Suure-Jaani Gümnaasium Hüdroenergia kasutamine Eestis Koostaja: Jane Sassiad Juhendaja: Rihet Aver 2016 Hüdroenergia ehk hüdrauliline energia ehk vee-energia ehk veejõud on mehhaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maaraskusjõu mõjul. Hüdroenergiat muundatakse otse mehaaniliseks energiaks (nt vesiveskites) või elektrienergiaks hüdroenergiajaamades (nimetatud kahüdroelektrienergiaks). Suur osa hüdroenergiast on jõgedes, kus see kulub näiteks setete allavoolu viimiseks, samuti jõesängi uuristamiseks ja jões olevate kividelõhkumiseks. Kõige suurem on jõgede hüdroenergia suurvee ajal.
Maailma võimsaim elektrijaam on Venemaal nimega Surgut-2, mis valmis 1988 aastal, mille võimsus on 4800 MW ja põhikütuseks on maagaas. Venemaal tuumaelektrijaamades on 31 reaktorit. Toornafta suurtootjate hulka kuulub samuti Venemaa. Venemaa on Euroopa energiabaas. Suurimad gaasivarud asuvad Venemaal. Nafta- ja gaasipiirkonnad, naftatöötlemine, nafta ja gaasi eksport. Siberi ja Petsora söebasseinid. Donetski bassein. Veejõud ja selle kasutamine Volgal, Karjalas, Siberis. Soojuselektrijaamad ja tuumaelektrijaamad. Venemaa esmane energiakulu aastal 2011: nafta 19%, maagaas 56%, kivisüsi 15%, taastuvad ja muud 10%. 2012.aastal oli Venemaa suuruselt kolmas vedelkütuste tootja. Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Soojuselektrijaam http://www.eia.gov/countries/cab.cfm?fips=RS http://www.ise.ee/oppekava/valikgym/loodus/venemaa.htm http://et.wikipedia
õhu saasteaineid Saab vähendada kasvuhoonegaa side hulka Alternatiiv fossiilkütustele Miinused/Keskkonnaprobleemid Tekitavad müra Takistavad lindude lendu Rikuvad maastikupilti Vajalik tuule keskmine kiirus 6 m/s Ressursid Tuuleenergia varud on suured Tuul on taastuv, aga väga muutlik HÜDROENERGIA Hüdroenergia Hüdroenergia ehk hüdrauliline energia ehk vee-energia ehk veejõud Vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul Muundatakse mehaaniliseks energiaks või elektrienergiaks Plussid Taastuv, puhas energialiik Jaamad lihtsad, töökindlad, pika tööeaga. Vesi on endiselt kasutuskõlblik Lihtne ehitada Miinused/keskkonnaprobleemid Ressursside killustatus, piiratus Sesoonsus e. hooajalisus Tootmiskulud on kõrged Vähendab kalaliikide arvukust Majanduslik kahju
Energiavarad Energia ja loodusvarad Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, mootorite ja seadmete tööks. Seega on vaja energiat kõikjal. Energiat saame jagada taastuvaks ja taastumatuks. Loodusvarade all mõeldakse üldiselt otse loodusest võetavat (vesi, õhk, taimsed ja loomsed saadused ning kaevandatavad maavarad. Energialiigid Nafta ja naftasaadused Maagaas Tahked energiavarad (süsi, turvas) Veejõud Tuumaenergia Alternatiivenergia Alternatiivsed energialiigid Tuuleenergia Maa siseneenergia Bioenergia Päikeseenergia On veel mitmeid energialiike (Maa pöörlemise energia, gravitatsioonienergia, termotuumaenergia), mida hetkel olemasoleva tehnoloogia abil ei osata või liiga kõrge hinna tõttu ei ole mõtet tootmisesse võtta. Maailma energiatarbimine Hüdroenergia: 5% Tuuleenergia: umbes 1% Biomassi energia: 15% Tuumaenergia: 2% Maa siseenergia: 1%
läinud, allesjäänu on Maa eluea 5 miljardi aasta jooksul kogunenud fossiilsete kütuste tagavara. Nende energia on kergesti kasutatav (kuna energia on neis tugevasti kontsentreeritud). Kuna tegemist on minevikus kogunenud varude kulutamisega, saavad kolmandased energiavarud varem või hiljem otsa. V.IV. Teine liigitus jagab looduslikud energiavarad: traditsioonilised energiavarad nende otsene majanduslik kasutamine on praegu tavaline: kõik kolmandased energiavarad, veejõud, osa biomassi (puit), tuumaenergia; (peamiselt nafta & gaas) alternatiivsed energiavarad päikesekiirgus, tuule- & biomassienergia. VI. Energiaprobleemid Ükski energiatootmise viis ei ole looduse või inimese seisukohalt kahjutu. Energiatootmine on alati olnud üks kõige keskkonnasaastavamatest tegevustest. Nt. Tuumaelektrijaama ehitamine ja käigushoidmine on väga kallis. Seda eeskätt turvakaalutlustel, sest õnnetuse puhul võib tekkida
