Lapse kõne areng (0)

Kõne areng
 
Lapse kõne arengu erinevad 
perioodid
*Koogamine. 2.-4. elukuul teeb laps 
tahtlikult rahulolu väljendavaid häälitsusi 
ehk koogab. Laps püüab vastata teistele 
inimestele või püüab ise kontakti luua. 
Häälitsused koosnevad peamiselt 
täishäälikutest, kuid esineb ka h tähte.
 
*Häälemäng ja  lalisemine . 4. kuni umbes 12. elukuuni laps 
harjutab ning mängib oma häälega ja selle kõrgusega. Ta 
kombineerib kaas- ja täishäälikuid moodustades erinevaid 
silpe. Kuuekuuselt hakatakse moodustama ka äratuntavaid 
silpe (nt da ja ba), mida hakatakse kaheksakuuselt kordama 
(da-da) ning kümnekuuselt  varieerima  (ba-da). Vahemikus 
9.-12.  kuuni  lalisevad lapsed järjest rohkem kuid peale 
esimesi sõnu hakkab laps aina vähem lalisema.
* Kajakõne . 9.-12. kuuks on laps ära  õppinud  keele 
kõlalised mustrid, kuigi aru ta veel nendest ei saa. Lapse 
lalin meenutab emotsioonidelt ja häälekõlalt täiskasvanute 
juttu , kuid sellest „jutust“ ei ole midagi aru saada. Lapsel 
on kombeks matkida igasuguseid hääli, mida ta kuuleb.
 
*Ühesõnaliste lausungite periood. Sellel perioodil 
annab laps ühe sõna abil edasi terve fraasi või lausungi 
sisu. Lapsele meeldib õppida uusi sõnu – laps osutab 
asjadele, soovides, et talle öeldaks selle asja nimi ning 
talle meeldivad mängud, kus tuleb asju nende 
nimedega nimetada. Periood kestab 12. kuni umbes 
18. elukuuni. 
*Kahesõnaliste lausungite periood. 18. elukuuks 
hakkavad lapsed sõnu kahesõnalisteks lausungiteks 
kombineerima. Kuna lapse lausungites on ainult kõige 
informatiivsemad sõnad, öeldakse, et laps räägib 
telegrammistiilis. Nt veel juua.
Kõne arengu teooriad ja 
põhiväited
* Õppimisteooria . Selle teooria pooldajate arvates 
omandatakse keel mudeldamise, matkimise, 
harjutamise ja tagasiside kaudu. Üheksakuuse 
lapse lalin meenutab rohkem  emakeelt  kui 
neljakuuse lapse lalin, sest laps on emakeeles 
olevaid häälikuid kasutades saanud positiivset  
tagasiside. Teisi häälikuid on vanemad 
ignoreerinud. Õppimisteooria kohaselt on kõige 
olulisem lastega palju ja õigesti rääkida ning 
nende juttu pidevalt parandada. 
 
*Kõneorgani teooria. Selle koolkonna esindajate meelest 
ei mängi valikuline positiivne tagasiside keele 
omandamisel erilist rolli, sest lapsel on kaasasündinud 
teadmised keele kohta, mida ta veel kasutada ei oska. 
Lapsed moodustavad ka selliseid  lauseid , mida nad kunagi 
kuulnud ei ole, näiteks telegrammistiilis  rääkimine .
* Kognitiivne  teooria. Kognitiivse ehk tunnetusliku teooria 
kohaselt arvatakse, et kognitiivne areng seab piirid 
lingvistilisele (keelelisele) arengule. Lapsel on kergem 
omandada neid grammatilisi vorme, millele ka  tegelikus  
elus midagi vastab. Näiteks omandatakse kergesti sõnade 
mitmus  (sõnalõpp d), sest sõnade erinev tähendus (üks või 
mitu asja) on vaadeldav.
 
*Sotsiaalse  interaktsiooni  teooria. Selle teooria 
esindajad rõhutavad, et keelt omandatakse teiste 
inimestega suheldes ja selleks, et  teistega  suhelda. 
Peamiselt omandab laps teadmisi keelest oma kodus 
vanematega suheldes. Lapse keele uurijad on seisukohal, 
et keele omandamiseks on hädavajalik, et lapsega 
räägitaks aeglasemalt, rõhutatud intonatsiooniga, 
lihtsustatud lausestruktuuriga, pikemate ja tihedamate 
pausidega ning asjadest, mis on lapse nägemis- või 
haardeulatuses. Sellist rääkimisviisi nimetatakse 
hoidekeeleks. Laps ei suuda keelt omandada ainuüksi 
teisi kuulates. Ka uurimused on näidanud, et ainult 
televiisorit vaadates rääkima ei õpi.
Kõne arengut mõjutavad 
tegurid
*Lapsega seotud põhjused. Selle all peetakse 
silmas erinevusi lapse temperamendis ja 
kognitiivses stiilis. Refereeriva stiiliga lastel on 
analüütiline ja informatsioonile orienteeruv 
lähenemine keelele, mille tulemusena domineerivad 
sõnavaras esemete nimed. Ekspressiivse stiiliga 
laste sõnavaras on aga rohkem tegu- ja asesõnu 
ning enesekohaseid ja sotsiaalseid väljendeid (nt 
jaa, tere, ei). Eri õppimisstiiliga laste emad 
erinevad samuti sihtlemisstiilt. Pole kindel, kas 
keele omandamise stiilid on põhjustatud nende 
vanematest või mitte.  
 
