Koostaja :Sandra Veermets Juhendaja: Anu Teppo Klass:9b PRANTSUSMAA Iseloomustus Pealinn-Pariis Rahvaarv-65102719 Pindala-674 843km2 Riigikeel-prantsuse Rahaühik-euro K.Tihedus-97in/km Riigikord- Semipresidentlaane vabariik Linnad-Marseilles,Pariis, Lyon Pildid Click to edit Master text styles Click to edit Master text styl Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Asend Click to edit Master text styles Koordinaadid-47,5pl Second level 2.5ip...
Globaalprobleemid · Maailma rahvastiku kiire kasv · Linnastumine · Vihmametsade maharaiumine · Metsaala vähenemine · Veekriis ja vee reostamine · Toiduprobleem · Kõrbestumine · Õhukeskonna saastamine · Keskkonnamürgid · Happesademed · Loodusvarade liigne tarbimine · Kasvuhooneefekt ja Maa kliima soojenemine Kliima soojenemine Suurenenud kasvuhooneefekti tagajärjeks on kliima liiga kiire muutumine, millega elusolendid ei suuda nii kiiresti kohastuda.Muutunud elutingimused põhjustavad elusorganismidele palju probleeme ning osa neist võib välja surra.(Päikesekiirgus langeb läbi atmosfääri maapinnale, ja muutub osaliselt soojuseks.Soojuse kiirgumist läbi atmosfääri maailmaruumi takistavad aga atmosfääris olevad kasvuhoonegaasid.Seetõttu on Maad ümbritsevas õhukihis temperatuur kõrgem kui väljaspool atmosfääri.Seda nähtust nimetatakse k...
Vt.ülal.moodustub lateriitkiht, kuivad mullad. Punamullad. Kõrrelised taimed: pudelpuu, ahvileiva puu, baobab, ananass kohvipuu, kaktused, piimalillelised, tubakas, aurakaaria, akaatsiad. Loomad: marabu,ninasarvik, kaelkirjak, lõvid,elevandid, simpans, nandu, koaala, puuma, emu, pühvel, gepard, sebra, hüään. Inimesed: kiire rahvastiku kasv, linnastumine, vähe põlluharimist, kasvatavad veisi, lambaid,kitsi. Maapähklit, kohvi. Probleemid: linnastumine,õhu saastumine. Põuad ,mussoon, metsade raiumine,liigne karjatamine. KÕRB 20-30 pl ll, araabia, põhja aafrika.Kv: parasvöötme troopiline. S: 40 T 15. sajab kuni 150 mm. Pinnas: vähe huumust, helehallid, ladestub palju sooli. Taimed: igihaljad põõsad:sukulendid, tääkliilia, viigikaktus, velveetsia, saksauul, kaameliastel, hall kevadik, kuradikaktus. Loomad: kilpkonn, skorpion, kõrberebane, lõgismadu, kõrbe-kivitäks, suurhüpik, kaamel, orüks, haldjakakk, karakal, kõrbehiir. Inimesed...
Suviti on vesi madaluse tõttu väga soe ja liivarannad sobivad hästi supluseks.Balaton on Bakony'i mägede lõunajalamil. Balatoni järve pindala on 593 km², maht 1,9 km³, keskmine sügavus 3,2 m, kõrgus merepinnast 104 m, valgla pindala 5181km², soolsus 0, kaldajoone pikkus 236 km. Ungaris valitseb mandriline paraskliima. Talved on külmad, pilvised ja niisked. Suved on soojad. Isoleeritud asendi tõttu mägede vahel on põuad sagedased. Aasta keskmine temperatuur on 9,7 °C. Jaanuaris on kogu riigis temperatuurid alla nulli. Juulis ületavad tasandikel keskmised temperatuurid 20 °C.Pealinnas Budapestis, mis asub riigi keskosas, on jaanuari keskmine temperatuur 0,6 °C ja juuli keskmine temperatuur 22,2 °C ning aasta keskmine sademete hulk 635 mm Ungari mullad on üsna mitmekesised. Madalikel on viljakaid must- ja lammimuldi, kohati ka vähem viljakaid liivaseid muldi...
