Liigikus võib väheneda Paisud takistavad kalade jõudmist kudemis paikadesse veetaseme tõstmine võib põhjustada üleujutusi ooduslikult kaunite jugade kadumise ja ümbruskonna visuaalse ning akustilise risustamise oht Eestis: Tänapäeval hüdroelekter Eesti (taastuv)elektri toodangust väga suurt osa ei moodusta (joonis 3). Samas on tegemist siiski kodumaise suhteliselt stabiilset toodangut pakkuva taastuvenergia ressursiga, mida on võimaluse olemasolul mõistlik kasutada. Seisuga märts 2011 oli Eesti elektrivõrkudesse ühendatud 47 erinevat hüdroelektrijaama Eestis hüdroenergia kasutamise maht piiratud, teoreetiliselt on seda hinnatud 30 MW, millest tegelikult on kasutatav vaid kolmandik. Eesti jõgedel leidub veel sobivaid jõuastmeid täielikult uute jaamade rajamiseks, kuid selliste tasuvusaeg kujuneks praeguste elektrihindade juures
Energia muundamisel läheb aga alati teatud osa soojuseks kaduma. (Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni kodulehekülg 22.03.2013) 1.3. Bioenergia Bioenergia on energia, mis pärineb biomassist, biomass omakorda on bioloogilist päritolu mass ehk kõik, mis on kunagi maa peal päikeseenergia toel kasvanud. Kui bioenergiat arukalt kasutada, aitab see meil energiavarustust keskkonnasäästlikumaks muuta. Bioenergia on Euroopa Liidus vaieldamatult kõige olulisem taastuvenergia liik ja moodustab praegu Euroopa Liidus kaks kolmandikku kogu taastuvenergiast. Bioenergial on palju eeliseid, sest see on: • konkurentsivõimeline: soojuse tootmiseks kasutatava biomassi peamised allikad on suhteliselt odavad võrreldes fossiilenergia allikatega; • alati saadav: vastupidiselt päikese- ja tuuleenergiale saab bioenergiat toota pidevalt, kuna enamikku lähteainetest on võimalik varuks hoida;
EESTLASTE SUHTUMINE TAASTUVENERGIASSE Uurimistöö Koostaja: Klass: Juhendaja: 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Taastuvenergia..................................................................................................................................5 1.1 Päike...........................................................................................................................................5 1.1.1 Päikeseenergia eelised:.......................................................................................................5 1.1.2 Passiivne päikeseenergia.....................................
Teisesed energiaallikad: Tekivad Maa loodusprotsessides esmaste energiaallikate ühekordsel muundumisel.(Päikeseenergia, Vee-energia, Tuuleenergia Biomassienergia, Geotermaalne ehk maasisene energia, Loodete ja lainete energia) Kolmandased energiaallikad:Geoloogilises minevikus biomass, mis on muundunud fossiilseteks kütusteks.(Nafta, Maagaas, Kivi- ja pruunsüsi, Põlevkivi, Turvas) ENERGIAMAJANDUS. NAFTA- JA GAASITÖÖSTUS. Milline on maagaasi ja nafta osatähtsus tänapäeva energiamajanduses? Osatähtsus on suur nii maagaasil(28%), kui ka naftal(40%). Milline energiaressurss on tänapäeval peamine mootorikütuse tooraine? Nafta. Barrel: Üks naftabarrel võrdub umbes 159 liitriga. Millised tegurid mõjutavad nafta hinna kujunemist? · Leiukoha paiknemine maismaal või merel (puuraukude rajamine merele kallim ja keerukam) · Varude suurus (määrab ära kasutusaja ja omahinna) · Nafta keemiline koostis (määrab kulud, mis tuleb teha lisaainete eraldamiseks)
Milliseks kujuneb taastuvelektri toodang lähimatel aastatel. Suureneb jõudsalt, kuna EL suunab riike roheenergia poole. Kui suur võiks sinu meelest taastuvate osakaal tulevikus olla ning miks? 10. Kui palju ligikaudu maksab kodutarbijale Eestis 1 kWh elektrienergiat ning millest see tasu koosneb? https://elektrihind.ee/paketid Hinnad varieeruvad paketi kohaselt 14-17 sendi peal Koosneb: võrguteenus, elektrienergia, taastuvenergia tasu, elektriaktsiis ja käibemaks Milline osa elektrienergia tasust muutub elektrituru tingimustes? Elektrienergia maksumus ja sellega koos käibemaks. 11. Mis on primaar- ja mis sekundaarenergia? Millised on peamised primaarenergia ja sekundaarenergia allikad Eesti energiabilansis? ● Primaarenergia on looduslikes ressurssides sisalduv energia, mida saab tarbida ilma seda teisteks energialiikideks muundamata.