soodustamiseks on ehitatud sinna kalatrepp, mis võimaldab kaladel paisu kõrvalt vastuvoolu üles liikuda. Pärnu jõe ääres asuvad Pärnu, Sindi, Türi ja Paide linnad. Kiviajal oli Pärnu jõe lähisümbrus Eesti tihedaima asustusega piirkondi. Keskaja algul on Pärnu jõge kutsutud ka Emajõeks. 2 Pärnu jõe veejõud Pärnu jõe veejõudu on kasutatud juba sajandeid. Erinevatel aegadel on rajatud hulgaliselt veskipaise, puupapija kalevivabrikuid ning sadamaid, jõge mööda toimus aktiivne palgiparvetus. Teadaolev esimene pais Pärnu jõele ehitati 1680. aastal Laupa mõisas. 20.sajandi esimesl poolel olid Pärnu jõelveskipaisud Korbal, Paides, Türi-Allikul, Türil, Laupal, Rael. Üks suurejoonelisemaid ideid Pärnu jõe kasutamisel tekkis Rootsi suurvõimu ajal, mil
Sademete langemine on piirkonniti väga erinev. Mägistel piirkondadel võib sademeid langeda kuni 2225mm. Aasta keskmine sademete hulk mägedest Ida pool asuvatel aladel jääb alla 300mm. Tavaliselt jääb sademete hulk 700-800mm kanti. 5) Veestik: Pikim jõgi on Glomma(604km), Tana ja Drammen. Suurim järv on Norras Hornindalsvatnet ja Salsvatnet. Laevatatavaid veekogusid on Norras väga vähe. 6) Loodusvarad: Norras leidub naftat, maagaasi, kivisüsi, mets, veejõud, kalavarud, vask, rauamaak ja tsink. Kuna maa on mägine, siis põllumajandust on vähe. 7) Rahvastik: Keskmine tihedus on: 14,82 in/km², Norras ei ole miljonilinnu. Rahvastik ei ole koondunud suurematesse linnadesse, vaid jaotub enam-vähem ühtlaselt. Valdav keel on norra keel. Usund: Luterlus. Norras on väga kõrge elatustase. Sündimuse näitaja on 13,39 sündi/1000 elaniku kohta ja suremus on 9,78/1000 elaniku kohta. 8) Majandus: Norra on arenenud majandusega riik
lõpus valminud Aseriaru tuulepark kui ka tänavu võrku ühendatud uued tuulepargid Paldiskis ning Narvas. Tuuleenergia assotsiatsiooni andmetel on tuuleenergia installeeritud koguvõimsus Eestis hetkel 269,4 MW. 4 5. Hüdroenergia ehk vee-energia Hüdroenergi ehk hüdrauliline energia ehk vee-energia ehk veejõud on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul. Hüdroenergiat muundatakse otse mehhaaniliseks energiaks näiteks vesiveskites, hüdroelektrijaamades. Eestis on jõgede ja ojade arv üle 7000, kuid enamik on lühikesed ja veevaesed. Siiski küllalt palju vee-energia kasutamiseks sobivaid jõuastmeid. Eesti jõgede kogupotentsiaal: 300 MW. Tehniliselt rakendatav aga erinevatel hinnangutel 30-60 MW
Üldine haridustase ja kutsealased oskused 5. Kuidas saab võrrelda riikide majandusi? SKT põhjal ja vaadeldes, kuidas on jagunenud tööhõive erinevate majandussektorite vahel (jõukamates riikides on seotud teenindava sektoriga) 6. Eesti ja energeetika? Eesti toodab 2/3 oma kasutatavast energiast ise. Tähtsaim maavara on põlevkivi (seejärel puit ja turvas). Imporditakse bensiini, maagaasi ja kütteõli. 7. Nimeta taastuvaid energiaallikaid! nt. Puit, veejõud, tuulejõud, päikeseenergia. 8. Miks ei ole need energiaallikad Eestis laialdaselt kasutuses? Kuna Eestis on jõed hajutatud ja väikesed (ei anna korralikult energiat), tuul ja päike ei ole püsivad. 9. Milleks kasutame põlevkivi? Elektrienergia tootmiseks, keemiatööstuses, kütteõliks, vaiguks jt toodeteks 10. Mis on kõige väärtuslikum mets? okasmets kõlblik alles 70 aasta vanune mets. 11. Kui kaua peab mets olema kasvanud enne langetamist? 60-80 aastat 12
Kivisöe diktatuur kestis 19. sajandi lõpuni kui võeti kasutusele elekter, võimaldades energiat transportide ka suure vahemaa taha. Õpiti veejõu abil energiat tootma. Leiutati sisepõlemismootor, mis viis sõidukite arvu kiire kasvuni ning suure naftavajaduseni. Kui kivisüsi andis 19. saj tõuke tööstuse laienemisele, oli nafta 20. saj kiire majanduskasvu peamine energiaallikas. Praegusel ajal on kasutusel peamiselt: nafta + naftasaadused; maagaas; kivisüsi (peamiselt arengumaades); veejõud ja tuumaenergia, alternatiivsed energialiigid (tuule-; päikese-; maasisene ja bioenergia). Inimkonna kasutamisel on veel mitmeid energialiike, mida praegu veel ei osata/ei tasu kasutada. Halvenev keskkonnaseisund ja naftavarude kurb seis sunnib otsima uusi ideid energia saamiseks. Muutused on tingitud inimühiskonna muutuvatest vajadustest. 67.Tähtsamad energiavarade ammutamis-, töötlemis ja tarbimispiirkonnad: Ammutamine Töötlemine
