompenseerimiseks on vaja kiiresti käivitatavaid energiaallikaid, milleks sobivad lisaks gaasiturbiinidele veel kahüdroelektrijaamad. Gaasiturbiinides toodetud elekter on juba praegu kallim kuituulegeneraatoritega toodetud elekter ja seda ei doteerita, seega on ebatõenäoline, et tuuleelektri tootja tuulevõimsusi gaasiturbiinidega kompenseerima hakkab. Ainsaks võimaluseks on hüdroelektrijaamad ­ neid leidub lähiriikidest nii Rootsis, Lätis, Soomes, Venemaal, kui Leedus. Kuid sõltumata riigist tuleb tuulelektri tootmise juures arvestada ühte asja ­ seda ei toodeta rohkem mitte siis, kui on vaja, vaid siis, kui tuult on. Seetõttu võib vabal turul konkureeriv energiafirma, kellel endal tootmisvõimsusi piisavalt, maksta selle eest enamuse ajast üsna madalat hinda. Tuuleolusid on mingil määral küll võimalik ette prognoosida, kuid suur veaprotsent (kohati erineb tegelik toodang prognoositust isegi mitu korda) tähendab, et lõplik kauplemine toimub sel hetkel, kui elektrit toodetakse ja see on siis vaja iga hinna eest kellelegi maha müüa ­ ükskõik mis hinnaga. Seega peaks tuuleelektri tootjal igal juhul olema olemas ka tuuleenergia akumuleerimisvõimalused.
1.3. Bioenergia
Biomassi saab pidada taastuvaks, kui seda kasutatakse mingil territooriumil, näiteks ühes riigis, biomassi juurdekasvust vähem või ligilähedaselt juurdekasvu piires. Biomassiks nimetatakse fotosünteesi kaudu sündinud taimemasse. Nendest toodetud kütust kutsutakse biokütuseks. Biomassi põletamisel vabaneb atmosfääri süsihappegaas, mis arvatakse samas koguses seonduvat uuesti biomassiga, kui koristatud alale kasvab uus taimestik . Biomassi põletamine võib keskkonda rikastada CO2 ja lämmastikoksiididega, mõjutades keskkonda niisamuti kui fossiilsete kütteainete põletamine, mis tingib vajaduse keskkonnaohutult kavandatud põletus- ja puhastusviiside rakendamiseks biokütuse töötlemise tehastes . Taimse päritoluga biomassist on energia tootmisel (muundamisel otseselt põletatavana või töödelduna) enamkasutatavad puit ja selle töötlusjäätmed, turvas (taastuvuse piires), energeetilised põllukultuurid jm. Üks põllul kasvatatav energiataim on raps. Viimase seemnetest pressitakse õli, mis sobib kasutamiseks kas kütteks või mootorikütusena. Ka võsa saab kütusena kasutada. Ta raiutakse maha ja pistetakse masinasse, mis oksad ühtlaselt ära purustab ja purustatud materjali konteinerisse suunab. Kütus transporditakse spetsiaalselt selleks kohandatud katlamajadesse. Toorainet on palju ja peale selle saab ümbruskonna ka ilusaks.
7 Loomse päritoluga energeetikas kasutatavaks biomassiks võib lugeda tapamajade ja kalatöötlemise toiduks mittekasutatavaid jääke, sõnnikut ja nendest toodetavat biogaasi jms. Energiaallikaks on samuti mitut liiki orgaanilised jäätmed; tegelikult on needki taimset või loomset päritolu. Need on näiteks orgaanilised olmejäätmed, orgaanilised põllumajandus- ja tööstusjäätmed ja heitvete muda, mis on kas kohe põletatavad ( tahked olme- ja põllumajandusjäätmed), gaasistatavad või gaasistuvad nagu prügilatesse paigutatavad jäätmed. Vähem saadakse Eestis energiat sõnnikust (biogaasina), heitvete mudast (samuti biogaas ), prügila olme- ja tööstusprahist (prügilagaas) ja põhust põletamise teel. Biogaas tekib orgaanilise aine käärimisel ning koosneb põhiliselt metaanist 67% ja süsinikdioksiidist. Metaani põlemisel tekib süsinikdioksiid ja vesi. Isegi aastakümneid vanu jäätmeid võidakse kasutada loodussõbralikult, kogudes jäätmete lagunemisel tekkivat biogaasi. Vanu prügimägesid võidakse kasutada energiaallikana. Prügi sisse paigaldatakse magistraaltorud, mis koguvad gaasi. Biogaas pumbatakse kokku ja teda saab kasutada samamoodi kui tavalist maagaasi. Ühest