Rooma (Kontrolltöö) (1)

5 VÄGA HEA

Riigi, kultuuri ja ühiskonna olemuslik seos antiikaja näidete põhjal - Rooma ühiskond oli talupojaühiskond, sest enamik elatus põllumajandusest. Täisväärtuslikud liikmed olid maaomanikud Tähtsaim kohustus osaleda sõjaväeteenistuses. Vaesed kodanikud proletariaadid – õigused piiratud, kuid siiski kkodanikud. Patrooni ja kliendi vahekord . Kodanikud jagunesid kaheks : patriitsid (suursugused suguvõsade liikmed, kõik kodanikuõigused) & plebeid(ülejäänud kodanikud, enamus vaesed talupojad). Rooma oli vabariik.

Antiiktsivilisatsioonide tähtsus maailma ajaloos antiikaja näidete põhjal, antiigipärandi olulisus tänapäeval – sama mis 19 küs?!?!

Tunne & võrdle Rooma vabariigi ja keisririigi toimimise põhimõtteid. - Vabariik: Kõik Rooma kodanikud olid seaduse ees põhimõtteliselt võrdsed, kuid tegelikkuses oli Rooma riigikord siiski aristokraatlik. Riiki juhtisid igal aastal valitavad magistraadid ja vanemate nõukogu senat . Rahvakoosolekud , kus ka inimestel oli võimalus otsustada oma riigi asjade üle. Keisririik : Pealtnäha oli riigikorraldus endine, kuid mõne aja pärast loobuti rahvakoosolekute kokkukutsumisest. Riigi tegelik juhtimine koondus nüüd valitseja kätte. Keiser käsutas kõiki Rooma vägesid, ning ta võis pana veto kõikidele magistraatide otsustele. Senatist sai valitseja nõuandja ja magistraadid viisid keisri otsused ellu. Nii senaatorite arv kui ka kodanikkond hakkas kasvama, kuid mida enam kodanikkond suurenes, seda vähem jäi neile eesõigusi ning kui varase keisririigi lõpus anti kodakondsus kõikidele vabadele meestele, kadusid kõik kodakondsusega kaasnevad eelised ja kodakondsusel polnud enam tähtsust.

Iseloomusta religiooni ja mütoloogia osa antiikaja inimese maailmapildis ning kristluse tekkelugu ja kujunemist ristiusuks.- Religioon oli Rooma riigivõimuga tihedalt seotud ja preestrid olid tegelikult riigiametnikud . Roomlased võtsid omaks mitmed etruskide ja kreeklaste jumalad ning vallutussõdade käigus ka paljud idamaised jumalad ning rituaalid . Rooma esimeste keisrite valitsusajal sai Palestiinas juutise usu ühe haruna alguse ristiusk . Selle rajaja Jeesus kuulutas jumalariigi peatset saabumist ja kutsus meeleparandusele kõiki, kes sinna pääseda lootsid . Jeesust peeti Vanas Testamendis tõotatud messiaks ehk Kristuseks ja Jumala pojaks. Jeesuse sõnum võeti kokku Vanale Testamendile lisatud Uues Testamendis. Jeesuse uskujaid hakati nimetama kristlasteks. Kristlust levitasid usukuulutajad ehk apostlid . Paulus – kõige mõjukam kristluse levitaja Süürias, Väike-Aasias ja Kreekas.

Iseloomusta näidete abil antiikkultuuri saavutusi, too esile seosed antiikkultuuri ja Euroopa kultuuri kujunemise vahel, tööta ajastus iseloomustavate allikatega ning hinda neid kriitiliselt. - Teatrid sarnanesid kreeka teatritega – puust pingid ning lava, kivist teatreid hakati rajama alles vabariigi lõpul. Suurem osa etendusi olid komöödiad. Augustuse võimuletulek lõi soodsad tingimused kultuuri arenguks. Suurejoonelite ehitiste ehitamine.