Mitmesajameetrised järsu kaldadkerkivad siin otse veest ja mööda mäekülgi paiskuvad alla kümned väiksed joad. Ida-Norra madaldub mere suunas tunduvalt rahulikumalt, mistõttu on siin kagusse ja lõunasse suunduvad jõeorud palju pikemad ja avaramad. Tuntumad suurte orgude hulgas on Gudbrandsdal, Hallingdal ja Setesdal, millest igaüks on säilitanud loodusliku, etnograafilise ja keelelise omapära PINNAMOE MÕJU MAJANDUSTEGEVUSELE Norra on rikas loodusvarade poolest: nafta, veejõud, kalavarud, mets ja mitmesugused mineraalid. Nende loodusvarade kasutamine on teinud Norra heaoluriigiks. Norra erakordselt ilus ja haruldane loodus kutsub turiste üle maailma neid vaatamisväärsusi vaatama. Turismi osakaal majanduses on seega küllalti suur. Peamised tööstusharud, mis on arenenud tänu pinnamoele, asendile ja maavaradele: · keemiatööstus - Kasutatakse Põhjamerest saadavat naftat ja gaasi. Selle üks edukamaid harusid on kunstväetise tootmine.
kaks põlist Norra keskust. Norra mägismaa keskmine kõrgus on umbes 500m üle merepinna, ag amõned kiltmaa osad ulatuvad üle 2000 meetri. Norra kõrgemad tipud on Galdhopiggen (2469m) ja Glittertind (2472m). 514 meetri sügavune Hornindalsvatnen on Norra ja Euroopa sügavaim järv. Norra majandus on näide segamajandusest, olles vaba turumajanduse ja valitsuse sekkumise kombinatsioon. Norra on rikas loodusvarade poolest: nafta, veejõud, kalavarud, mets ja mitmesugused mineraalid. Nende loodusvarade kasutamine on teinud Norrast heaoluriigiks, kuigi riik sõltub suurel jaol nafta ja kalahindadest rahvusvahelistel turgudel. Aastal 2004 moodustasid nafta ja gaas 50% ekspordist. Vaid Saudi Araabia ja Venemaa ekspordivad rohkem naftat kui Norra. Norra otsustas mitte liituda Euroopa Liiduga referendumitel aastal 1972 ning novembris 1994. Aastal 2000 müüs valitsus ühe kolmandiku varem täielikult
majandussektoreid. Suurema osa toodetud energiast tarbivad kõrgelt arenenud riigid (USA 35% kogu maailma energiatoodangust). Praegusajal kasutatakse peamiselt viit energiaallikat: 1) Nafta ja naftasaadused annavad umbes 40% kogu energiavajadusest 2) Kiiresti on kasvanud maagaasi tootmine ja tarbimine 3) Kivisüsi on arengumaades kõige olulisem energiaallikas nii elektri kui ka soojuse tootmisel 4) Veejõud ja tuumaenergia, mida kasutatakse peamiselt elektrienergia saamiseks, annavad kokku vaid kümnendiku vajaminevast energiast. 5) Viimastel aastakümnetel on üha enam kasutama hakatud alternatiivseid energialiike tuule,päikese, maasisest ja bioenergiat. 3.2 Nafta ja gaasitööstus Ligi kaks kolmandikku maailma naftavarudest paikneb LähisIdas. LadinaAmeerika suurimad naftaammutajad on
rannikul. Tänu Norra imelistele mägedele ja fjordidele külastavad seda riiki väga paljud turistid. Enamasti matkajad. See on majandusele väga hea, kuna turistid toovad teenuste ja kaupade tarbides raha sisse. Norras on ka palju loodusvarasid, näiteks nafta, kivisüsi, maagaas, mets, veejõud, kalavarud, vask, rauamaak, tsink jne. Ja kuigi need moodustavad majanduslikust kasust suure osa, on siiski pinnamoe tõttu raskusi kaevandamisega. Põllumajandust on Norras vähem, kuna maa on nii mägine. See raskendab põldude rajamist ja halvendab kasvutingimusi. Samuti on keeruline ala infrastruktuur, kuna teed ei saa mägede tõttu olla sirged. Peavad liikuma mägede külgedelt või ümber mäe, mis muudab ehitamise raskeks. Norra asub Euraasia laama ääreosas, kuid
