Antiikkirjanduse referaat (0)

Kehra Gümnaasium
Antiikkirjandus
Referaat
Õpilane: Pille- Riin Pleer
Klass: 10.a
Juhendaja: Margarita Kuusmaa
Kehra 2012
Sisukord
Sisukord........................................................................................................................................2
Sissejuhatus...................................................................................................................................3
Antiikkirjandus..............................................................................................................................4
Vanakreeka kirjandus...............................................................................................................5
Vanarooma kirjandus................................................................................................................6
Jumalad..........................................................................................................................................7
Vana-Kreeka jumalad...............................................................................................................7
Vana- Rooma jumalad...............................................................................................................8
Kokkuvõte.....................................................................................................................................9
Kasutatud allikad..........................................................................................................................10
2
Antiikkirjandus
Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonnas kujunenud kirjandust, mille algust tähistavad Homerose eeposed " Ilias " ja "Odüsseia" 8.-7. sajand eKr ning mis sirutub välja hilisantiiki 4.-6. sajand pKr.
Antiikkirjandus jaguneb vanakreeka kirjanduseks ja vanarooma kirjanduseks.
Antiikkirjanduses saavutati kunstiliste kujundite ja stilistiliste võtete suur mitmekesisus . Vanakreeka ja vanarooma kirjanduses eksisteerisid juba peaaegu kõik uusaja kirjanduse žanrid. Paljude žanride ( eepos , idüll, tragöödia, komöödia, ood,  eleegia , hümn, satiir, epigramm , dialoog) nimetusedki pärinevad antiikkirjandusest.
Antiikkirjandusel on tänini esteetilist väärtust.
Antiikkirjandus on vanakreeka ja vanarooma kirjandus .Nimi tuleneb sõnast antiquus, mis tähendab vana ja iidset . Homerosega algab euroopa kirjanduse lugu. Vana- Kreekas toimus 
Mõtterevolutsioon: universumi keskpunkti asetati inimene, mitte jumal. 
Kreeklased lõid  jumalad oma näo järgi, selleni polnud inimmõte enne küündinud.
Jumalatel on normaalne ja täiuslik keha. Olümposel on nende kodu, kus toimub mõnus
perekondlik kooselu.
Kreeka mütoloogia ime seisneb selles, et see on humaannne maailm, milles 
puudub hirmuäratav irratsionaalsus. Jumalad on inimlikult ilusad.
4
Vanakreeka kirjandus
Vanakreeka kirjandus on Euroopa vanim ja ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus. Vanimad vanakreeka kirjanduslikud mälestised pärinevad 8.–7. sajandist eKr. Vanakreeka kirjandus ei tugine teiste kirjanduste kogemusele. Vanakreeka kirjanduse tähtsaimad autorid on  Homeros , eleegia  viljelejad  Tyrtaios,  Solon , Archilochos,  meelika  žanri esindajad Alkaios ja  Sappho  ning antiiktragöödia meistridAischylos,  Sophokles  ja  Euripides .
Sophokles
Sophokles elas aastatel 496-406 eKr.
Sophokles oli üks tuntumaid vanakreeka näitekirjanikke.
Sophokles on tuntud oma tragöödiate (näiteks "Kuningas Oidipus ") poolest. Ta elas Ateenas ja oli  Periklese  sõber. Tegi 123 näidendit, 24 esikohta, mitte kunagi kolmas. Esimest korda astus ta avalikkuse ette pärast Kreeka-Pärsia sõdu, kui ta noorukina esines võidupidustustel.
Homeros
Homeros oli vanakreeka pime laulik , keda peetakse kahe kuulsa eepose  autoriks . Antiikkirjanduse esimesteks meie ajani säilinud mälestisteks on eeposed "Ilias" ja "Odüsseia". Mõlema eepose süžeed on võetud  Trooja sõda käsitlevatest heroilistest muistenditest ning seetõttu oli eeposte sündmustik kaasaegsetele laialt teada.
“Ilias”
"Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat  Joonia  laulikut Homerost.
Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbraPatroklose surma pärast ning Hektori surmast.
Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Viimaseid puudutab teine vanakreeka eepos "Odüsseia". Ilias on kirjutatud Trooja sõja muistendi ainetel. Kreeka ja Euroopa kirjanduslugu algab antiikeeposega "Ilias".
“Odüsseia”
"Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse  Odysseuse  eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 a. eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 12110 värssi. Värsimõõduks on daktüliline  heksameeter .
Põhijoontes loodi "Odüsseia" ilmselt Mükeene ajastul, võimalik et mitmete paralleelselt tegutsenud laulikute-aoidide poolt. Tolle aja valitsejad muutusid pärimuses üleloomulike võimetega kangelasteks, nagu Herakles,  Theseus , Agamemnon ja  Menelaos . Eeposes kujutatav ühiskond on sugukondliku korra lagunemise astmel, orjanduslik kord ei ole veel täielikult välja kujunenud.
"Odüsseia" sisaldab meremehejutte, mille motiive esineb ka teistel rahvastel . 5
Jumalad
Vana-Kreeka jumalad
Muistsete kreeklaste arvates elasid Vana-Kreeka jumalad Olümpose mäel kuldsetes lossides. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Jumalad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Maainimesed austasid aga vähemtähtsaid jumalaid. Järgmiselt on ära toodud tähtsamad jumalad ja jumalannad.
Zeus oli peajumal . Ta oli taeva ja tuulte valitseja. Tema relvadeks olid piksenooled. Sellepärast oli ta kõige võimsam jumal ja inimeste valitseja. Zeusil oli väga palju lapsi, nii jumalannadelt kui ka inimsoost naistelt.
Hera oli Zeusi abikaasa ja ka õde. Ta oli abielunaiste kaitsja. Hera olevat noor ja kaunis kuid mitte veetlev . Ta oli väga armukade , sest Zeusil oli väga palju armukesi, keda ta armastas veel peale Hera.
Hades oli Zeusi vend. Tema valitses allilma surnuteriiki. Ta sümboliks oli granaatõun.
Poseidon oli Zeusi teine vend. Ta oli merede valitseja. Kui ta oli vihane , siis ta tekitas oma kolmhargiga mere peal torme. Kui ta oli heas tujus, siis oli merepeal hea ja rahulik sõita. Ta kutsus esile ka maavärinaid. Poseidoni loomaks oli hobune.
Demeter oli Zeusi õde. Ta oli viljakuse ja viljakasvatuse jumalanna. Põlluharijad pidasid temast väga lugu. Teda kujutati tavaliselt viljapeadega.
Apollon oli Zeusi poeg ja Artemise kaksikvend. Ta oli valguse, ennustuskunsti ja tõe jumal. Tal oli ka kuldset värvi lüüra. Tema hoole all oli muusika ja luulekunst.
Artemis oli Zeusi tütar ja Apolloni kaksikõde. Tema oli jahijumalanna . Ta oli Olümpose üks kolmest neitsilikust jumalannast. Ta oli väga osav kütt ja ta kaitses elavat loodust. Artemise lemmikloomaks oli hirv .
Aphrodite oli Zeusi üks seaduslikest tütardest, kes sündis merevahust. Tema oli ilu ja armastuse jumalanna. Tal oli ka tiivuline poeg nimega Eros. Tema nooled panid armuma igaühe keda need tabasid. Aphroditet kujutati sageli peegli, lillede ja oma poja Erosega.
Hestia oli kodukolde jumalanna. Ta oli ka kolmas Olümpose neitsilikust jumalannast.
Ares oli Hera ning Zeusi poeg. Ares oli sõjajumal. Ta oli julge ja taltsutamatu, aga vähese aruga. Ta oli Aphrodite kallim. Kreeklased eriti teda ei armastanud.
Hephaistos oli sepp ja lonkur. Ta kaitses sepatööd. Ta oli Aphrodite abikaasa. Ta oli ainus inetu jumal, aga ta oli väga heasüdamlik. Talle ei meeldinud väga Olümposel viibida. Ta veetis aega oma sepikojas.
