Tuuleenergia ja tuulepargid Eestis (0)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtlus- ja majandusarvestuse õppetool
Ä15KÕ
TUULEENERGIA JA TUULEPARGID EESTIS
essee
Koostaja : Kairi Tetlov
Juhendaja: Ain Suurkaev, MA
MÕDRIKU
2017
Taastuvenergiale üleminek on maailmas suur trend. Taastuvenergia allikaid on mitmeid nagu näiteks päikeseenergia, laineenergia , tuuleenergia. Käesolevas tekstis uuritakse tuuleenergiat ja selle kasutamist Eestis ning sealjuures selle mõju Eesti majandusele. Olemasolevaid tuulegeneraatoreid on Eestis juba märkimisväärne kogus ning arendamisel ja kooskõlastamisel olevaid suuri tuuleparkide projekte menetletakse, mis näitab, et Eestis mõeldakse palju taastuvenergia kasutamise ning potentsiaali peale. Mis täpsemalt on tuuleenergia ning kuidas ja kui palju kasutatakse seda Eestis? Kuidas mõjutab tuuleenergia kasutamise Eesti majandust? Nendele küsimustele otsib autor vastused.
Tuuleenergia on taastuvenergia liik. Tuuleenergia muundavad mehaaniliseks näiteks tuuleveskid ehk tuulikud ja elektrienergiaks tuulegeneraatorid ehk elektrituulikud. Tuuleveski ehk tuulik on viljajahvatamise ehitis, mis saab oma energia tuulest. Tuulegeneraator on tuulik, mis muundab tuule kineetilist energiat teist liiki energiaks. Kineetiline energia on energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. Energia ehk vägi on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd (Tuuleenergia, 2016 ). Elektrienergiat vajame igapäevaselt nii kodumajapidamistes kui avalikes hoonetes, sest mida aeg edasi seda rohkem oleme me elektrist sõltuvad ja järk järgult hakkavad ka kaduma majapidamised, kus elektri kadumisel oleks võimalik edasi eldada täisväärtuslikult.
Eestis toodetakse 2017 aasta seisuga 309,96MW tuuleenegriat kuus ja kokku on 139 tuulikut üle Eesti (Tuuleenergia assotsiatsioon , 2016). Eelmise aasta kolmandas kvartalis tootsid Eesti elektrijaamad taastuvenergiat 279 gigavatt-tundi ning taastuvenergia moodustas 13,5 protsenti elektrienergia kogutarbimisest Eestis, mis on ühe protsendi võrra vähem kui eelnenud kvartalis (Elering, 2016). Sinna statistikasse kuulub ka päikeseenergia, mida saadakse päikesepaneelide kaudu, veeenergia ja biomassienergia. Taastuvenergia tootmise protsent on märkimisväärselt suur. Eesti riik planeerib 2020 aastaks suurendada taastuvenergia tootmist ning tarbimist 25 protsendini. Kuna taastuvenergia tootmine ning tarbimine on Eestis populaarsust koguv ettevõtmine, siis lähiajal oleks loogiline edasine samm ehitada juurde tuuleparke ning püstitada järjekordseid tuulegeneraatoreid. Hetkel toodame energiat enamasti põlevkivist, mille kaevandamine vähendab meie maavarasi ning mille töötlemine saastab tohutul määral õhku. Minu arvates on selline energia tootmise viis vananenud ning oleks aeg toota energiat taastuvatest allikatest ja mõelda innovaatilisemalt.
Eestis on 2016 aasta seisuga antud sisse taotlused arendamaks üheksat tuuleparki, millest enamus ei ole veel saanud kaitseministeeriumi poolt ehitusluba. Taotlused arendamiseks on sisse andnud ka kaks meretuuleparki, millest üks peaks tulema Loode-Eestisse ja teine Liivi lahte (Tuuleenergia assotsastsioon, 2016). Loode-Eestisse loodava tuulepargi looja on Nelja Energia AS, kelle missiooniks on luua energiat just taastuvenergiallikatest. Nelja Energia AS soovib rajada Hiiumaa rannikust 12 km kaugusele meretuulepargi koguvõimsusega 700 kuni 1100 MW, mis tähendab olenevalt valitud tuulikutüüpide võimsusest ligikaudu 100 - 160 tuulikut. Elektrituulikute täpne paigutus sõltub riiklikust merealade planeeringust ja meretuulepargi projekti keskkonnamõjude hindamisest. Sellest on tingitud ka tuulikute koguste ja võimsuste suur vahemik, sest keskkonnamõjude hindamise käigus kaalutakse erinevaid alternatiive eesmärgiga leida keskkonnale kõige sobivaim lahendus (Nelja energia AS, 2015). Minu arvates on meretuuleparkide rajamine väga hea lahendus, kuidas toota taastuvenergiat. Teadagi on merel tihtipeale rohkem tuult , kui maismaal ja miks mitte seda fakti ära kasutada. Samuti on meretuuleparkide mõju keskkonnale palju väiksem kui arvestades fakti, et suurimaid keskkonnaprobleeme tekitavad tuuleparkide juures müra ja vibratsioon. Kui tuulepargid ehitada maismaast kaugemale ning hoopiski merre on suurimad keskkonnaprobleemid sellega seoses kõrvaldatud. Samuti ei sega merre ehitatud tuulepark vaadet, mis võib juhtuda, kui tuulik panna üles maismaale. Tuuleparkide arendusprojektid toimuvad ka maismaal.