suhteliselt väikesest prügimäest piisab , et kütta 1000 individuaalelamut. Biogaasi saab ka reoveepuhastussetete, läga, olmejäätmete või muude rohkesti orgaanilist ainet sisaldavate ainete kääritamisel kinnises anumas, mida nimetatakse biogaasigeneraatoriks ja kindlal temperatuuril (30-60°C). Käärimine kestab nädalast kuni ühe kuuni. Mida kõrgem on temperatuur, seda kiirem on käärimisprotsess. Suur osa biogaasist kulub generaatori enda kütteks. Saadud gaas on siiski kôrge kütteväärtusega ja seetõttu sobiv kasutamiseks kütteks, mootorikütuseks ja valgustuseks. Käärimisprotsessist järele jäänud jääki saab kasutada väetisena. Reaalne oleks kasutada antud generaatorit reoveepuhastusjaama enda energiavajaduse rahuldamiseks. On olemas ka ühe pere energiavajadusi rahuldavaid mini- biogaasigeneraatoreid. See on täiesti mõeldav energialahendus väiketalule, kus ei tohiks puudust olla materjalist, mida äraviskamise asemel generaatorisse pista. Ja ülejääk põllule väetiseks kanda. Biomass on Eesti suurim taastuvenergia ressurss, mis erinevalt tuule- ja päikeseenergiast, ei vaja kompenseerimisvõimsusi. Tänu hõredale asustusele ja mõõdukale kliimale moodustab tootlik pinnas enamuse Eesti pindalast. Eesti biomassi ressurss on siin jagatud 5-ks osaks: puiduressurss, turbaressurss, olmejäätmete ressurss, põllumajanduses tekkiva biomassi ressurss ja maaressurss. Kõige suurem potentsiaal juba olemasolevatest ressurssidest on puiduressursil, kuigi suurem osa kütte- ja hakkpuidust on Eestis juba kasutusel soojuse tootmiseks, on praktiliselt kasutamata raiejäätmete ressurss.
8 Eesti Maaülikooli uuringu järgi võiks juurdekasvuga võrdsete raiemahtude korral teoreetiline aastane raiejäätmete kogumaht olla isegi 1,5 milj. tihumeetrit (tm.). Selle koguse primaarenergia on 3012 GWh, millele lisanduvad veel nt. Soomes kütusena kasutuses olevad okaspuude kännud aastase mahuga 0,48 milj. tm (primaarenergia 964GWh) ja 0,5 milj. tm (primaarenergia 1004GWh) puukoort. Turbaressursil on oma roll biomassi energiatootmisel Eesitis. Kui turvast kaevandada sama palju, kui on aastane juurdekasv, siis võib kasutatavat turbaressurssi lugeda taastuvaks energiaallikaks. Eestis on hetkel turba aastane juurdekasv kõigi soode peale kokku 1,4 mln. tonni aastas, millest kütteturvas moodustab 85% ehk 1,2 mln. tonni. Arvestades praegust kahekordset ülekaevandamist ja soode kuivendamist , võib lähiajal juurdekasv väheneda 1 mln. tonnile aastas. Paraku läheb suur osa kütteturbast eratarbimisse, samuti töötavad paljud katlamajad turba peal. Lisaks plaanitakse mingis osas turvast kasutada kõigis plaanitavates biomassil CHP-des, seega täiendava turbaressursiga arvestada ei saa. Üks seni praktiliselt kasutamata energiaressurss Eestis on olmejäätmed. Tööstusjäätmed, millest põhilise energeetiliselt kasutatava osa moodustab Eestis saepuru , on juba enamvähem maksimaalses võimalikus määras kasutusel. Arendamisel prügipõletusel tootmisvõimsused Irus ja Tartus annavad kokku juba 22 MW tootmisvõimsust. Idee järgus on plaanid rajada Väosse teine, prügipõletusel põhinev koostootmisjaam ja hakata Kunda tsemendiahjus põletama jäätmekütust, mis tähendaks, et aastas võiks vaja minna isegi 460 000 olmejäätmeid ( nt. Olmejäätmeid tekkis Eestis 2006. aastal 487 000 t, sellest 370 000 t ladestati prügilatesse, taaskasutati 93 000 t (sealhulgas pakendeid 44 000 t) ja omakäitlus kodumajapidamistes oli 24 000 t.). Põhiosa põllumajanduses tekkivast biomassi ressursist moodustavad põhk, loomasõnnik ja roostikud. Potentsiaalsed kasutajad peaksid asuma suurte viljakasvatusfarmide läheduses. Eesti kõigis looma- ja linnufarmides tekkis 2006. aastal 2 099 189 t sõnnikut. Sellest