The Arabian Language Grete Pehk 10.A General · One of the most widely spoken language in the world. · One of the oldest existing language in the world. · The national language in most of the North African countries. About Arabic · There are about fourteen different dialects and language derivatives (tuletised). · It came in use in 7th century. · Arabic is written from right to left. · There aren't any capital letters. · There are 28 letters in the alphabet. Basics · I: ana · You (sl): inta/inti (m/f) · He: huwa · She: hiya · We: nahnu · You (pl): untum/inti (m/f) · They: uhum The Holy Quran Used literature · http://www.kwintessential.co.uk/resources/lang · http://www.al-bab.com/arab/language/lang.htm · http://www.omniglot...
Andid. Lõuna-Ameerikas. Lõuna- Ameerika läänerannik. Colombia, Peruu, Ecuador, Tsiili ja Argentiina. Aeg Elasid umbes 12. sajandist kuni 16. sajandi keskpaigani Viimane inkade linnus vallutati hispaanlaste poolt aastal 1572 Ühiskond Riigikeeleks oli ketsua keel. 1527. aastaks oli populatsioon umbes 20 miljonit Juhtimisvorm: Monarhia Ülemvalitseja tiitel oli Sapa Inka - "Püha Inka", teda peeti päikesejumal Inti otseseks järeltulijaks. Sapa Inca · 14381471 Pachacuti · 14711493 Túpac Inca Yupanqui · 14931527 Huayna Capac · 15271532 Huáscar · 15321533 Atahualpa Pildil: Inkade riigi üheksas valitseja Pachacútec Yupanqui, kes oli võimul aastail 14381471. Ühiskond Rikas ja kõrgelt arenenud impeerium. Keskuseks Cuzco Neil olid suurepärased ehitusoskused. Elasid müüridega kaitstud linnades.
Nad tundsid aga ei kasutanud! Miks? Ei teata, vb nt seepärast, et seal polnud õigeid veoloomi. Inakde arhidektid suutsid ehitada ilma sideaineta suuri templeid, mis nõudis väga head inseneritaipu, tööjõudu ja riiklikku reguleerimist. Inkade kõrgeim jumalus oli taevaolend, kes kandis algul nimetust hiracocha oli juba varasemate aegade jumal. Pachacamak inkade taevajumal. Kõige tähtsam taevakeha Päike. Kujunes päikesekultus. Päiksesjumal Inti (inkade k ,,päike"). Ta oli hõimukaitsejumal. Tähsaimal positsioonil. Jumalatest olid veel tähtsad äikesejumal Illapa. Lisaks tunti ka teisi nt kuujumalanna, vikerkaarejumal, viljakuskultuslik maajumalanna Pachamama. Mamacocha ookeanijumalanna. Maapealne päikesejumala asemik oli keiser (päikese poeg). Kultuse keskus oli pealinnas, kus oli päikesetempel. Töötavad inimesed: ilusamad said erilisema ettevalmistuse (nt liignaised:D). Templiteenistus
Rituaalid Kiviskulptuurid Sügavalt usklikud, tõid Usuelu tagasihoidlikum, (hiigelsuured kivist pead), jumalatele inimohvreid palsameerisid surnuid, jaaguari kujutised, vaigust (uskusid, et jumalad palju jumalaid kummipallid (rituaalne tarvitavad toiduks (tähtsamad päikesejumal pallimäng) inimveres leiduvat Inti ja kuujumal Killa) imeainet), rituaalid toimusid templites Tähtsamad Kodustasid koera ja Tundsid päikese ja Teedevõrgu rajamine, saavutused kalkuni kuuvarjutusi, taevakehade olid suurepärased liikumist, matemaatikud ehitajad (ehitasid
...........................................11 Kokkuvõte.......................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus.........................................................................................................13 2 Sissejuhatus Vana inkade müüt: Päikesejumal Inti lõi mehe nimega Manco Capac. Ta kartis, et Manco-l hakkab üksi liiga igav ja tegi talle seltsiks naise, kes oli samal ajal ka tema õde. Naised ei vajanudki nime ja sellepärast oli ta õde nimetu. Päikesejumal andis Mancole kullast tehtud saua, mille abil too pidi otsima erilise koha, kuhu ehitada oma linn. Inti juttude kohaselt pidi sau vajuma maa sisse, kui õige koht linna jaoks oli leitud. Manco ja tema õde rändasid ringi ja leidsid lõpuks koha, kus sau maasse vajus. Nad
