Oskab vastata küsimustele kes? kus? mis? Oskab vastata jah-ei küsimustele · 3-aastaselt kasutab liitlauseid Oskab vastata küsimustele kuidas? miks? millal? Hakkab pidevalt küsima miks? · 3 4-aastase jutus sageli ülereguleerimist teeb vigu, mida varem ei teinud kasutab grammatikareegleid ka erandsõnadel (,,Isa tulis") · Kolmeaastastel hakkavad keeleoskuse suured individuaalsed erinevused kaduma Keele omandamise teooriad Õppimisteooria · Keele õppimine põhineb mudeldamisel, imiteerimisel, harjutamisel ja valikulisel kinnitamisel (sarrustamisel) · Vanemad sarrustavad neid lapse häälikuid, mis on emakeeles olemas, teisi ignoreerivad · Vanemad kiidavad õige sõna ütlemise eest, vigade korral parandavad · Lastega on oluline õigesti ja palju rääkida, nende vigu parandada Õppimisteooria kriitika · Lapsed, kes ei imiteeri teiste juttu, et jää eakaaslastest kõne arengus maha
Ülikool Akadeemia Nord KEEL JA KÕNE Koostanud: P1p Ago Kitsemets Tallinn 2009 Sissejuhtus.....................................................................................................2 Kõne sotsiaalne päritolu......................................................................................5 Keele struktuur................................................................................................ 6 Keele omadused...............................................................................................8 Kõne areng lapsel...........................................................................................................................9 Kõne areng raskendatud tingimustes.....................................................................11 Kõnetegevuse liigid......................................................................................
1. Mis vahe on keelel ja kõnel? Tooge näiteid. Keel on intellektuaalset tegevust ja suhtlemist vahendav senantiline süsteem, mis põhineb keelemärkide kasutamisel. Tüüpiliselt inimlik nähtus. On välja kujunenud koos inimühiskonnaga, tööprotsessis ning on sotsiaalsete kogemuste salvestamise ning põlvest põlve edasiandmise vahendiks ning seega kultuuri edasikandjaks. Keele suulist kasutamist nim kõneks. Keel on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. Eristatakse keele kahte vormi: · keel kui süsteem, eripärane kood · kõne kui selle koodi kasutamine ehk keele avaldumine teksti ja kõnetegevusena. 2. Keeles esinevate sõnade hulk on piiratud - miks siiski väidetakse, et keel on loov? Keel annab võimaluse luua teksti 3. "Olemusest keele tahan teada asju" Mis on siin valesti? Loogilise sõnade järjestuse puudumine, lausest pole võimalik aru saada. Grammatika 4. "Venilased kodraselt volpusse kulmasid". Milliseid keele
informatiivsemad sõnad, öeldakse, et laps räägib telegrammistiilis. Nt veel juua. Kõne arengu teooriad ja põhiväited *Õppimisteooria. Selle teooria pooldajate arvates omandatakse keel mudeldamise, matkimise, harjutamise ja tagasiside kaudu. Üheksakuuse lapse lalin meenutab rohkem emakeelt kui neljakuuse lapse lalin, sest laps on emakeeles olevaid häälikuid kasutades saanud positiivset tagasiside. Teisi häälikuid on vanemad ignoreerinud. Õppimisteooria kohaselt on kõige olulisem lastega palju ja õigesti rääkida ning nende juttu pidevalt parandada. *Kõneorgani teooria. Selle koolkonna esindajate meelest ei mängi valikuline positiivne tagasiside keele omandamisel erilist rolli, sest lapsel on kaasasündinud teadmised keele kohta, mida ta veel kasutada ei oska. Lapsed moodustavad ka selliseid lauseid, mida nad kunagi kuulnud ei ole, näiteks telegrammistiilis rääkimine. *Kognitiivne teooria
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
Arengupsühholoogia 04.02. Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega. Püütakse näha arengu kujunemist läbi mõtestamise. Peab olema loogiline süsteem, mis peab põhinema reaalsusele. Meetodid on need instrumendid, mida me kasutame teooria paika panemiseks (kvalitatiivne/kvantitatiinve). Kui meetod ei sobi, siis pole mõtet edasi tegutseda (nt: koolis tehakse õpetajate ees kooli hindamist ja tulemuseks on, et kool on väga hea = tulemus võib olla väär). Tööstusrevolutsioonist alates võib rääkida arengupsühholoogia tähtsuse kasvust. Paljud uuringud on sellised, kus ennustatakse inimeste käitumist. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud: meditsiin, filosoofia, pedagoogika, ajalugu. Arengubioloogia (põhineb evolutsiooniteoorial) – tuumaks on kolm põhiprobleemi: 1 Eristumine ehk differentseerumine – toimub areng; muutub kuju, suurus (nt rakk) 2
, miks?, millal?, ja kasutavad liitlauseid. Hakkavad pidevalt miks? Küsima. 34 aastase lapse jutus esineb sageli ülereguleerimist laps teeb vigu, mida ta enne ei teinud. See näitab, et ta hakkab tundma grammatikareegleid, kasutades neid ka erandsõnadel. Kahel esimesel eluaastal on laste keeleoskuses suured individuaalsed erinevused. Kolmeaastaselt hakkavad need vähenema ja 45 aastastel näib olevat kadunud. Keele omandamise teooriad 1) Õppimisteooria - keel õpitakse ära - looja Skinner - keele õppimine põhineb meeldejätmisel, harjutamise, jäljendamise, kinnitamisel (lastega peab rääkima palju ja õigesti). Kriitika - ei seleta, kuidas kõigil lastel esimesed etapid samasugused on. 2) Chomsky - kaasaja intellektuaal nr 1. Keeleorgani teooria - inimesel on keele omandamiseks pärilikud eeldused. Inimajus on eriline organ, mis võimaldab ringi käia keelemärkidega,
kategooria piirid pole selged. Prototüübiteooria Kategooriad esitatakse prototüüpidena Iseloomulikud tunnused Liikmete tüüpilisus Probleemid: kõigil mõistetel pole prototüübilisi omadusi; liigselt suur rõhk tajul; esitused on nii prototüüpidena kui defineerivate tunnustena; tähtsad ka mõistetevahelised seosed Kõigepealt prototüüpidel põhinevad seosed, hiljem defineerivatel tunnustel Keele omandamise teooriad: 1) Õppimisteooria (Skinner): Mudeldamine üritatakse kellegi järel midagi sõna-sõnalt öelda Imiteerimine tehakse järele kõnemaneeri või stiili. Harjutamine Valikuline kinnitamine õigesti öeldud sõnu korratakse, et need kinnistuks 2) Kaasasündinud keeleomandamismehhanism (Naom Chomsky) rääkima hakkamine on kaasasündinud Kriitiliste perioodide hüpotees - bioloogiliselt determineeritud ajavahemik(2,5-12a), mil organism on eriliselt valmis mingi vastuse omandamiseks K. Lorenz
annaabi.ee 
50 punkti
~ 4 lehte
210 laadimist
1 arvamus 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid