Biheivioristlikud õppimisteooriad Biheiviorism · 20. sajandi alguses tekkinud psühholoogia, sotsioloogia, etoloogia ja kasvatusteaduse suund · Teooriate loomisel puudus piir inimese ja looma käitumise vahel, enamus katseid läbi viidud loomadega Viide? Mis on õppimine ? · Protsess, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes suhteliselt püsivad muutused (Krull, 2000) · Õppimise peaeesmärk-kohaneda elukeskkonnaga(J. Dewey 1859-1952) Tahtlik ja tahtmatu õppimine · Tahtlik õppimine - uut informatsiooni püütakse omandada teadlikult · Tahtmatu ehk kaasnev õppimine - tegemist teadvustamata protsessiga (Krull 2000) Õppimise põhiajendid · Hedonistlik motiiv - kõrgemate organismide kaasasündinud võime vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi · Tunnetuslik motiiv - sisemine aktiivsus, mis väljendub huvi tund...
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Humanitaarained Kadri Sado Õppimise kognitiivsed ja konstruktivistlikud käsitused Referaat Juhendaja: Inger Kraav Tartu 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 1.Kognitiiv- informatsiooniline õppimisteooria.............................................................................. 4 2.Orienteerumisrefleks................................................................................................................. 4 3.Sensoorne register..............................
Konstruktivism · Konstruktivism kasvas välja kognitiivsetest teooriatest 1980 - 1990. aastatel ning seda peetakse õppimise tulemuslikkuse seisukohast kõige efektiivsemaks. · Konstruktivism vaatles, kuidas õppijad mõtestavad oma kogemusi. Õppimine ei ole enam teadmiste vastuvõtu protsess, vaid sisemine tõlgendamise protsess. Inimesed õpivad mõtlemise ja kogemuste koosmõjul ning sellele järgnevate keerukamate kognitiivsete skeemide arendamise kaudu ehk õppija konstrueerib teadmised, tuginedes oma varasematele kogemustele ja teadmistele. · Konstruktivistid näevad õppimist individuaalse protsessina, mille käik ja tulemused on alati erinevad, lähtudes õppija maailmapildist. Teadmised omandatakse kõige efektiivsemalt, kui nad on hõivatud nende teadmiste loomisega ning õpilased on pigem õppeprotsessi aktiivne oas, mitte tühi anum, mida teadmistega täidetakse. Õppimine on õppija...
TARTU ÜLIKOOL Usuteaduskond Kätlin Liimets Kognitiiv-informatsiooniliste õppimisteooriate üldiseloomustus. Informatsiooni töötlemine ja säilitamine erinevates mälustruktuurides. Metakognitsioon ja selle roll mõtlemises. Referaat Juhendaja: Ingrid Raudsepp Tartu 2012 Sisukord 1. Kognitiiv-informatsiooniliste õppimisteooriate üldiseloomustus...........................................3 2. Informatsiooni töötlemine ja säilitamine erinevates mälustruktuurides................................. 5 Sissejuhatus Õppimise puhul on tegemist keerulise ja mitmekülgse psühholoogilise nähtusega. Siit on üsna kerge jõuda ka lähenemiseni, mis pole ühene ehk täna...
informatiivsemad sõnad, öeldakse, et laps räägib telegrammistiilis. Nt veel juua. Kõne arengu teooriad ja põhiväited *Õppimisteooria. Selle teooria pooldajate arvates omandatakse keel mudeldamise, matkimise, harjutamise ja tagasiside kaudu. Üheksakuuse lapse lalin meenutab rohkem emakeelt kui neljakuuse lapse lalin, sest laps on emakeeles olevaid häälikuid kasutades saanud positiivset tagasiside. Teisi häälikuid on vanemad ignoreerinud. Õppimisteooria kohaselt on kõige olulisem lastega palju ja õigesti rääkida ning nende juttu pidevalt parandada. *Kõneorgani teooria. Selle koolkonna esindajate meelest ei mängi valikuline positiivne tagasiside keele omandamisel erilist rolli, sest lapsel on kaasasündinud teadmised keele kohta, mida ta veel kasutada ei oska. Lapsed moodustavad ka selliseid lauseid, mida nad kunagi kuulnud ei ole, näiteks telegrammistiilis rääkimine. *Kognitiivne teooria
Oskab vastata küsimustele kes? kus? mis? Oskab vastata jah-ei küsimustele · 3-aastaselt kasutab liitlauseid Oskab vastata küsimustele kuidas? miks? millal? Hakkab pidevalt küsima miks? · 3 4-aastase jutus sageli ülereguleerimist teeb vigu, mida varem ei teinud kasutab grammatikareegleid ka erandsõnadel (,,Isa tulis") · Kolmeaastastel hakkavad keeleoskuse suured individuaalsed erinevused kaduma Keele omandamise teooriad Õppimisteooria · Keele õppimine põhineb mudeldamisel, imiteerimisel, harjutamisel ja valikulisel kinnitamisel (sarrustamisel) · Vanemad sarrustavad neid lapse häälikuid, mis on emakeeles olemas, teisi ignoreerivad · Vanemad kiidavad õige sõna ütlemise eest, vigade korral parandavad · Lastega on oluline õigesti ja palju rääkida, nende vigu parandada Õppimisteooria kriitika · Lapsed, kes ei imiteeri teiste juttu, et jää eakaaslastest kõne arengus maha
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Eripedagoogika õppekava Sally Lepik KOGNITIIVSETE ÕPPIMISTEOORIATE KUJUNEMINE JA OLEMUS. KOGNITIIV-INFORMATSIOONILISTE ÕPPIMISTEOORIATE ÜLDISELOOMUSTUS referaat Juhendaja: Liina Lepp Läbiv pealkiri: Kognitiivsed õppimisteooriad Tartu 2011 Kognitiivsed õppimisteooriad 2 Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ........................................................................................