Peruu valitsus on lubanud iga päev läbi neid radu vaid 500 inimesel. rituaalne Kui sa hõõrud oma otsmiku kivi vastu siis sa näed hingede maailma Osutab päikese poole talvise pööripäeva ajal Hoiab päikest oma kohal Seda ei hävitatud hispaanlaste poolt nagu paljusid teisi rituaalseid kivisid hävitati Inkade astronoomiline kell Sai kahjustada 2000. Aastal kui kraana sellele kukkus. Tehti ülistamaks ja kummardamaks päikesejumal Inti Kui talvisel pööripäeval paistab päike aknast sisse langeb see otse seremoniaalsele kivile Kasutati päikese obseravtooriumina, arvutati välja vihma saabumise aega ja kuna on parim aeg põllukultuuride kasvatamiseks Templi all on kuninglik hauakamber Machu Picchule ei ole lubatud süüa ega juua kaasa võtta, kuigi väike jook ja snäkke võetakse siiski kaasa. Enne linna sisenemist on ka paar söögikohta, mis on üldiselt ülerahvastatud.
INKAD *Eelkultuur: CHAVINI KULTUUR 900-200 Ekr, Peruu rannikumadalikul, Andide Jalamil. *U 1200 ilmus Andidesse uus võimas hõim, kes rääkis ketšua keelt *Pealinn Cuzco *Kogenud põlluharijad, harisid terrasspõlde, võtsid kasutusele kõik vähegi viljakad maad *Peamised kodustatud loomad – alpakad, laamad, vikunjad, guanaakod – kuuluvad kaamellaste sugukonda *Suurim põlisameeriklaste riik, põhjast lõunasse üle 4000 km, idast läände 800 km *Riigis elas 12 miljonit inimest või rohkemgi *Riiki hoiti koos karmi sõjalise jõuga, tugev püsiarmee *Söök: kinoa, kartul, pichuberry, sacha inchi, mais. *Maaomand: oli jagatud kolmeks: inka (valitsejad), päikese (preestrid, vaimulikud) ja kogukonna (lihtrahvas) osa. Oluline ühiskonnagrupp oli ayllu – kogukond või suguvõsa. Mita – talupoegade ühiskondliku töö kohustus. *Inkade ehituskunst: Sachsayhuaman, inkade esiisa Manco Capac alustas linna rajamist ja püst...
Kuningad valitsesid linnriike, keda seostati jumalate ja esivanematega nign kellel oli suur osa tähtsamates rituaalides. Kuningat samastati päikesega ja tema surma päikeseloojanguga. Asteekidel juhtis riiki piiramatu võimuga kuningas, kes valiti ülikute seast. Teda austati pooljumalana ning ta ilmus rahva ette rituaalidel piduliku saatkonna saatel. Nende ühiskond oli kitsas - sõjamehed, kaupmehed, orjad, vabad. Inkadel oli piiramatu võimuga kuningas, keda peeti taeva- ja päikesejumal Inti järeltulijaks ja asemikuks maa peal. Kuningas ilmus rahva ette kandetoolis kaaskonna saatel. Teadussaavutused, usund ja kiri Maiade peamiseks teadussavutuseks oli kalender, nende elurütmi määravad rituaalid olid korraldatud täpselt välja arvestatud kalendri järgi. Maiade religioonis mängis tähtsat rolli jumalate ohverdamine, ohverdati ka inimesi. Inimesi ohverdati jumalatele mitmel puhul : templite rajamine, tähtsamad pidustused, surm ja sõda. Maiad kasutasid
República Argentina En Unión y Libertad! Katrin Orav Tartu Kunstikool 2008 Sisukord 1. Hõbedamaa 8. Buenos Aires 2. Lipp ja vapp 9. La Boca 3. Asukoht 10. Avenida nueve de Julio 4. Haldusjaotus 11. Blu 5. Faktid 12. Rahvastik 6. Taimed 13. Majandus 7. Loomad ja linnud 14. Raha Hõbedamaa · 1516. Juan Diaz de Solis · 1526. Sebastian Caboto · 1816. esirevolutsionäär san Martin La Plata Argentum Argentiina Lipp ja vapp 9:14 Inti Inkade jumal Asukoht · Lõuna-Ameerikas · Andide ja Atlandi ookeani vahel · Piiritlejad: Tsiili Boliivia Paraguay Brasiilia Uruguay Haldusjaotus (23 provontsi, 1 autonoomne linn) 1. Buenos Aires 13. Mendoza (linn) 14. Misiones 2. Buenos Aires 15. Neuquén 3. Cata...
