iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. Energia ei teki ega kao vaid muundub ühest liigist teise. Tähiseks on E Ühikuks on SI-süsteemis 1 dzaul Maasoojuspump Soojuspump töötab sama põhimõttega nagu külmkapp, aga vastupidi. Soojuspumbad võivad suvel töötada ka ruumide jahutajatena. Maasoojuspump koosneb... ...maasoojusvahetist ...soojuspump ...soojuse/jahutuse jaotussüsteem ...soojustus- jahutusaine Maakollektor Maasoojusenergia saadakse kätte pinnasesse paigaldatud plasttorustiku abil. Torustikus ringlevale külmakandjale ülekandunud soojus kogutakse soojuspumbaga kokku. Seal muudetakse selle energiaväärtus kõrgemaks ning kasutatakse ära kütmiseks ja sooja vee saamiseks. Mida niiskem on pinnas ja pikem maakollektor, seda suurem on maasoojusenergia hulk. Avatud energiakaevude süsteem Suurte ja väikeste ehitiste, ühiskondlike hoonete ja
GEOTERMAALENERGIA Geotermaalenergia Geotermaalenergia ehk maasoojusenergia tekib päikeseenergia salvestumisel maapinda või Maa sügavusest leviva soojusena. See on maapõues peamiselt (80% ulatuses) looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia ning ülejäänud 20% ulatuses Maa tekkimise käigus kivimitesse salvestunud energia Maasisest energiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt
3.Maasoojusest toodetava elektri ja küttesooja hind on odav. 4.Koduses majapidamises on ainsad kulud investeering süsteemi ja elektripumba voolutarbimine. Geotermaalenergia miinused: 1) Efektiivselt sooja- ja elektritootmiseks sobivad vähesed paigad maailmas. 2) Sooja auru ei saa otse kaugemale, kui 30 km transportida. 3) Kodustes majapidamistes maasoojusenergia süsteemid ei pruugi katta sooja vajadusi suurte miinustemperatuuride korral.
väga edukas. Riik võiks siiski rohkem kasutada alternatiivenergiaid, et säästa keskkonda. Ainult 5% energiast on saadud taastuvatest energiaallikatest, kuigi võimalused selleks on olemas. Alternatiivsetest energialiikidest võiks näiteks rohkem kasutada päikeseenergiat, sest seal kuum, kuiv ja päikeseline kliima. Takistuseks on asjaolu, et päikesepaneelid on väga kallid ja teised energiaallikad on odavamad. Maasoojusenergia on on samuti potentsiaalne taastuvenergia allikas, mis on praegu suhteliselt arendamata ja väga vähe kasutatav. Takistusteks on jällegi olnud raha ja sobiva tehnoloogia puudumine. Siiski on viimaste aastatega alternatiivenergia kasutamine suurenenud. Valitsus on näiteks võtnud kasutusele erinevaid meetmeid ja eraldanud raha, et toetada taastuvenergia omastamist ja arengut. Eesmärgiks on, et aastaks 2020 toodetakse vähemalt 20% Austraalia elektrienergiat alternatiivenergiast.
Geotermaalenergia plussid: 1.Ressurss on praktiliselt piiramatu. 2.Ressurss on tasuta ja ilma töötlemiskuludeta. 3.Maasoojusest toodetava elektri ja küttesooja hind on odav. 4.Koduses majapidamises on ainsad kulud investeering süsteemi ja elektripumba voolutarbimine. Geotermaalenergia miinused: 1) Efektiivselt sooja- ja elektritootmiseks sobivad vähesed paigad maailmas. 2) Sooja auru ei saa otse kaugemale, kui 30 km transportida. 3) Kodustes majapidamistes maasoojusenergia süsteemid ei pruugi katta sooja vajadusi suurte miinustemperatuuride korral.