31.08 W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879.aastal Leipzigi ülikoolis S. Freud (psühhoanalüüs) Neofreudistid: Adler(individuaalpsühholoogia), Fromm (psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekord), Erikson(psühhosotsiaalne areng), Jung(analüütiline psühholoogia) Biheiviorism: Watson (sisend-must kast-väljund), Skinner (radikaalne biheiviorism, operantne tingimine), väikese Alberti eksperiment rotiga Humanistid: Rogers (empaatia ja valikute olulisus), Maslow (theory of human motivatsion, vajaduste hierarhia) Kognitiivne psühholoogia: termin kognitiivne pärineb U. Neisserilt Pavlov kindel tingimine - tingitud ja tingimata stiimul - katse koera ja vilega 07.09 Cage- ajalukku kirjutatud tänu oma äärmiselt ebatõenaolisele surmast pääsemisele raske õnnetuse tagajärjelt. Gall- frenoloogia alusepanija Stroopi efekt Eugen Aserinsky märkas kiirete silmaliigutuste perioode(Rapid Eye Movement-REM) Berger-enne operatsiooni nähti p...
Operantne tingimine- vajadus reageerida keskkonnale kindlal viisil. -Nimetatakse ka stiimul-reaktsioon õppimiseks.(Õpilane jätab meelde teatud tegevusest saadud kogemuse. Näiteks luuletuse päheõppimine ning ilmekalt esinemine andis õpilasele positiivse hinde, õpetaja ning klassikaaslaste tunnustuse. Seega püüab õpilane järgmisel korral samuti luuletuse hästi pähe õppida ja ilmekalt esitada, et saada uuesti positiivset hinnet ja teiste tunnustust. Väga paljud õpilased teevadki kodutöid just tunnustuse saamise eesmärgil) Siinjuures tuleb õpetajatel meeles pidada, et tasuna või kinnitusena toimib vaid see, mis on õpilasele meeldiv ja ihaldatav. Näiteks tundi pidevalt segav õpilane võib kannatada suhtlusvaeguse või tähelepanupuudumise all ning on valmis taluma õpetaja pahandamist, et saavutada vaid olukord, kus keegi temaga tegeleks. Sama kehtib ka õpetajate puhul. Õpetajad räägivad pikemalt ja entusiastlikumalt nendest asjadest, mis õpilas...
RETSENSIOON MAAJA VADI RAAMATULE “ORGANISATSIOONIKÄITUMINE” (TÜ KIRJASTUS, 1995) Olles tutvunud mõningate retsensioonidega, mis antud raamatu kohta kõike muud, kui positiivset sisaldasid, tekkis küsimus: kas “Organisatsioonikäitumine” on tõesti vaid üks suur läbikukkumine? Ehk siiski leidub siin midagi meeldivat ja asjalikku? Ja leiduski! On tore, et tegu pole järjekordse “self-help”-raamatuga. Oleks ju üsna ahvatlev olnud pealkirjastada raamat stiilis “Saladused, mida iga juht oma alluvate kohta peaks teadma” või “Ärge haletsege, hakake mõjutama”. Kindlasti oleks tegu olnud bestselleriga, kui autor oleks sissejuhatavas osas lubanud, et käesolev kirjutis saab seda lugeva juhi jaoks alluvate tarvitamise õpetuseks vms. On meeldiv tõdeda, et Vadi pole läinud seda teed, vaid on kirjutanud igati asjaliku raamatu, mis on juba leidnud oma ni ﾚ i ja lugejaskonna...
HTPK.02.112. Põhimõisted õppimisteooriate ja õppimise tingimuste kohta Õppimisteooriad Biheivioristlikud õppimisteooriad 1. Keda väljapaistvatest pedagoogidest võib pidada tänapäevaste õppimiskäsitustele aluse panijaks? J. Dewey (1859–1952) kui kaasaegse õppimiskäsituse rajaja. 2. Kas inimesed omandavad valdava osa oma teadmisi ja oskusi tahtlikult või tahtmatult? Valdava osa oma teadmistest ja oskustest omandavad inimesed tahtmatult. 3. Millised on kolm õppimise põhilist ajendit ehk motiivi keskkonnaga kohanemise kontseptsioonist lähtudes? 1) Hedonistlik motiiv – kõrgemate organismide kaasasündinud võime vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi või kannatusi, ning eelistada tegevusi, toovad kaasa meeldivat. 2) Tunnetuslik motiiv – sisemine aktiivsus, mis väljendub (kõrgematel arengutasemetel) huvi tundmises ümbritseva maailma vastu. ...
Skisoidne isiksus on iseenesest-küllaldane ja üksik. Teistest arvab, et tulu nendest ei ole tüli on. Veendumuste põhjal saame konstrueeruda inimese kognitiivse tegevuse mehhanismi kuidas ta valib, töötleb ja väljastab infot, kognitiivse mehhanismi põhjal tema nähtava tegevuse- mida ta teeb või ütleb. Nad hoiavad teistest distantsi, ta naudib üksinda olemist. Nähtava tegevuse mõju keskkonnale, ennekõike teistele inimestele , hakkab andma tagasisidet. Õppimisteooria seisukohalt on oluline motivatsioon, aga seda skisoidil sotsiaalsete vilumuste õppimiseks ei ole, ta ei soovigi suhelda. Isiksuse profiil NEO-PI mudeli järgi SNAPi dimensioonidest haaravad skisoidest isiksust sotsiaalne isolatsioon ja emotsionaalne külmus, mis korreleeruvad negatiivselt NEO-PI ekstravertsusega vastavalt, peale selle on isolatsioonil korrelatsioon ka neurotismiga.