Rannajoon on 83 000 kilomeetrit pikk ning seda iseloomustavad järsud sisselasud - fjordid, aga ka suur hulk saari ning saarestikke. Maa põhjapoolne piirkond asub põhjapolaarjoone taga. Norra kõrgeim tipp on 2469 meetrit kõrge Galdhøpiggen. 514 meetri sügavune Hornindalsvatnet on Norra ja Euroopa sügavaim järv. 6. Majandus Norra majandus on näide segamajandusest, olles vaba turumajanduse ja valitsuse sekkumise kombinatsioon. Norra on rikas loodusvarade poolest: nafta, veejõud, kalavarud, mets ja mitmesugused mineraalid. Nende loodusvarade kasutamine on teinud Norra heaoluriigiks, kuigi riik sõltub suurel jaol nafta- ja kalahindadest rahvusvahelistel turgudel. Aastal 2004 moodustasid nafta ja gaas 50% ekspordist. Vaid Saudi Araabia ja Venemaa ekspordivad enam naftat kui Norra. Norra otsustas mitte liituda Euroopa Liiduga referendumitel aastal 1972 ning novembris 1994. 6
sissetulekute jaotamist. Vähese tööstusega piirkondades on kehtestatud teistega võrreldes leebemad maksud ning loodud krediidiasutusi, toetamaks kohalikku tööstussektorit, põllumajandust, kalatööstust ja mõnesid teisi tootmisharusid. Nende skeemide eesmärk on aidata kaasa innovatsioonile, säilitada traditsioonilist tööstust või takistada äkilist kohaliku tööstuse kadumist. Norra on rikas loodusvarade poolest: nafta, veejõud, kalavarud, mets ja mitmesugused mineraalid. Nende loodusvarade kasutamine on teinud Norra heaoluriigiks, kuigi riik sõltub suurel jaol nafta- ja kalahindadest rahvusvahelistel turgudel. Osa neist ta ka ekspordib põhiliselt Euroopa piires: nafta, metallid, maagaas. Samas impordib Norra ka ise erinevaid metalle ja elektrit. Aastal 2004 moodustasid nafta ja gaas 50% ekspordist. Vaid Saudi Araabia ja Venemaa ekspordivad enam naftat kui Norra.
jõest ja lastakse peale kasutamist samasse jõkke tagasi. Veekasutuse indeks Eestis on väike, see püsib alla nelja protsendi ja jääb alla kriitilise veevaru kasutuspiiri, mis on 20%. Kriitilist piiri ületavad 2005. a andmetel Euroopas üheksa riiki: Saksamaa, Küpros, Hispaania, Belgia, Bulgaaria, Itaalia, Inglismaa, Malta ja Makedoonia, kus elab natuke alla poole kogu Euroopa elanikkonnast. 3.1Hüdroenergia Hüdroenergia ehk hüdrauliline energia ehk vee-energia ehk veejõud on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul. Hüdroenergiat muundatakse otse mehaaniliseks energiaks (nt vesiveskites) või elektrienergiaks hüdroelektrijaamades (nimetatud ka hüdroelektrienergiaks). Suur osa hüdroenergiast on jõgedes, kus see kulub näiteks setete allavoolu viimiseks, samuti jõesängi uuristamiseks ja jões olevate kivide lõhkumiseks. Kõige suurem on jõgede hüdroenergia suurvee ajal
arenedes ja täiustudes loodetavasti suudavad järjest kasvavat energiavajadust rahuldada. Kaasaegne energiamajandus. Praegusajal kasutatakse peamiselt viit energiaallikat. Nafta ja naftasaadused annavad umbes 40% kogu energiavajadustest. Kiiresti on kasvanud maagaasi tootmine ja tarbimine. Kuigi kivisöe osatähtsus on pidevalt vähenenud, on see kütuseliik arengumaades ikka veel kõige olulisem energiaallikas nii elektri kui soojuse tootmisel. Veejõud ja tuumaenergia, mida kasutatakse peamiselt elektrienergia saamiseks, annavad kokku vaid kümnendiku vajaminevast energiast. Viimastel aastakümnetel on üha enam kasutama hakatud alternatiivseid energialiiketuule,päikese,maasisest ja bioenergiat, kuid nende osatähtsus energiamajanduses tervikuna on tagasihoidlik. Inimkonna kasutuses on veel mitmeid energialiike(Maa pöörlemise energia, gravitatsioonienergia, termotuumaenergia), mida praeguse tehnoloogia abil ei osata või
olnud võimalik rahulikult elada, ning ka ookeani veetaseme tõus kasvuhooneefekti põhjustatud kliimasoojenemisest annavad tunnistust eelolevatest majanduslikest ja sotsiaalsetest probleemidest. Valida on tuuma-, päikese- või maa siseenrgia vahel. Lahendusi on põhimõtteliselt kaks: kas kasutada energiatootmisskeeme, mis ei häiri süsinikuringet, või kasutada energiaallikaid, mis on lähemalt seotud päikese-energia või maa siseenergia kasutamisega (päike, tuul, veejõud, biomass, maa sisesoojusel töötavad jõujaamad). Ainsaks täna teada olevaks tõhusaks süsinikuringest suhteliselt lahti sidestatud jõujaamaks on tuumajaam. Ainsad kasutust leidnud jaamatüübid on raskemaid aatomituumi kergemaks lõhustavad tehnoloogilised rajatised, kus lõhustumist suudetakse suhteliselt hästi kontrolli all hoida. Tuumajaamad on paratamatult kõrge energiakontsen-tratsiooniga seadeldised, kus