Looduses esineb tõelist kliimakskooslust harva, Eestis näiteks rabad ja põlismetsad. fluktuatsioon - koosluse või ökosüsteemi muutumine mõne aasta kuni kümnete aastate jooksul. Muutub eelkõige liikide arvukus, üldine koosseis jääb endiseks. Põhjused ökosüsteemi sisesed (nt. seemneaastad), ilmastikumuutused jms. Ilmastikutingimustelt on olulisemad suvised põuad ja liigniiskus, sügise vihmasus (häirib paljudel liikidel valmistumist talveks ja tekivad ebasoodsad talvitumistingimused), lumikatte paksus, kevade algus ja pikkus, hilised öökülmad jmt. aspekt - taimekoosluse ajaline välisilme kindlal ajalõigul. Eristatakse aastaaegade (näiteks kevadaspekt) või hulgi õitsevate või -viljuvate liikide järgi (näiteks salumetsades sinilille-ülase aspekt, kevadise seaherne-kopsurohu aspekt)....
Kaks kolmandikku Ungari maa-alast on alla 200m. Kõrgus üle merepinna: Alla 200m 84% 200-400 m 14% Üle 400 m 2% Kliima on suhteliselt ühtne, kuna pinnamood on enamasti tasane või laineline. Väikesed mäed esinevad Slovakkia piiri ääres. Talved on külmad, pilvised ja niisked ning suved soojad. Isoleeritud asendi tõttu on mägede vahel põuad sagedased. Kliima on kontinentaalne Vahemere ja Atlandi ookeani mõjutustega. Keskmine õhutemperatuur on Jaanuaris -2C (28F), Juulis 23C (73F). Aasta keskmine sademete hulk on 635mm. Kõrgeim mäetipp Ungaris on Kekes, Matra mägedes, mis on 1014m merepinnast. Madalaim punkt on aga Tisza jõgi, mis on 78m merepinnast allpool. (http://www.fsz.bme.hu/hungary/geo.html; http://www.cia.gov/cia/publications/factbook/geos/hu.html; http://www.magyarorszag.hu/angol/orszaginfo/alapadatok)...
Liustike ja polaarmütside sulamise tagajärjel tõuseks lisaks maailmamere pind. Kõrbed ning teised kuivad või poolkuivad ökosüsteemid muutuvad veelgi elukõlbmatuteks. Tõenäolislt muutuvad kõrbed kuumemaks, kuid sademete kasvu ei ennustata. Tulevikus muutuvad ilmselt tornaadod, üleujutused, põuad ja nakkushaigusedjärjest sagedamaks. Paljud inimesed kannatavad maailmas kliimamuutuste all. Mitmeid suurlinnu, nagu Chicago, Ateena ja New Delhi, on tabanud kuumalaineid, teatud väljaarnemata maailma piirkondi ähvardab toidunappus ning joogiveepuudus. Kliimasoojenemine ja merevee taseme tõus mõjutavad maailma veevarusid, toidu tootmist, kalandust ja riikide rannikualasid üleüldse. Eelmise sajandi jooksul on üldine maailma merepind...
Gnuud sõralised, kes rändavad ringi karjadena INIMTEGEVUS Aafrika savannid on ühed vanimad asulad. Rannikualadele on kerkinud tänapäeval aga suured linnad ja linnadtumise käigus on savanni põlislanikke vähemaks jäänud. Üheks tuntumaks põliselanike hõimuks on masaid. Põlluharimisega tegeletakse vähem ja põllukultuuride saagikust vähendavad sagedased põuad . Kohaliku rahva peamised toiduviljad on mais, maniokk, bataat. Suurtes istandustes kasvatatakse puuvilla, sisalit, teed, kohvi, maapähklit jm. Kuival ajal tegelevad naised põhiliselt vee hankimisega. Mehed otsivad tööd kiiresti kasvavates linnades. Masaise traditsioonilise tegevuse küttimisega tegelevad vähesed. Viimaste aastakümnete jooksul on maastike ilme savannide ja kõrbevööndi piirimail tugevasti muutunud...