toodetud biogaasi primaarenergia maksimaalne hulk aastas võiks olla 400 GWh. Suuremaid sea- ja linnufarme, kus biogaasi tootmine ka majanduslikult põhjendatud oleks, on meil 50 ringis , kuid puudub info selle kohta, kui suur osa sõnnikust nendes toodetakse. Bioenergeetiliselt sobivatest roostikest asub Eestis 42% Läänemaal. Täielikult kasutamata põllumajandusmaa hulk on Eestis üpris suur ­ 123 187 ha. Need massiivid moodustavad kogu Eesti põllumajandusmaast umbes 15%. Lisaks umbes 160 000 ha kasutamata maad asub massiividel, mis on osaliselt kasutusel. Pindalatoetusi saavast 840 000 hektarist rohumaadest moodustavad ainult toetuse eesmärgil hooldatavad (niidetavad) rohumaad hinnanguliselt enam kui 110 000 ha. Seega kokku on kasutamata
9 maaressurssi Eestis pea-aegu 0,4 mln ha, mis moodustab kogu põllumajandusmaast kolmandiku. Kui kogu kasutamata põllumajandusmaast kasutusele võtta 0,2 mln ha ja selle peal energiaheina (päideroog, idakitsehernes, põldtimut) kasvatama hakata, võiks saada 11 250 GWh primaarenergia väärtuses biomassi aastas. Umbes sarnase aastase toodangu annaks keskmiselt ka energiavõsa kasvatamine, kuid aastate lõikes oleks toodang muutlikum.
1.4. Geotermiline energia
Geotermiliseks energiaks nimetatakse aluspõhjas tekkivat ja seal kogunevat soojust. Pinnasesse, kaljudesse ja veekogudesse on talletunud tohutud energiakogused. Tegemist on loodusliku, päikesekiirguse toimel üha uueneva soojusallikaga, mida saab muuta elektrienergiaks ja otseselt kütteks kasutada, seejuures säästes fossiilseid kütuseid. Vulkaaniliste aktiivsusega aladel ­ Itaalias, Uus- Meremaal ja Islandil ­ kasutatakse ära juba mõnesaja meetri sügavuses valitsevad kõrged temperatuurid. Samalaadsed on paikse tähtsusega soojust koguvad rajatised, mis kasutavad maapinna, järve või merelahe soojust. Pikad vedelikuga tääidetud torud juhitakse maasse või vette. Keskkonnasoojuse endasse imenud vedelik juhitakse soojuspumpadesse, kust see juhitakse edasi majade soojasüsteemidesse. Sel viisil võib ära kasuada üsna väikesi temperatuurierinevusi tekkekoha ja ülekandevedeliku vahel. Soojuse ülekandeseadeldised on sedavõrd kallid, et tasuvad end vaid siis, kui soojendatav objekt on vähemalt ridamaja või sellele vastava suurusega ehitis. Üheks puuduseks võib nimetada ka seda, et geotermaalenergiat leidub vaid geotermaalvööndites, mis kattuvad suures osas mäestike vöönditega. Eesrindlikumad kasutajad on Filipiinid, Indoneesia , Mehhiko , Kesk- ja Lôuna-Ameerika, Ida-Aafrika maad, Itaalia, Island, Uus- Meremaa , Jaapan, Prantsusmaa ja USA. Eestis seda kasutada ei saa
10 1.5. Hüdroenergia
Tähtsaim taastuv ja süsihappegaasi mitteemiteeriv energiaallikas on hüdroenergia. Hetkel võimaldab hüdroenergia toota 20% maailma elektrist. Oma tulevik on Eestis ka hüdroenergial, mis saadakse vee voolamisest tekkiva energia muutmisel elektrienergiaks. Jõgesid ja ojasid on Eestis päris palju - üle 7000, kuid kahjuks on enamik neist lühikesed ja väikese vooluhulgaga. Tasase pinna tõttu on ka jõgede keskmine kalle väike ning seega on Eesti hüdroenergeetiline potentsiaal tagasihoidlik ja puuduvad võimalused suurte hüdroelektrijaamade rajamiseks. Eesti hüdroressursi tehniliselt rakendatav maksimum ilma Narva jõeta on 30-60 MW, selle võimsuse juures oleks võimalik toota 150-400 GWh/a ehk ära katta 2-5% tarbimisest. Ka see hinnang on optimistlik ja kogu selle ressursi kasutusse võtmine ebareaalne. Väikese hüdrojaama rajamine on üpris kallis, kuid siiski ühe jaama eluiga on üle 50 aasta, mis on soodsam nii tuuleparkide kui päikesepaneelide toodangust ja ei vaja ka kompenseerimist. Hüdrojaamade vastu on Eestis asunud looduskaitsjad, kes hoolimata asjaolust, et