Näita kaardil Rooma riigi laienemist – lk 150

Tea, kes olid & iseloomusta nende tegevust:

Romulus – I kuningas kes valitses Roomas. Rajas Rooma linna. Kaksikvend Remus , sõjajumala Marsi ja preestrinna Rhea Silvia poeg. Romulus tappis Remuse ja ehitas ise linna lõouni.
Caesar – Rooma riigi ainuvalitseja. kodusõdade perioodil (133-30 a. eKr) väepealik, kes alistas Rooma võimule Gallia (tänapäeva Prantsusmaa). 49. a eKr puhkes Pompeiuse ja Caesari vahel kodusõda, kus Pompeius sai lüüa ning Caesar tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks. Suurem osa polnud temaga rahul ning 44. a eKr tapeti Caesar senati istungi ajal.
Augustus – tema valitsusaeg tõi pika rahuperioodi ja koos sellega majanduse õitsengu. Pühendus riigi sisemisele korrastamisele. ehk teise nimega Octavianus ( Gaius Julius Caesar Octavianus). Oli lapsendatud Caesari poolt ning oli Caesari pooldaja. Octavianus tõusis võimule pärast Caesari surma (koos Antoniusega) ning valitses Rooma riigi läänepoolsete osade üle. Peagi puhkes Antoniuse ja Caesari vahel kodusõda, mille Octavianus võitis. 30. a eKr vallutas Ocatvianus Egiptuse ja ühendas kõik Vahemeremaad oma ainuvalitsuse alla senat koosnes mõjukatest ja suursugustest meesest. Senatisse said ka Itaalia linnade ja provintside aristokraadid .

Konsul – Rooma Vabariigi kõrgeim riigiametnik . Igal aastal valiti kaks konsulit, kelle peamine ülesanne oli juhtida rooma sõjaväge/ armeed .

Vabariik – res publica = avalik asi. Rahvas võttis osa riigi juhtimisest. Hiljem näitas termin res publica ühiskondlikku vabariiklikku korraldust.

Keisririik –– tekkis 30. a eKr, kui pärast puhkenud kodusõdasid Octavianus endale võimu haaras (võttis endale nimeks Augustus).

Patriits – ld. k. patres – isad . Olid suursuguste suguvõsade liikmed, nende esiisad usuti olevat asunud Rooma juba Romuluse ajal. Patriitsidele kuulusid kõik kodanikuõigused (ainult nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse)

Plebei – ld. k. plebs – rahvahulk. Osad olid rikkad, kuid jõukuselt jäid patriitsidele alla. Paljud olid patriitside kliendid (patrooni kaitse all). Plebeide enamus = vaesed talupojad. Võisid osaleda rahvakoosolekutel.Patriitsidel ja plebeidel oli omavahel KEELATUD abielluda . Nende suhted olid teravad , kuid järk-järgult võitsid plebeid kätte patriitsidega võrdsed õigused ( omaette rahvakoosolekud, rahvatribuunid jne.)

Piibel - kr. k. biblos – raamat. Ristiusu püha raamat, koosneb Vanast ja Uuest Testamendist. Apokriiva – selgitused piibli kohta.

Vana Testament –– tõlgiti hellenismiperioodil heebrea keelest kreeka keelde. Oli kristlastele samavõrd püha kui juutidele.

Uus Testament – Enamik evangeeliumide tekste on pärit I sajandist, mõned üksikud II sajandi algusest ning kõiki kokku hakati nimetama Uueks testamendiks. Uue Testamendi raamatud kirjutati algusest peale kreeka keeles, mida kõneles enamik Vahemere idaosa elanikkonnast. Vahemere lääneosas osati kreeka keelt vähem, seetõttu hakati Piibli eri osi järk-järgult ka ladina keelde tõlkima. Terve Piibel tõlgiti ladina keelde alles hilise Rooma keisririigi ajal IV sajandil pKr -> tõlkis Hieronymus , parandas ka varem tõlgitud osi, pani kokku ladinakeelse Piibli Vulgata (ld. k. 'rahvapärane'). See oli kogu keskaja peamine pühakirja tõlge Lääne-Euroopas.

Rooma õigus – kodanikel oli õigus kaevata ( apelleerida ) rahvakoosolekule või keisrile, keiser pidi kohtumõistmisel alluma seadusele. Rooma seadused algasid 12 tahvli seadustest . Seaduste süstematiseerimine, esile kerkisid juristid . Kujunes juriidiline terminoloogia, st. Roomas sai alguse õigusteadus.

Rooma riigi teke - Rooma linn tekkis Kesk-Itaalias. Seal elasid latiini rahvusest inimesed, kes aja jooksul koondusid suurematesse linnataolistesse asulatesse. Ladina keelest sai hiljem Rooma Riigi ametlik keel. Rooma linn asub seitsmel künkal. Pärimuse järgi valitsesid Roomas esialgu 7 kuningad, kolm viimast etruskid . Etruski kuningate valitsusajal kujunes Roomast tõeline linn. Pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus..

