ÕPITEOORIATE VÕRDLUS ja LÜHIKOKKUVÕTE (0)

Sarnased õppematerjalid

9

docx

Konstruktivism

Konstruktivism · Konstruktivism kasvas välja kognitiivsetest teooriatest 1980 - 1990. aastatel ning seda peetakse õppimise tulemuslikkuse seisukohast kõige efektiivsemaks. · Konstruktivism vaatles, kuidas õppijad mõtestavad oma kogemusi. Õppimine ei ole enam teadmiste vastuvõtu protsess, vaid sisemine tõlgendamise protsess. Inimesed õpivad mõtlemise ja kogemuste koosmõjul ning sellele järgnevate keerukamate kognitiivsete skeemide arendamise kaudu ehk õppija konstrueerib teadmised, tuginedes oma varasematele kogemustele ja teadmistele. · Konstruktivistid näevad õppimist individuaalse protsessina, mille käik ja tulemused on alati erinevad, lähtudes õppija maailmapildist. Teadmised omandatakse kõige efektiivsemalt, kui nad on hõivatud nende teadmiste loomisega ning õpilased on pigem õppeprotsessi aktiivne oas, mitte tühi anum, mida teadmistega täidetakse. Õppimine on õppija enda tegevuse tulemu

Psühholoogia

22

doc

ANDRAGOOGIKA KORDAMISKÜSIMUSED

täpsust Õpetaja tegevuse keskmeks on teadmiste vahendamine ja omandatu kontrollimine Refleksiooni ei toimu KINDLASTI TULEB KÕIGILE MEELDE, KUIDAS TRIINU JA NASTJA MEILE KOMMI LOOPISID, KUI ÕIGEID VASTUSEID TEADSIME :D KOGNITIIVNE JA KONSTRUKTIVISTLIK ÕPITEOORIA · Biheivioristlikust õpiteooriast edasiarendatud õpiteooria · Hakati otsima vastuseid küsimustele: Miks 5aastane mõtleb teisiti kui 55aastane? Kuidas jõuda faktide meeldejätmiselt ja seostamiselt uute ideede loomise ja põhjendamiseni? Konstruktivism · Nende lähenemine keskendus sellele, kuidas me informatsiooni salvestame, meelde tuletame ja töötleme ning kuidas me neid maailma mõistmisel seostame uute

Sotsioloogia

32

pdf

KONSTRUKTIVISTLIKUD ÕPPIMISKÄSITLUSED

novembril 2014, aadressil http://www.htk.tlu.ee/wordpress/dippler/kaire19/2013/03/03/probleemipohine-ja- uurimuslik-ope/ Krull, E. (2000). Pedagoogilise psühholooia käsiraamat.Tartu Ülikooli Kirjastus. 293-298. Pressley, M. & McCormick, C. B. (1995). Advanced educational psychology. New York: Harper Collins. Rajaleidja. (2014). Konstruktivistlik paradigma. Külastatud 11. novembril 2014, aadressil http://www.rajaleidja.ee/konstruktivistlik-paradigma-2/ Teppan, P. (s.a.). Kaasaaja õpiteooriate lähtepunkt. Külastatud 5. oktoobril 2014, aadressil http://stud.sisekaitse.ee/Teppan/Opiteooriad/ Wood, D., Bruner, J. & Ross, G. (1976). The role of tutoring in problem solving. Journal of Child Psychology and Psychiatry. Vol. 17. 89-100. Vygotski, L. (1962). Thought and language. Cambridge, MA: MIT Press. 16

Pedagoogika

3

odt

Didaktika 2. töö õppeviisid

Biheivioristlik õppimiskäsitlus (Cuthrie, Hull, Skinner, Pavlov, Thorndike, Tolman, Watson) Elusolendid õpivad luues sidemeid oma kogemuste, mõtlemise ja käitumise vahel. Biheiviorism huvitub käitumisest, mõõdetavatest suurustest. Õppimist mõistetakse peamiselt üksikute valmisteadmiste, oskuste ja käitumismudelite vastuvõtmise ja meeldejätmisena. Rõhuasetus on välise käitumise kujundamisel. Õppimine rajatakse ettemääratud teadmiste salvestamisele mälus ja mälust reprodutseerimisele ka seal, kus oleks võimalik valikuvõimalusi pakkuv, lahendusi otsiv käsitlusviis. Hinnangu andmine õppimisele on kvantitatiivne - mida, kui palju ja kui hästi? Õppimine on seda parem, mida enam "õigeid" reaktsioone õppija mäletab ja reprodutseerib. Rõhutatakse õpetaja aktiivsust, ta valib õiged "ärritajad", et saada soovitud käitumist ja "tasustada" seda. Õppija passiivne vastuvõtja ja justkui ei vastuta õppimise eest. Õppimise käigus omandatud üksikud teadm

Koolieelne didaktika

10

docx

Teadustöö

Popperi falsifikatsiooni printsiip: Popperi falsifikatsionistliku vaate järgi saab teadust demarkeerida pseudoteadusest ja metafüüsikast selle järgi, et teaduslik teooria on falsifitseeritav: "et väiteid või väidete süsteeme saaks pidada teaduslikeks, peavad nad saama olla konfliktis võimalike või mõeldavate vaatlustega"[1]. See võimaldab tema arvates eristada kogemusteaduse väiteid "kõigist teistest väidetest – olgu nad siis religioosse või metafüüsilise iseloomuga või lihtsalt pseudoteaduslikud". Popperi kriteerium on leitud olevat liiga tugev, sest hea teadus ei pruugi seda rahuldada [2] ja seda võivad rahuldada pseudoteadused[3]. Pseudoteadused võivad vabalt esitada väiteid, mida saab falsifitseerida. Näiteks astroloogiat ja psühhoanalüüsi on falsifitseeritud. Popperi kaitsjad osutavad sellele, et Popperi jaoks ei olnud falsifitseeritavus teaduslikkuse piisav kriteerium[4]: ta nõ

Teenindusfilosoofia

17

pdf

KOGNITIIVSETE ÕPPIMISTEOORIATE KUJUNEMINE JA OLEMUS

........................ 3 1 Õppimisteooriad .................................................................................................................. 4 1.1 Biheivioristlikud õppimisteooriad ............................................................................... 4 1.2 Kognitiivsed õppimisteooriad...................................................................................... 4 1.3 Biheivioristlike ja kognitiivsete õppimisteooriate võrdlus .......................................... 6 2 Kognitiivsete õppimisteooriate olemus ............................................................................... 7 2.1 Tunnetusprotsess ja õppimine ..................................................................................... 7 2.2 Informatsiooni vastuvõtmine ja rekonstrueerimine ..................................................... 8 2.2.1. Informatsiooni vastuvõtmine......................

Pedagoogiline psuhholoogia

11

docx

Õppe kavandamine kordamisküsimused 2015

Kordamisküsimused kontrolltööks. Õppe kavandamise I moodul 2015 1. Õppimise olemus. Õppimise ajendid ja motiivid? Õppimise mõiste ja olemuse erinevaid selgitusi (laiemalt, spetsiifilisemalt) koos põhiliste esindajatega Põhilised õppimise ajendid (motiivid) erinevate õppimisteooriate puhul Õppimine lihtsamal kujul seletatuna on teadmiste, erinevat oskuste ja osavuste koos kasutamine ning omandamine. Õppimine tähendab ka seda , et me kasutame juba eelnevalt omandatud teadmisi selleks, et juurde õppida uusi.1 (teadmiste, oskuste, vilumuste omandamine koolis, sotsiaalse käitumise ja teiste oskuste omandamist nii koolis kui väljaspool kooli ja õpilase emotsionaalse maailma kujunemine). Õpilastel kujunevad õppematerjaliga seoses hoiakud ja emotsioonid, mis ei pruugigi sotstuda otseselt õppeainega. C. Darwin. Tahtlik (teadlikult) ja tahtmatu (teadvustamata) õppimine.

Pedagoogika

4

docx

Õppimise kognitiivsed käsitlused, kognitiivne õppimine

Kognitiivne õppimine On olemas kaks õppimisteooria liiki: *biheivioristlik ja *kognitiivne. Lähemalt tuleb juttu kognitiivsest õpiteooriast. Kognitiivse õppimisteooriaga on seotud sellised isikud- Tolman, Rescola, Kamin, Seligman(1950.ndatest). Kognitiivse õpiteooria järgi on õppimises keskne koht info sisemisel ümbertöötamisel, mille tulemusena omandab inimene info vastuvõtuks, lahtimõtestamiseks ja probleemide lahendamiseks tarvilikke sisemisi mudeleid. Õppimise kognitiivset protsessi võib vaadelda ka vaimse tegevuse operatsioonide jadana: enesehäälestamine, tähelepanu koondamine, tajumine, teabe vastuvõtt, teabe mõistmine, meeldejätmine, meeldetuletamine, õpitu kasutamine, lõplik omandamine

Psühholoogia

Meedia

Kommentaarid (0)