1. november, 2007 2 ENERGIAPROBLEEMID MAAILMAS Üle 2/3 elektrienergiast toodetakse soojuselektrijaamades Maailmas tegutseb 443 tuumaelektrijaama, mis kokku toodavad 17% maailma elektrienergiast. Nafta on ülemaailmselt üks peamistest energiaallikatest - seda kasutatakse nii kütusena kui ka elektri tootmiseks. Praegu toodetakse 40% Euroopa Liidu energiast just naftast. Maagaas rahuldab 30% kõigist energiavarudest. Tahke kütus ~20% Tuumaenergia ja veejõud ~5% Ülejäänud kokku alla 2%. Suurim maasiseenergia osa on Islandi energiabilansis, moodustades umbes 40%. Nüüdisaegsede tehnoloogiad energiamajanduses. Maavarade efektiivsem ammutamine Tuumaelektrijaamade III, III+ ja IV põlvkond Energia tootmine jäätmetest (biogaas prügilates, heitveepuhastites jt.) Heitmete kahandamine, taaskasutamine, neutraliseerimine Fossiilse kütusega töötav jõujaam ei saa kunagi olla päris CO2 saastevaba.
· Loodusvööndid (polaarne, tundra-, okasmetsa, sega- ja lehtmetsa, metsastepi, stepi- ja poolkõrbevööndid). · Igikelts. · Mullad ja agrokliima. · Metsavarad. · Veevarad. · Suuremad jõed ning nende kasutamine. · Maavarad (mineraalsed ja energiavarad). · Põllumajandus, toiduainetetööstus ja agroteenused. ·Energiamajandus. · Venemaa -- Euroopa energiabaas. · Nafta- ja gaasipiirkonnad, naftatöötlemine, nafta ja gaasi eksport. · Siberi ja Petsora söebasseinid. · Veejõud ja selle kasutamine Volgal, Karjalas, Siberis. Soojuselektrijaamad, tuumaelektrijaamad. · Metsatööstus ja selle võimalused. · Raua, vase, alumiiniumi metallurgia. · Kullatootmine. · Masinaehitus. · Veondus. VENEMAA MAASTIKU PILDID VENEMAA MÄED · Elbrus on Kaukasuses asuv Venemaa kõrgeim mägi. Euroopa ja Aasia piiri erinevate kontseptsioonide tõttu võidakse Elbrus arvata Euroopasse või Aasiasse. Kui ta kuulub
veondusliigid torujuhtmed maismaal ja tankerid meredel, mida rakendati ka maagaasi tootmisel ja transpordil. Kaasaegne energiamajandus Nüüdisajal kasutatakse peamiselt 5 energiaallikat. Nafta ja naftasaadused annavad ~40% kogu energiavajadusest. Kiiresti on kasvanud maagaasi tootmine ja tarbimine. Kuigi kivisöe osatähtsus on pidevalt vähenenud, on see kütuseliik arengumaades ikka veel kõige olulisem energiaallikas nii elektri kui soojuse tootmisel. Veejõud ja tuumaenergia, mida kasutatakse peamiselt elektrienergia saamiseks, annavad kokku vaid kümnendiku vajaminevast energiast. Viimastel aastatel on üha enam hakatud kasutama alternatiivseid energialiike tuule-, päikese-, maasisest ja bioenergiat, kuid nende osatähtsus energiamajanduses tervikuna on tagasihoidlik. Inimkonna kasutuses on veel mitmeid energialiike nagu maa pöörlemise energia, gravitatsioonienergia, termotuumaenergia, midapraeguse tehnoloogia abil ei osata või
Ida-Norra madaldub mere suunas tunduvalt rahulikumalt, mistõttu on siin kagusse ja lõunasse suunduvad jõeorud palju pikemad ja avaramad. Tuntumad suurte orgude hulgas on Gudbrandsdal, Hallingdal ja Setesdal, millest igaüks on säilitanud loodusliku, etnograafilise ja keelelise omapära 9 2.3. PINNAMOE MÕJU MAJANDUSTEGEVUSELE Norra on rikas loodusvarade poolest: nafta, veejõud, kalavarud, mets ja mitmesugused mineraalid. Nende loodusvarade kasutamine on teinud Norra heaoluriigiks. Norra erakordselt ilus ja haruldane loodus kutsub turiste üle maailma neid vaatamisväärsusi vaatama. Turismi osakaal majanduses on seega küllalti suur. Peamised tööstusharud, mis on arenenud tänu pinnamoele, asendile ja maavaradele: · keemiatööstus - Kasutatakse Põhjamerest saadavat naftat ja gaasi. Selle üks edukamaid harusid on kunstväetise tootmine.
ehitamisele. Elektri ülekandesüsteemide areng muutis energia kättesaadavaks kõikidele ja see tõi kaasa energiatarbimise kiire kasvu. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.htm) Praegusajal kasutatakse peamiselt viit energiaallikat. Nafta ja naftasaadused annavad umbes 40% kogu energiavajadusest. Kiiresti on kasvanud maagaasi tootmise ja tarbimise. Kivisöe osatähtsus on pidevalt vähenenud, kuid see on ikkagi üks olulisemaid energiaallikaid. Veejõud ja tuumaenergia annavad kokku kümnendiku vajaminevast energiast. Alternatiivsed energialiigid tuule-, päikese-, maasisene- ja bioenergia, annavad energiamajandusele tervikuna tagasihoidliku panuse. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.htm) Naftavarude lõppemine sunnib käesoleval sajandil otsima uusi teid energiamajanduses. Kuigi energiavajadus pidevalt kasvab, võimaldab tänapäeva tehnoloogia energiat tõhusamalt kasutada
ehitamisele. Elektri ülekandesüsteemide areng muutis energia kättesaadavaks kõikidele ja see tõi kaasa energiatarbimise kiire kasvu. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.htm) Praegusajal kasutatakse peamiselt viit energiaallikat. Nafta ja naftasaadused annavad umbes 40% kogu energiavajadusest. Kiiresti on kasvanud maagaasi tootmise ja tarbimise. Kivisöe osatähtsus on pidevalt vähenenud, kuid see on ikkagi üks olulisemaid energiaallikaid. Veejõud ja tuumaenergia annavad kokku kümnendiku vajaminevast energiast. Alternatiivsed energialiigid tuule-, päikese-, maasisene- ja bioenergia, annavad energiamajandusele tervikuna tagasihoidliku panuse. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.htm) Naftavarude lõppemine sunnib käesoleval sajandil otsima uusi teid energiamajanduses. Kuigi energiavajadus pidevalt kasvab, võimaldab tänapäeva tehnoloogia energiat tõhusamalt kasutada
suvekuudel. Seal on mõned Söekaevurite linnad ja arktiline uurimisjaam, kuid vähe turismirajatisi. Teravmägede peamised tipud: Newtontoppen 1,717m. Perriertoppen 1,717m. Stormerfj 1,636m. Mountm Irvine 1,585m. Eidsvollejellet 1,434m. Horsundstind 1,431m. Pilt 5. Teravmäed 4.2 Loodusvarad Norra on rikas loodusvarade poolest: nafta, veejõud, kalavarud, mets ja mitmesugused mineraalid. Nende loodusvarade kasutamine on teinud Norra heaoluriigiks, kuigi riik sõltub suurel jaol nafta- ja kalahindadest rahvusvahelistel turgudel. Looduslike energiavarude hulk ühe elaniku kohta on Norras väga suur, millest olulisim on hüdroenergia. 5 4.2.1 Maavarad Maavarad moodustavad majanduslikust kasust suure osa. Tähtsaimad maavarad on nafta ja maagaas
elektrienergiaks, seda tehakse näiteks soojuselektrijaamas. Soojusenergiat võib kasutada ka otse, näiteks ruumide kütmiseks. Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Hüdroenergia ehk hüdrauliline energia ehk vee-energia ehk veejõud on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul.Hüdroenergiat muundatakse otse mehaaniliseks energiaks (nt vesiveskites) või elektrienergiaks hüdroelektrijaamades (nimetatud ka hüdroelektrienergiaks). Isoleeritud süsteemi koguenergia on jääv. Energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele. Kiirus: Kiirus üldisemas mõttes tähendab muutumiskiirust — suurust, mis näitab ajaühikus
Suurettevõtted Metsandus Tähtis tooraine lähedus vajalikke toiduaineid, ja monopolid. Peamine tootmisüksus Energia Loodusvarade ammendumise oht valdavalt kasutamiseks ettevõte, tehas. Praegu 5 energiaallikat nafta ja kohapeal naturaalmajand. 8. saj. maailmamajanduses kujunes naftasaadused, maagaas, kivisüsi, tingimustes. koloneaalsüsteem. veejõud ja tuumaenergia. Alternatiivsed Kasvatati koduloomi. Põllumajanduses levis energialiigid tuult-, päikese-, maasisene Peamine tootmisüksus - väljavaheldussüsteem, hakati aretama ja bioenergia. mõis, talu. Metsandus loomatõuge ja taimesorte.. 20. saj. algul Metallurgia tähtis tooraine lähedus või oli üks põhilisi põllumajandussaadused põhiliselt töötlemine mahalaadimiskohtades.