Rooma vabariik ja selle korraldus – res publica, peaaegu terve rahvas võttis valitsemisest osa. Patriitsid ja plebeid moodustasid kodanikkonna ehk Rooma rahva. Kõik kodanikud seaduse ees pmst võrdsed. Riigikord aristokraatlik, eesotsas riigiamentikud – magistraadid- ja vanemate nk – senat. Riiki juhtisid üsna kitsas perekondade ring, nobiliteet , kuhu kuulus nii patriite kui ka rikkaid plebeisid. Rahvakoosolekud võimaldasid lihtrahval riigiasjades osaleda.

Rooma tõus suurriigiks : armee – Vallutussõdadega sai Roomast Vahemere ümrbust hõlmav suurriik . Pidevateks vallutusteks oli vaja sõjaväge. Rooma armee koosnes elukutselistest sõjaväelastest. Palgasõdurid kodanike hulgas, sõltusid väepealikust. Edukas väepealik võis senati otsuseid ignoreerida.

Keisrivõimu kehtestamine : Augustus – Augustus ainuvalitseja. Riigikorraldus endine : senati istungid, valiti magistraadid. Loobuti rahvakoosolekutest. Riigi juhtimine koondus keisri kätte. Senatist sai valitseja nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. Magistraadiks olemine andis võimaluse poliitilist karjääri teha, tagas mõjukuse. Senaatorite arv kui ka kodanikkond hakkas kasvama. Jagati kodakondsust. Kodakondsus anti kõigile vabadele meestele. Keisririik kaitses üha enam võrdselt kõigi impeeriumi elanike huve.

Lääne-Rooma & Ida-Rooma – Need erinesid üksteised majanduse, üh arengu ja kultuuritaseme poolest. Idaprovintsid : Kreeka, Väike- Aasia , Süüria, Egiptus olid kõrge kultuuri ja jõukate linnadega. Rooma võimu all püsisin kõige jõukamatena. Eksporditi käsitöötooteid ja luksuskaupu, suheldi Kreeka keeles. Lääneprovintsid: P-Aafrika, Hispaania , Gallia ja Britannia. Jõukuselt ja arengult jäid idale alla. Linnu vähe, põllumajanduslik üldilme.

Rooma ühiskond ja eluolu: perekond, kasvatus ja haridus - Enamus elanikke talupojad. Linn ja maapiirkond olid tihedalt seotud. Roomas ka orjanduslik üh.Orjadega võidi teha, mida taheti, kuid sageli lasti neid ka vabaks. Kogu võimutäius pereisal, pereisal õigus mõista pereliikmed ka surma mõista. Naised olid meessoost isiku eeskoste all. Pol.õigusi neil polnud ja kohtus pidi neid esindama meessoost eeskostja .

Rooma õigus - Rooma riik toimis seaduslikul alusel, seadused määrasid kindlaks nii riigikorra kui ka kohtupidamise . Kõik kodanikud olid seaduse kaitse all. Kõik pidid alluma seaudstele, sh keisrid. Rooma oli õigusriik. Alguse sai 12 tahvli seadustest. Pärast tuli juurde seadusi, mis võeti rahvakoosolekutel vastu. Tugineti varasema sarnase juhtumi puhul lanegtatud otsusele. Üh turvalisuse pidi tagama hea õiguskorraldus, mitte karmid karistused. Esile kerkisid seadusetundjad, juristid.

Rooma kui antiikaja suurlinn - elanike arv ulatus hiilgeajal võib-olla isegi üle miljoni. Oli palju sisserännanuid. Üldine kõnekeel – ladina keel. Foorum omandas piduliku välisilme. Keiserlikud foorumid – Caesar, Augustus ja Traianus. Jumalate tempel Panteon . Palatinuse künkale kerkisid keisrite paleed. Sajandite jooksul arenes välja kanalisatsioonisüsteem. Termid – avalikud saunad , millest kujunesid mitmekülgsed puhkeasutused. Hakati rajama korruselamuid – osavad, puust või kivist, vaesema elanikkonna majutamiseks. Eriti palju oli selliseid maju Rooma sadamalinnas Ostias.

Ehituskunst - kõrgelt arenenud. Juba vabariigi ajal hakati rajama kivist teid ja sildu, aga ka monumentaalseid veejuhtmeid – akvedukte - , mis varustasid linnu joogiveega. Ehituskunsti tipp saavutati keisririigi ajal. Peamine ehitusmaterjal – tellis , mis pidulikumal puhul kaeti marmoriga. Lubjamört – kaared , võlvid, kuplid . Välispind ja interjöör – sambad ja poolsambad .