Juhani Puukool Juhani Puukooli statsionaarne õpe HUVI JA TEADLIKKUS PÄIKESEENERGIAST EESTI ELANIKE SEAS Uurimistöö Koostaja: Malcolm X Tallinn 2000 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Lähtudes tänapäeva energiamajanduse ja ressurssikorralduse seisukohast, siis kõige aktuaalsemaks teemaks on taastuvenergia kasutamine igapäevase energiavajaduse katmiseks. Alustades Kyoto protokollist ja lõpetades Pariisi konverentsiga, on hakatud aina enam pöörama tähelepanu taastuvenergia arengule selleks, et tulevikus oleks tagatud elektri- ja soojusenergia tootmine mittesaastavast ja taastuvast energiaressurssidest. Võib väita, et päike on piiramatu taastuvenergia ressurss, mille rakendamiseks vajalike tehnoloogiate areng käib käsikäes päikeseenergiajaamade rajamisega
Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, mistõttu mõjutab energiamajandus ka kõiki teisi majandussektoreid. Viimaste aastakümnete jooksul on inimkond kasutanud energiat sama palju kui eelneva inimajaloo vältel kokku, kusjuures suurema osa toodetud energiast tarbivad kõrgelt arenendu riigid. Fossiilkütuste põletamisel eralduv süsihappegaasd (CO 2 ) ja muud heitmed on peamised globaalse soojenemise ja kliimakatastroofide põhjustajad. Muutused energiamajanduses Agraarühiskonnas kasutati energia saamiseks vaid inimeste ja tööloomade lihasjõudu. Soojusenergiat saadi puidu, õlgede või kuivatatud loomasõnniku põletamisel. Industriaalajastu alguses hakati ehitama tuulikuid ja vesiveskeid. Tööstuse laienedes kasvas kiiresti nõudlus puidu ja puusöe järele, mis viis metsade halastamatule raiumisele. Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mis pani pärast aurumasina leiutamist aluse iseseisvale energiamajandusele
põhiliseks keskkonnaprobleemiks, kuigi meedia huvikeskmes on üksikud häired tuumajaamades. Taastuvenergia ja selle kasutamine Taastuvenergia kasutamist soodustab: -fossiilsete kütuste kõrge hind; -riskid mis seonduvad fossiilsete energiakandjate varude ammendumisega; - suur kasvuhoonegaaside emissioon fossiilsete kütuste kasutamisel , - subjektiivse tegurina ka poliitika vahendid toetused, maksuvabastused jms Mida enam areneb taastuvenergia turg ja seda soodustav poliitika maailmas, seda rohkem saab sellest kasu keskkond. Taastuvenergia 2003 aastal moodustas taastuvenergia 13,3 % kogu maailma primaarenergia tarnetest. EL-is oli see 6,4 % 2008. Taastuvenergia alased poliitilised eesmärgid on vähemalt 48 riigil, enamikul tähendab see taastuvenergia osatähtsuste tõusu elektrienergia toodangust, mis on tavaliselt 5-30% Euroopa Liidu 2009. aasta direktiiv taastuvatest energiaallikatest toodetud energia
Kõik kommentaarid