Lõuna-Ameerika tsivilisatsioon. Nende impeerium oli hästi organiseeritud ja see ulatus Andidest Lõnua-Ameerikani. Nende impeeriumi keskuseks oli Cuzco. Väidetakse, et inkade impeeriumi ja selle keskuse Cuzco lõi kõige esimene inka, päikesepoeg Manco Capac. Hiilgeajal, 1525.a paiku, laius impeerium 3500 km pikkusel alal. Inkad olid religioonilt päikesekummardajad. Riigi tipus oli ainuvalitseja Sapa Inca (keiser), keda austati päikesejumala Inti pojana. Usuti, et ta on Intilt saanud õiguse valitseda. Ka teda ennast austati jumalana. Tema järeltulijaks võis saada see peanaisega sigitatud poegadest, keda peeti trooni vääriliseks. Täisealisena anti troonipärijale võimalus tõestada end kaasvalitsejana. Kuigi keisril oli piiramatu võim, sõltus tema valitsemise edukus ülemkihi erinevate huvide rahuldamisest. Eriti tähtsal kohal olid siin sõjapealikute huvid. Keisrit abistas valitsemisel
Hiljem rajatigi paljud kirikud inkade ehitiste vundamentidele ning nad on säilinud suurepäraselt tänapäevani. Arhitektuurivallas väärivad mainimist inkade sillad, kanalid, akveduktid jms. Muidugi arhitektuuri imeks peeti hispaanlaste poolt ka Cuzco linna, mis ületas tolleaegse Madridi mõõtmed peaaegu kümnekordselt. Cuzco oli ehitatud ühtse plaani järgi, tema peatänavad olid laiad ja hästi sillutatud ning eriti võimsa ehituskompleksi moodustasid seal Inti, Mama Quilla ja teiste jumaluste templid ning elava ja surnud Sapa Inca'de paleed. [1.] Machu Picchu Machu Picchu, mis tähendab tõlkes 'vana mägi', 'vana tipp' ning on tuntud ka inkade kadunud linnana, on hästi säilinud kindlustatud asula Peruus. Seal on säilinud enam kui 200 hoonet ning see on inkadetin kultuuri tuntuim mälestis ja oluline sümbol. Machu Picchu on 2430 meetri kõrgusel troopilise mägimetsade keskel Urubamba oru kohal. Lähedal voolab ka Urubamba jõgi.
mulle meeldib ka tiigirit ümbritsev must taust ja neoonsed kolmnurgad, mida pildil näha on. ● Pealkiri - “Red squirrel” ● Autor - Bordalo II ● Valmimisaasta - 2017 ● Asukoht - Iirimaa Mulle meeldib see mural, sest ta on oma värvilahenduse poolest suhteliselt lihtne, aga ikkagi väga huvitav mural ning ta sobib ka taga oleva seinaga väga hästi kokku. ● Pealkiri - “Our North is the South” ● Autor - INTI ● Valmimisaasta - 2017 ● Asukoht - Austraalia Mulle meeldib see mural, sest minu arust on see väga salapärane, mulle meeldib selle värvilahendus ning mulle meeldib, kuidas kollane värv muutub sujuvalt lillaks.