Athena oli Zeusi tütar. Ta oli sõjajumalanna. Athena kaitses sõdureid ja mehi. Ta oli Zeusi peast sündinud täiskasvanuna ja täies varustuses. Ta oli teine Olümpose kolmest neitsist. Ta oli Ateena linna kaitsja. Mõnikord hoidis ta käes võidujumalannat Niket.
7
Vana-Rooma jumalad
Kreeka kunsti ja kirjanduse mõju Roomale oli nii võimas, et Vana- Rooma jumalad muudeti kreeka jumalate sarnaseks ning samastati nendega. Enamik neist jäi siiski rooma nimega. Need olid Jupiter (Zeus), Juno (Hera), Neptunus (Poseidon), Vesta (Hestia), Mars (Ares), Minerva (Athena), Venus (Aphrodite), Mercurius (Hermes), Diana (Artemis), Vulcanus või Mulciber (Hephaistos), Ceres (Demeter).
Kaks säilitasid oma kreeka nime: Apollo (Apollon) ja Pluto (Pluton); viimast aga ei kutsutud kunagi Hadeseks nagu Kreekas. Bacchus (mitte kunagi Dionysos ) oli veinijumal , tal oli ka ladina nimi - Liber .
Kreeka jumalate ülevõtmisel oli lihtne põhjus: roomlastel enestel polnud personifitseeritud jumalad veel lõplikult välja kujunenud. Roomlased olid küll sügavalt religioossed, kuid väikese kujutlusvõimega. Nemad poleks iialgi suutnud luua olümplasi kõigi nende isikupäraste elavate iseloomujoontega. Enne kreeklaste jumalate ülevõtmist olid rooma jumalad ähmased olendid. Neid kutsuti numeniteks. Numen tähendab jõudu ja tahtmist.
Enne kreeka kirjanduse ja kunsti Itaaliasse jõudmist ei tundnud roomlased mingit vajadust kaunite poeetiliste jumalate järele. Nemad olid praktilised inimesed ega hoolinud "sinijuukselistest muusadest, kes laule inspireerisid", või "lüürilisest Apollonist, kes kuldsel lüüral laule lõi", või muust sellesarnasest. Roomlased vajasid kasulikke jumalaid. Üheks tähtsaks "jõuks" oli näiteks see, kes valvas hälli. Teine see, kes hoolitses laste toidu eest. Numenite kohta pole roomalased loonud mingit müüti. Enamikus on isegi nende mees- või naissugu määramata. Siiski olid igapäevase elu lihtsad toimingud tihedasti seotud numentiga, kellelt oodati alati rohkem abi kui kreeka jumalatelt, välja arvatud Demeter ja Dionysos.
Kõige tähtsamad ja lugupeetavamad olid laarid ja penaadid . Igal rooma perekonnal oli laar, kes oli esivanema vaim, ja mitu penaati, kodukoldejumalat. Need olid perekonna oma jumalad, mis kuulusid ainult temale, tegelikult oli nende tähtsus perekonnas kõige suurem, sest nemad kaitsesid ja valvasid kogu kodukollet. Neid ei kummardatud kunagi templis , vaid ainult kodus, kus osa toidust iga eine ajal neile ohverdati. Olid olemas ka avalikud laarid ja penaadid, kes tegid linna heaks seda, mida teised tegid kodudes.
8
Vanarooma kirjandus
Vanarooma kirjandus hakkas arenema 3. sajandil eKr. Vanarooma kirjandus on suuresti mõjutatud vanakreeka kirjandusest. Siiski ei ole vanarooma kirjandus puhtalt koopia vanakreeka originaalist, vaid tal on ka omad eripärad ja spetsiifilised jooned. Oluliseimad kirjanikud on Plautus , Terentius,  Seneca ,  Marcus Porcius Cato, Marcus Tullius Cicero , Julius Caesar , Vergilius, Quintus Horatius Flaccus  ning Pulius Ovidius Naso.
