AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
muutused. Õppimise kogemuslikuks baasiks on nii vahetu kontakt välismaailmaga kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Õppimine kui protsess ise ei ole vaadeldav. Õppimisega pole tegemist siis, kui käitumise muutused on tingitud organismi füüsilisest küpsemisest, väsimusest või haigusest. Õppimist ei tohi segi ajada mõtlemisega. Mõtlemine ei kindlusta alati õppimist. 2) Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Õppimine on nii tahtlik kui ka tahtmatu komponent. Tahtliku õppimisega on tegemist siis, kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu ehk kaasneva õppimise korral on enamasti tegemist teadvustamata protsessiga. Valdav osa teadmisi ja oskusi omandavad inimesed just sel viisil. 3) Õppimise ajendid ja allikad. Kaks peamist baasajendit on: Hedonistlik motiiv - kõrgemate organismide kaasasündinud võime vältida
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON............................................................................
Aferentne on see kui protsess tuleb Eferentne on see kui protsess saadetakse kuhugi Püramiidjad rakud teadvuse funktsiooni juures olulised Neuromediaatorid Atsetüülkoliin+ aktivatsioon,tähelepanu,lihaskordinatsioonid,viha,seks,agressiivsus Dopamiin liigutuste kontroll,asendid,meeleolu,positiivsed kinnitused,sõltuvussuhted GABA(gamma-amino-võihape/ - motoorika kontroll,nägemine,ärevuse regulatsioon,korteks Glutamaat+ õppimine,mälu Norepinefriin tähelepanelikkus,emotsioonid,uni,õppimine,meeleolu Serotoniin-uni, meeleolu, isu, kehatemperatuur, valu, agressiivsus, impulsiisvus, depressiivsus,suitsiid) Kasutatakse spetsiaalseid ajuprotsesside registreerimise ja kuvamise meetoteid Positronide emissiooni tomograagia(PET) Magnetresonants-kuvamine(MRI) Sensoorsed tunnetusprotsessid Aisting: Keskkonna üksikomaduste kui stiimulite,ärritajate vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon
Ps.omadused on võimed, temperament, iseloom, isiksuse suundus jne. Omaduste alusel võib ennustada inimese käitumist, reageerimisviisi. Psühholoogia harud: - Biopsühholoogia – spetsialiseerub käitumise ja psühhika bioloogilistele alustele. Aju ja närvisüsteemi funktsioonide selgitamine. - Eksperimentaalpsüh. – uurib maailma aistmist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist. - Kognitiivne psüh. – kõrgemate psühhiliste protsesside uurimine (sh mõtlemine, keele, mälu, ülesannete lahendamine, teadmiste, loogiliste järelduste, hindamise ja otsuste vastuvõtmine) - Arengupsüh. – uurib, kuidas inimesed kasvavad, arenevad ja muutuvad oma elu jooksul. - Isiksusepsüh. – inimkäitumise ja psüühika püsivus, muutlikkus ajas ning individuaalsed omadused, mis eristavad inimesi. - Tervisepsüh
autonoomsus, võimeline tegema oma valikuid; soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole;inimese arengupotentsiaal on piiramatu Carl Rogers(1902-1987) valikute ja vastutuse osatähtsus inimese elus, empaatia olulisus Abraham Maslow (1908 1970) inimese tegevust suunab vajadus ennast teostada ("A Theory of Human Motivation"). Vajaduste hierarhia (Füsioloogilised vajadused - turvalisus, kuuluvus, tunnustus, tunnetus, esteetilisus, eneseteostus) 4. Kognitiivne psühholoogia praegusajal juhtiv suundumus kujunes välja 1950.-1980.a termin "kognitiivne" pärineb U. Neisserilt keskendub sellele, läbi milliste protsesside inimesed tunnetavad (salvestavad meelte infot, töötlevad jne) ja mõistavad maailma inimene konstrueerib oma maailmapildi väline stiimul - !!! - käitumuslik vastus Jean Piaget - kognitiivne lähenemine. Intellekt 5. Psühhobioloogiline koolkond 6. Evolutsiooniline psü. lähenemine 7. Sotsiokultuuriline lähenemine Intelligentsus e
(Sir F. Galton, 1822-1911) 20.sajand psühholoogias Tekkisid erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid: Psühhodünaamiline käsitlus 3 4 Biheiviorism- on psühholoogia suund,mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise (eriti õppimise) uurimises. Humanism Kognitiivne Bioloogiline Evolutsiooniline Sotsiokultuuriline Psühhodünaamiline käsitlus Käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. S.Freud (1856-1939) Psühhoanalüüs Id – tahab kohest naudingut ja toimib naudinguprintsiibi alusel. Teistel peale väikeste laste on olemas ka ego ja superego. Id-i kutsutakse "isiksuse ärahellitatud lapseks"
Kõik kommentaarid