Religioon : ristiusu teke ja levik ning tõus riigiusuks - Rooma esimeste keisrite valitsusajal sai Palestiinas juutide usu ühe haruna alguse ristiusk. Imetegija ja jutlustaja Jeesus oli öelnud, et inimesed saavad peale surma taevariiki, ning kutsus kõiki heaks saama. Jeesuse uskujaid hakati nimetama kristlasteks, kristlust hakkasid levitama usukuulutajad ehk apostlid. Paulus oli kõige mõjukam levitaja.

Aniiktsivilisatsioonide saavutused ja tähtsus maailma ajaloos - NEnde seaudsed on aluseks meie seadustele . Pidusöögid, colosseum , jeesuse usk.

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 79 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-06-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

79 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Deadmou5 Õppematerjali autor

Riigi, kultuuri ja ühiskonna olemuslik seos antiikaja näidete põhjal. Antiiktsivilisatsioonide tähtsus maailma ajaloos antiikaja näidete põhjal, antiigipärandi olulisus tänapäeval. Tunne

Rooma Riik Rooma kultuur Rooma ühiskond Romulus Augustus Caesar jeesus

Sarnased õppematerjalid

doc

Rooma 20-28 ptk spikker

20. ROOMA. Geograafiline: Apenniini ps, paljud piirkonnad mägised, põlluharimiseks kõlblik, paremad eeldused ühtseks riigiks, itaallased foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju all, 8-6saj eKr rajasid kreeklased palju linnu: nt Tarentum itaalias ja Sürakuusa sitsiilias. Itaalia keskosas Lakoonia maakonnas 8saj Rooma linn-latiinid,rääkisid ladina keeles. Roomlased alistasid Vahemere maad, ld keel üle maa, kultuur kreekast. Kronoloogiline: 2at-indoeuroopa itaalikud-roomlaste esivanemad. 1at eKr-Rooma asula- 8-5saj-etruskide linnriigid. 1.Kuningate aeg Roomas 753-509eKr : *753a Rooma linna asutamine * Essa kuningas Romulus* kokku 7 kuningat, viimased 3 etruskid* 510a kukutati viimane etruski kunn* kehtestati vabariik. 2

Ajalugu

doc

Vana-Rooma 10. klass täielik kokkuvõte

Vana-Rooma 2000 eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. 1000 eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal 800-500 eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruskite linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. Kuningate aeg Roomas Langeb kokku etrusikite hiigelajaga Itaalia. 753-509 eKr Pärimuse järi oli Rooma esimene kuningas Romulus. Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat. Rooma valdused ulatusid Tiberi suudmeni, kus oli Ostia sadam. Viimased 3 kuningat olid etrusikid. Sel ajal muutus rooma linnaks.

Ajalugu

doc

Vana-Rooma Kronoloogiline ülevaade

ROOMA Kronoloogiline ülevaade · II aastatuhandel eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. · 1000 aastat eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal. · VIII-V sajandil eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruski linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. · Kuningate aeg Roomas 753 509 aastat eKr Kokku valitses üksteise järel seitse kuningat. Viimase kolme kuninga ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510. aastal eKr Rooma kuningavõim kukutati, kehtestati vabariik. · Varane vabariik 509 265 aastat eKr Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle seas kõrgeimad olid kaks konsulit. V sajandil eKr algasid sõjad etruskidega. Rooma laiendas järk-järgult oma võimu Itaalias. 265

Ajalugu

doc

Vana-Rooma ühiskond ja eluolu

Vana-Rooma 1.Itaalia geograafilised olud ja rahvastik Suurt osa apennini poolsaarest tunti juba vanaajal Itaalia nime all;küllaltki mägine piirkond; Tegeldi valdavalt põlluharimisega; geograafilised olud lõid ka paremad eeldused ühtse riigi tekkeks; Itaaalia keskosas Latiumiu maakonnas hakkas VIII saj ekr esile kerkima Rooma linn. Rahvuselt Latiinid ja kõnelid ladina keelt. Roomlased võtsid palju üle Kreeka kultuurist: kujundasid Kreeka alfabeedi põhjal oma tähestiku, olid tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest. Rooma tsivilisatsioon pani omakorda aluse keskaegse Euroopa arengule. KRONOLOOGIA: Kuningate aeg roomas 753-509 aastat ekr (esimene kuningas Romulus; hiljem kehtsetati vabariik) Varane vabariik 509-265 a ekr (eesotas senat ja riigi ametnikud; sõjad etruskidega)