Filosoofia uurib sääraseid fundamentaalseid küsimusi ( Eetika- Eetika tegeleb hea elu ja õige käitumise küsimustega: kuidas me peaksime elama, mis on Hea (ehk hüve), mis on ,,õige" ning ,,väär." Oma olemuselt normatiivne ei tegele mitte niivõrd küsimusega, mis on (olemas) kuivõrd, mis/kuidas peaks olema. Eetikat saab omakorda mitmeti jaotada. Näiteks metaeetikaks (tegeleb eetika teoreetiliste alustega; milline on/milles seisenb hea/ hüveline elu), normatiivseks eetikaks (tegeleb normide põhjendamisega; millised normid tagaksid hea elu; hea elu õpetus) ja rakenduslikuks eetikaks (püüab leida vastuseid väga konkreetsetele küsimustele, käitumisjuhiseid mingites konkreetses situatsioonides). Esteetika tegeleb vastavalt küsimusega, mis on ilus/inetu. *Metafüüsika- on filosoofia haru, mis tegeleb kõige üldisemalt küsimust...
Varasem niitmine vähendab eelkõige üheaastaste taimede arvukust (härghein, aaslina jt.)), elujõulisus, osakaal koosluses, kuid koosluse üldilme jääb samaks. Põhjustavad ökosüsteemi sisemised regulatsioonimehhanismid (seemneaastad, paljunemistsüklid jms.), ilmastikumuutused (suvised põuad ja liigniiskus, sügise vihmasus, lumikatte paksus, kevade algus ja pikkus, hilised öökülmad jne). Erakordselt vihmasel hilissuvel ja sügisel võib mõju rohumaale olla väga tugev. Liigvee tõttu võib hävida osa liike, sügisesed võrsumised võivad olla puudulikud ja talvitumistingimused seega ebarahuldavad. Väetamine suurendab oluliselt biomassi. Lämmastiku lisamine 10 g/m 2 aastas võib produktsiooni tõsta kolm korda, kusjuures liikide arv ruutmeetril väheneb kuni kaks korda...
2 1.Litosfäär............................................................................................................................... 2 2.Pedosfäär..............................................................................................................................8 3.Atmosfäär...........................................................................................................................12 4.Hüdrosfäär..........................................................................................................................15 5.Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud............................................. 18 MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA........................................................................... 19 6.Ühiskonna areng ja globaliseerumine...
Rahvastiku probleemid: Demograafiline siire Mustas Aafrikas on alles algusjärgus, sündimus veel väga kõrge ja suremuse languseks ruumi küllalt. Nõnda on loomulik iive väga kõrge, rahvaarv kasvab ülikiiresti. Ainult viimase aja katastroofid on hakanud suremust tõstma ja selle arvelt ka iivet langetama (AIDS'i epideemia, põuad , näljahädad). Must Aafrika on massilise kirjaoskamatuse regioon. Hariduse areng ei jõua rahvaarvu kasvule järele. Valdav osa inimestest elatub põllumajandusest. Rahvusvahelised ränded on enamasti põgenikuvoolud põgenetakse nälja, sõja ja hõimutülide eest. Vaatmata sellele, et infoajastu linnade võrk puudub, rahavastiku ümberasumine linnadesse on juba alanud. Kiiresti kasvava rahvastiku tõttu kasutatakse põllumaad, karjamaid, metsi ja veevarasid järjest...
