- Rahvastiku tihedus - 3,0 in/km² . - Rahaühik Islandi kroon. - Ajavöönd maailmaaeg. Vulkaanid ja geisrid - Island tekkis vulkaanipursete tagajärjel 14 -16 milj. aastat tagasi. - Maailma kõige vulkaanilisema maapinnaga. - Maapinnas on rikkalikult kuumavett. - 85% majadest köetakse kuuma veega - 800 kuumaveeallikat, keskmise veetemp. 70°C. 1.Leirhnjúkuri kuumaveeallikas 2.Deildartunguhveri kuumaveeallikas 3. Hekla vulkaan 4. Surtsey saar. Jääliustikud - Leidub tohutuid jääliustikke. - Katavad 11,5% maapindalast. Vatnajökull Kliima Parasvööde - Suvi: + 23 ° C kraadi lõunas. + 24,5 ° C kraadi põhjas. - Talv: Lõuna-Islandis kuni -10 ° C. Põhja-Islandis kuni umbes -15 °C. Aastane sademete hulk: Lõuna-Islandis 1000-2000mm Põhja-Islandis 500-1000mm Loodusvöönd Tundra - Viljatus
skandinaavia mäestikest. Preagu elame me kahe jääaja vahelisel perioodil, mis on soe ja elamiskõllik. Eesti alad said jääst täiesti puhtaks tegelikult alles 13 000 11 000 a eKr. Kuid siiski on jääaja mõjusid tunda ja näha tänapäevani nii maasikus kui ka inimestes. Tänu jääaja maastikukujundustele, tekkisid ka juba IX aastatuhandell eKr Eesti aladel algsed asulad. Jääaeg muutis suuresti Eesti maastikku, näiteks kui jääaeg algas, tõid suured ja paksud jääliustikud kaasa suurel hulgal suuremaid ja väiksemaid kive ning kivimipuru, mis paljastasid paekatte, lihvisid kaljupanku ja jää sulades jätsid maha suuri rändrahne ning moreensetteid mis katavad siiamaani suure osa Eestist. Liustikusetetest tekkisi ka palju künkaid, kuhu tekkisid meie esimesed kindlustatud asulad ehk linnused.Näiteks mandri-Eestis Otepää maalinnus, Alatskivi Kalevipoja säng ja Saaremaal Kaarma ja Valjala maalinnad
Norra- Lendad Norra pealinnast Oslost Tallinnasse. Eesti- Naudid suve Pärnus ja liigud seltskonnaga Riiga. Läti- Lähed jalgratta matkale, mille sihtpunktiks on Leedu. Leedu- Võidad kalapüügi võistluse, mille pea auhinnaks on reis USA-sse. Ameerika Ühendriigid- Ööbisid New Yorgi ühes hotellis, mille tõttu magad maha oma reisi Kanadasse ja jääd kaks korda vahele. Kanda- Lähed laevaga Gröönimaale. Gröönimaa- Sind huvitavad sealsed jääliustikud ja jääd kaks korda vahele. Mehhiko- Sattusid tortilla meistri juurde ja õppisid tortillasid valmistama, sinust sai edukas tortillameister ja sa läksid oma oskusi jagama Brasiiliasse. Brasiilia- Jääd jalgpalli mängu jälgima ja tuleb välja, et sinu lennu reis Portugali on katkestatud halva ilma tõttu ning saad asendusreisi Argentiinasse. Argentiina- Lähed laeva reisiga Islandile. Island- Ammune sõber teeb sulle reisi välja Iirimaale. Iirimaa- Jääd jälgima S
Euroopas 4. kohal. Rahvastiku tihedus on 192,99 in/km². Rohkem paikneb inimesi rannikualadel, kus pinnamood on tasane. Mehed elavad Itaalias keskmiselt 75 aastaseks, naised aga umbes 82 aastaseks. · Itaalias on Rooma- katoliku usku ligi 90% elanikest, 1,4% elanikkonnast on moslemid ja ülejäänud on siis juba mõnda teist usku. Linnastumine Valdav osa Itaaliast on mägine, teda ilmestavad nii jääliustikud ja mägijärved põhjas ja sooja kliimaga Vahemere rannik lõunas. · Maa sisejõudude tulemusena on tekkinud mäestikud, orud nende · Paljud kohad on erinevalt asustatud vahele tänu ja vulkaanid. parematele elamiskõlbulikele maadele, ranniku alad tihedamalt seoses turismi domineerimisega. Metsamajandus ja metsatööstusItaalia kogu riigi territooriumist moodustab 23% metsamaa.