Eesti Energia kavandab Tootsi ammendunud turbamaardlale tuuleparki, mis koosneks kuni 52 elektrituulikust, esimeses etapis on võimalik püstitada 46 tuulikut. Planeeritav tuulepark oleks Baltikumi suurim ja nüüdisaegseim ning kasvataks oluliselt taastuvenergia tootmist Eestis. Tootsi tuulepargi toodanguga saaks katta näiteks Pärnumaa elektrienergia vajaduse. Uuringud ja planeeringud toimuvad 2011-2016, ehitus peaks algama 2017 – 2019 ja käitusvalmis võiks tuulepark olla 2019 aastal. Ammendunud turbamaardlale tuulepargi arendamine aitab anda kasutuseta maa- alale uue väärtuse. Ajalooline turbatootmisala jääb pärast tuulepargi valmimist ligipääsetavaks kõigile huvilistele. Planeering näeb ette lisavõimalusi, kuidas muuta Tootsi suursoo turbatööstust ja briketitootmist tutvustavaks turismiobjektiks, kus asuvad puhkealad ja vaatluskohad (Eesti energia, 2017). Tootsi turbamaardlale tuulepargi rajamine on igati väärtuslik ettevõtmine kui arvestades fakti, et hetkel seisab see maa-ala tühjana. Projektis kumab läbi seda, et kõik sammud tuulepargi ehitamisel on väga hoolikalt välja mõeldud. Projektis rõhutakse sellele, et hetkel kasutuseta olevale maa-alale antakse uut väärtust. Ajalooline turbatootmisala jääb avatuks kõikidele huvilistele ning seda tahetakse muuta turismiobjektiks, mis on väga kaval ja kindlasti suhteliselt tulus ettevõtmine. Samuti viiks sellise tuulepargi loomine Eesti majanduse tõusu teele. Oleksime Baltikumis suurimad tegijad ning maailmas tuntaks Eesti riiki, sõltumata oma väiksuse poolest, kui suurt taastuvenergia tootjat.
Eesti majanduse tõusu potentsiaal taastuvenergia turu näol. Valitsus toetas majandus- ja taristuminister Kristen Michali esitatud elektrituruseaduse eelnõu, mis tagab tootjatele stabiilsuse taastuvenergia tootmises ja muudab taastuvenergia toetused tarbijatele väiksemaks. Majandus- ja taristuminister Kristen Michal: „Kaks kõige olulisemat põhimõtet – tulevikus on taastuvenergia ostmine turupõhine ning toimub vähempakkumistel ning käivituda saab statistikakaubandus. Statistikakaubandus on Eesti võimalus teenida kümneid miljoneid eksporditulu meie biojäätmete kasutamisest ning luua metsandusse suurusjärgus 2300 uut töökoha, alustades Virumaa regioonist, kus seda on väga oodatud“ (Majandus- ja kommunikatsiooni ministeerium , 2016). Taastuvenergia tootmine ning statistikakaubandus on suurepärane võimalus Eesti majandust turgutada. Tohutult suur oodatatav eksporditulu ning tuhanded uued töökohad annavad aimu sellest, et tuulepargid tuleb kiiremas korras püsti panna ning käima lükata. Fakt, et Tootsi tuulepark suudaks katta kogu Pärnumaa enegriatarbimisvajaduse on hea märk sellest, et siis saaks märgatavalt vähendada põlevkivi kaevandamist ning Eesti maavarad jääksid alles ning planeet reostamata.
Uurides Eesti taastuvenergia projektide kohta ning leides infot olemasolevate tuulegeneraatorite kohta võib väita, et Eestis tegeletakse kindlakäeliselt taastuvenergia tootmisega. Tuulegeneraatorid on ehitised, mis muudavad kineetilise energia teist liiki energiateks, mida kõik inimesed saavad oma kodustes majapidamistes kasutada. Ettevõtjatel ning ka riigil on suur huvi kasutada üha enam tuuleenegriat ning toita just taastuvenergiaga meie majapidamisi. Arvan, et kui menetluses olevad projektid jõuavad ehituseni ning lõpuks ka valmis saavad on see suur samm edasi Eesti majanduses ning energiaturul. Samuti saaks Eesti maailmakaardil suurt tunnustust taastuvenergia kasutamise ja suuremõõtmelise käitlemise osas.
Kasutatud kirjandus
Tuuleenergia. (2016). Wikimedia. Kasutamise kuupäev: 27.02.2017. Allikas Wikipeedia : https://et.wikipedia.org/wiki/Tuuleenergia
Olemasolev tuuleenergia Eestis. (2016). Tuuleenergia assotsiatsioon. Kasutamise kuupäev: 27.02.2017. Allikas: http://bit.ly/2l2MEqa
Taastuvenergia moodustas kolmandas kvartalis 13,5 protsenti kogutarbimisest. (2016). Elering AS. Kasutamise kuupäev: 27.02.2017. Allikas Elering: http://bit.ly/2mlGwcY
Võrguga liitumislepinguid omavad tuuleparkide arendusprojektid. (2016). Tuuleenergia assotsiatsioon. Kasutamise kuupäev: 27.02.2017. Allikas: http://bit.ly/2lXvsBP
Loode-Eesti meretuulepark. (2015). Nelja energia AS. Kasutamise kuupäev: 27.02.2017. Allikas Nelja energia AS: http://bit.ly/2mBNHKb
Arendused: Tootsi tuulepark. (2017). Eesti energia AS. Kasutamise kuupäev: 27.02.2017. Allikas Eesti energia AS: http://bit.ly/2mlEJnV
Taastuvenergia muutub tarbijatele odavamaks ja Eesti teenib tulu statistikakaubandusest. (2016). Majandus- ja kommunikatsiooni ministeerium. Kasutamise kuupäev: 27.02.2017. Allikas Majandus- ja kommunikatsiooni ministeerium: http://bit.ly/2l2QBLD