Kolmandaks elatustaseme tõus Hiinas ja Indias, mille tulemusena on sealne keskklass üle võtnud euroopalikud toitumisharjumused. Neljandaks globaalne urbaniseerumine nüüd elab juba enam kui 50 protsenti maailma elanikest linnades, aga linnad laienevad põllumaade arvelt. Viiendaks kliimakõikumised, olgu tagajärg üleujutused või pikad põuad . Kuuendaks spekulantide tegevus, kes on hakanud vilja tallele panema, oodates kauba realiseerimisel hindade veelgi suuremat tõusu. Ning lõpuks: paljud riigid on oma viljareservid ära tarvitanud ning on tulnud rahvusvahelisele toiduturu lisa hankima just praegu, kui olukord on niigi pingeline. Tegelikult lisatakse veelgi põhjusi: näiteks palmiõli kriis Indias ja Indoneesias (palmiõli annab sadedele miljonitele inimestele vajalikud kalorid), mis on...
· Iga 210 aasta tagant on veepinna temperatuur 5 ° soojem · Põhjustatud passaattuulte nõrgenemisest, mis kahandavad upwellingut ning selle tõttu on termokliin sügavamal. Mõjud · Tugevad troopilised vihmad Ameerika rannikul. · Põuad Brasiilias, Indoneesias, Lääne Aafrika ekvatoriaalpiirkonnas · Mussoonide aktiivsus kahaneb Kliima soojenemise mõjud · Golfi hoovuse kollaps · Sulav jää magestab PõhjaAtlandit (ka suurenenud sademete hulk) · Metaani vabanemine · Jääkristallidena ookeani põhjas (Arktilises kõige rohkem) · 55 miljonit a tagasi massiline väljasuremine (happevihmad) Reostumine Reostajad · Laevaliiklus · Põllumajandus · Heitveed (süvalasud) Naftareostus...
Tihti kuuleme meediast kliima soojenemise kohta. See on kujunenud ülemaailmseks probleemiks. Üle maailma on teadlased koos käinud, et arutada globaalse soojenemise põhjuseid ja mõjusid, ning on püüdnud vastu võtta määrusi, mis hoiaksid ära olukorra edasise halvenemise. Kuid kas inimtegevuse kontrollimisel on mingit mõju globaalsele soojenemisele? Kas inimkond on kliima soojenemise probleemide taga? Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud ja kasvuhooneefekt on viimastel aastakümnetel hakanud Maal rohkem mõju avaldama. Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Arvatakse, et järgmise sajandi alguseks on kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris võr...
Temperatuuri tõusuga võivad kaasned suured üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid, samuti probleemid põllumajanduses. Liustike ja polaarmütside sulamise tagajärjel tõuseks lisaks maailmamere pind. Kõrbed ning teised kuivad või poolkuivad ökosüsteemid muutuvad veelgi elukõlbmatuteks. Tõenäolislt muutuvad kõrbed kuumemaks, kuid sademete kasvu ei ennustata. Tulevikus muutuvad ilmselt tornaadod, üleujutused, põuad ja nakkushaigusedjärjest sagedamaks. Paljud inimesed kannatavad maailmas kliimamuutuste all. Mitmeid suurlinnu, nagu Chicago, Ateena ja New Delhi, on tabanud kuumalaineid, teatud väljaarnemata maailma piirkondi ähvardab toidunappus ning joogiveepuudus. Kliimasoojenemine ja merevee taseme tõus mõjutavad maailma veevarusid, toidu tootmist, kalandust ja riikide rannikualasid üleüldse. Eelmise sajandi jooksul on üldine maailma merepind tõusnud umbes 15 cm ning globaalse...
PÕLLUMAJANDUSE ISEÄRASUSED · SÕLTUB SUUREL MÄÄRAL JA ON MÕJUTATUD LOODUSLIKEST TEGURITEST (KLIIMA, MULLASTIK, RELJEEF) · RASKE PROGNOOSIDA SAAKI JA KASUMIT · PIKK TOOTMISPERIOOD INVESTEERINGUTE JA KASUMI VAHEL ON SUUR AJAVAHE · SUUR TOOTMISPIND KEERULINE KONTROLLIDA TOOTMISPROTSESSI · PEAMINE RESSURSS JA TOOTMISVAHEND ON MAA PÕLLUMAAD SAADAKSE: METSADE MAHARAIUMISEL LIIGNIISKETE ALADE KUIVENDAMISEL KUIVADE ALADE NIISUTAMISEL MERE, VEEKOGUDE ARVELT POLDRID (HOLLANDIS 40% ON ALLPOOL MERE-PINDA, PÕHJA-SAKSAMAAL, VÕRTSJÄRVE MADALIKUL) INTENSIIVNE JA KAUBALINE · VÄIKE MAA-ALA · VÄHE TÖÖJÕUDU · VÄIKE KÄSITSITÖÖ MAHT · PALJU KAPITALI · PALJU TEHNIKAT · SUUR SAAGIKUS JA PRO-DUKTIIVSUS HA KOHTA · SAAK SUURENEB TÄNU SORDI- JA TÕUARETUSELE EKSTENSIIVNE JA OMATARBELINE: · SUUR MAA-ALA · PALJU TÖÖJÕUDU · SUUR KÄSITSITÖÖ MAHT · VÄHE KAPITALI · VÄHE TEHN...
per.liiga lühike ja külm läbiuhtelise veerez.teket Okasmetsad Läbiuhteline Kuni 1m Vajavad väetamist ja lupjamist Lehtmetsad tasakaaluline ~1m Sobib paljude kultuuride kasvtamiseks. Rohtlad tasakaaluline Üle 1m Maailma viljakaim piirkond, probleemiks suvised põuad , lagedatel aladel erosioon mustmullad Kõrb ja Aurumise ülekaaluga Õhukesed Vajavad niisutamist ja aluselise reaktsiooni neutraliseerimist pookõrb Vihmametsad läbiuhteline 6-10m Vihmametsade maharaiumisel muutub mõne aastaga viljatuks Mullahorisont on erineva värvuse, tüseduse ja omadustega mullakiht, mis on moodustunud mulle tekke protssesis....
Jaanalinnu muna on vandlikarva, mõõtmetega 15x20cm. See võib kaaluda kuni 1.5 kilogrammi ning vastab seega umbes 25 kanamunale. 4. INIMESED SAVANNIS Ammustest aegadest on savannid olnud kasutatavad karjamaadena. Aafrika savannid on ühed maailma vanimad asustatud alad. Savannides asuvatel karjamaadel karjatatakse peamiselt veiseid, aga ka kitsi ja lambaid. Põlluharimisega tegeletakse vähe, sest seal on põuad . Põhitoiduviljad on mais, bataat, maniokk. Soodsamate tingimustega piirkondadesse on rajatud suuri istandusi, kus kasvatatakse ananassi, banaani, kohvi- ja kakaouba, õlipalmi, maapähklit, tubakat ja puuvilla. Kuival aastaajal tegelevad naised vee hankimisega, mehed otsivad tööd linnadest. Kenyas ja Tansaanias areneb turism, mis pakub tööd savannide põliselanikele. Paljud neist töötavadki rahvusparkides ja looduskaitsealadel jahiturismi arendamisel....
aasta seitsmendal kuul taevast suur ja hirmuäratav kuningas ning hävitab Angoulmois kuninga! Nende ridadega arvatakse teda edasi andvat 11.septembrit 2001.Lähemalt uurides on nii kuu kui aasta vale ning tegemist ääretult mitmeti mõistetava lausega. Järgnevalt veel lõik tema ennustusest: Marss, Merkuur ja Kuu ühinevad.Indias ja Aasias on suured põuad ja Maad vapustavad tugevad maavärinad.Kevadöödel väriseb maa kaks korda, Aasia asemele tekib kaks merd.Maa tuumas peituvad vulkaanid panevaad New Yorgi ümbruses maa värisema.Kaks suurt väärsammu põhjustavad pika sõja ja Syracuses voolavad verejõed. Tekst paistab juba tõlgendamata kujul keeruline, mis juhtuks veel siis kui mõelda, et Marsi all ei mõelda tegelikult planeeti ja põua all võib...