viimastel aastatel tabanud suured üleujutused Pärnus, Jõhvis, tormituuled Ida- ja Lääne- Eestis ning äkktuisud talvel, see ei pane meid piisavalt mõtlema. Ka suured katastroofid maailmas, mis on nõudnud tuhandeid inimelusid ning lõhkunud meie ühiskonna väärtusi ja perekondasid ei pane meid mõtlema. Juba väiksest peale õpetatakse lastele, et prügi ei tohi maha visata ja et aerosoolid on ohtlikud ning tekitavad kasvuhoonegaase mille tagajärjel võivad jääliustikud sulama hakata. Minul tekib küsimus. Milleks? Kas keegi jätab sellepärast lõhnaõli kasutamata, kui läheb peole? Mäletan selgesti, kui mu vanaisa ütles mulle: " Inimene ei õpi enne oma vigadest, kui on vastu näppe saanud". Nüüd, kui vead on korda saadetud ja üha uued loodusõnnetused meid ümbritsemas, ei paista aga keegi õppivat. Ja vist on isegi hilja! Minu seisukoht on see, et karavan liigub ikka edasi ja need vähesed mõtlevad inimesed- koerad-las "hauguvad"
4) Milliste toodete ekspordilt maailmas esimeste hulgas? 5. Kas (ja kuidas) on põllumajandus seotud keskkonnaprobleemidega? Itaalia põllumajandus 1. 1. Põllumajandusmaad on riigis kokku 38% kogu territooriumist. Metsa alla jääb 34% Itaaliast ning rohumaad hõivavad 15%. 2. Itaalia asub valdavalt poolsaarel, seega on seal hea võimalus kaladuse arenguks. Valdav osa Itaaliast on mägine, teda ilmestavad nii jääliustikud ja mägijärved põhjas ja sooja kliimaga Vahemere rannik lõunas. Maa sisejõudude tulemusena on tekkinud mäestikud, orud nende vahele ja vulkaanid. Suurim mäestik asub Itaalia põhjaosas Alpid. Alpide tipud on noorele, mitmes järgus kujunenud kurdmäestikule iseloomulikult teravad. Alpidest lõunasse jäävad sügavad orud. Alpide jätkuks Kirde- Itaalias on teravatipulised mäed - Dolomiidid. Mäestiku lõunajalamil asub Po madalik.
liikumisest ja seal tekkis viirsavi- ja liivalasundeid, mis tegi eesti maapinna veelgi tasasemaks. Peale jää kulutava tegevuse on veel oluline tähtsus olnud kahel asjaolul. Maailmamere tase on tõusnud märkimisväärselt (Üle 100 meetri) ning meri on maismaad ulatuslikult üle ujutanud maismaad nii meil kui ka mujal. Tänu sellele on moodustunud Läänemeri ja tema lahed. Selle käigus kaotasid klindid umbes 2/3 oma kõrgusest. Jääliustikud surusid maapinna jääajaeelse asendiga võrreldes mitusada meetrit madalamaks. Jää sulamisega kaasnes tasakaalustav maatõus, mis jätkub praegugi. Loode-Eesti tõuseb kuni 2-3mm aastas. Sellepärast arvatavasti maismaa laieneb ja lahed kasvavad kinni, jõed pikenevad ning laevateed jäävad madalaks. Maapinna tasandajad suurel moel on ka sood. Varasemad neist kujunesid 8000 aastat tagasi. Väikesed ja laiad nõod, algselt
5 11. Eesti- Naudid suve Pärnus ja liigud seltskonnaga Riiga. 12. Läti- Lähed jalgratta matkale, mille sihtpunktiks on Leedu. 13. Leedu- Võidad kalapüügi võistluse, mille pea auhinnaks on reis USA-sse. 14. Ameerika Ühendriigid- Ööbisid New Yorgi ühes hotellis, mille tõttu magad maha oma reisi Kanadasse ja jääd kaks korda vahele. 15. Kanada- Lähed laevaga Gröönimaale. 16. Gröönimaa- Sind huvitavad sealsed jääliustikud ja jääd kaks korda vahele. 17. Mehhiko- Sattusid tortilla meistri juurde ja õppisid tortillasid valmistama, sinust sai edukas tortillameister ja sa läksid oma oskusi jagama Brasiiliasse. 18. Brasiilia- Jääd jalgpalli mängu jälgima ja tuleb välja, et sinu lennu reis Portugali on katkestatud halva ilma tõttu ning saad asendusreisi Argentiinasse. 19. Argentiina- Lähed laeva reisiga Islandile. 20. Island- Ammune sõber teeb sulle reisi välja Iirimaale. 21
Ülejäänud ala (Madal-Eesti) allus abrasioonile ning seal tekkis õhukesi viirsavi- ja liivalasundeid, mis tasandas maapinda veelgi. Jää kulutava tegevuse kõrval on oluline tähtsus olnud veel kahel asjaolul: · Maailmamere tase on tõusnud üle 100 meetri ning meri on maismaad ulatuslikult üle ujutanud nii meil kui mujal, muuhulgas on sellisel viisil moodustunud Läänemeri ja tema lahed. Selle käigus kaotasid klindid 2/3 oma kõrgusest. · Jääliustikud vajutasid maapinna jääajaeelse asendiga võrreldes mitmesaja meetri sügavusele. Jää sulamisega kaasnes tasakaalustav maatõus, mis jätkub veel praegugi (Loode-Eestis kuni 23 mm/aastas). Sellest tingituna maismaa laieneb ning Väinameres ja mujal Hiiumaa ning Saaremaa rannameres tekib pidevalt juurde laide. Lahed kasvavad kinni, jõed pikenevad ning sadamatesse suunduvad laevateed jäävad madalaks. Suured maapinna tasandajad on olnud ka sood
- Mikroreljeef mesovormidel paiknevad väikesed kõrgendikud ja nõod, mille suhtelised kõrgused on 1 10 m Mega- ja makrovormid on valdavalt kujunenud Maa sisejõudude tegevusel, meso- ja mikrovormid enamasti välisjõudude toimel. 27. Nimeta välisjõud, mis põhjustavad geoloogilisi protsesse ? Maa pinnavorme, maapinna ainelist koostist muudavad aktiivselt : - murenemine - tuul - vooluveed - põhjaveed - mered - jääliustikud - igikelts - taimkate - bioloogilised olendid 28. Mis on murenemine ja millised on murenemise vormid ? Murenemine kivimite purustumine ja keemiline muundumine atmosfääritingimuste, vooluvete, orgaanilise maailma tegevuse tõttu. Murenemise vormid rabenemine (füüsikaline murenemine) - porsumine ( keemiline murenemine) 29. Milline on vooluvete geoloogiline toime ?
Kõige nooremad kivimid asuvad Skandinaavia kurdmäestikul. Enamik sealseid kvimeid on pärit Ataldi ookeani eelase, Iapetuse ookeani põhjast, mis Põhja-Ameerika ja Euraasia mandri kokkupõrkel kurrutusena ooekani põhjast üles suruti. Sündmus leidis aset 700-400 miljonit aastat tagasi. Seal on segu nii tarnd, moonde kui settekivimitest. Leidub ka Kambiumi ajastule eelnenud gneiss kivimeid. (Per Andersson, 2009) Pealiskord koosneb enamasti vähestest settekivimitest, mida jääliustikud on oma soodu ümber paigutanud. Settekivimitest domineerivad liiva- ja kvartskivimid ja savisettelised kivimid. Setetest liiva, savi ja moreeni. (Ratcliffe, 2006) 4. MULLASTIK Muldade iseloom on tugevalt seotud aluskorra ja pealiskorra kivimitest ning leiduvatest setetest. Lapima aluskorras on happelised kivimid graniit ja gneiss ning kaltsiumi ja magneesiumi vaesed kivimid. Pealikorras on erineva terajämedusega liivakivid ja liiva
ning lume ja jää sulamisel saadud veed. Magevees võib olla kuni 0,1% lahustunud lisaaineid, mineraliseerunud vees aga 0,1-5% lahustunud lisaaineid ja suulases vees üle 15%(Karik 2006: 6-7). VESI: FAKTE JA ARVE · vesi on ainus aine maailmas, mida leidub üheagselt kolmes olekus: tahkes, vedelas ja gaasilises. · 80% Maakerast on kaetud veega. · Vaid 3% maailma vetest on magevesi, ülejäänud 97% asub meredes ja ookeanides. · Suurimad magevee varud on jääliustikud · Sajast aastast 98 aastat püsivad vee molekulid ookeanis, 20 kuud jäätunult, umbes kaks nädalat jõgedes ja järvedes ning nädala atmosfääris. · Päike aurustab iga päev 1 000 000 000 000 (triljon) tonni vett · 70% mageveest kulub põldude niisutamiseks. · Kui põhjavesi on reostatud, võib selle isepuhastumiseks kuluda sajandeid. · Inimene suudab olla toiduta üle 30 päeva, veeta peab ta vastu vähem kui nädala.
...............................................................................................................................11 Kasutatud kirjandus..................................................................................................12 4 Litosfäär 1. Iseloomusta riigi pinnamoodi. Valdav osa Itaaliast on mägine, teda ilmestavad nii jääliustikud ja mägijärved põhjas ja sooja kliimaga Vahemere rannik lõunas. Maa sisejõudude tulemusena on tekkinud mäestikud, orud nende vahele ja vulkaanid. Suurim mäestik asub Itaalia põhjaosas Alpid. Prantsusmaa ja Itaalia piiril asub Euroopa kõrgeim tipp: Mont Blanc. Alpide tipud on noorele, mitmes järgus kujunenud kurdmäestikule iseloomulikult teravad. Varasemate aegade võimsad liustikud on kujundanud ka mitmeid sügavaid jõeorge. Alpides esineb vahel ka lumelaviine. Liustikud
kiht, mida hoiab paigal Maa magnetväli magnetopaus- piir magnetosfääri ja ümbriteva plasma vahel paikesetuul-laetud osakeste voog, mis on vabanenud Päikese pealmisest atmosfäärikihist. See plasma koosneb peamiselt elektronidest, prootonitest ja alfaosakestest (elektronide ja prootonite vool kosmosesse) Maa hüdrosfaari osad ning nende osakaal- holmab ookeanide, merede, järvede, jogede, mulla,pohja, atmosfääri ja liustikevee. Maailmameri 97,2%; mandrijää ja jääliustikud 2,15%; pohjavesi 0,62% (sh aktiivse veevahetuse tsoonis 0,29%); mageveejärved 0,009%; soolajärved ja sisemered 0,008%; mullavesi 0,005%; atmosfäär 0,001%; joed 0,0001% Maailmamere vee keemiline koostis ning soolsusemuutused, tuua naiteid- NaCl 23,0 MgCl2 5,0 Na2SO4 4,0 CaCl2 1,0 KCl 0,7........ Kokku 34,5 grammi kilogrammi kohta Maailmamere temperatuuri ja hapnikusisalduse vertikaalne profiil- maailmamere ülemises kihis temperatuur korge ja hapnikusisaldus samuti,
See pikk saapakujuline poolsaar ulatub Sveitsist kuni peaaegu Põhja-Aafrikani ja tänu sellele on seal ka erinevates kohtades väga erinev kliima ja erinev maapind. Lisaks ,,saapale", kuuluvad Itaaliale ka Sitsiilia, Sardiinia ja paljud muud väiksemad saared. Itaalia ranniku pikkus koos saartega on umbes 7600 kilomeetrit. Riigi pinnamood Valdav osa Itaaliast on mägine, teda ilmestavad nii jääliustikud ja mägijärved põhjas ja sooja kliimaga Vahemere rannik lõunas. Maa sisejõudude tulemusena on tekkinud mäestikud, orud nende vahele ja vulkaanid. Suurim mäestik asub Itaalia põhjaosas Alpid. Prantsusmaa ja Itaalia piiril asub Euroopa kõrgeim tipp: Mont Blanc. Alpide tipud on noorele, mitmes järgus kujunenud kurdmäestikule iseloomulikult teravad. Varasemate aegade võimsad liustikud on kujundanud ka mitmeid sügavaid jõeorge. Alpides esineb vahel ka lumelaviine
