Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Pedagoogilise psühhologia referaat (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas suunan oma õppimist?
Vasakule Paremale
Pedagoogilise psühhologia referaat #1 Pedagoogilise psühhologia referaat #2 Pedagoogilise psühhologia referaat #3 Pedagoogilise psühhologia referaat #4 Pedagoogilise psühhologia referaat #5 Pedagoogilise psühhologia referaat #6 Pedagoogilise psühhologia referaat #7 Pedagoogilise psühhologia referaat #8 Pedagoogilise psühhologia referaat #9 Pedagoogilise psühhologia referaat #10 Pedagoogilise psühhologia referaat #11 Pedagoogilise psühhologia referaat #12 Pedagoogilise psühhologia referaat #13 Pedagoogilise psühhologia referaat #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 104 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kätlin Liimets Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
19
doc

Pedagoogilise psühholoogia kokkuvõte

EKSAMIOSA Õppimise olemus. Õppimine on prots. kus kogemuste vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused tegevusvõimes. Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik ­ õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu ­ teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad ­ inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid ­ biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. ­ õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad oll

Pedagoogiline psuhholoogia
thumbnail
102
docx

Pedagoogiline psühholoogia

Psühholoogia eksami kordamisküsimused I Õppimise olemus 1) Õppimise mõiste. Psühholoogid mõistavad üldjuhul õppimise all protsessi, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes või käitumises suhteliselt püsivad muutused.  Õppimise kogemuslikuks baasiks on nii vahetu kontakt välismaailmaga kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine.  Õppimine kui protsess ise ei ole vaadeldav.  Õppimisega pole tegemist siis, kui käitumise muutused on tingitud organismi füüsilisest küpsemisest, väsimusest või haigusest.  Õppimist ei tohi segi ajada mõtlemisega. Mõtlemine ei kindlusta alati õppimist. 2) Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Õppimine on nii tahtlik kui ka tahtmatu komponent. Tahtliku õppimisega on tegemist siis, kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu ehk kaasneva õppimise korral on enamasti tegemist teadvustamata protsessiga. Valdav osa t

Psühholoogia
thumbnail
7
doc

Pedagoogiline psühholoogia - referaat

Sinu kooli nimi REFERAAT PEDAGOOGILINE PSÜHHOLOOGIA Milli Mallikas X a klass Juhendaja õp Heli Kopter TARTU 2008 Sisukord 1.Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse lk 3 1.1.Mis on pedagoogiline psühholoogia? 1.2.Mis on pedagoogilise psühholoogia ülesanne? 1.3.Pedagoogiliste distsipliinide mitmekesisus 1.4.Uurimistmeetodid pedagoogikas ja pedagoogilises psühholoogias 2.Õppetöö organiseerimine lk 4 2.1. N.Gage'i ja D.Berlineri õppeprotsessi organiseerimise mudel 3. Õpilaste isikuomadused lk 5 3.1. Õpilaste vaimsed võimed ja intelligentsus. 4. Õppimine

Psühholoogia
thumbnail
32
doc

Pedagoogilise psühholoogia olemus

Väärtuslikud on need järeldused, mis tehakse pärast esmaste elamuste möödumist. 3 arutlustasandit: • järeldused antud tunni põhjal • hinnang tunni osatähtsusele • järeldused tunni ja teema rollist, lähtudes kursuse eesmärkidest. 4) Milliseid teadmisi ja oskusi vajab õpetaja nende etappide läbimiseks õppekursuse ja tundide kavandamisel, õppetundide andmisel, kasvatustöö teostamisel, tehtu üle reflekteerimisel? Õpetaja vajab neid teadmisi ja oskusi, mida pakub pedagoogiline psühholoogia ja teised pedagoogilised ained. Õpetamiseks on vajalikud teadmised: • pedagoogilis-psühholoogilistest mõistetest ja teooriatest • praktilised pedagoogilised teadmised ja oskused • võime langetada pedagoogilisi otsuseid 5) Milliseid võimalusi pakub selleks pedagoogiline psühholoogia? Pedagoogiline psühholoogia annab meile vahendid hüpoteeside püstitamiseks, millele rajame oma otsused ja probleemide lahendused. Ped. psüh. annab meile teoreetilise baasi igati põhjendatud