Kokkuvõte peatükist Allik, J., Luuk, A., Harro, J., Häidikind, jt. raamatust 1 Psühholoogia gümnaasiumile KEEL JA KÕNE (Keeleline areng) .Keele omandamise teooriad. ÕPPIMISTEOORIA: keele õppimine põhineb mudeldamisel, imiteerimisel, harjutamisel ja valikulisel sarrustamisel ehk kinnitamisel. Kõne arengu seisukohalt on oluline lastega palju ja õigesti rääkida, nende vigu parandada. Vanemad kinnitavad neid lapse öeldud häälikuid, mis on emakeeles olemas ja teisi ignoreerivad, seega pole neljakuulise lapse häälitsustes märgata emakeele mõju, kuid 9-kuune kasutab just emakeele häälikuid. Teooria vastuargumendid:
Kõne on inimeste oluline väljendusvahend. Kõne on ka suhtlemisviisiks inimeste vahel. Lapse kõne arengu kohta on erinevaid teooriaid. Järgnevalt tulebki lähemalt juttu lapse kõne arengust ja kõne arengu teooriatest. LAPSE KÕNE ARENG Lapse esmaseks eneseväljenduse viisiks on Ray Cattelli meelest nutt. Nutt on ellujäämise seisukohalt vaga oluline selleparast, et vastsündinu ei suuda ennast ise aidata. Cattelli väitel on kindlad nutu rekvisiidid olulise tähtsusega lapse kõne arengus. Näiteks korduvate hääle- või helipursete rütm ning erinevad helikõrgused, mis saavutatakse häälepaelte vibratsiooni abil. Lapse kõne kujunemise eelduseks on ka mitteverbaalne suhtlemine täiskasvanutega (Veisson, Veispak 2005:43). Et laps üldse kõnelema hakkaks, on tarvis temaga rääkida (Niiberg 2007:9). Kolmanda elukuu alguses hakkavad lapsed nutmise kõrval koogama ehk täiskasvanute jutule vastu häälitsema või ise nendega häälitsedes kontakti võtma. La...
Kognitiivne õppimine On olemas kaks õppimisteooria liiki: *biheivioristlik ja *kognitiivne. Lähemalt tuleb juttu kognitiivsest õpiteooriast. Kognitiivse õppimisteooriaga on seotud sellised isikud- Tolman, Rescola, Kamin, Seligman(1950.ndatest). Kognitiivse õpiteooria järgi on õppimises keskne koht info sisemisel ümbertöötamisel, mille tulemusena omandab inimene info vastuvõtuks, lahtimõtestamiseks ja probleemide lahendamiseks tarvilikke sisemisi mudeleid. Õppimise kognitiivset protsessi võib vaadelda ka vaimse tegevuse operatsioonide jadana: enesehäälestamine, tähelepanu koondamine, tajumine, teabe vastuvõtt, teabe mõistmine, meeldejätmine, meeldetuletamine, õpitu kasutamine, lõplik omandamine. Lühidalt võib öelda, et kognitiivne õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. Kognitiivse õppimise tunnused: *uue käitumise omandamiseks piisab ka selle ühekordsest nägemisest, *nähtu jäljendamine ei pea toimuma kohe, vaid siis kui on sobi...
Käitumuslik teooria Biheivorism Referaat 2011 Biheivorism Sõna biheivorism tuleneb inglise keelsest sõnast behavior käitumine. Tegemist on psühholoogia suunaga, mis keskendub teadvuse jälgimise asemel ,,välisele" käitumisele, eriti sellele, kuidas käitumisviise õpitakse. Käitumine jaguneb põhiolemuselt kaheks: omandatud , õpitud ja kaasasündinud, instinktiivne. Omandatud käitumist käsitatakse vastusena stiimulile: mingi sisemine või väline nähtus põhjustab organismi vastureaktsiooni valemiga S (stiimul) R (reaktsioon). [1] Idee arendajad täiendasid olemasolevat teooriat, väites, et reaktsioon sõltub peale stiimuli ka vahendavatest muutujatest (vajadustest, harjumustest jms) SVR. Termini biheivorism autor on ameerika psühholoog John B. Watson. Oma artiklis "Psychology, as behaviorist views it" aastal 1913 kirjutas Watson, et biheivorism on loodusteaduste eksperimentaalne haru ning selle teoreetiline eesmärk on k...
Kasvatustöö ja probleemid HTPK.02.101 Probleemsituatsiooni analüüs Valitud seletuskirjas ilmneb selgelt, et tegemist on käitumisprobleemiga. Liigituse järgi kuulub seesugune käitumine agressiivsuse alla. Sõna agressiivsus tuleneb ladina keelsest sõnast ,,agressio", mis tähendab peale tungimine. Psühholoogilises sõnastikus aga: motiveeritud destruktiivne käitumine, vormidele ja reeglitele mitte vastav käitumine ühiskonnas, tuues kaasa füüsilist ja moraalset kahju inimestele, kahjustades ka rünnatavaid (elus ja elutuid) objekte. Kaklemise kui agressiivse käitumise ilmnemise protsent probleemsete indiviidide puhul on 66%. Agressiivne käitumine ehk agressiivsus on vaenulik ning tahtlik rünnak kellegi või millegi vastu. Agressiooni käigus tehakse haiget või valu teisele inimolendile ning seega on tegemist vägivallaga. Agressioon võib olla nii füüsiline (väg...
Lloyd De Mouse psühhogeneetiline teooria 1.Infantitsiidne periood (kuni IV saj., mil võeti vastu seadus laste puutumatuse osas) senini suhtuti lastesse kui asjadesse, orjadesse. Valiti, keda hoida elus, keda hukata. 318aastal keelas Konstatinus laste tapmise. 374 a. alates hakati ka lapsi inimesteks pidama 2.Hülgamise stiil varajane kristlus (IV-XXIII saj.) lapsed vanematele kui vahendid. Tavaline oli, et lastest püüti vabaneda. Kloostrid kasvatasid tihti lapsi üles. (M. Pik ,, Gormengasti kindlus") selles raamatus inglise rituaalidest ja tavadest kasvatamisel. Laps ei tähendanud tol ajal seda, mis praegu, vaid oli ,,lolli" sünonüümiks ei peetud täisväärtuslikeks. Kui laps juba suutis ise süüa ja käia, oli ta täiskasvanute maailma liige. Kuigi lapse sünd oli suursündmus, elati surma kergelt üle. Laps oli inimene 7a. 3.Ambivalentne stiil (XV-XIII saj) hingeliselt ei ole veel valmis inimene. Iseloomu voolimine. Õppimine võrrelda...
