Keel ja laste keele areng (0)

Keel
Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002)
"Psühholoogia gümnaasiumile"
Keel
· Keel on inimestele omane häälikuil
põhinev märgisüsteem
· Inimkeele üldised omadused:
­ Osutamine
­ Tähendus
­ Suhtlemine
­ Konstruktiivsus
­ Reeglid
Laste keele areng
Koogamine
· Umbes kolmanda elukuu algusest (mõnel 6.
nädalal, teisel 3. ­ 4. elukuul)
· Häälitseb teiste jutule vastu, võtab ise
häälitsedes kontakti ­ annab märku, et tahab
suhelda
· Algusaeg sõltub füüsilisest küpsemisest, mitte
tunnetusliku arengu tasemest
· Kurtide laste koogamine ei erine teistest
· Tavaliselt esimesteks häälikuteks täishäälikud,
samuti h
Lalisemine
· Algus neljandal elukuul
· Peamiselt kaas- ja täishäälikutest koosnevad
silbid (ma-ma-ma)
· Algusaeg sõltub füüsilisest küpsemisest, edaspidi
muutub märgatavamaks sotsiaalse keskkonna
mõju (imiteerimine)
· Kurdid lapsed lalisevad alguses sarnaselt
kuuljatele, esimese eluaasta teisel poolel vähem
­ ilmselt ei tunne huvi, kuna ei kuule oma
häälitsusi ega vastuseks teiste inimeste juttu
Lalisemine
· 6. ­ 7. elukuul lalin muutub, tekib häälemäng
· Laps laliseb, kuna talle pakub lõbu oma
hääleaparaadiga ja häälitsustega mängimine
· Hiljem hakkavad lalisemise abil teiste inimeste
käitumist mõjutama
· 9. ­ 12. elukuuni lalisevad lapsed järjest
rohkem
· Hakkab vähenema pärast esimeste sõnade
ilmumist
· Keelelised erinevused
Kajakõne ehk ehholaalia
· Algab umbes 9. elukuul
· Laps imiteerib täiskasvanu kõnet ­ kuigi
jutu sisust ei ole võimalik aru saada, kõlab
see päris kõne moodi
· Õpivad keele kõlalisi mustreid (nagu
täiskasvanu võõras keelekeskkonnas)
· 11 ­ 12 kuu vanuselt lalisevad tihti
pseudolausetes ­ kasutavad jutustavate,
küsi- ja hüüdlausete intonatsioonimustreid
Ühesõnaliste lausungite periood
· Esimene sõna kõige sagedamini 10. elukuul (suured
individuaalsed erinevused)
­ Eesti lastel tihti aitäh, emme, anna
­ Tähenduse üldistamine ja kitsendamine
· Laps osutab sõnaga tervele lausungile või fraasile
· Arusaamine käib keeleloomest ees, esimese sõna
ütlemise ajaks saab laps aru umbes 20 ­ 30 sõnast
· Perioodi lõpust (~2-aastaseks saamisest) alates
kasvab sõnade arv hüppeliselt
­ Nt 18. kuul 20 sõna, 24. kuul 250 sõna, 30. kuul 500 sõna
Kahesõnaliste lausungite
periood
· Algus umbes 1,5-aastaselt
· Telegraafistiil ­ kasutab ainult kõige
informatiivsemaid sõnu (emme auto; veel juua;
tädi papu) ­ kontekst mõistmisel oluline
· Kõik lapsed hakkavad nii rääkima, hoolimata
emakeelest, kuigi suurem osa neist pole kunagi
kedagi nii rääkimas kuulnud
Lausetega rääkimine
· 2 ­ 2,5-aastaselt pikemad ja keerulisemad lausungid
­ Oskab vastata küsimustele kes? kus? mis?
­ Oskab vastata jah-ei küsimustele
· 3-aastaselt kasutab liitlauseid
­ Oskab vastata küsimustele kuidas? miks? millal?
­ Hakkab pidevalt küsima miks?
· 3 ­ 4-aastase jutus sageli ülereguleerimist ­ teeb
vigu, mida varem ei teinud ­ kasutab
grammatikareegleid ka erandsõnadel (,,Isa tulis")
· Kolmeaastastel hakkavad keeleoskuse suured
individuaalsed erinevused kaduma
Keele omandamise teooriad
Õppimisteooria
· Keele õppimine põhineb mudeldamisel,
imiteerimisel, harjutamisel ja valikulisel
kinnitamisel (sarrustamisel)
· Vanemad sarrustavad neid lapse häälikuid,
mis on emakeeles olemas, teisi ignoreerivad
· Vanemad kiidavad õige sõna ütlemise eest,
vigade korral parandavad
· Lastega on oluline õigesti ja palju rääkida,
nende vigu parandada
Õppimisteooria kriitika
· Lapsed, kes ei imiteeri teiste juttu, et jää
eakaaslastest kõne arengus maha
· Imiteeritud jutt peaks olema spontaansest
kõnest keerukam ­ tihti peegeldab aga
hoopis lapse keelelist taset
­ "Tädil on ilus suur uus auto" => "Tädi auto"
· Ei saa seletada keele ülereguleerimise
nähtust 3 ­ 4-aastaste laste kõnes
· Ei seleta, miks keele omandamise järjestus
on universaalne (nt kuidas omandab laps
telegraafistiili?)
Keeleorganiteooria
· Noam Chomsky
· Keerukate keelereeglite
omandamine on
võimalik üksnes tänu
sellele, et inimesel on
keele omandamiseks
pärilikud eeldused
· Inimese ajus on juba
sünnimomendil eriline
organ (kr organon
`tööriist, elund'), mis
võimaldab ümber käia
keelemärkidega
Keeleorganiteooria
· Keeled erinevad pindmise struktuuri, kuid
sarnanevad süvaülesehituse, nt
grammatika, poolest
· Keele omandamise kriitiline periood ­
selle vältel on keeleorgan tundlik
keelekeskkonna mõju suhtes
­ Kui laps kasvab aasta-pooleteise ja
puberteedi vahel väljaspool keelekeskkonda
(ei kuule teisi rääkimas), siis ei ole keele
täielik omandamine enam võimalik
Helen Keller (1880 ­ 1968)
· Jäi pimedaks ja kurdiks
19-kuuselt haiguse
tagajärjel
· Selleks ajaks oli
läbinud mitmed kõne
arengu etapid
· Rääkima hakati
õpetama 7-aastaselt
· Õppis selgeks
pimedate kirja
· Lõpetas Harvardi
Ülikooli
· Lektor ja kirjanik
Keeleorganiteooria
· Katsed õpetada loomadele inimkeelt
(simpansid)
· Loomad ei jõua kaugemalt 1,5 ­ 2-
aastase lapse keelelise arengu tasemest
­ Kognitiivse teooria seletus: loomadel jääb
vajaka intelligentsusest
­ Keeleorganiteooria seletus: loomadel ei ole
kaasasündinud keelelisi võimeid
Hoidekeel
· Miks täiskasvanud oma kõnet lastega rääkides
muudavad?
· Hoidekeeles räägitakse aeglasemalt, rõhutatud
intonatsiooniga, lihtsustatakse lausestruktuuri, lausung
on lühem, pausid on pikemad ja sagedasemad
­ Asjad, mis on siin ja praegu
­ Positiivsete emotsioonide väljendamine (hellitusnimed)
· Laps eelistab sellist juttu kuulata
· Keel, mida lapsega rääkides kasutada, peab olema
veidi keerulisem kui lapse enda oma
Keel ja mõtlemine
· Keelelise relatiivsuse oletus (Sapiri-Whorfi
hüpotees) ­ inimese ettekujutus maailmast ja
tema mõtlemisviis peaksid olema mõjutatud
sellest, missugust keelt ta kõneleb
­ Lingvistiline determinism (keele eripärad määravad
meie mõtlemise, mälu ja taju)
­ Lingvistiline relatiivsus (eri keeled kaardistavad
maailma erinevalt)
Keeleline relatiivsus
· Erinev grammatiline struktuur tingib ka erineva arusaama
maailmast
· Enamikus maailma keeltes öeldakse, et tuul puhub (tuul on
olemas eraldi puhumisest)
· Indiaani keeltes ei ole selleks kaht eraldi sõna, vaid üks sõna
tuulepuhumine
· Ei ole sellist tuult, mis ei puhuks ­ loodusjõudude kujutamine on
täpsem
Keeleline relatiivsus
· Uku Masingu järgi eestlane ei mõtle
tulevikule, sest keeles puudub
grammatilise tuleviku konstruktsioon
· Samamoodi võiks öelda, et eestlase jaoks
ei ole olulised soolised erinevused
Keel ja mõtlemine
· Kultuuriliselt tähtsate nähtuste, objektide jaoks leidub
keeles tavaliselt arvukalt erinevaid sõnu
· Kultuuriliselt ebaoluliste nähtuste ja objektide jaoks
leidub vaid üldnimetus või paar erinevat sõna
­ ameeriklastel on vaid paar sõna lume tähistamiseks,
eskimotel on seevastu mitu erinevat sõna (lumi, mis on
taevas; lumi maa peal; lumi, mis langeb lumeräitsakatena;
lumi, mis jätab lainjad jäljed)
­ Indoneesias sasaki keeles 25 sõna banaani tähistamiseks
­ araabia keeles puudub nt hobuse kohta üldnimetus (selle
asemel mitu erinevat sõna)
Keele struktuur mõjutab meie
käitumist
· Näiteks navaho lapsed räägivad keelt, mis eristab
verbe selle põhjal, kas kätte võetakse ümmargune asi
(nt pall) või pikk ja muutuva kujuga asi (nt köis)
· Kui antakse valida sinise köie, kollase köie ja sinise
kepi vahel, küsides, mis kuulub sinise köie juurde.
Pakuvad navaho lapsed selleks kollast köit, seostades
selle kuju järgi, kuid inglise lapsed valivad selleks
sinise kepi, määratledes kokkusobivuse värvi järgi
· Mõlemad lapsed saavad siinjuures aru nii kujudest kui
ka värvidest
Keel ja mõtlemine
· Maailma kujutamises on ühisosa keelte
vahel kindlasti suurem kui erinevused
· Suuremad erinevused mõtlemises on
tingitud pigem sellest, mis viisil keelt
mõtlemiseks kasutatakse