Ookeaniavarustes on nende kõrgus poole meetri ringis ja suureneb oluliselt lehtrikujulistesse lahtedesse ja jõgede suudmetesse sisenedes, kui vood peavad kitsenema. On kohti, kus loodete kõrgus küündib 15 meetrini. (Vaher, 2010, lk 80) Eestis ei saa loodete energiat kasutada, sest Soome lahes on looded kõigest 4–5 sentimeetri suurused ja jäävad tavavaatlejale märkamatuteks. 1.7. Hüdroenergia Hüdroenergia ehk hüdrauliline energia ehk vee-energia ehk veejõud on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul. Hüdroenergiat muundatakse otse mehaaniliseks energiaks, näiteks vesiveskites, või elektrienergiaks hüdroelektrijaamades, mida on nimetatud ka hüdroelektrienergiaks. Suur osa hüdroenergiast on jõgedes, kus see kulub näiteks setete allavoolu viimiseks, samuti jõesängi uuristamiseks ja jões olevate kivide lõhkumiseks. Kõige suurem on jõgede hüdroenergia suurvee ajal. Läbi aegade on inimesed
Kivisöe diktatuur kestis 19. sajandi lõpuni kui võeti kasutusele elekter, võimaldades energiat transportide ka suure vahemaa taha. Õpiti veejõu abil energiat tootma. Leiutati sisepõlemismootor, mis viis sõidukite arvu kiire kasvuni ning suure naftavajaduseni. Kui kivisüsi andis 19. saj tõuke tööstuse laienemisele, oli nafta 20. saj kiire majanduskasvu peamine energiaallikas. Praegusel ajal on kasutusel peamiselt: nafta + naftasaadused; maagaas; kivisüsi (peamiselt arengumaades); veejõud ja tuumaenergia, alternatiivsed energialiigid (tuule-; päikese-; maasisene ja bioenergia). Inimkonna kasutamisel on veel mitmeid energialiike, mida praegu veel ei osata/ei tasu kasutada. Halvenev keskkonnaseisund ja naftavarude kurb seis sunnib otsima uusi ideid energia saamiseks. Muutused on tingitud inimühiskonna muutuvatest vajadustest. 30. Maailma tähtsamate energiavarade (nafta, maagaas, kivisüsi) kaevandamis/ammutamis- ja töötlemispiirkonnad. (lk 69-74)
- Viljasaagikus oli keskajal siiski väike - Talusse juurde kuulsid veel karja ja metsamaad, aiamaad. - Käsitöö on paremini dokumenteeritud, kui põllumajandus - Suuremastaabiline tootmine seostub tekstiiliga. Kujunes välja suurehulgaline tootmine, siiski vabrikut ei tekkinud. Töötati töökodades, kus töötas koos vähe meistreid. Vabrikute tekkimiseks kapitali nappis ja tsunftikord ei võimaldanud seda.. - Ka käsitöös uuendused: veejõud, uutmoodi kangasteljed, paber - Käsitöö areng 3s faasis: Kodukäsitöö->linnakäsitöö->maakäsitöö (kuna tsunftikord hakkas linnades piirama, kokkuvõttes kvaliteet langes) - Käsitöö spetsialiseerus, erialasid oli palju. Tsunftikord tagas tugevad reeglid ja spetsialiseerumise (15. Saj loeti Pariisis üle 400 ala-meistri) - Tekstiili toorained moodustasid ligi 50% kaubandusest - Flandria linnades õiteses 13. Sajandil kalevitööstus, mis hiljem hakkas kahanema
Teine kalevivabrik asutati saarele endise saeveski asemele. Selle rajaja sai suure riikliku laenu. 1827. aastal täiendati sisseseadet ja rakendati tööle 8-hobujõuline aurumasin. See oli esimene Eestis. See kalevivabrik valmistas peamiselt sõjaväelastele kalevit. Tootmisvõimeline ettevõte likvideeriti kui G. Scharz jättis võlakohustused korraldamata ja lahkus Venemaalt. Põhjuseid, miks just Narvas toimus kiire tööstuse areng, on ilmselt palju, kuid olulisemad on · Narva koskede veejõud; · Narva oli tähtis transpordisõlm; · ehitusmaterjali lähedus; · asukoht kahe kubermangu piiril, mis lihtsustas tööliste saamist. 20. Põllumajanduse arengusuunad 19. sajandi teisel poolel Põllumajanduse põhisuunaks oli loomakasvatus. Põllumajandus oli seotud kogu maailmaturuga. Eesmärgiks oli arendada neid harusid, mille toodetel oli välisturgu. Tähtsaim ekspordiartikkel oli lina. Põllumajandussaaduste müük andis põhiosa talurahva rahalistest sissetulekutest. 21
taastub. Isegi osalinnastud on hakanud lagunema, pisemad asulad kaovad maa pealt. Narva on ajalooliselt olnud Eesti idapiiri valvav kindlus. Pärast Teise Maailmasõja hävingut taastatud Hermanni kindlus ja Rootsi-aegsed bastionid on ka praegu linna tähtsaimad vaatamisväärsused. Teisel pool jõge rajasid vastukindluse Ivangorodi venelased. Tööstuslinnaks tegi Narva 1857. aastal sinna rajatud Kreenholmi Manufaktuur. Omal ajal meelitas selle käitise asutajaid Narva joa odav veejõud (mida praegu kasutab Venemaale kuuluv Ivangorodi veejõujaam) ja võimalus vedada meritsi kohale Ameerika puuvilla. Need eelised on ammu lakanud toimimast, Kreenholm aga püsib läbi kõigi raskuste - on olemas hooned, masinad ja töölised, miks neid siis mitte kasutada? Kuigi, kas ta veel kauaks püsima jääb? Kreenholm jäi kauaks Narva ja temaga pikapeale kokkusulanud Ivangorodi ainsaks suurettevõtteks. Nõukogude ajal rajati lisaks kaks suurt elektrijaama ja põlevkivikarjäär
Vahemere maades muula. 17.sajandi Itaalias veis 220 kg, tänapäeval veis 620 kg. Käsitööharud, mis tootsid tellijale. Suur tekstiilitoodang. Vill Inglismaalt, värv Idamaadest. Käsitöö ja kaubandus areneb käsikäes. Töötati töökodades, ettevõtlus tähendas, et ettevõtja ostis tooraine ja jagas selle järkjärgult oma alltöövõtjatele välja. Tsunftikord reguleerib ja piirab käsitöö tootmist. Meister vastutab oma töö eest. Uuendused: veejõud (vanutus -, sae ja vaseveskid), õhkkangasteljed, paberi tootmine (12. - 13. sajand). Keskaja käsitöö areng: 1. Itaalias kõige varem, hiljem Ida Euroopas. Käsitöö andamina lihtrahvalt (külad, kloostrid). 2. Linnakäsitöö, elukutselised käsitöölased. 3. Käsitöö maale tagasi, ettevõtja, kes kasutab odavat tööjõudu maal ning kvaliteet halveneb. Turg odavama kanga jaoks, kangas kõikidele. Käsitöö spetsialiseerus tugevalt keskaja jooksul
ikkagi suudeti oma identiteeti säilitada. 22. Tööstus ja käsitöö. Tööstusliku pöörde algus. Tööstus 19. sajandi lõpupoolel. Käsitöö Tööstusliku pöörde algus- Oluline piirjoon 1820ndad ja 1830ndad aastad.- algas üleminek manufaktuuritüüpi ettevõtetest vabrikutüüpi ettevõtetele. Manifaktuur tugines valdavalt käsitööle, vabrikut iseloomustas aga eelkõige masinad ja masinatöö. Tollased maisna liigutajad oli pöhiliselt kas aurujõud või veejõud. See üleminek aga vabrkutele toimus pika aja vältel, manufaktuure veel oli, aga see kümnend oli lihtsalt väga intensiivne see. Mingi age eksisteerisid kõrvuti nii vabrikud kui manufaktuurid, väiketööstusettevõtetena nende kõrval mõisate viinaköögid, lubjaahjud, tellisepõletamisteemajd jne. Tööstuslik pööre eesti alal- alguse sai kergetööstuselt, ka mujal euroopas oli see nii. Eriti just tekstiilitööstusest. Esialgu kõige olulisem ettevõte oli Sindi kalevivabrik
annaabi.ee 