Tunnetuspsühholoogia konspekt ,,Psühholoogia gümnaasiumile"põhjal (MÄLU, MÕTLEMINE, PROBLEEMIDE LAHENDAMINE, KEEL) Mälu · Lühimälu o Mõni sekund kuni pool minutit o Max 9-10 meeldejäetavat ühikut o Lühimälus korraka 7-/+2 järjestikust elementi o KÄNKIMINE- materjali ümber organiseerimine lihtsamateks tuttavateks ühikuteks, 'pakkimine' , saab suurendada ühe mäluühiku mahtu, kuid mitte ühikute arvu. · Pikaajaline mälu o Pikaajalise mälu maht mõnede teadlaste sõnul piiramatu · Semantiline mälu o Üldised faktilised teadmised maailma kohta o Materjal ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega o Aktiveerub otsmikusagara vasak pool ja oimusagara sisemine osa · Episoodiline mälu o Mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde o Episoodiline mälu a...
ÕPITEOORIATE VÕRDLUS ja LÜHIKOKKUVÕTE BIHEIVIORISTLIK SUUND Plussid Probleemid tegevus on kontrollitav ja juhitav valmisteadmised objektiivne hindamine pinnapealsus (õpetamises, hindamises) kiire faktiomandamine autoritaarsus, ühesuunalisus mõõdetavus faktid ei seostu kogemusega käsitleb mehhaanilist õppimist ei hinnata protsessi õpetajal lihtne õpeprotsessi juhtida õppija passiivsus, õppija vastutus madal süsteemsus isiksust ei arvestata teaduslik teadmine ei nõuta õpetajalt innovaatilisust väline motivatsioon õppija ei loo seoseid mälu treenimine KOGNITIIVNE SUUND Plussid Probleemid teadlikkus tõlgendamine valmismudeleid ei ole loovus hinnangu subjektiivsus individuaalsuse arvestami...
Imikuiga ja lapsepõlv 24.09.2016 Füüsiline ja sensomotoorne areng imikueas: Imikueas inimlapse ebaküpsus on ilmne, kui me vaatleme otseselt aju. Luuakse imiku ajus uusi närviühendusi ja kõrvaldatakse vanu niisuguse jahvatava kiirusega nagu 100 000 ühendust sekundis. Kuid isegi sünnihetkel on imiku ebaküps aju valmis paljude tegevuste juhtimiseks. Näiteks töötavad imiku meeled üsna hästi – lapsed eristavad eri kõrguse ja valjusega hääletoone ja eelistavad varakult ema höölt tundmatu naise hääle Vastsündinu nägemistaju pole veel täiesti välja arenenud: näevad vastsündinud u 30 cm kaugusele (imetava ema näeo kaugus) Nad eristavad hästi eredust ja värve ning suudavad silmadega jälgida liikuvaid esemeid Vastukaaluks vastsündinu suhteliselt arenennud sensoorsetele võimetele on imikutel algul vähene kontrollvõime kehaliste liigutuste üle. Nad siputavad kohmakalt ega suuda pead püsti hoida. Kuid neil on hulk tähtsaid reflekse, sealhulgas ka h...
KEEL on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. *KEEL ja KÕNE (suuline ja kirjalik) KEEL on: - konstruktiivne ja loov - struktueeritud - mõtestatud - osutav - inimeste vaheline suhtlemine Retseptiivne kõne – saame aru Ekspressiivne kõne – seletame KEELE STRUKTUUR - foneemid: eristatavad heli kategooriad (väikseim tähendusega häälikuüksus õ) - morfeemid: väiksemad tähendust kandvad keeleühikud (nt ba, da) - sõnad - fraas - lause KEELE SISU *leksikaalne *semantiline *süntaktiline SÕNADE TÄHENDUS - mõiste - kategooria - klassifitseerimine - kognitiivne ökonoomia MÕTETE ESITAMISE KOLM TASET - superordinaalne - baastase - subordinaalne DEFINEERIVATE TUNNUSTE TEOORIA - algelemendid: tunnused (kõikidel objektidel, mida tajuma, on teatud tunnused) - sefineerivad tunnused: tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet - objekti kuulumine mõiste alla kindel ja selge - mõisted asetsevad hierarhiliselt PROB...
Hälbiva käitumise sotsioloogia Tallinna Ülikool 2012 I. 1. loeng sissejuhatav loeng Hälbiva käitumise vastand on normaalne käitumine. Norm on ühiskonna poolt loodud käitumisreegel väljendab ootusi käitumise suhtes. Kui inimesed käituvad ootuste kohaselt st vastavalt mingile normile, nimetatakse neid konformseteks. Kui inimesed ei käitu ootuste kohaselt, nimetatakse neid hälbivateks. Hälbivus norme eirav käitumisviis. Normaalsus on suhteline. Iga käitumisviis võib saada erinevaid hinnanguid. Arusaamine normidest ja hälbivusest on inimeste kollektiivse tegevuse tulemus. Émile Durkheim: miski pole iseenesest paha, vale ega hälbiv sotsiaalset käitumist tuleb tõlgendada kontekstist lähtuvalt. Seega on see sotsiaalsest konstrueeritud. Hälbivus on suhteline. Normid sõltuvad ajast, kohast ja grupist --> ajalooline dimensioon, kultuuriline dimen...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse Instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool EETILINE JUHTIMINE Referaat õppeaines Juhtimine (TMO0010) SISSEJUHATUS Viimase kümne aasta jooksul on ettevõtete eetilisusele pööratud järjest rohkem tähelepanu. Elu näitab, et majanduslikult edukamad on ettevõtted, kes on eetilisemad. Nendega koostöö tegemiseks peame ka ise eetilised olema. Ka ülikoolides pööratakse järjest rohkem tähelepanu juhtimise eetilisusele. Samas teadus eetilise juhtimise kohta on veel väga noor. Antud teema tundus aktuaalne ja huvitav. Valisime sellise teema kuna soovisime välja selgitada, kuidas ettevõttes eetilisuse taset tõsta. Samuti soovisime me teada mis mõjutab eetilist juhtimist ja mis kasu e...
