taevas; muutunud nn. puhkavaks jumalaks ehk deus otiosus´eks, kelle poole pöörduti suurima häda korral. Kolm peajumalat: asteekide hõimujumal, sõjajumal ja päikesejumal Huitzilopochtli; hariduse kaitsja, kultuuriheeros, preestrseisuse kaitsja ja tuulejumal Quetzalcoatl ja viimase vaenlane ja antipood, tüli ja nõiakunsti jumal Tezcatlipoca (Suitsev peegel). Lisaks oli suur hulk viljakuse, viljasaagi ja vihmajumalusi. Neist tähtsaim oli vihmajumal Tlaloc, keda austati Mesetal juba olmeekide ajal. Tema naine oli veekogude jumalanna Chalchihuitlicue, Tlaloci õde viljasaagi jumalanna Chicomecoatl. Lillede jumalanna ja käsitöö kaitsjanna oli Xochiquetzal, maisijumal Centeotl, agaavi ja alkoholi jumal Mayahuel, inimohvritoomise jumal Xipe Totec, tulejumal Huehueteotl. Allilma Mictlani valitses surmajumal Mictlantecuhtli. Viie Päikese müüt. Alguses oli neli ajastut (ehk Päikest), mis kõik hävitati, sest
T la lo c i vih m a jum a la t ja Q ue tza lc o a tl'i s ulg e d e g a m a d u · R e lig io o s ne s üm b o lis m a nna b a im u, kuid a s viid i lä b i m a tus e ta litlus e d ning p õ llum a ja nd us likud te g e vus e d · T e o tih u a c a no d o h ve rd a s id inim e s i ja lo o m i. Ena m a s ti m e h e d ja s is s e tung ija d , lo o m a d e s t o h vrite ks p uum a d , ko tka d , m ürkm a o d Vihmajumal Tlaloc Kunst - müürijoonistused · T e o tih u a c a no d o lid s uure p ä ra s e d m üürile jo o nis ta ja d · Nii e ra m a ja d kui ka a va likud ko h a d o li tä is m a a litud , p ra ktilis e lt o li s e d a ka te rve linn · Jo o nis tus te te e m a d e ks re lig io o n: kujuta ti ts e re m o o nia id , ta va s id , ritua a le · T ä h e le p a n u o n p ö ö ra tud ka inim e s te riie tus e le ja lo o m a d e le
Asteegi sõjaväe üks peamisi ülesandeid oli võimalikult palju vangide võtmine. Vangid ohverdati Tenochtitlani kesklinnas asuvates hiigelsuurtes püramiid-templites. Inimvere ohverdamine oli paljusid jumalaid kummardavate asteekide jaoks oluline. Asteegid uskusid, et inimveri oli jumalate jaoks ainus sobiv toit. Asteekidel oli viis tähtsamat jumalat: Quetsalcoatl sulismadu,viljakusjumal, kes võis moonduda ka tuule- ja eluhinguse jumalaks Eheatliks; Tezkatlipoca, Tlaloc, Chalchihuitlicue ja Huitzilopochtli. Asteegi preestrid moodustasid ühiskonnas erilise klassi. Nad vastutasid keerukate tseremooniate jaohverdamise eest, mida korraldati suurtes templites. Asteekide pealinn oli keskajal üks maailma paremini planeeritud linnasid. Saarel asuvad tänavad ja kanalid paiknesid ruudustikukujuliselt linna keskel asuva hiigelkompleksi ümber, mis koosnes astmikpüramiididest, templitest, paleedest ja aedadest. Linna maismaaga ühendasid kolm teetammi.
Jumalad olid enamasti poolinimesed- poolloomad Teotihuacan- Teotihuacan oli mexico nõos paiknenud suur linn, mille õitseaeg oli peaaegu samal ajal kui oli maajade kõrgaeg.Templite arvu ja ja suuruse jäärgi otsusades võib oletada, et seal valitses teokraatia.Teokraatia tähendas aga seda, et inimesed uskusid/arvasid, et valitseja oli jumal või jumala asemik maapeal.Linna hävitasid välisvaenlased umb. 700 aastal.Tähtsaim jumal oli vihma jumal, kelle nimi oli Tlaloc ehk ,,see kes paneb kõik kasvama". Tolteegid Kesk- ja Põhja Mehhikot asustanud ühendustnimetai tolteekideks. Sellest ajast Põrinevad paljud olulised asteekide religiooni sugemed. Seal oli teokraatia suuresti asendunud militarismiga. Mõlemad nii asteegid kui ka tolteegid tähtsustasid kunimga võimuja sõjameestekasti vastatikust seost tule ja Päikse ja koidutähe omavahelist seost.Asteegid jätkasid ka tolteekide inimohverduste tavasid.. Asteegid -
Mait Kõiv Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid 10.11 Lähis-Ida muinaskultuurid (,,Tsivilisatsioon ja riikluse teke" M.Kõivu ekursus TÜs, ,,Vanaaeg" M.Kõivu ja S.Stadnikovi ekursus TLÜs") Harri Hiiemaa Aafrika Egiptus Sergei Stadnikov Mesopotaamia Amar Annus Egiptus ja Mesopotaamia on kujunenud teineteisest sõltuvalt, suhtlemine toimus enne, kui seal tsivilisatsioon kujunes. Nende vahe on siiski küllalt suur selleks, et neid vaadelda kui erinevaid tsivilisatsioone, mitte ühe tsivilisatsiooni eri osasid. Ei saa öelda ka, et üks oleks teise esile kutsunud, nad tekkisid paralleelselt (4. aastatuhandel eKr). Induse tsivilisatsioon on tekkinud hiljem, Induse tsivilisatsioon ei kujunenud Mesopotaamia tsivilisatsioonist isoleeritult. Ta ei ole Mesopotaamia tsivilisatsiooni üks osa, kuid ta on Mesopotaamia tsivilisatsioonist mõjutatud. Viljaka poolkuu alalt hakkas tsivilisatsioon levima Euroopasse (Egeuse tsivilisatsioon...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