Geotermaalenergia plussid: 1.Ressurss on praktiliselt piiramatu. 2.Ressurss on tasuta ja ilma töötlemiskuludeta. 3.Maasoojusest toodetava elektri ja küttesooja hind on odav. 4.Koduses majapidamises on ainsad kulud investeering süsteemi ja elektripumba voolutarbimine. Geotermaalenergia miinused: 1) Efektiivselt sooja- ja elektritootmiseks sobivad vähesed paigad maailmas. 2) Sooja auru ei saa otse kaugemale, kui 30 km transportida. 3) Kodustes majapidamistes maasoojusenergia süsteemid ei pruugi katta sooja vajadusi suurte miinustemperatuuride korral.
Kasutatakse kütusena ja taimedekasvupinnasena. Kivisüsi Tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel. Eestis kasutatakse sooja tootmiseks katlamajades ja kodumajapidamistes (järjest vähem).Maailmas toodetakse ka elektrit. Nafta.- Kasutatakse kütuste (bensiin, diisel) ning kile, plastmassi jt sünteetiliste materjalide toorainenea. Taastuvad: Ressursid, mida saab kasutada lakkamatult või mis taastuvad. Hüdroenergia, Tuuleenergia, Päikeseenergia, Maasoojusenergia, Biokütused (biomass, biogaas, biodiisel). Biokütused: Biomass- taimedest, Biodiisel- kütus, mida valmistatakse taimeõlidest, loomsetest rasvadest ja ümbertöödeldud kasutatud toiduõlist. Biogaas- orgaanilise aine kääruimisel tekkiv gaas (põhiliselt metaan). Lipumärk Kasutatakse Eesti toodangu märgistamiseks. Näitab põhitooraine Eestimaist päritolu. Märki taotlevad Eestis registreerunud ettevõtted, kes on kindlad 100% kodumaist
Kogu tööprotsess toimub 100% ilma heitmeteta. Maasoojuspump Maasoojuspump on soojuspump, mis ammutab oma energia maa seest. Suvel kütab päike maapinna soojaks ning talvel pumbatakse maapinda salvestatud päikeseenergia maasoojuspumba abil hoone küttesüsteemi. Maasoojuspumba kasutamiseks peab olema maakollektori paigaldamiseks piisavalt suur maatükk, kus talvel peal ei trambita ega lükata lund ära. Lumi kaitseb maakollektorit liigse külmumise eest. Maasoojusenergia saadakse kätte pinnasesse paigaldatud plasttorustiku ehk maakollektori kaudu. Torustikus ringlevale külmakandjale ülekandunud soojus kogutakse soojuspumbaga kokku. Seal muudetakse selle energiaväärtus kõrgemaks ning kasutatakse ära hoonete kütmiseks ja sooja vee saamiseks. Õhksoojuspump e. konditsioneer Õhukonditsioneer, ehk siis konditsioneer on seade, mille abil jahutatakse ja köetakse siseruume. Jahutamine
· Lisaks biodiislile on Argentina huvitatud etanooli, tuule, päikese ja biomassi energia tootmise arendamisest. Kõikidel neil on suur potentsiaal. · Alternatiivsed energiaallikad · Argentina püüab oma energiapuuduse tõttu ka otsida alternatiivseid energiaallikaid ja vähendada sõltuvust naftast ja maagaasist. · Eesmärk on keskkonnaküsimuste tõttu ka saastevaba alternatiivide, nagu vesi, tuule- ja päikeseenergia, samuti bioenergia ja maasoojusenergia, edendamine. · 2006. aasta lõpus võeti vastu taastuvenergia seadus, mille eesmärk on saavutada taastuvate energiaallikate energia tootmine Eestis aastaks 2016 8%. · Selle eesmärgi saavutamiseks on tuule- ja biomassienergia arendamiseks ja väikeste hüdroelektrijaamade (vähem kui 30 MW) arendamiseks vajalik vähemalt 3000 MW. Energia vormide suhtelised osatähtsused on hinnatud 2016. aastal: · Tuul umbes 70 protsenti · 16% biomassist · hüdroenergia 15 protsenti
elektrienergiaks tuulegeneraatorid. Kuna tuul ei ole püsiv tuleb seda kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemiliseks energiaks akupankadesse või mehaaniliseks energiaks, pumbates vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse. Päikeseenergiat rakendatakse päikeseenergia kujul päikesekiirguse soojuse või elektri tootmiseks. Elektritootmine päikeseenergiast võib toimuda päikesepatareidega või läbi soojuse. Maasoojusenergia ehk geotermiline energia on maapõues peamiselt looduslike raidoaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. Energiat saab kasutada piirkondades, kus soojusvoog möödub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt ja sellised tingimused on enamasti laama äärealadel. Biokütus on energeetilisel otstarbel kasutatav orgaaniline aine, mis organismide elutegevuse tulemusena on ökosüsteemis hiljuti moodustunud või mis on selle saadus. Selle
........................................................................................................13 Vastavus kliimaoludele.........................................................................................................13 MAASOOJUSPUMP................................................................................................................14 Maasoojuspumpade eelised:..................................................................................................14 Maasoojusenergia liigid........................................................................................................15 Maakollektor.....................................................................................................................15 Veekollektor......................................................................................................................15 Energiakaev.........................................................................................