Pedagoogiline psühholoogia Ajalugu Eve Kikas Mis on pedagoogiline (haridus)psühholoogia? · Psühholoogiaharu, mis rakendab psühholoogia teadmisi hariduse sfääris · Erinevus koolipsühholoogiast Sisuline Terminid · Rõhuasetus on õppimise ja õpetamise protsesside uurimisel. Teadmised õppimise ja arengu seaduspärasustest · Otsitakse võimalusi, kuidas õpilasi efektiivsemalt õpetada. Ajalugu · Teadusliku pedagoogilise psühholoogia algusajaks loetaks 19.saj lõppu · William James (1842-1910) oli funktsionalist, kes uuris ka praktilisi probleeme. Raamat "Talks to Teachers" (1899) · PP seisab teooria ja praktika vahepeal: psühholoogia teadus, haridus kunst, PP ühendab neid, ülesandeks teooria praktikasse rakendamine · Õpetas õpetajatele psühholoogia aluseid, rõhuasetusega tegevusel, kohanemisel, kirjutas mälust ja tahtest · Rõhutas eeskuju ja ...
..), 7) Loovus vs stagnatsoon (täiskasvanuiga), 8) Integraalsus (terviklikkus) vs meeleheide (hiline täiskasvanuiga) 24. Keele omadused- Konstruktiivne ja loov, Struktureeritud, Mõtestatud, Osutav, Inimestevaheline suhtlemine ja struktuur – Foneemid, Morfeemid, Sõnad, Fraas,Lause Mõisted: 3 taset: superordinaalne tase(mööbel), baastase(tool), subordin tase(kiiktool, tugitooljne) Keele omandamise teooriad: Õppimisteooria (Skinner)- Mudeldamine, Imiteerimine, Harjutamine, Valikuline kinnitamine, Suhtlemise ja hoidekeele osatähtsus. Keeleorganiteooria ( Noam Chomsky) - Inimese keelevõime on kaasasündinud, Inimese ajus on vastav keeleorgan Kriitiline periood keele arengus ( Eric Lenneberg) 1.-1,5 a kuni puberteedini- Sotsiaalse isolatsiooni tulemuseks on vaimne mahajäämus, Võõrkeele õppimiseks soodsam 3-6.a Defineerivate tunnuste teooria,- Algelemendid – tunnused,
Keel on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. · keel · kõne suuline / kirjalik Keele omadused · Konstruktiivne ja loov · Struktureeritud · Mõtestatud · Osutav · Inimestevaheline suhtlemime Keele struktuur · Foneemid · Morfeemid · Sõnad · Fraas · Lause · Leksikaalne sisu · Süntaktiline sisu · Semantiline sisu Keele omandamise teooriad · Õppimisteooria (Skinner) · Mudeldamine · Imiteerimine · Harjutamine · Valikuline kinnitamine Defineerivate tunnuste teooria · Algelemendid - tunnused · Defineerivad tunnused: tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet · Objekti kuulumine mõiste alla kindel ja selge · Mõisted asetsevad hierarhiliselt Prototüübiteooria · Kategooriad esitatakse prototüüpidena · Iseloomulikud tunnused · Liikmete tüüpilisus Lapse kõne areng
Kategooriad eristatakse protitüüpidena Iseloomulikud tunnused Liikmete tüüpilisus Prototüübiteooria probleemid: Kõigil mõistetel pole prototüübilisi omadusi Liiga suur rõhk tajul Esitused nii prototüüpidena kui defineerivate tunnustena Tähtsad ka mõistetevahelised seosed Keele omandamise teooriad: Õppimisteooria (Skinner)- elusolendid õpivad luues assotsiatsioone või sidemeid oma kogemuste, mõtlemise ja käitumise vahel Mudelamine- lapse puhul ta kordab vanema öeldut Imiteerimine- lapse puhul matkib ta täiskasvanu tegevust Harjutamine- vajalike võtete kordamine Valikuline kinnitamine o Kaasasündinud keeleomandamisemehhanism (Noam Chomsky) Rääkima hakkamine on kaasasündinud omadus;
oArengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus on pärilikkuse ja kultuuri roll arengus Temaatiline jaotus: füüsiline, motoorne, kognitiivne (intellektuaalse funktsioneerimise) ja sotsiaal- emotsionaalne areng. Kronoloogiline jaotus: · imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - infancy · varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) · keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) · murdeiga (12.-19. eluaasta) · varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) · keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) · hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) · vanuriiga (70+) Kultuurierinevused: Kas sotsialisatsiooni eesmärgiks rohkem seotus teiste inimestega või iseseisvus ja eneseteostus? On kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele. Varieerub ka mänguasjade arv, raamatute arv. Vastsünd...
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia on teadus, mus uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Psüühika on individuaalsele kogemusele toetuv käitumist organiseerivate protsesside süsteem. Jagunevad: protsessid, seisundid ja omadused. Psühholoogia harud isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Isiksusepsühholoogia- uuritakse inimesi üksteisest eristavaid omadusi, kuid ka seda, kuidas need omadused moodustavad just selle ainukordse isiksuse. Sotsiaalpsühholoogia- suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru. Arengupsühholoogia- uurib inimese arengut alates viljastamisest emakas, lõpetates inimese surmaga. Arengupsühholoogia püüab aru saada inimese arengu mehhanismist - mis on see jõud,...
Ajalugu Mille poolest on tuntud Gustav Fechner? Gustav Theodor Fechner 1801-1887 psühholoogia sünd 1850 formuleeris psühhofüüsika kui teaduse, mis tegeleb sellega, kuidas inimese vaim on seotud asjade maailmaga; mõned peavad just seda päeva psühholoogia kui teaduse sünnihetkeks psühhofüüsika keskseks mõisteks on lävi; keha on seotud hingega leides nende vahel matemaatilise sõltuvuse 1825 - inglite võrdlev anatoomia; 1831 alalisvoolu tugevuse mõõtmise artikkel; 1839 kõrvetab oma silmad subjektiivsete järelkujundite uurimisega; 1851 - Zend-Avesta; 1860 - (59) Elemente der Psychophysik; 1876 - (75) Vorschule der Aesthetik; 1882 - (81) Revision der Hauptpunkte der Psychophysik E. Boring nimetab psühholoogia loojateks Psühhofüüsika rajaja oli Gustav Theodor Fechner (peateos 1860.a.), kes uuris sensoorset tundlikkust (subjektiivse mulje intensiivsust) sel teel, et tegi kindlaks inimeste võime eristada erinevaid stii...
PSÜHHOLOOGID FREUD, Sigmund 19. Sajandi Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. Lõi isiksuse struktuuri- ja motivatsiooniteooria. 3 tähendust: 1. Psühholoogiline teooria. 2. Ravimeetod 3. Kultuuri- ja ühiskonnateooria Tavaliselt jaotatakse Freudi isiksusekäsitlus 2 perioodi: 1. Isiksuse topoloogiline käsitlus (Psüühikas 3 tasandit: TEADVUS- tajumine, mäletamine, tundmine, mõtlemine- kõik see, mida endale teadvustame EELTEADVUS- talletatud kogemus, mida hetkel ei teadvusta, kuid mis võib ise-eneslikult teadvusse jõuda ALATEADVUS- sisaldab käitumise motivatsioonis tähtsust omavat materjali: Primitiivsed tungid Varjatud tunded, suhtumised Mälestused Kompleksid Ihad ja kired Läbitud traumade ja kriiside jäljed) 2. Tungide teooria (Liikumapanevat...
Lapse kõne ja suhtlemise areng Miks uuritakse? *Teaduslikus uurimistöös. *Kliinilises praktikas. *Lapsepsühholoogi igapäevases töös, kuna kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2. eluaastal mõõdetuna), kuid ka lapse arengut teistes valdkondades. Kõne arengu perioodid 3. kuu algul koogamine 4. kuul lalisemine 9. kuu ehholaalia periood 9. kuu asju nimetama 9-24. kuu ühesõnaliste lausungite periood 1.5aastaselt 20-50 sõna 24. kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid 30. kuu umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid 3-4aastastel lastel erandsõnade kasutamisel ülereguleerimine Eesti lapse esimesed sõnad (nimetatud 254 ema poolt) Emme (167) Aitäh (153) nämm-nämm (78) anna (37) issi (33) daa-daa (26) tita (16) kutsu (12) kiisu (12) ai-ai (10) Suured individuaalsed erinevused kuni 3.-4. eluaastani Tüdrukud poistest ekspressiivse keele arengu poolest e...
Kordamisküsimused kontrolltööks. Õppe kavandamise I moodul 2015 1. Õppimise olemus. Õppimise ajendid ja motiivid? Õppimise mõiste ja olemuse erinevaid selgitusi (laiemalt, spetsiifilisemalt) koos põhiliste esindajatega Põhilised õppimise ajendid (motiivid) erinevate õppimisteooriate puhul Õppimine lihtsamal kujul seletatuna on teadmiste, erinevat oskuste ja osavuste koos kasutamine ning omandamine. Õppimine tähendab ka seda , et me kasutame juba eelnevalt omandatud teadmisi selleks, et juurde õppida uusi.1 (teadmiste, oskuste, vilumuste omandamine koolis, sotsiaalse käitumise ja teiste oskuste omandamist nii koolis kui väljaspool kooli ja õpilase emotsionaalse maailma kujunemine). Õpilastel kujunevad õppematerjaliga seoses hoiakud ja emotsioonid, mis ei pruugigi sotstuda otseselt õppeainega. C. Darwin. Tahtlik (teadlikult) ja tahtmatu ...
Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA (Loengukonspekt Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilastele) Kalle Küttis 2011 1 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Tööplaan 2011/12 sügissemester 1. 01.09 AVALOENG Isiksuseteooriad. Testid 2. 08.09 LOENG Isiksuseteooriad 3. 15.09 LOENG. Isiksuse struktuur. Testid 4. 29.09 SEMINAR. 5. 06.10 LOENG. Isiksuse struktuur. SEMINAR 6. 6. 13.10 LOENG Sotsiaalpsühholoogia 7. 20.10 Kokkuvõtlik loeng. EKSAM Jaanuar EKSAM PROGRAMM Isiksuse psühholoogia 1. Mõiste, uurimisaine, isiksuse kirjeldamise mõisted 2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Liev...
Psühholoogia eksami kordamisküsimused I Õppimise olemus 1) Õppimise mõiste. Psühholoogid mõistavad üldjuhul õppimise all protsessi, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes või käitumises suhteliselt püsivad muutused. Õppimise kogemuslikuks baasiks on nii vahetu kontakt välismaailmaga kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Õppimine kui protsess ise ei ole vaadeldav. Õppimisega pole tegemist siis, kui käitumise muutused on tingitud organismi füüsilisest küpsemisest, väsimusest või haigusest. Õppimist ei tohi segi ajada mõtlemisega. Mõtlemine ei kindlusta alati õppimist. 2) Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Õppimine on nii tahtlik kui ka tahtmatu komponent. Tahtliku õppimisega on tegemist siis, kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu ehk kaasneva õppimise korral on enamasti tegemist teadvustamata protsessiga. Valdav ...
Kasvatustöö-ja probleemid Mida tähendab kasvatus? Kasvatus tähendab eesmärgistatud, väljaspoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Millal on inimene kasvatatav? Siis kui inimene pole iseseisvust saavutanud, pole iseseisvaks toimetulekuks elus valmis. Kasvatusiga lõpeb täiskasvanuikka jõudmisega ehk kasvatus toimub lapse- ja noorukieas. Sissejuhatus: põhimõisted 26.september 2011 Kristi Kõiv: ,,Mida teha siis, kui sinu laps..." Abnormal - anormaalne, ,,mitte" normaalne. Normist kõrvalekaldumine olenemata vanusest, sotsiaalsest rollist või arengulisest perspektiivist. Teisisõnu kohanematu käitumine. Acting out behavior - kitsam termin, mis on üks probleemse käitumise liike. See on teatud liiki vaenulik käitumine ehk tahtlik agressiivne käitumine, mille all on veel...