nende laiuskraadide kohta suhteliselt jahe. Keskosas on muutliku talve ning kuuma ja kuiva suvega peaaegu vahemereline kliima. Andides on aastaringse lumekatte ja liustikega tüüpiline mäestikukliima. Kõige sademete rohkem on Lõuna-Tsiili. Atacama on üks maailma veevaesemaid paiku, riigi keskosa orgudes valitseb aga vahemereline kliima nagu Californias või Lõuna-Euroopas. Karmi ja tormise ilmastikuga lõunaosas leidub tervelt 55 tegutsevat vulkaani ja mäenõlvadelt laskuvad orgudesse jääliustikud. Rohkem kui 80% riigist võtavad enda alla mäed, ülejäänud osast on palju metsaga kaetud. Haritavat maad leidub üsna vähe. Enne 16. sajandil saabunuid koloniste oli see maa-ala inkade j aaraucanini indiaanlaste käes. Kuigi Tsiili kuulutasend juba 1810. aastal iseseisvaks vabariigiks, ei saavutatud Hispaania kolonistide üle tegelikku võitu enne 1818. aastat . Marksistlik valitsus kukutati 1973. aastal diktaatorlik-militaarse reziimi juhi Pinochetti poolt. Tema valitses 1990
nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda, Como, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid; mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas ka kaks kuulsat vulkaani Vesuuv (l 277 m) ja Etna (3 340 m). Esineb maavärinaid. Itaalia suuremad jõed - Po, Tiber, Arno jt. Seda saapakujulist maad ilmestavad nii jääliustikud ja mägijärved põhjas ja sooja kliimaga Vahemere rannik lõunas. Ta asub Euroopa lõuna osas. Itaalia on üpris mägine maa. Suurim mäestik asub Itaalia idaosas - Alpid. Prantsusmaa ja Itaalia piiril asub Euroopa kõrgeim tipp- Mont Blance/ Monte Blanco(4807m). Mäestiku lõunajalamil asub Po madalik. Teine suur mäestik on ka keskosas - Apenniinid, ääristab Po madalikku lõunast ja ulatub üle terve poolsaare
tegevus- seal kus on kergesti lahustuvad kivimid( lubjakivi, kips, kivisool) lubjakivide puhul tekivad n.ö. karstinähtused Tuule geoloogiline tegevus avalduvad nõrkade kivimite levikualal, taimkate kidur v puudub kõige suurem liivakõrbetes deflatsioon- tuule transport korrasioon- tuule kulutus Jää geoloogiline tegevus tekivad jääliustikud mandrijää ja liustikujää viimane jääaeg 12000 a.t Taganemisel tekkisid setted moreenid e. Jääsetted- sorteerimata pudedad kivimid, millel puudub kihilisus jääsulamisvete setted- tera suuruse järgi sorteeritud 6. Kristalne aluskord, aluspõhi, pinnakate. Kristalne aluskord- graniitidest Kristalne aluspõhi- kambriumis,siluris,devonis kujunenud settekivimid Kristalne pinnakatte- katab aluspõhja 7
tagavad biomolekulide stabiilse ehituse · Moodustavad kaksiksidemeid (O, C, N) ja kolmiksidemeid (C), mis on aluseks biomolekulide mitmekesisusele ja heale reaktsioonivõimele · Nende baasil moodustuvad organismis lihtsad orgaanilised ühendid (CO2, H2O, NH3), mis on kergesti organismis kasutatavad või väljutatavad VEERINGE · aurumine: Maapinnalt Ookeanidest Siseveekogudest Taimestikust Maakera veevarud: Mered 97,2% Jääliustikud 2,1% Põhjavesi 0,6% Pinnavesi 0,009% Veeaur0,001% · Seotud enamasti Maal toimuvate füüsikaliste protsessidega · Varud peamiselt maailmameres Vesi on: fotosünteesi üks lähteaineid hingamise üks produkte üks organismide ehitusmaterjale biokeemiliste protsesside keskkond paljude organismide elukeskkond maa kliima oluline mõjutaja elu häll
ja pinnavormidest. Glatsiaalsed pinnavormid mandrijää või liustike kulutav kuhjav tegevus Hoovused: külmad hoovused- veet° hoovuses on madalam teda ümbritsevast veest. Soojad hoovused- veet° hoovuses on körgem teda ümbritsevast veest. Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne. Maailmameri- 97,2%, Mandrijää ja jääliustikud 2,15%, pöhjavesi 0,62%. Hüpperkiht ehk termokliin- veekiht, kus vee temperatuur kiiresti kahaneb. Infrapuna-(soojus-)kiirgus 760nm- 1mm. Insolatsioon- päikeselt saabuv kiirgusvoog horisontaal- ja kaldpinnale. Jõe äravool ja seda iseloomustavad parameetrid- Jõgede äravoolul on kindel aastarütm, mis oleneb asukohast. Näiteks kevadsuurveed suvine madalvesi jne. Reguleerimine on mõningal määral mõjutanud jõgesid, mida arenenum maa, seda rohkem mõjutab.