23. Mis on taastumatud ja taastuvad energiaallikad? Näited. Peamised probleemid, mis on seotud fossiilkütuste kasutamisega. Taastumatud energiaallikad (fossiilkütused) - ressurssid, mille kogus kasutamisel väheneb: kivisüsi, nafta, maagaas, põlevkivi, turvas + uraan(tuumakütus). Taastuvad energiaallikad - ressurssid, mida saab kasutada lakkamatult, või mis taastuvad inimeaga võrreldava perioodi jooksul (hüdroenergia, tuuleenergia, päikeseenergia, maasoojusenergia, biokütus). Fossiilkütused on kogunud päikeseenergiat väga pika aja kestel ja väga ammu (nt: turvas 10 000 aastat; põlevkivi 450 mln. aastat). Need energiaallikad ei ole ammendamatud ja üks kord saavad nad otsa. Keskkonna saastumine (suurem kasvuhoonegaaside heitkogus kliima soojenemine, maastiku muutmine, taimestiku hävinemine, veereziimi halvenemine, jääkide ja jäätmete teke, jne). Ebastabiilsus; sõltuvus teistest riikidest (nafta puhul). 24
jäätme tüübist. (Baltic Biogas OÜ kodulehekülg A 22.03.2013) 1.5. Geotermaalenergia Geotermiline energia tuleb Kreeka keelsetest sõnadest geo, mis tähendab pinnast ja therme, mis tähendab soojust. See on energia, mis tuleb soojusest, mis salvestatakse maapinna sees või atmösfääri ja ookeanidesse neeldunud soojuse kogumisest. Termaalvetest tuleneva soojuse saab muundada turbiine ja generaatoreid kasutades elektriks. Maasoojusenergia kasutamine põhjustab termilist saastet, kuid see probleem on iseloomulik ka teistele energiaallikatele. Selle energiatüübi probleemiks on, et tihtipeale on geotermilised veed väga 7 kõrge soolasusega ja põhjustavad aktiivset korrosiooni. See sunnib kasutama spetsiifilisi materjale, aga ka ette võtma sagedasi hooldustöid ja jaama sulgema. Juhul, kui vee
1. ressurss esineb voona (flow)- tarbimine praegu ei mõjuta tarbimist tulevikus Juurdevoolavad (voogavad) ressursid: • ei moodusta varu! • ei akumuleeru ega amortiseeru! • kasutamine ei mõjuta hulka ega kättesaadavust tulevikus! Näide: päikesekiirgus. Täna päikesepatareidega toodetud energiahulk ei mõjuta toodangut tulevikus. Lisaks: hüdroenergia (tõusud-mõõnad, laineenergia), tuuleenergia, maasoojusenergia 2. ressurss esineb varuna (stock)- tarbimine praegu mõjutab tarbimist tulevikus Akumuleeruvad (varusid moodustavad) ressursid (stock resources): Akumuleeruvaid ressursse kirjeldab varu ja voo (voolu) võrrand: St = St-1 + At – Ot kus St on varude suurus perioodi t lõpuks St-1 on varude suurus perioodi t alguses (mis on perioodi t-1 lõpp) At on sissevool perioodil t = (Gt growth) Ot on väljavool perioodil t = (Et extraxtion)
annaabi.ee 