ümberstruktureerimine kasutad vana, et luua uus süsteem. Õppimisega seostuvad muutused hoiakutes, väärtustes, käitumisviisides jne. Uued teadmised seostatakse eneseteadvusega ja metatunnetusega. Õppimine on uue lisamine, olemasoleva reorganiseerimine ja struktureerimine ja uute seoste tekkimine. Uue omandamisel on takistuseks paus; seda tuleb teha järjepidevalt eelduseks ümberstruktureerimisele. Oskused ja teadmised on eraldiseisvad. Keele omandamise käsitlused: Õppimisteooria, nt B. Skinner kinnituse mudel; laps räägib seda, mida on kinnitatud, korratud; ka jäljendamine (mudelõpe). Lapsed räägivad hooldajatest erinevalt. Nativistlik lähenemine, nt N. Chomsky keele omandamine põhineb bioloogilisel dispositisioonil; meil on eriline keeleorgan, mis võkmaldab meil ringi käia keelemärkidega; aju areng on keele omandamise baasiks, kuid keeleorgani aktiveerumiseks on vajalik keelekeskkond; keele areng on
Arengupsühholoogia Arenguteooriad Kristiina Uriko, MSc 2014 Arenguteooriad · Respekteerivad üldist teadmist. Igaühel on isiklik ja üldine teadmine. · On põhimõtteliselt kontrollitavad. Enamik psühhoanalüütilisi teooriaid on halvasti kontrollitavad. · Aitavad organiseerida fakte ja interpreteerida neid. Fakt iseenesest ei oma tähendust. · On vähem keerukamad kui seda on inimene ise. S.t.teooria jätab alati mingid asjad seletamata, sest inimest ei saa ära seletada kuna teist nii keerulist süsteemi kui ta ise · On üldistavad. S.t teooria seletab inimese olemuse neid omadusi, mis on üldiselt enamusel Varased arengukäsitlused Preformatsiooniteooria (17.-18. saj.) metafüüsilise arengu teooria (elusolend on mehe sugurakus täielikult valmis =...
oluline, et lapsega räägitakse grammatiliselt õigesti, mitte laste pudikeeles 3) Lihtsate lausete periood 2.eluaasta teises pooles - siis kui lapsed oskavad rääkida laps valib oma sõnavara valides, kellega ta suhtleb Kaks-keelsete perede lapsed: Omandavad keeled kiiremini; võib aeglustuda grammatika õppimine (ema peab rääkima oma emakeelt) Õppimisteooria ja õppimine: 1) Õppimisteooria (B.Skinner) Operantne tingimine - see mida me kinnitame, see ka kinnitub 2) Nativistlik lähenemine (N.Chomsky) Meil on kaasasündinud keeleorgan (ajus) - vahendab teadmisi See keskus, kuhu info suundub, aktiveerub teatud hetkel - peab olema sobiv keskkond Lenneberg - keel on kõige alus 3) Interaktsionalistlik lähenemine Broca piirkond - kui seal on mingi viga, siis inimene ei saa kõnelda
kolmnurk) ja loomulikeks mõiteteks (asjakohasemad igapäevaelu seisukohalt, udusemad ja raskemini defineeritavad. Esindavad tuttavaid objekte, lihtsamad ja omandavad kogumi iseloomulikke tunnseid. Puuduvad püsivad ja universaalsed defineerimisomadused. Nt laud, lind vms. koosnevad prototüüpibest). Mõisted jaotatakse kolme tasemesse: üldmõiste (mööbel), baastase (tool), spetsiifilisus (tugitool) Keele omandamise teooriad. Õppimisteooria (Skinner – kognitiivne käsitlus) väidab, et keele omandamine järgib kinnituse ja tingimise põhimõtteid. Teooria seisukoha järgi õpivad lapsed rääkima, saades kinnitust selliste häälte tegemise eest, mis lähenevad kõnele (saab emalt kalli, ütleb „mamma“, edasipidi ütleb „mamma“ lootes saada kalli). Läbi vormimise protsessi muutub ajas täiskasvanlikumaks. Kaasasündinud protsessidel
, miks?, millal?, ja kasutavad liitlauseid. Hakkavad pidevalt miks? Küsima. 34 aastase lapse jutus esineb sageli ülereguleerimist laps teeb vigu, mida ta enne ei teinud. See näitab, et ta hakkab tundma grammatikareegleid, kasutades neid ka erandsõnadel. Kahel esimesel eluaastal on laste keeleoskuses suured individuaalsed erinevused. Kolmeaastaselt hakkavad need vähenema ja 45 aastastel näib olevat kadunud. Keele omandamise teooriad 1) Õppimisteooria - keel õpitakse ära - looja Skinner - keele õppimine põhineb meeldejätmisel, harjutamise, jäljendamise, kinnitamisel (lastega peab rääkima palju ja õigesti). Kriitika - ei seleta, kuidas kõigil lastel esimesed etapid samasugused on. 2) Chomsky - kaasaja intellektuaal nr 1. Keeleorgani teooria - inimesel on keele omandamiseks pärilikud eeldused. Inimajus on eriline organ, mis võimaldab ringi käia keelemärkidega,
Sotsiaalne tunnetus ja sotsiaalne käitumine LOENG I - Inimkäitumise sotsiaalne olemus ja käitumiskavatsus Käitumine – the way a person or animal acts of behaves, psühholoogia uurib ka mittevaadeldavaid aspekte Theory of Planned Behaviour Käitumist saab defineerida: - Jälgitav - Tegu millegi suunas millel on 4 komponenti o Tegevus ise – „ma tegin seda“ o Sihtmärk – mille suunas tegu on tehtud o Kontekst – kontekst milles käitumine toimub o Aeg – millal tegu on tehtud - Üsna hinnanguline olukorraga, käitumise muutmine toob kohe muutuse mõnes aspektis Käitumise komponentide üldistatavuse tasemed - Kõige spetsiifilisem on üksikkäitumine – käin paljudes saalides korvpalli vaatamas - Vahepealne/madal/kõrge - Aja laiendamine – käin kuu/6 kuu jooksul paljudes saalides - Kõige kõrgem – käin vaatamas kõiki pallimänge kõikides saalides pidevalt Kui kasut...