kestvalt "laos" palju rohkem vett, kui veeringes liikvel. Ookeanides arvatakse maailma koguveevarust (1, 386 miljardit kuupmeetrit) olevat 1,338 miljardit kuupmeetrit, s.o 96,5% kogu veest. Arvatakse ka, et umbes 90% veeringe veest pärineb ookeanidest. Külmemate kliimaperioodide kestel moodustub rohkem jääkilpe ja liustikke ning muud veeringeosad jäävad seetõttu veevaesemaks. Soojadel ilmastuajastutel on asi vastupidi. Viimasel jääajal katsid jääliustikud peagu kolmandiku maismaast ning ookeanide veetase oli tänapäevasest umbes 122 meetrit madalam. Umbes kolm miljonit aastat tagasi, mil Maa oli soojem, võis ookeanide tase olla kuni 50 meetrit kõrgem. Ookeanides on vesi pidevalt liikvel Ookeanides on hoovusi, mille toimel suur hulk vett liigub ümber maailma. Need hoovused avaldavad suurt mõju veeringele ja ilmastikule. Golfi hoovus on hästi tuntud sooja vee voolus Atlandi ookeanis, mis viib vett Mehhiko lahest üle Atlandi ookeani
VEEBILANSI ESITUSVIISID · Teksti kujul: Aastas langeb sademeid 650 mm, aurub 400mm ja voolab ära 250mm · Veebilansi võrrand: P=E+Q P-sademed E-aurumine Q- jõgede äravool · Graafiline esitlusviis; näiteks tulpdiagramm · Plokk-skeem · Pilt-skeem · Kaart · Kombineeritud kujul VEE JAOTUS MAAL GLOBAALNE VEEVARU MAAKERAL Maailmameri 97,2% Mandrijää ja jääliustikud 2,15% Põhjavesi 0,62% (sh aktiivse veevahetuse tsoonis 0,29%) Mageveejärved 0,009% Soolajärved ja sisemered 0,008% Mullavesi 0,005% Atmosfäär 0,001% Jõed 0,0001% -2- VEE HULK MAAL JA VEERINGE ÕHUNIISKUS Suhteline õhuniiskus sõltub õhutemperatuurist, kuna sooja õhu veeauru mahutavus on suurem.
tagavad biomolekulide stabiilse ehituse · Moodustavad kaksiksidemeid (O, C, N) ja kolmiksidemeid (C), mis on aluseks biomolekulide mitmekesisusele ja heale reaktsioonivõimele · Nende baasil moodustuvad organismis lihtsad orgaanilised ühendid (CO2, H2O, NH3), mis on kergesti organismis kasutatavad või väljutatavad VEERINGE · aurumine: Maapinnalt Ookeanidest Siseveekogudest Taimestikust Maakera veevarud: Mered 97,2% Jääliustikud 2,1% Põhjavesi 0,6% Pinnavesi 0,009% Veeaur 0,001% Seotud enamasti Maal toimuvate füüsikaliste protsessidega Varud peamiselt maailmameres Vesi on: fotosünteesi üks lähteaineid hingamise üks produkte üks organismide ehitusmaterjale biokeemiliste protsesside keskkond paljude organismide elukeskkond maa kliima oluline mõjutaja elu häll
• Moodustavad kaksiksidemeid (O, C, N) ja kolmiksidemeid (C), mis on aluseks biomolekulide mitmekesisusele ja heale reaktsioonivõimele • Nende baasil moodustuvad organismis lihtsad orgaanilised ühendid (CO2, H2O, NH3), mis on kergesti organismis kasutatavad või väljutatavad VEERINGE • aurumine: – Maapinnalt – Ookeanidest – Siseveekogudest – Taimestikust Maakera veevarud: Mered 97,2% Jääliustikud 2,1% Põhjavesi 0,6% Pinnavesi 0,009% Veeaur 0,001% Seotud enamasti Maal toimuvate füüsikaliste protsessidega Varud peamiselt maailmameres Vesi on: – fotosünteesi üks lähteaineid – hingamise üks produkte – üks organismide ehitusmaterjale – biokeemiliste protsesside keskkond – paljude organismide elukeskkond – maa kliima oluline mõjutaja – elu häll
pikiorg (orustik, kuhu on koondunud suurem osa rahvastikust). Riigi kõrgeim tipp on Ojos del Salado (6880 m). (Joonis 4). Tsiilis asub ka maailma kõrgeim aktiivne vulkaan - San Pedro (6145 m) Põhja-Tsiilis asub ligi 1000 km pikkusena maailma üks kuivemaid paiku - Atacama kõrb, mis hõlmab ligi 180 000 km² suuruse ala. Atacama kujutab endast päikese käes pleekinud kaljude ja liivaluidetega kaetud viljatut tühermaad. Riigi lõunaosa ilmestavad aga fjordid, jääliustikud, kanalid, väikesed saarekesed ja poolsaared. Nimi Kõrgus (m) Ojos del Salado 6891 Nevado Tres Cruces 6749 Llullaillaco 6739 Tres Cruces Central 6629 Incahuasi 6621 Tupungato 6570 El Muerto 6488 Pomerape 6282 Parinacota 6348 Tres Quebradas 6239 Tabel 1: Riigi kõrgemad tipud. MÕJU MAJANDUSELE Tänu mägisele pinnamoele on põldude rajamine