Hiljem, ekspansiooniperioodil (1400...1533), võtsid nad üle palju kultuurielemente vallutatud aladelt, Colla, aga eriti Chimu riigilt. Isegi oma keele (ketua) võtsid inkad üle teiselt hõimult. Siinkohal tuleb arvestada ka seda, et inkad olid oma vallutuste algul madalamal arengutasemel, kui nende poolt vallutatud piirkonnad (Colla, Chimu). Oma maailmanägemuse (religiooni) poolest sarnanevad nad Tiahuancole, st. sarnaselt tiauanakolastele, austasid inkad jumalusena Päikest (Apu Inti, Inti), samas austasid nad ka tiauanakolastelt üle võetud loojat Uiracochat (Wiracocha, Viracocha; uira - maa, maapind, maailm; cocha - tegija, looja; pärit aimaraa keelest), kes on põhjamäestiku Recuay analoog (Recuay kultuur). Peale nende oli inkadel veel palju erinevaid suuremaid ja väiksemaid jumalusi, kes olid seotud igapäevasema elu objektidega. Inkadel oli ka kombeks üle võtta allutatud piirkondade jumalad. Hilisemal perioodil on täheldatud inakade suundumist monoteismi poole.
Taime õied on valged, lehed tumerohelised ja ligikaudu viis sentimeetrit pikad. Lehed sisaldavad kuni üks protsent kokaiini. Lehti korjatakse kas närimiseks või tee valmistamiseks. Kokalehed on kokapasta, koka lähteaine, kokaiinhüdrokloriidi ja cracki tooraine. Ajalugu Inkadel on legend, mille järgi kinkis kokalehed inimestele päikesejumal NIDA. Inkad kummardasid kokataime, kuna uskusid, et taimel on jumalik päritolu. Legendi järgi lõid jumalad inti (kokaiini), et vähendada nälja- ja januhäda. Kokat tarvitasid põhiliselt valitsevad klassid, ent seda jagati vahel ka sõduritele, töölistele ja sportlastele väsimuse ning nälja peletamiseks. Kokalehtede närimine on ammune traditsioon Lõuna-Ameerika mägiindiaanlaste hulgas. Kokaleht koos lubjaga pannakse närimiskotikesse, mida siis näritakse ja seejärel alla neelatakse. Närimisega vabaneb piisavalt kokaiini, nii et veres on võimalik selle
Rocca al Mare kool Kesk ja Lõuna Ameerika mütoloogia Referaat Koostaja: Triin Tammer 10.klass Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus……………………………………………………………3 Inkad ja nende mütoloogia…………………………………………….5 Maiad ja nende mütoloogia……………………………………………6 Asteegid ja nende mütoloogia…………………………………………7 Kokkuvõte……………………………………………………………..8 Kasutatud kirjandus……………………………………………………9 2 Sissejuhatus Maa, kust on pärit Lõuna-ja Kesk-Ameerika mütoloogia, on ekstreemne maa. Vulkaanid purskavad ja maavärinad raputavad mõnikord nii vägivaldselt, et linnad varisevad kokku. Lõuna-ja Kesk- Ameerika alal tekkisid mitmed suured tsivilisatsioonid. Täna hõlmab maaala 21. riiki. Selle maa mütoloogias on juttu üleujutuste...
Valitseja samastus päikesejumala Intiga täielkult. Tema surnukeha mumifitseeriti ning neid surnukehi kanti protsessioonidel avalikkuse ees. Muumiaga kaasnes ka muumiakultus ning olid kinnintatud suured valdused, mis seda kultust üleval pidasid. Seetõttu ei saanud järgmine kuningas ka eelmise valduseid, sest need valdused jäid muumiale ja tema perekonnale, kes jäid muumia hooldajateks. Kuningas pidi omale uued valdused vallutustega hankima. Kuningas resideerus Cuzcos. Seal asus Inti tempel, suur keskväljak, mis oli inkade arusaamise järgi maailma keskpunkt. Lisaks oli linnas kindlus-tempel. Linn oli jagatud nelja põhikvartalisse. Riik oli rangelt hierarhiline ja tsentraliseeritud. Ülikkond ei moodustanud kompaktset seisust ning oli jagatud alaseisusteks: 1) ketsua ülikud tihedalt seotud keisri ja tema perekonnaga, kohalikud, kõrgeim eliit. Nende hulgas määrati kõrgemad ametnikud. 2) nn inkad privileegi poolest, st
E. VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUM Helis Aasa 10.klass AMEERIKA PÕLISKULTUURID Referaat 2010. aasta Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................................................... 3 Ameerika põliskultuuride kronoloogiline ülevaade .........................................................................4 Mesoameerika:..............................................................................................................................4 Lõuna-Ameerika:..........................................................................................................................4 OLMEEGI KULTUUR.................................................................................................................... 5 Sapoteegi kultuur..................................