Ajalugu

doc

Vana-Rooma konspekt kontrolltööks

diötsees, dogmaatika, ortodoksne usutunnistus, hereesiad, ariaanlus, kolmainsus, seitse vaba kunsti, pärispatt, corpus juris civilis. 3) Õpilane oskab võrrelda patriitside-plebeide staatust ühiskonnas (päritolu, ligipääs erinevatele riigiametitele, peamised tegevusalad, omavaheline võimuvõitlus ja selle tulemused). 4) Õpilane oskab seletada ja tuua näiteid patrooni-kliendi suhetest. 5) Õpilane oskab anda ülevaate Rooma vabariiklikust korraldusest ning lühidalt selgitada ka võimusuhteid. 6) Õpilane oskab nimetada piirkondi, mis kuulusid Rooma riigi koosseisu keiser Traianuse valitsemisajal. 7) Millised probleemid kaasnesid üleminekuga kodanike armeelt elukutselisele armeele? 8) Kuidas koondas keiser enda kätte kogu võimutäiuse? Tooge näiteid. 9)Milline oli Rooma poliitika vallutatud alade suhtes Itaalias ja väljaspool Itaaliat? Võrdlus. 10) Õpilane oskab võrrelda Rooma Ida- ja Lääneprovintse.

Ajalugu

doc

Vana-Rooma kokkuvõte

preetsrinna Rhea Silvia pojad. Tütarlapse onu, jõhker ja jumalakartmatu kuningas Amulius, käskis poisid korviga Tiberi jõkke visata, et väärata ettekuulutust, mille kohaselt kaksikud ta troonilt tõukavad. Korv uhtus kaldale ja emahunt imetas poisse, kuni kohalik karjus naisega nad oma hoole alla võtsid. Suureks sirgudes tõukasid Romulus ja Remus Amuliuse troonilt. Hakates rajama uut linna, puhkes nende vahel tüli. Romulus tappis Remuse ja ehitas linna üksi. Linn sai tema järgi nimeks Rooma. See legend on roomlastele ülimalt tähtis ning see andis üldkäibiva seletuse Rooma linna ja riigi tekke kohta. Kapitooliumi emahunt(etruski pronksskulp- Tuur VI saj e.Kr, laste kujud on lisatud Renessansiajal) Kuningate aeg Pärimuse järgi valitses Roomas algselt seitse kuningat, kellest kolm viimast olid etruskid

Ajalugu

docx

Kokkuvõte Vana-Roomast

Rooma riigi algus · Kuningate aeg Roomas I kuningas oli Romulus, kokku valitses 7 kuningat, ühtib etruskide hiilgeajaga Itaalias. · Varajane vabariik V saj. eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk-Itaalias, võitlus gallidega, jäid alla, kuid taastasid oma võimsuse .256. eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all · Rooma tõuseb vahemeremaade suurvõimuks 264-133 eKr - konflikt Kartaagoga(põhja-aafrikas) III sõda Puunia sõjad 1. Peamiselt merel ja Sitsiilia saarel, sõja algul polnud roomlastel laevastikku ning see tagas esialgse kartaagolaste ülevõimu. Rajanud tugeva laevastiku ja omandanud merasõiduoskused saavutasid roomlased mitu võitu ja sundisid Kartaago rahu paluma, 2

Ajalugu

pdf

Vana- Rooma

Kordamisküsimused Vana- Rooma 1. Kaart. 2. Kuidas ja kuhu tekkis Rooma linn? Legend selle kohta. Asukoht-Itaalias, Apenniini poolsaarel Rooma linn kujunes 10.- 7. saj eKr latiinide asulast Tiberi jõe äärsetele küngastele Legendi järgi rajas linna Romulus. 3. Dateeri - kuningate aeg - 753- 509 e Kr vabariik - 509- 133 e kr ( 30 e Kr) keisririik - 30 / e Kr 284 p kr varane keisririik 284- 476 hiline keisririik 4. Iseloomusta Rooma riigikorda vabariigi ajal. Roomas valitses aristokraatlik riigikord. 5. Rooma õigus. lk. 47 Kodanikud seaduse ees võrdsed Kõik lahendati kohtu kaudu, õigust mõistis ainult kohus Edasikaebamise õigus- rahvakoosolekule, hiljem keisrile Õigus kaitsele Pretsedendi arvestamine Elukutselised juristid Alus hilisemale õigusteadusele 6. Kuidas sai Roomast suurriik? Too näiteid vallutustest ! 265.a eKr- Itaalia 146.a. eKr- Kreeka ja Makedoonia

Ajalugu

Rohkem sarnaseid