keskkonnasõbralikkusest. Valitud teema on maailmas aktuaalne. Tahaksin lähemalt teada saada, millised on alternatiivenergia kasutamise võimalused ning kuidas kasutatakse alernatiivenergiat Eestis. Kliimamuutus on üks suur oht meie planeedile. Kliimamuutus mõjutab meid kõiki lähimatel aastakümnetel nii otseselt kui kaudselt. Kogu inimkonna ajaloo jooksul on kliimaolud muutunud kogu aeg. Kliimamuutustest annab märku see, et õhutemperatuur tõuseb, jääliustikud sulavad ja üleujutused ning põuad sagenevad. Teadlased ja üldsus on veendumusel, et inimtegevus, mille tagajärjel suurendatakse atmosfääris süsihappegaasisisaldust, ongi kliimamuutuse põhjuseks. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on anda ülevaade alternatiivenergia vormidest ja nende kasutamise võimalustest Eestis ning selgitada välja eestlaste teadlikkus antud teema kohta. Uurimistöö koosneb kolmest peatükist
Riigis on madal sündimus ja suremus ning rahvaarv kasvab väga aeglaselt. Ennustatakse, et umbes 5 aasta pärast hakkab rahvaarv mõningal määral kahanema. Laste osatähtsus rahvastikus on väikejavähenebsamas inimesed elavad vanemaks ja vanurite osakaal tõuseb. Tänu vanade inimeste suurele osatähtsusele on ka suremuse üldkordaja suur. 4.4 Linnastumine Valdav osa Itaaliast on mägine, teda ilmestavad nii jääliustikud ja mägijärved põhjas ja sooja kliimaga Vahemere rannik lõunas. Maa sisejõudude tulemusena on tekkinud mäestikud, orud nende vahele ja vulkaanid.Paljud kohad on erinevalt asustatud tänu parematele elamiskõlbulikele maadele ,ranniku alad tihedamalt seoses turismi domineerimisega. Üle 70% Itaalia elanikkonnast elab linnades. Ülejäänud elavad maapiirkondades. Rohkem inimesi elab Põhja-Itaalias ja läänerannikul, Rooma, Napoli ja Po jõe madaliku ümbruses
5. Wirdheim, A. 1992. Läänemeri muutustes. Tallinn: AS Detlar. 6. .http://kultuur.elu.ee/ke482_keemiapomm.htm, 17.5.2010. 7 http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=19123, 17.5.2010. 17 Lisad Lisa 1 Maakera veevaru Maht (tuh. km³) % üldmahust Üldvaru 1 454 000 100 Maailmameri 1 370 000 94,20 Põhjavesi (Ligikaudne 60 000 4,12 hinnang) Jääliustikud 24 000 1,65 Järved 230 0.016 Mullavesi 75 0,005 Atmosfäärivesi 14 0,001 Jõed 1,2 0,0001 Masing 1992: 77 Lisa 2 Vee jaotus maakeral http://ga.water.usgs.gov/edu/graphics/estonian/earthwheredistribution.gif, 20.3.2010 18
ja ülekummumine ilma kivimikihtide pidevuse katkemiseta pika aja vältel maakoore suures sügavuses. Sünkliaalid on positiivne kurd ja antisünkliaal negatiivne kurd 56. Liustike tüübid, nende setted Klimaatiline lumepiir tähistab ala kus aasta jooksul maapinnale langev lume kogus on võrdne sulamisvete ja auramisega ära kantava sademete kogusega Aluspinna kallakuse (mägiliustikud), jää suure paksuse tõttu (mandriliustikud) ja kui jää hakkab liikuma (jääliustikud). Limnoglatsiaalsed liustike või mandrijää sulamisvee järvedes settinud pinnavormid Fluvioglatsiaalsed liustike või mandrijää sulamisvee vooluvetes settinud pinnavormid 57. Mandriliustike poolt kujundatud pinnavormid Voored madalad sujuvate piirjoontega piklikud peamiselt moreenist koosnevad künkad Oos on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm. Koosnevad jämedamast liivast ja kruusast Mõhnad on kuhjekõrgendikud
Tüsedad settekivimid. .4 Põhjavee geol. tegevus: tekib pinnasest läbinõrgunud vee tekkel ja jääb pidama kihile, mis ei lase hästi vett läbi. Liikuv põhjavesi lahustavad materjale koopad, karsti alad. .5 Tuule geol. tegevus: kulutab, transpordib. Tuule erosioon on väiksem vee omast. Luide ei ole kunagi paiknev ta liigub kogu aeg edasi. .6 Jää geol. tegevus: jääliustikud, mandrijää. Jää sulamisega tekivad kärestikud. Kolm jäätumise perioodi on tabatud Valdai, Dnepri, Lihvini jäätumise periood. Tekkisid moreenid. Moodustusid voored, voorestik, Kagu Eesti moreen kuplistik. Jää peal voolasid jõed ja nendes toimus samuti erosioon. Maa jõgesid tähistavaks pinnavormiks nim. oodeks?? Setetest on tekkinud sandulid suured liiva-kruusa alad (Aegviidu) Jääsetted e. moreenid nendest kujunesid mullad välja.