kus kogemuste vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused tegevusvõimes. Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad olla ka vastupidised. Tingitus võib välja kujuneda ka üheainsa üleelamise tulemusena. Kõrvaldam
Kasvatustöö ja - probleemid 1.loeng KASVATUS Teadus? On igapäevase mõtlemise täiustamine. Kuivõrd lapsi ehk kasvatavaid on kaasatud kasvatamisse. Kasvatama tuleb sõnast kasvama ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse aidates loomulikku kasvatamist. Järelikult - mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Mis on kasvatus? 1. Definitsioon. Kasvatus tähendab eesmärgistatud väljastpoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Areng järjestikused muutused, mis toimivad organismi elujooksul elu algusest küpsuse saavutamisel kuni surmani. Kasvamine igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine. Kasvamine on puht füüsiline termin. Peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset loomulikku kulgemist, muutus saab toimuda vaid siis, kui miski kasvab suurenevas suunas. ...
Kokkuvõte psühholoogia õpikust 1. Psühholoogia, psüühika, teadvus 1.1. Mis on psühholoogia Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ja avaldumise viise. / teadus inimese psüühikast. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. / organismi sisemuses toimuvad vaimsed ja hingelised tegevused. 1.2. Psüühika ja teadvus Psüühika liigitamine ülesannete/funktsioonide järgi on seni osutunud kõige viljakamaks. Kõige laiemalt võttes on psüühika ülesanne organismi teavitamine ümbritsevas maailmas toimuvast. Selles mõttes võib psühholoogiat nimetada ka teadvuse uurimiseks. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolu seisunditest ja tegudest. Inimene on võimeline peegeldama, mis toimub tema psüühikas, kuid siiski ei põhine inimese ümbritseva maailma tunnetus ja tema käitumine alati teadvustatud tegevusel. Teadvustamata asj...
Keele omadused - Konstruktiivne, loov; Struktureeritud; Mõtestatud; Osutav; Inimestevaheline, suhtlemiseks Keele struktuur Foneemid, morfeemid, sõnad, fraas, laused Mõisted tänu sellele suudab inimene mõtelda ja ennast väljendada. Osad täpselt defineeritud, teised aga laiemad. Mõisteid on väga palju, ja et nendes orienteeruda luuakse süsteeme (nt. Kategoriseerimine) Keele omandamise teooriad · Õppimisteooria (Skinner) · Mudeldamine · Imiteerimine · Harjutamine · Valikuline kinnitamine Defineerivate tunnuste teooria · Algelemendid - tunnused · Defineerivad tunnused: tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet · Objekti kuulumine mõiste alla kindel ja selge · Mõisted asetsevad hierarhiliselt Prototüübiteooria · Kategooriad esitatakse prototüüpidena
*Sofie Telemachoks sai Emile 22.10.2014 Kasvatusteadused Ene-Silvia Sarv PEDAGOOGIKA TEADUS- teooriad- kirjeldab, seletab, juhatab, ennustab FIOLSOOFIA- tähendused, seosed, maailmavaade,väärtused, inim pilt, teadmise olemus KASVATUSTEGELIKKUS- kool, kodu, tänav, filmid, sõbrad ÕPPIMISTEOORIA RAJAJAD *Võgotski- õppimine, sotsiaalne tegevus *Piaget *Gardnier- õpetamisteooriad, õppekavade teooriad Kõik teooriad põimuvad, realiseeruvad. Pedagoogika on kui terviklik rakendusvaldkond. Didaktika on haaranud tänapäeval arvuti, e-õppe, õpilasele on antud kätte võimsad vahendid õppimiseks. Kasvatus sõltub paljustki poliitilistest otsustest.(otsuseid tuleb tihti muuta)
keelemustreid, intonatsiooni, aga tähendust ei ole. -) 10 elukuu: ühesõnaliste lausete periood ehk esimesed sõnad. -) 1,5 eluaasta: paarisõnaliste lausete periood ehk telegrammstiil. -) 2-2,5 eluaasta: keerulisemad laused ja kes-kus küsimustele vastamine. -) 3-4 eluaasta: laps kasutab õigeid reegleid, aga erandeid ei arvesta. * Etapid on individuaalsed, kuid 4-5 eluaastaks on erinevused kadunud. * Kuidas laps keelt õpib kohta on kaks teooriat: -) Skinneri teooria: *) Õppimisteooria: laps õpib keele mudeldamise ja harjutamise kaudu. Oluline on, et lastega räägitakse õigesti ja palju ning vigu parandada. Ei seleta kurtide õppimist ja ülereguleerimist. -) Chomsky teooria: *) Keeleorgani teooria: keele omandamiseks on inimesel pärilikud omadused. Ajus on keeleorgan, mille abil kõneleda ja mõista keelt. *) Keele omandamiseks on teatud kriitiline periood ehk ajus asetsev keeleorgan on tundlik keele arengule
,,Laste arengu mõistmine" Peter K. Smith, Helen Cowie, Mark Blades Esimene osa: Teooriad ja meetodid 1.Arengu uurimine · Nicolas Humprey väitis et teadvus on bioloogiline adaptsioon, mis võimaldab meil kasutada introspektsiooni psühholoogiat. · Süstemaatiliselt teadmisi kogudes ja kontrollitud eksperimente läbi viies saame arendada välja parema arusaama ja teadlikuse meist endist , mis teisiti ei oleks võimalik. Arengu vaatlemine · Charles Darwin kirjutas ühena esimestest lastearengupsühholoogiast. See põhines tema oma poja arengu jälgimisel. · 1920/30 sai hoo sisse laste are3ngu uurimine. Asutati hoolekande instituute. · Durkin arvas et eksperimente tuleks läbi viia laboris, kus laps on keskkonnast eraldatud. · Shaffer tähel...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