Paldiski Gümnaasium Kady Marmor NARKOOTIKUMID Referaat Paldiski 2012 SISUKORD Sissejuhatus........................................................3 1 Narkootikumid................................................4 1.1 Ecstasy(MDMA)..........................................4 1.1.1 Ajalugu......................................................4 1.1.2 Välimus.....................................................4 1.1.3 Toime ja ohud...........................................5 1.2 Kokaiin.........................................................6 1.2.1 Ajalugu......................................................6 1.2.2 Kokaiini valmistamine ja kokaiinitooted..6 1.2.3 Aine kuritarvitamise viisid........................7 1.2.4 Kokaiini mõju...........................................8 1.2.5 Kahjustused.............................................10 1.3 Heroiin.......................................................12 1...
vahet pole, saadad 10 mehikest rabama, üksteist nad ei sega)
22. Mille alusel valida sobiv funktsionaalne liides?
Võid funktsionaalsest liidesest mõelda kui muutuja tüübist. Kui kasutada funktsionaalset liidest oma
funktsiooni realiseerimisel void a(MyInterface
6 Inkad Inkad asusid usko piirkonda 1200 aasta paiku.kuid nende edasitung lõppes alles 1470 aastal. Selleks ajaks hõlmas nede riiki miljon ruutkilomeetrit.. Inkade riigiusundis oli organisatsiooniline külg mis hõlmas toiduvarude hankimise rituaali.Tähtsam kui müstitsism ja spiritualism.peaaegu iga riitust saatis ohverdamine.Inkade jaoks oli väga tähtis päikese austamine-teda peeti meessoost jumalaks ja ta nimeks arvati olevat Inti. Surnutele andi kaasa toitu jms..Inkade uskumuse kohaselt läksid vooruslikud inimesed pärast surma ,,ülemisse maailma" mis sarnanes maaga.Patused läksid ,,alumisse maailma" kus nad pidi külmetama ja sööma üksnes kive:D Machu Picchu - Quetchua keeles Vana Mägi Machu Picchu - Quetchua keeles Vana Mägi Muistne Lähis Ida Mesopotaamia on kreeka põritolu nimi, mis tähistab Tigriise ja Eufrati vahelist ala ,mis praegu kuulub Iraagile ja Süüriale
Boliivia, Argentina loodeosa ja Tsiili põhjaosa) ning Cuntisuyu (Peruu lõuna- ja lääneosa kuni Vaikse ookeani rannikuni). Suurprovintsid koosnesid omakorda väiksematest piirkondadest. Riigisüsteem ja ühiskondlik korraldus Hiilgeajal, 1525.a paiku, laius impeerium 3500 km pikkusel alal. Inkad olid religioonilt päikesekummardajad. Riigi tipus oli ainuvalitseja Sapa Inca (keiser), keda austati päikesejumala Inti pojana. Usuti, et ta on Intilt saanud õiguse valitseda. Ka teda ennast austati jumalana. Tema järeltulijaks võis saada see peanaisega sigitatud poegadest, keda peeti trooni vääriliseks. Täisealisena anti troonipärijale võimalus tõestada end kaasvalitsejana. Kuigi keisril oli piiramatu võim, sõltus tema valitsemise edukus ülemkihi erinevate huvide rahuldamisest. Eriti tähtsal kohal olid siin sõjapealikute huvid. Keisrit abistas
Sissejuhatuseks Püramiiditekstid on vanimad teadaolevad surnukultusega seotud kirjalikud allikad, mis ilmuvad Vana- Egiptuse kultuuri suhteliselt järsku Vana Riigi lõpul, täpsemalt 5. dünastia lõpus ja esinevad 6. dünastia valitsejate püramiidides. Encyclopaedia Britannica määrab ajaperioodiks 2686 - 2160 aastad e. Kr. Esimese vaheperioodi tulekuga püramiiditekstid kaovad ja nende funktsiooni võtavad üle sargatekstid, mis ei seostu enam ainult vaaraodega, vaid on laiemalt levinud ja käsitlevad laiemat teemaderingi. Kõik tekste sisaldavad püramiidid asuvad Sakkara nekropolis. Püramiiditekstide funktsiooniks arvatakse olevat garanteerimine, et surnud vaarao jõuab õnnelikult teispoolsusse - tähtkuju Orioni (Osiris) juurde, milleni pidi teda juhatama täht Siirius (Sothis - Isis). Neid retsiteeriti rituaalsete toimingute saatena vaarao matuse läbiviimisel. Samuti sisaldavad need loitse erinevate takistuste ületamiseks teel, müüte ja legend...