4) põhjavete geoloogiline tegevus [ilmneb seal, kus esinevad vees kergesti lahustuvad kivimid (lubjakivid, kips, kivisool). Lubjakivide puhul tekivad nn karstinähtused. (Kostivere karstiala)]. 9. Tuule ja jää geoloogiline tegevus. Tuule geoloogiline tegevus avaldub nõrkade kivimite levikualal, kus taimkate on kidur või puudub üldse. Kõige tugevam liivakõrbetes. Tuule transporti nimetatakse deflatsiooniks ja tuule kulutust korrasiooniks. Jääliustikud tekivad seal kus sadava lume hulk ületab oluliselt ära sulava lume hulga. Vastavalt suurusele eristatakse mäestikuliustikud ja mandrijää. Jääajal toimusid jää pealetungid ja taganemised. Toimus pinnavormide kujunemine. Iga mandrijää tõi kaasa murendmaterjali, millest jää taganemisel tekkisid setted. Jääsetted ehk moreenid on sorteerimata pudedad kivimid, millel puudub kihilisus. Otsmoreenid tekivad jääst väljasulanud ja kuhjatud materjalist jääserva ees
Suureneb iga aasta 0,5% b) CH4- karjakasvatus 29%, riisikasvatus 28%, energiatootmine 23%, biomass 10%, prügimäed 10% Looduslik-turba lagunemine ja muda käärimine märgaladel Suureneb 0,75% aastas c) N2O- biomassi põletamine 43%, energiatootmine 34%, väetised 21%, põllumaad 2% Suureneb aastas 0,2-0,3% 13. Hüdrosfäär ja vee jaotumine Maal Maakera veevarud: Mered 97,2% Jääliustikud 2,1% Põhjavesi 0,6% Pinnavesi 0,009% Veeaur 0,001% 14. Vee kihistumine maailmameres Maailmamere vee temperatuur on kõrgem pinnalähedases kihis, mis soojeneb päikesekiirguse toimel. Sügavuse suurenedes kahaneb päikesekiirguse soojendav toime ja lainetusest tulenev vee segunemine lakkab, seetõttu langeb vee temperatuur väga kiiresti. Sellist kihti, kus vee temperatuur väga kiiresti kahaneb nimetatakse temperatuuri hüppekihiks ehk termokliiniks
AntarktiS AntarktiKA TUNDA KAARDILT! KLIIMAVÖÖDE vöötaoline ala ümber maakera, mille piires on soojus- ja niiskus tingimused enam-vähem ühesugused. ARKTILINE KLIIMAVÖÖDE · 1 aastaaeg · Polaarjoonte ja pooluste vahel. · Mõõdetud kõige madakam temperatuur 89.3 oC Vostoki uurimisjaamas. · Laskuvad õhuvoolud, puhuvad tugevad tuuled. · põhiliseks loodusmaastikuks on külmakõrbed : jääliustikud, jääväljad · Põhja jäämeri, Gröönimaa, mõningad Ameerika ja Euraasia saared. LÄHISARKTILINE KLIIMAVÖÖDE · Talv väga külm. Suvi lühike ja jahe. · Talvel arktilised õhumassid, kuid suvel parasvöötmeõhumassid. · Loodusmaastikuks tundra, üldiselt lage, tasane ala, vahel ka mägisem reljeef. Puhmad PARASVÖÖDE · 40´ndatel laiuskraadidel ja polaarvöötmete vahel. · 4 aastaaega ja muutuv.
Karpaatides, Kaukaasia jt. mäestikes. 6 Tuule geoloogiline tegevus Tuule geoloogiline tegevus avaldub nõrkade kivimite levikualal, kus taimkate on kidur või puudub üldse. Kõige tugevam liivakõrbetes. Tuule transporti nimetatakse deflatsiooniks ja tuule kulutust korrasiooniks. Jää geoloogiline tegevus Jääliustikud tekivad seal kus sadava lume hulk ületab oluliselt ära sulava lume hulga. Vastavalt liustiku suurusele eristatakse mäestikuliustikud ja mandrijää. Viimasest jääajast on meil möödas ligi 12 tuhat aastat. Jääajal toimusid jää pealetungid ja taganemised. Toimus pinnavormide kujunemine. Iga mandrijää tõi endaga kaasa murendmaterjali, millest moodustus jää taganemisel mitmeid setteid. Jääsetted ehk moreenid on sorteerimata pudedad kivimid, millel puudub kihilisus
oskasid piisavalt sooje riideid ja elamuid teha). Merepind oli siis u 100 m madalamal kui praegu, see oli nii madal, et Beringi väina kohal, mis praegu eraldab Aasiat ja Alaskat, oli ajuti maismaa (merevesi langeb madalamale siis, kui suured hulgad vett ookeanis on jäätunud mandrijää liustikeks). Seda maismaasilda mööda liikusid Ameerikasse Aasias elavad imetajad, nende kannul arvatavasti inimesed, kes neid jahtisid. Jääliustikud katsid suuremat osa Põhja-Ameerikast. Beringi väin oli kuiv mitmel perioodil, näiteks 50 00035 000 ja 23 00012 000 eKr. Lõplikult kadus see u 8000 eKr ning pärast seda said inimesed Ameerikasse ainult mööda vett algupärased rahvad arenesid täielikus isolatsioonis, kuni tulid eurooplased. Beringi väina kohal olnud maariba nimetatakse Beringia´ks. See oli arvatavasti tundra, nagu ülejäänud osa Siberist. Elas seal palju suuri loomi. Tundra ulatus poolsaarena
hüpata märgadel kividel, toeks vaid oksaraoke või päästev õlekõrs. Viimaks on ümberringi vaid õhk ning kauguses sinetavad mäetipud. Mägedevahelistes kurudes paistavad laiad tasandikud, kuhu koondunud linnad ja külad. Kohati on paigad päikesest kullatud, teisal paksu pilvemüüri sees või varjudest kaetud. Silmapiir ulatub kümnete kui mitte sadade kilomeetrite kaugusele. Naabermäed on osaliselt metsaga kaetud, kõrgemal aga paistmas vaid kaljusein ja jääliustikud. Kaugel all, orupõhjas, tabab silm ähmaselt tuttavaid kohtasid, kust tunde tagasi rännak alguse saanud. Siis annavad mäestiku uduseks muutuvad tipud ja kiiresti lähenev pimeduseloor märku lähenevast äikesetormist. Neile, kes sellal veel kõrguses viibivad, on see viimane hoiatus laskumiseks. Tunni või vähemagi pärast jõuab pärale metsik vihm koos lakkamatult sähvivate välkudega ja kes siis veel mäel, peab kiiremas korras varju leidma.