Eestis ca 7000 jõge ja oja, ei taha üheski nendest lubada kalade arvukuse vähendamist läbi kudemispaikade vähenemise. Kuna üksikute jaamade võimsused moodustavad väga väikse osa Eesti tarbimisvõimsusest, on uute väikeste hüdrojaamade vajalikkust raske põhjendada. Lisaks Narva jõele on tuuakse esile mõned täiendavad hüdroelektrijaamad: Kreenholmi HEJ (Narva jõgi), Sindi HEJ (Pärnu jõgi), Tori HEJ (Pärnu jõgi), Levi HEJ (Pärnu jõgi) ja Jändja HEJ (Pärnu jõgi). Väikeste jaamade umbkaudne tasuvusaeg on 20 aastat, samas tööiga on 30 aastat pikem. Nende taastamine on vajalik ka selleks, et Eestil oleks lisaks tuuleparkidele ka võimalikult palju stabiilse tootlikkusega taastuvelektri võimsusi. Olulisima osa pakutavate hüdroelektrijaamade toodangust (90%) annab Kreenholmi HEJ, mis baseerub Eesti pool piiri Narva veehoidlast Kreenholmini rajataval rõhutunnelil. See idee on pärit Eesti Energia Taastuvenergia Ettevõttest (teemat on uurinud endine taastuvenergia Ettevõtte direktor Raimo Pirksaar). Juhul, kui jaama rajamine siiski osutub vajalikuks, oleks jaama maksumuseks 30 milj.EUR dots . Raesaare minimaalse väikehüdrojaama MW erimaksumuse järgi arvutades.
11 KOKKUVÕTE
Energia kasutamisel põhinevad kogu elusloodus ja inimtegevus. Eestis toodetavast elektrienergiast umbes 92 protsenti saadakse praegu põlevkivist, ligikaudu 8 protsenti tuleb maagaasist ning ülejäänu siis tuule- ja hüdroenergiast. Põlevkivi varud ei ole aga igavesed , sõltuvalt põlevkivi kaevandamise ja energia tootmise intensiivsusest jätkub Eestis põlevkivi vaid 20-50 aastaks ja seega on alternatiivsed energiaallikad peagi vägagi aktuaalsed. Samuti oleks vaja vähendada antud kütuste põletamisel tekkivate kasvuhoonegaaside emisiooni - lihtsalt öeldes on vaja hoida keskkonda. Meie grupi ühine arvamus väljendub reaalses maailmapildis, kus kahjuks ei ole võimalik koheselt üle minna alternatiivsetele energiaallikatele, kuid üha enam peaks inimkond pöörama tähelepanu taastuva energia tootmise võimalustele ja teadvustama alternatiivsete valikute olemasolu oma isikliku elu planeerimises kui ka keskkonnasõbralike väärtuste kujunemisel ühiskonnas. Anname ühise positiivse toetuse päikeseenergia kasutamisele, tunneme head meelt päikesepaneelide hinnasõbralikumaks muutumise üle, vaatleme kriitiliselt tuuleenergia tootmisele kui müra allikat, vibratsiooni ja ka nö visuaalset reostust tekitav energia tootmisviisi . Bioressurss on justkui haaramatu ja suurte võimalustega valdkond , kuid kahjuks puuduvad meil selle energiatootmisviisiga seotud omad kogemused. Samas tõdeme kui suure võimalusega on geotermilised piirkonnad maailmas, et leida võimalust taastuvenergia kasutuseks. Oleme seisukohal, et energia aruka tarbimisega võib saavutada märkimisväärseid keskkonahoiu kui -säästmise võimalusi kui reaalset kokkuhoidu tarbimises.
12 KASUTATUD KIRJANDUS
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020. (26.11.2010) https://valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/valitsus/arengukavad/majandus-ja - kommunikatsiooniministeerium/Eesti_taastuvenergia_tegevuskava_aastani_2020.pdf Eesti Energia koduleht - https://www.energia.ee/power/renewable Rummel , L. Taastuvatest allikatest elektri tootmise võimalused Eestis. (2008). http://www.tuuleenergia.ee/uploads/File/Taastuvatest_allikatest_elektr i %20tootmise_v6imalused_Eestis_bak_too_Leo_Rummel.pdf Eesti Põllumeeste Keskliit . Biogaasi käsiraamat.(2009) Taastuvenergia koduleht. www.taastuvenergia.ee Taastuvenergia põhiidee. www.recestonia.ee/energia&kliima/Taastuvenergia.pdf http://www.tescada.eu/mis-on-taastuvenergia/ http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/energia/taastuvenergia.html
13