kuujumalanna, olulised olid vikerkaarejumal ja suur hulk mitmesuguseid viljakuskultuslikke jumalusi. Kõiki jumalusi nimetati ,,huaca" pühade puude, koobaste kohta öeldi ka nii. Viljakusjumalatest on tähtsamad Pachamama (maailma ema) ja Mamacocha (ookeani ema). Päikesejumal maa peal oli keiser, äikesekultuse keskuses Cuzcos oli Cori cancha (cori-kuld; cacha-suurepärane koht) tempel. Päikese püha templi viljakuskultusega olid seotud 12 riiklikku püha, tähtsaim Inti Raymi (Päikese püha), seda tähistati talvisel pööripäeval (21. juuni), oli uus aasta (inkade uus aasta). Mehhikos toodi palju inimohvreid, inkade jaoks oli tähtis töö ja sõduri kätepaar. Inimohver oli harv ja väga erakordne nähtus, mida toodi vapustuste korral, tapeti kariloomi, ohverdati põllusaadusi vms. Peruu joovastav jook Chicha morada vanad naised nätsutasid maisi, sülitasid ühte suurde anumasse, siis kääritati seda, ja saadi violetset värvi jook.
Üldine usundilugu RELIGIOONI TÄHENDUS, OLEMUS Religioon ehk ka usund on üldnimetus, konstruktsioon. Islami maades on religioon din, India usundites dharma. Tänapäeval tähendab religioon uskumusi maailma üldise korraldatuse kohta. See on maailma mõistmise ja mõtestamise süsteem. Religioon viitab sageli inimeste käitumisele ja sotsiaalsetele institutsioonidele , sageli arutatakse järgmistel teemadel: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteolendite (vaimude, esivanemate, inglite, deemonite ja jumalate) olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Kõik religioonid viitavad nähtmatule ehk mitte-empiirilsele maailmale, mis asub harjumuspärasest maailmast väljas; seega midagi religioosseks nimetades mõistetakse tavapäraselt seda, mis asub nendest institutsioonidest väljaspool, mida me nimetame ,,poliitilisteks". Sellepärast lähtume arusaamast, et ...
Koolis pidid käima ka tüdrukud, neile õpetati käsitööd, rituaalseid tantse ja laule. Hispaanlastest vallutajate sõnul ohverdati aastas ~20 000 inimest, päevas ~50 (ei pruugi olla täpne). Inkade ja asteekide erinevus oli selles, et asteegid ei hoolinud alistatud rahvastest ega lasknud neil valitsemises osaleda, samas aga inkad määrasid alampiirkondade asevalitsejateks kohalikud. Mõlemas aga kehtis hierarhia. Inkade peajumal oli päikesejumal Inti. Kuningas oli selle jumala kehastus. Ohverdati 4-10-aastaseid lapsi ja nad oli nagu maskuandam riigile. Asevalitsuspiirkonnad pidid eraldama riigile teatud hulga väikseid lapsi, keda kasutati müstilistel tseremooniatel selleks, et neid ohverdada. Tseremoonia käigus tapeti nii poiss kui tüdruk ja nad maeti nagu nad oleksid olnud abielupaar. Enne surmamist nad uimastati. Need lapsed olid nii madalat kui ka kõrgemat päritolu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