Kuna meres on palju elusolendeid, siis tekib ka hulgaliselt organogeenseid setteid. *põhjevete geoloogiline tegevus (ilmneb seal, kus esinevad vees kergesti lahustuvad kivimid(lubjakivid, kips, kivisool). Lubjakivide puhul tekivad nn karstinähtused. 9. Tuule ja jää geoloogiline tegevus. Tuule geoloogiline tegevus avaldub nõrkade kivimite levikualal, kus taimkate on kidur või puudub üldse. Tuule transporti nimetatakse deflatsiooniks ja tuule kulutust korrasiooniks. Jääliustikud tekivad seal kus sadava lume hulk ületab oleliselt ära sulava lume hulga. Vastavalt suurusele eristatakse mäestikuliustikud ja mandrijää. Jääajal toimusid jää pealetungid ja taganemised. Toimus pinnavormide kujunemine. Iga mandrijää tõi kaasa murendmaterjali, millest jää taganemisel tekkisid setted. Jääsetted ehk moreenid on sorteerimata pudedad kivimid, millel puudub kihilisus. Otsmoreenid tekivad jääst väljasulanud ja kuhjatud materjalist jääserva ees
Tekkinud murendkivim kantakse sageli oma tekkekohast kaugele. Lisaks sellele toimub ka ühelt poolt purustav tegevus (dentatsioon) ja teisalt kuhjav tegevus (akumulatsioon). Tuule ja jää geoloogiline tegevus . Tuule geoloogiline tegevus avaldub nõrkade kivimite levikualal, kus taimkate on kidur või puudub üldse. Kõige tugevam liivakõrbetes. Tuule transporti nimetatakse deflatsiooniks ja tuule kulutust korrasiooniks. Jää geoloogiline tegevus. Jääliustikud tekivad seal, kus sadava lume hulk ületab oluliselt ära sulava lume hulga. Vastavalt liustiku suurusele eristatakse mäestikuliustikud ja mandrijää. Jääajal toimusid jää pealetungid ja taganemised. Toimus pinnavormide kujunemine. Iga mandrijää tõi endaga kaasa murendmaterjali, millest moodustus jää taganemisel mitmeid setteid. Jääsetted ehk moreenid on sorteerimata pudedad kivimid, millel puudud kihilisus. Otsmoreenid tekivad jääst
moodustuvad uued, peamiselt savimineraalid saviosakeste tekke põhjus. (1+w) Poorsus n on pooride mahu ja pinnase kogumahu suhe: n=Vp/ 1.5.4 EFEKTIIV- JA NEUTRALPINGED PINNASES Ilma Terzaghi Pinnaseosakeste liikumist põhjustavad tuul, vesi või jääliustikud. Teisaldamise (Vt+Vp)=1-d/s=e/(1+e). Poorsustegur e pooride ja terade mahu efektiivpinge printsiibita pole võimalik lahendada ühtegi pinnase tugevuse või käigus jätkub murenemine, osakeste sorteerimine ja segamine. Materjali suhe. Pooride mahu muutus on võrdeline poorsusteguriga e. Koos pooride deformeeritavusega seotud probleemi. Terzaghi printsiip: veeküllastunud
Panga jalamil on näha vanemaid kivimeid Kambriumi kiltsavi ja liivakivi.)) Devoni ajastu lõpust kuni Kvaternaari alguseni (1,5-2 miljonit aastat tagasi) oli Eesti maismaa, kus valdasid kulutusprotsessid. Seetõttu puuduvad meil nooremate ajastute (Karbon, Perm jt) settekivimid. Kvaternaari setetest kujunenud pinnakate on erinevate mandrijäätumiste (mida arvatakse olevat olnud 3-6) tagajärg. Need kujundasid sügavaid orge ja vormisid künkaid. Jääliustikud ja nende sulamisveed kandsid Skandinaavia mäestikust siia rohkesti materjali. Jääsulamisveest tekkinud järved katsid Eestit veel kaua pärast liustike taandumist. Peamiselt moreenist koosnev pinnakate on paksem kõrgustike alal ja vanades orgudes. Liustike kulutavat tegevust oli rohkem Põhja-Eestis, seetõttu on sealsetel paepealsetel aladel pinnakate õhem. --- 29 Liustikud taandusid Eesti alalt lõplikult umbes 11 000-13 000 aastat tagasi. Territoorium
looma- ja taimeriigi võõba ja polstri, aga kosmiline võõp ja polster on alles paljastamata. Kas olete kuulnud raamatust: ,,Reis kuu peale"? Kord lähme ka sinna ja siis muutub kohe teravaks kosmilise võõba ja polstri küsimus. Mõistate? Silmakirjalikkuse, pettuse ja vale küsimus ilmariigis. Sellest on teil muidugi raske aru saada. Aga lihtne küsimus: miks on maakeral paiguti nii ahvatlev, lopsakas, tore ja kirev taimestik või üldse pinnakate, mille sekka kuuluvad ka mäed ja orud, jääliustikud, korallid, sädelevad mered? Kas pole see kosmiline võõp ja polster, millega maakera edvistab teiste ilmakehade keskel? Kas kasvab kogu linnuteel kusagil lill või laulab seal lind? Ei, vaid lill ja lind on ainult sellepärast, et siin oli ilusam võõp ja pehmem polster kui mujal. Maakera on ilmakehade keskel see halb naine, kes on osanud end hästi mukkida. Maakera on vististi kõige halvem kõigi ilmakehade seas, sest muidu poleks ta ennast nõnda võõbanud ja polsterdanud
annaabi.ee 