Plautus
Titus Maccius Plautus oli Vana-Rooma komöödiakirjanik. Plautuse kohta puuduvad peaaegu igasugused eluloolised andmed. Ta kasutas oma komöödiate algmaterjalina põhiliselt Vana-Kreeka uuema komöödia tüpoloogiat ja tegevustikke. Plautuse komöödiad on mõjutanud paljusid hilisemaid komöödiakirjanikke - William Shakespeare , Ludvig Holberg , Gotthold Ephraim Lessing,  Carlo Goldoni, Aleksandr Ostrovski.
Marcus Tullius Cicero
Marcus Tullius Cicero oli Vana-Rooma  oraator , riigimees, poliitiline filosoof,  jurist  ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks rooma oraatoriks ja  kirjanikuks . Cicero tegevusega seondub samuti vägagi lähedalt 17.–18. sajandi mõtlejate Locke'i,  Voltaire 'i ja Hume'iteooriad ja vaimne tegevus.
Cicero kõnedest on säilinud 58 kõnet. Kõned on peetud kohtus,  senatis  ja rahvakoosolekul. Sisuliselt jagunevad ta kõned poliitilisteks ja kohtukõnedeks, esimesed on peetud rahvakoosolekul või senatis, teised kohtus.
Seneca
Lucius Annaeus Seneca noorem  oli rooma filosoof, kirjanik ja riigimees. Seneca kirjanduslooming oli rikkalik ja mitmekesine. Ta kirjutas kirju, dialooge , moraliseerivaid traktaate, loodusteaduslikke uurimusi ja peamiselt lugemiseks mõeldud tragöödiaid. Viimased sisaldasid kõlbeliste teemade kõrval müütidest pärinevaid õudusstseene. Tema tragöödiad on hilisemat kirjandust, eriti prantsuse kirjandust tugevasti mõjutanud. Seneca jagas Claudiusele tema eluajal ohtralt meelitusi, aga samal ajal kirjutas ka tema pihta käiva  satiiri  "Jumaliku Claudiuse kõrvitsakssaamine" - "Apokolokynthosis””, mille avaldas alles siis, kui Claudius  41. aastal suri.
6
Sissejuhatus
Valisin selle teema sellepärast, et õpetaja määras sellise teema. Kuna kooliaasta jooksul on vaja läbi võtta palju teemasid, siis õpetaja otsustas jätta antiikkirjanduse ja keskajakirjanduse meie endi uurida. Mina sain referaadi teemaks antiikkirjanduse. Referaat hõlmab nii eesti keele kui ka kirjanduse tundi. Referaadi kirjutan selleks, et saada teada rohkem antiikkirjandusest. Kirjutamist alustan üldiselt antiikkirjandust kirjandust kirjeldavalt . Sellest järgmisena kirjutan kitsamalt kahest kohast, kus antiikkirjandus tekkis. Käsitlen referaadis tuntumaid kirjanikke ning teoseid. Kirjutan pikemalt ka Vana-Kreeka ja Vana-Rooma jumalatest. Referaadi kirjutamiseks kasutan internetti.
3
Kokkuvõte
Antiikkirjandus jaguneb vanakreeka ja vanarooma kirjanduseks. Antiikkirjanduses saavutati kunstiliste kujundite ja stilistiliste võtete suur mitmekesisus.Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonnas kujunenud kirjandust, mille algust tähistavad Homerose eeposed "Ilias" ja "Odüsseia". Kreeka kunsti ja kirjanduse mõju Roomale oli nii võimas, et Vana- Rooma jumalad muudeti kreeka jumalate sarnaseks ning samastati nendega. Enamik neist jäi siiski rooma nimega.
9
Kasutatud allikad
et.wikipedia.org
http://miksike.ee/docs/referaadid2005/vanakreeka_jumalad_karolrahuoja.ht m
http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/6klass/7rooma/jumalad.ht m
http://www.vkg.werro.ee/aivar/91/index.html
10