*Keelekeskkonna tegurid. Kõige rohkem tähelepanu on 
pööratud vanemate kõne seosele lapse keele arenguga. 
Oluline on vanemate suhtlemise sagedus ja stiil. On 
selgunud, et vanemate kõne on seotud nende sotisaal-
majandusliku staatusega (haridustase, elukutse  ja 
sissetulek). Kõrgema sotsiaal-maj. staatusega vanemad on 
suhtlemisele orienteeritud stiiliga – nad räägivad rohkem 
ja neil on rikkalikum sõnavara. Oma lapsi õhutavad nad 
samuti rohkem rääkima ja vastavad nende küsimustele 
sagedamini. Madalama sotsiaal-maj. staatusega vanemad 
kasutavad direktiivset kõnet – räägivad selleks, et lapse 
käitumist suunata ja reguleerida. Seda aga ei peeta lapse 
kõne arengu seisukohalt soodsaks.
 
*Lasteaia osa kõne arengul. Lasteaia kvaliteet 
mõjutab lapse kõne arengu kiirust rohkem kui see, 
palju aega laps lasteaias veedab. Eriti oluline on see, 
kui palju on lapsel võimalik täiskasvanuga suhelda – 
mida rohkem, seda parem. Enamasti sõltub see, kas 
lasteaed mõjub lapsele hästi või halvasti ikkagi 
vanematest. Kui laps on suures rühmas või veedab 
lasteaias vähe aega, kuid vanemad tegelevad lapsega 
kodus piisavalt palju, siis ei ole põhjust lapse kõne 
arengu pärast muretseda. Kõne arendamiseks peab 
laps saama suhelda endast vanematega, kelle keele 
tase on tema enda omast palju kõrgem.
Individuaalsed erinevused kõne 
arengus
*Kolmandast kuni  neljanda  eluaastani on lastel suuri 
individuaalseid erinevusi nende kõne arengu kiiruses, 
sõnavara suuruses ja selle koostises. Viiendast eluaastast 
alates need erinevused vähenevad. 
*Tihti on hilistunud kõnega laste hulgas kaks 
kolmandikku poisse, samas kui teistest kiirema keelelise 
arenguga laste hulgas on kaks kolmandikku tüdrukuid.
*Tüdrukud on poistest oma ekspressiivse keele arengu 
poolest vähemasti teisest viienda eluaastani ees.
Kuidas uuritakse lapse kõne 
arengut?
*Reynelli test – see on mõeldud 1-7aastaste laste 
kõnest  arusaamise ja ekspressiivse kõne uurimiseks. 
Eestis kasutavad logopeedid ja lastepsühholoogid seda 
testi kõige rohkem. 
*MacArthuri Suhtlemise Arengu Test – selle testi 
puhul ei lahenda laps ülesandeid vaid testi tulemused 
tulevad vanemate öeldu põhjal. Ka Eestis kasutusel.
*Test „Sõnad ja žestid“ – mõõdab 9-16 kuu vanuste 
laste kõnest arusaamist ja ekspressiivset kõne. 
Lapsevanemale  antakse 383 sõna ja ta peab märkima, 
millistest sõnadest laps aru saab ja milliseid ütleb.
 
*Test „Sõnad ja laused“ – mõõdab 16-30 kuu vanuste laste 
ekspressiivset kõnet. Lapsevanemale antakse 629 sõna ja 
tal tuleb märkida, milliseid laps kasutab.
*Vaatlusmeetod – lapsevanematel palutakse pidada 
päevikut, kuhu nad panevad kirja lapse keelealased 
edusammud.
*Transkribeerimine – lapse jutt  lapsevanemate  ja leiste 
lastega videosalvestatakse ning hiljem transkribeeritakse. 
Mitmete arvutiprogrammide abil saab teada lapse keelelise 
taseme.
Kõigil kõne arengu  meetoditel  on oma tugevad ja nõrgad 
küljed. Kõige effektiivsem on kasutada samal ajal mitut 
meetodit.
Kuidas arendada lapse kõnet?
Väikelapseeas
Koolieelses eas
*Nimetada asju, mida laps  *Rääkida lapsega asjadest, 
näeb ja saab katsuda.
mida laps  parajasti  ei näe.
*Rääkida lapsega 
*Küsida lapselt päeva 
arusaadavalt 
kohta, et ta ise pikalt 
hoidekeeles.
räägiks.
*Rääkida iga lapsega 
*Kuulata last ja talle 
eraldi.
vastata
*Suhelda lapsega 
võimalikult palju
 
Aitäh !

Document Outline

• Slide 1
• Lapse kõne arengu erinevad perioodid
• Kõne arengu teooriad ja põhiväited
• Kõne arengut mõjutavad tegurid
• Individuaalsed erinevused kõne arengus
• Kuidas uuritakse lapse kõne arengut?
• Kuidas arendada lapse kõnet?