Pedagoogiline psuhholoogia
thumbnail
13
docx

Pedagoogiline psühholoogia eksam

a)Õppimise olemus 1. Õppimise mõiste. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. 2. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Tahtlik õppimine on kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu e kaasnev õppimine on teadvustama protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. 3. Õppimise ajendid ja allikad. vt õppimise mõiste alt 4. Õppimine kui kohanemine keskkonnaga. Õppimine on võime mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Käitumise muutust selles käitumisprotsessis ajendavad kas hedonistlikud motiivid või sisemine huvi üm

Pedagoogika
thumbnail
40
ppt

Pedagoogiline psühholoogia

Pedagoogiline psühholoogia Ajalugu Eve Kikas Mis on pedagoogiline (haridus)psühholoogia? · Psühholoogiaharu, mis rakendab psühholoogia teadmisi hariduse sfääris · Erinevus koolipsühholoogiast ­ Sisuline ­ Terminid · Rõhuasetus on õppimise ja õpetamise protsesside uurimisel. Teadmised õppimise ja arengu seaduspärasustest · Otsitakse võimalusi, kuidas õpilasi efektiivsemalt õpetada. Ajalugu · Teadusliku pedagoogilise psühholoogia algusajaks loetaks 19.saj lõppu · William James (1842-1910) oli funktsionalist, kes uuris ka praktilisi probleeme. ­ Raamat "Talks to Teachers" (1899) · PP seisab teooria ja praktika vahepeal: psühholoogia teadus, haridus kunst, PP ühendab neid, ülesandeks teooria praktikasse rakendamine · Õpetas õpetajatele psühholoogia aluseid, rõhuasetusega tegevusel, kohanemisel, kirjutas mälust ja tahtest · Rõhutas eeskuju ja jäljendamis

Psühholoogia
thumbnail
16
docx

Pedagoogiline psühholoogia põhimõisted I

Pedagoogilise psühholoogia kursuse HTPK.02.112I osa põhimõisted Õpilane Sissejuhatus/eesmärgistamine 1. Nimetage pedagoogilise psühholoogia põhilised uurimisobjektid. Pedagoogilise psühholoogia põhilised uurimisobjektid jaotuvad kolme valdkonda: 1) õpilane, 2) õppimine ja 3) õppimiseks vajalikud tingimused. 2. Õpetamisele reageerib õpilane õppimisega, millega reageerib õpilane kasvatamisele/õpetaja kasvatustööle? Õpetamisele reageerib õpilane õppimisega ehk siis kasvatamisele reageerib kasvamisega. SAMAS, võiks ka siin öelda, et õpilane reageerib õppimisega, kuna kasvamine ainult vaimses mõttes ongi õppimine. Kasvamine eraldi terminina on ju tähenduslik ainult füüsilise kasvuna. 3. Millise üldise terminiga võetakse pedagoogilises psühholoogias kokku õpetamine ja kasvatamine? Õppe-kasvatustöö. 4. Millist kolme järjestikust otsustusetappi saab eristada

Pedagoogiline psuhholoogia
thumbnail
4
docx

Pedagoogiline psühholoogia mõisted

Kordamisküsimused ja mõisted. 2013 a 1. Loeng.Pedagoogiline psühholoogia, õppe- ja kasvatustöö eesmärgistamine.  Mis on pedagoogilise psühholoogia põhilised uurimisobjektid? 1) Õpilane 2) Õppimine 3) Õppimiseks tingimuste loomine.  Õpetamisele reageerib õpilane õppimisega, millega reageerib õpilane kasvatamisele /õpetaja kasvatustööle? 1) Õppimisega  Millise üldise terminiga võetakse pedagoogilises psühholoogias kokku õpetamine ja kasvatamine? 1) Õppimiseks tingimuste loomine  Millist kolme järjestikust otsustusetappi saab õpetaja töös eristada? 1) Planeerimine 2) Realiseerimine 3) Reflekteerimine  Kas on olemas reegel konkreetsete õppe eesmärkide tuletamniseks üldisematest eesmärkidest? 1) Jah/Ei  Millised on praktikas levinud neli varianti konkreetsete õppe-eesmärkide sõnastamiseks? 1) Sisu loetelu

Psühholoogia



Lisainfo

Kognitiiv-informatsiooniliste õppimisteooriate üldiseloomustus. Informatsiooni töötlemine ja säilitamine erinevates mälustruktuurides. Metakognitsioon ja selle roll mõtlemises.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun